Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2000
Paar sammukest XVII

Arhiivraamatukogu (AR) tegevus on kulgenud Eesti Raamatu Aasta tähe all. Ometi on just Eesti Raamatu Aastal suhtutud kriitiliselt Eesti raamatukogude tegevusse. Aasta teine pool on osutunud meile vägagi ärevaks alates augustikuisest teadusraamatukogude seminarist Ojaäärsel, kus Eesti Kultuuriministeerium avalikustas raamatukogude arenduskava esialgse projekti aastaiks 2001-2002, milles oli puudutatud ka AR-i tegevust. AR esitas omapoolsed arvamused nimetatud projekti suhtes nõutud tähtajaks, s.o. 15. septembriks. Kuidas käitub Kultuuriministeerium edaspidi uue arengukava koostamisel, seda näitab aeg. AR on kokku pannud ka oma viie aasta arengukava, mis on eeltööks Kirjandusmuuseumi arengukavale.

Eesti Raamatu Aasta algas hoogsa näitustegevusega üle Eesti ning ülevaate kirjutamise ajal ei näi huvi AR-i fondide vastu veel raugevat. Ka õppurite, tudengite, õppejõudude, kodu-uurijate jt. uurimistöö lähtub üha enam Arhiivraamatukogu varadest. On hea, et Arhiivraamatukogu muutub üha vajalikumaks ja populaarsemaks, samas lisab see AR­i üheksale töötajale suhteliselt suure koormuse. Lõppev aasta näitas, et lisapingele vaatamata on ka põhitöö kulgenud edukalt. Kuna raamatukokku saabuvaid trükiseid inventeeritakse ja töödeldakse elektronkataloogis, siis on lugejal selge pilt raamatukogus leiduvast kirjandusest. Elektronkataloog kajastab raamatukogu fondides leiduvaid raamatuid osaliselt juba 1918. a. väljaannetest alates. Retroprojektide raames sisestatakse nii eesti- kui võõrkeelseid raamatuid ning perioodikat.

Raamatukogu aastase raamatute juurdekasvu inventeeris Kristin Liba, perioodikakogu inventeeris ja töötles Ave Pill, eesti raamatuid töötles Helle Maaslieb ning võõrkeelseid Olga Sudajeva. Vanema eesti raamatu töötlusega tegeles Ülvi Kalpus, uuema eesti raamatuga Dea Kruuse ning baltica fondiga Imbi Pelkonen. Vanema eesti raamatu seisundi uurimise ja säilitusküsimustega ning fondide ümberpaigutusega tegeles Heino Räim. Näitusi korraldasid Heino Räim, Imbi Pelkonen ja Merike Kiipus. Õppeekskursioone juhendasid Heino Räim, Merike Kiipus ja Dea Kruuse. Lugejateeninduse ning fonditööga oli hõivatud kogu kollektiiv.

KOMPLEKTEERIMINE

Arhiivraamatukogu komplekteeriti 2000. a. ilmunud trükistega. Endiselt on põhiliseks komplekteerimisallikaks sundeksemplar. Aasta jooksul tehti tõhusat tööd sundeksemplaride hankimiseks, kuid ikkagi on trükikodade seas ka neid, kes ei tunneta eesti trükise tulevastele põlvedele säilitamise vajadust.

Arhiivraamatukogu fondid on alati täienenud tänu lahketele annetajatele, nii on olnud ka tänavu. Arhiivraamatukogu tänab annetajaid: Ana Abel, Leelo Andrén, Viljar Ansko, Küllo Arjakas, Endel Aruja, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Des-nyt, Eesti Genealoogia Selts, Eesti Hääl, Eesti Mari Selts, Eesti Päevaleht (Stockholm), Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, Eesti Rada, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordimuuseum, Eesti Sõjaveteranide Klubi Adelaide'is (Valdek Kangur), Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Hilda Esko, Fenno-Ugria Asutus, Finsk-ugriska institutionen (Lunds Universitet), Folklore Fellows, Forseliuse Selts, Freyja Film, Haridusministeerium, Cornelius Hasselblatt, Helsingin yliopiston kirjasto, Mall Hiiemäe, Rutt Hinrikus, Milvi Hirvlaane, Hoiuraamatukogu, Nils Hollberg, Jannu Holsting, Sergei Issakov, Ilo Jaik-Rydberg, Bela Javorszky, Jehoova Tunnistajate Tartu Kogudus, Lennart-Hans Jürgenson, Meinhard Karelson, Aili Karindi, Aili Kiin (Viljandi Maagümnaasium), Vaike Kivilo, Inna Kivimaa, Olaf-Mihkel Klaassen, Kultuuriministeerium, J. Kunderi Selts, Helga Kurm, Viktor Kõressaar, Siim Kärner, Peter Kyhn, Asta Lepik, Eduard Leppik, Hele Lüüs, Jaan Malin, Madli Meos, Meie Kodu, Ene Mihkelson, Birgitta Milits, Matti Milius, Juta Mäesalu, Abel Nagelmaa, Narva Muuseum, Rein Neggo, Hannes Oja, Elmar Ojaste, Sirje ja Peeter Olesk, Ostsee-Akademie, Vello Paatsi, Inge Paju, Hillar Palamets, Galina Ponomarjova, Mati Pungas (Ühendus Eesti Elujõud), Evi Puskar, Põltsamaa Raamatukogu, Põlva Keskraamatukogu, Aime Pärnakivi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, August Raja, Rakvere Muuseum, Mait Raudsepp, Mall Reinold, Hando Runnel, Rõngu Raamatukogu, Edgar Saar, Inno Salasoo, Vello Salo, Thomas Salumets, Einar Sanden, Seattle Eestlaste Teated, Maria Sikk, Soome Kirjanduse Selts, Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus, Suomalainen tiedeakatemia, Krista Talvi (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing), Kalju Tammaru, Sirje Tamul, Tartu Instituut, Tartu Linna Keskraamatukogu, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Teataja, Karol Tomiš, Rein Tomson, Toivo Toomemets, Eevi Truumees, Tuglas-Seura, Turun yliopisto, Õnne Tuulde, Julius Ungru lesk, Uppsala Universitet, Vaba Eesti Sõna, Mardi Valgemäe, Endel Valk-Falk, Tõnu Vilu, Virgats, Virittäja, Virkelehti, Võitleja, Äidinkielen opettajain liitto, Leenart Üllaste, Åbo Akademi.
Arhiivraamatukogu tänab ka Eesti Kultuurkapitali, kelle kaasabil õnnestus täiendada baltica kogu uute nimetustega. Edukaimaks vahetuspartneriks oli Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus, kes varustas raamatukogu Soomes ilmuva teaduskirjandusega.

KORRALDAMINE

AR alustas juba aasta algul ulatuslikku fonditööd aastatel 1945-1991 ilmunud eesti ajakirjanduse fondi ümberpaigutamisega. Et oli võimalik saada uued riiulid nii uue maja esimesele kui ka kolmandale korrusele, siis paigutati novembris ümber baltica perioodikakogu ning raamatute reservfond. Enne riiulite saabumist teisaldati väiketrükiste kogu ning väliseesti reservkogu. Reservfondist eraldati osa raamatukogule mittevajalikku kirjandust Eesti Hoiuraamatukogule.

Erikogusid korraldati mittekoosseisulise tööjõu (Hanna Väli, Peeter Piiri) abil. Erakapitali baasil viidi lõpuni Karl Menningu memoriaalkogu korraldamine ning Eesti Kultuurkapitali stipendiumi kaasabil inventeeriti ja korraldati Paul Ariste personaalkogu raamatufond. ARi eelarve piires inventeeriti ning kataloogiti P. Ariste perioodikakogu. Praktikantide abiga paigutati ümber J. Sütiste kogu ning korrastati E. Kippeli kogu.

SÄILITAMINE

2000. a. kevadel selgusid Eesti teadusraamatukogude raamatuvarade säilimise tagamise ühisprojekti THULE esimese alaprojekti tulemused. AR-is kuulus uuringu alla eesti raamatutest 1964 nimetust ja 2038 arhiiveksemplari. Trükiste juures hinnati eraldi sisuploki paberi, sisuploki kinnituse ning köite seisundit. Projekti lõpptulemused nii leidumuse kui ka seisundi ning hoiutingimuste osas olid neljast uuringu all olnud teadusraamatukogust AR-is kõige paremad. Leidumus: aastatest 1525-1917 90,2%, aastatest 1917-1999 100%. Seisund: kahjustamata 46 %, osaliselt kahjustatud 27%, kahjustatud 22%, tugevasti kahjustatud 5%. THULE uuring on aluseks edaspidisele säilitus- ja restaureerimis- ning konserveerimisalasele tegevusele Eesti raamatukogudes.

a) Mikrofilmimine

AR-is jätkus 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse ajakirjanduse mikrofilmimine. Kokku valmis 24 filmi järgmistest nimetustest ja aastakäikudest: Maa Walla Kuulutaja (1856-1889), Liivimaa Kuulutuste Leht (1898-1905), Tartu Eesti Seitung (1879-1882), Virulane + lisa (1882-1888), Saarlane + lisa (1884-1913), Ristirahva Pühhapäeva Leht (1875-1880, 1885-1886).

b) Restaureerimine

Eesti Raamatu Aasta Peakomitee toetusel restaureeriti 8 köidet: "Neu Ehstnisches Gesangbuch …" (1656); konvoluut: 1) "Vorrede über das St[ahlsch] neue Haus- und Handbuch" (1656), 2) "Der kleine Catechismus" (1654), 3) "Die gewöhnliche Evangelia…" (1654), 4) "Neu Ehstnisches Gesangbuch…" (1656), 5) Saleman, G. "Etzliche Gebete für die Ehstnische Gemeine in Lieffland" (1655); konvoluut: 1) "Dr. Mart. Lutheri Wehhemb Catechismus ..." (1689), 2) "Di gewöhnliche Evangelia und Episteln" (1673), 3) "Die Historia Vom Leiden und Sterben unsers Herren Jesu Christi…" (1673), 4) "Ehsti-Mah Wehhemb Laulo-Ramat…" (1689), 5) "Lühikenne Palwe-Ramat Ehsti Mah-Rahwa tarbix kirjotut" (1689); konvoluut: 1) "Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat…" (1694), 2) Ma Kele Laulo Ramat…" (1694), 3) Frölich, S. L. "Monned laulud, mis surest Laulo-Ramatust on mahha jänud" (1726), 4) "Lühhikenne Ma Kele Palwe Ramat" (1694), 5) "Önsa Lutri Katekismus ehk Laste Öppetus" (1694); konvoluut: 1) "Ma Kele Laulo Ramat", 2) Frölich, S. L. "Monned Laulud, mis surest Laulo-Ramatust on mahha jänud" (1726), 3) "Lühhikenne Ma Kele Palwe Ramat" (1694); konvoluut: 1) "Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat" (1694), 2) "Ma Kele Laulo Ramat" (1694), 3) Frölich, S. L. "Monned laulud, mis surest Laulo-Ramatust on mahha jänud" (1726), 4) "Lühhikenne Ma Kele Palwe Ramat" (1694), 5) "Önsa Lutri Katekismus ehk Laste Öppetus" (1694); konvoluut: 1) "Tarto Ma-Kele Laulo Ramat" (1693); "Lühhikenne Tarto-Ma Kele Palwusse Ramat" (1693); "Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht-Ramat" (1732).
Eesti Kultuurkapitali toetusel alustati aasta lõpus uut projekti vanema eesti ajakirjanduse restaureerimiseks-konserveerimiseks.

KONVERENTSID, SEMINARID, ETTEKANDED

Arhiivraamatukogu korraldas 25. oktoobril traditsioonilise Oskar Kallase päeva - XVIII eesti raamatuteaduse konverentsi. Konverentsil käsitleti trükise säilitamisproblemaatikat (Kurmo Konsa, Tartu Ülikool), varasema eesti raamatu leidumust (Heino Räim, AR), vanaraamatu omanikumärke (Urve Sildre, Eesti Rahvusraamatukogu), intelligentsi lugemiseelistusi 20. sajandi alguses (Mare Lott, Tallinna Pedagoogikaülikool), Oskar Kallase tegevust Õpetatud Eesti Seltsis (Kersti Taal, Tartu Ülikooli Raamatukogu), Oskar Urgartit kui kriitikut, kelle sünnist möödus 19. oktoobril 100 aastat (Mall Reinold, Tallinna Pedagoogiline Seminar) ja Paul Ariste isiklikku raamatukogu, mida säilitatakse Arhiivraamatukogus (Peeter Piiri, AR). Oskar Kallase päev lõppes 1935. a. Eesti Kultuurfilmis valminud kultuuriloolise filmiga "Eesti raamat".
Heino Räim pidas ettekande Eesti bibliograafia päeval Eesti Akadeemilises Raamatukogus 16. veebruaril ja tutvustas näitusi 23. aprillil ja 7. augustil. AR-i töötajad osalesid teadusraamatukogude talveseminaril Käärikul ja suveseminaril Ojaäärsel, konverentsidel Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli Raamatukogus jne.

NÄITUSED

Ettevalmistused Eesti Raamatu Aasta Suurnäituseks (1525-1944) algasid juba 1999. aastal ning hoogne töö kestis kuni 23. aprillini, kui avati sajandi hiidnäitus Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis. Arhiivraamatukogu fondidest eksponeeriti ligi 350 raamatut (kokku 2440 trükist). Näitus jäi avatuks 30. septembrini ning kogu aeg tuli raamatukogul juhendada ka raamatuhuviliste ekskursioone. Vaevalt sai üks näitus valmis, kui asuti uue koostamisele, ning 7. augustil avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus "Eesti Raamatu Aastad 1935 ja 1975", mis jääb huvilistele vaadata kuni 23. aprillini 2001. Arhiivraamatukogul on sel aastal lasunud eriti suur koormus, sest lisaks oma näitustele tuli kaasa aidata näituste kampaaniale üle Eesti. Nii ongi raamatukogu pidanud oma trükiseid ajutiselt deponeerima Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Akadeemilise Raamatukogu, Tartu Linnakodaniku Muuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Põlva Keskraamatukogu, Riidaja Raamatukogu, Valga Keskraamatukogu, Eesti Rahva Muuseumi, Jõgeva Keskraamatukogu, Põltsamaa Linnaraamatukogu näitustele.

POPULARISEERIV TEGEVUS

Seoses Eesti Raamatu Aastaga on suurenenud huvi ka Arhiivraamatukogu tegevuse vastu. Nii ongi vastu võetud arvukalt õppeekskursioone, väiksemaid huvigruppe, üksikisikuid nii Eestist kui ka välismaalt. Vastu on võetud Ungari Suursaatkonna esindust, N. v. Grothe järglasi Saksamaalt, K. Menningu tütart Tui Menningut Kanadast, Tartumaa koduraamatukogude konkursil osalejaid jpt.
Mitmeid kordi on huvilisele näidatud 1935. a. Eesti Kultuurfilmis valminud kultuuriloolist filmi "Eesti raamat", mis tutvustab vanemat eesti kirjandust ja kirjanikke ning ühtlasi ka Arhiivraamatukogu, Eesti Kultuuriloolist Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi.
Raamatukogu osales Eesti Raamatu Aasta annetuste kampaanias. Reservfondist valiti annetusteks raamatuid sõduritele, Petseri Eesti Koolile, Lümanda Põhikoolile, Tartu Ülikooli Narva Kolledžile, Tartu Linnaraamatukogule jt.
Septembris juhendati viit Viljandi Kultuurikolledži infoteaduste eriala praktikanti, kes viibisid raamatukogus praktikal kokku kaks nädalat.
Arhiivraamatukogu tutvustas oma kogusid ja arhiivinduslikku tegevust ajakirjas Tuna nr. 2. Lisaks kirjutati ülevaateartikkel Stockholmi Eesti Päevalehele, mis ilmus 26. oktoobril.

ARHIIVRAAMATUKOGU BIBLIOGRAAFIAOSAKOND

Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas kulges aasta üsnagi edukalt, kuigi bibliograafide koosseis on järjest vähenenud. Jätkus eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamine. Bibliografeeriti 1930. aastate Postimeest. Lõpetati 1930. aastakäigu sisu avamine ning alustati 1933. aasta bibliografeerimist. Põhikoosseisuliste bibliograafidena olid ametis Helje Laas, Viivika Reimand ja Ülle Tamm. Eesti Kultuurkapitali stipendium võimaldas Virve Adamsonil töötada läbi 1944. a. Postimeest. Osakonna kartoteegid täienesid ca 30 000 uue kirjega.

Endiselt on uurijate huviorbiidis eesti ajakirjanduse sisu analüütilised kartoteegid. Teemapäringud on niivõrd erinevad, et ilma meie kartoteekide abita poleks võimalik mitmeidki uurimistöös tekkivaid probleeme lahendada.

Osakonnal on tihenenud sidemed uurijatega. Tänu kahepoolsele koostööle valmis esimene CD-ROM Vabadussõda ja kaitseväge puudutavatest artiklitest. Karl Laas Kanadast on pikka aega uurinud Vabadussõja temaatikat ning oma huvist lähtuvalt skanneeris ta ÕESi ajakirjanduse lõigendid 1932-1940. Valminud CD-ROMist loovutas ta ühe koopia meile.

19. oktoobril möödus 100 aastat Oskar Urgarti sünnist. Oskar Urgart oli esimene Eesti Bibliograafia Asutise bibliograaf ja asutuse juht 1923-1940. Urgarti sünniaastapäeva tähistati väikese näitusega Oskar Kallase päeval 25. oktoobril. Näitus jäi avatuks kuni 7. novembrini.
Õppeekskursioonide raames võeti vastu hulgaliselt huvigruppe, kellele tutvustati osakonna tööd.

Endiselt on osakonna koostada ka Kirjandusmuuseumi väljaannete ja töötajate artiklite bibliograafianimestikud.

Osakonna töötajad on aktiivsed Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmed. Osaletud on nii Tartumaa kogu üritustel kui ka ERÜ aastakoosolekul. Juulis käidi Tartumaa koguga Saaremaal ja Vilsandil.