Etnomusikoloogia osakond on Kirjandusmuuseumis uustulnuk: seni kuulusime Eesti Keele Instituudi koosseisu, mis asub Tallinnas. Enamus meist on küll tartlased ja töötanud ka varem Kirjandusmuuseumi ruumides ning Eesti Rahvaluule Arhiiviga oleme mitmeti integreerunud: välitöödel kogutu loovutame arhiivi, kust omakorda saame tööks vajalikud koopiad; videovõtetel on meid sageli abistanud Kirjandusmuuseumi insener Einar Sinijärv; Jaan Tamm alustas Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestuste digitaliseerimist meie osakonna heliinsenerina ning jätkab seda nüüd arhiivi koosseisus; ühiselt oleme ette valmistanud väljaandeid jne. Senine koostöö jätkub nüüd ka ametlikult ühise katuse all.

Pidev koostöö seob meid ka folkloristika osakonnaga. Etnomusikoloogid avaldavad oma uurimusi folkloristika osakonna publitseeritavates raamatutes ja virtuaalsetes väljaannetes, osalevad viimaste tehnilisel ettevalmistamisel (nootide arvutiladu).

TEADUSTÖÖ

Etnomusikoloogia osakonna teadusteema on "Eesti ja sugulasrahvaste rahvamuusika tüpoloogia ja struktuur ning sotsiaalne ja kultuuriline kontekst minevikus ja tänapäeval".

Käesoleva aasta suurimaks saavutuseks võib pidada kahe doktoriväitekirja kaitsmist ja ilmumist eraldi trükistena. Triinu Ojamaa kaitses 20. juunil Tartu ülikoolis doktoritööd "Glissando nganassaani muusikas. Morfoloogiline, semantiline ja süntaktiline tasand", milles käsitleb üht arktiliste kultuuride vokaalmuusika iseloomulikku elementi. Töös on välja selgitatud nganassaani lauludele omase glissando morfoloogiline struktuur, süntaktiline funktsioon ja tähendus, mis on puhtmuusikaline ega viita millelegi muusikavälisele. Doktoritööl põhinev artikkel "Specific Sound of Nganasan Music" on esitatud avaldamiseks ajakirjale "Ethnomusicology". Vaike Sarv kaitses 10. novembril Tampere ülikoolis doktoritööd "Setu itkukultuur", mis võtab kokku tema aastatepikkuse uurimistöö setu itkude uurimisel. Töös antakse ülevaade setu itkude kogumisest ja noodistamisest, käsitletakse itkude liike, poeetilist struktuuri ja muusikalisi iseärasusi, üksikute itkejate repertuaari eripära. Vaadeldakse ka itkutraditsiooni muutusi kaasajal. Tegemist on varem ilmunud artiklitest koosneva väitekirjaga, viimased kaks artiklit "Setu itku mõiste ja liigid" ja "Setu mõrsjaitku muusikaline struktuur eeslaulja partii põhjal" ilmusid sel aastal kogumikus "Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl".

Jõuliselt on jätkunud ka teiste dissertatsioonide ettevalmistamine.
Anu Visseli poolelioleva doktoriväitekirja teemaks on "Eesti karjaselaulude struktuur ja piirkondlikud iseärasused". Aasta jooksul on valminud ulatuslik artikkel "Estonian Herding Songs in the Perspectives of the Ethnic Relations", mis ilmub ajakirjas "World of Music" trüki- ja virtuaalsel kujul.

Taive Särg on TÜ doktorantuuriaasta jooksul analüüsinud teksti ja viisi seoseid Mulgimaa refräänilistes regilauludes. Selleteemalise artikli "Vanemate rahvalaulutekstide ja -viiside seosed Karksi kihelkonna kalendrilauludes" avaldas ta Tartu Ülikooli kogumikus "Kust tulid lood minule…". Samuti ilmus artikkel "Karksi rahvalaulik Kadri Kukk" Mulgi Kultuuri Instituudi toimetistes.

Ingrid Rüütel on jätkanud originaalse arvutimeetodi abil eesti rahvaviiside võrdlevat tüpoloogilist uurimist. Uurimuses "Eesti regiviiside tüpoloogia läänemeresoome ja balti kontekstis" (programmid ja operaatoritöö K. Haugas) selgitati eesti vanimate regiviiside ning karjala, ingeri ja läti viiside sarnasusi ja erinevusi ning nende põhjusi. Läänemeresoome rahvaste muistseid kultuurisuhteid käsitleb ka artikkel "Lõunavepsa surnuitkuviisid läänemeresoome itku- ja laulutraditsiooni kontekstis" kogumikus "Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl". Jätkus Kihnu kultuuri muutuste fikseerimine ja analüüs. Artikkel "Past and Present Gender Roles in the Traditional Community on Kihnu Island in Estonia" on ilmunud USA-s (University of Illinois Press) ning "Wedding Songs and Ceremonies on the Kihnu Island in Estonia" on ilmumas ajakirjas "World of Music" trüki- ja virtuaalsel kujul.

Alateema "Rahvalaulu ja -muusika funktsioonid, vormid ja sotsiaalne kontekst tänapäeva ühiskonnas" raames on Eesti Teadusfondi ja Rahvusliku Folkloorinõukogu toetusel publitseeritud artiklite kogumik "Pärimus pärijaile" (koostanud, toimetanud ning saatesõna kirjutanud I. Rüütel). Raamatus käsitletakse aktuaalseid probleeme, mis seonduvad folkloori, eeskätt rahvalaulude õpetamisega lastele kodus, lasteaias, koolis, huviringis, ning see sisaldab artikleid nii folkloristidelt kui ka praktikutelt. Lugeja leiab siit ka ülevaate välismaa kogemustest ning soovitatava kirjanduse nimistu. Kogumiku kaks pikemat artiklit on pärit Anu Visseli sulest. Ankeetuurimuses "Mida lauldakse lastele eesti kodudes tänapäeval? Laste endi arvamus" käsitleb autor probleemi adressaadi seisukohalt ning ajalises ja piirkondlikus lõikes, artiklis "Pärimuse liik, mis pole varjusurmas: lastemängud" vaatleb ta lastemängude ajaloolist tausta ning hetkeseisu ja arengut tänapäeval.
Sama alateema raames on A. Vissel koostöös Rahvakultuuri arenduskeskusega viinud läbi kursuse "Lastemängud - elujõuline traditsioon", pidanud seal rea ettekandeid erinevatest mänguliikidest ning avaldanud artikli "Meedia kui mängude vahendaja ja uute mängude allikas" kogumikus "Tänapäeva folkloorist III. Meedia. Folkloor. Mütoloogia" eesti- ja ingliskeelses versioonis. Artikkel "Estonian Children's Games in Changing Environment" on ilmumas Ungaris. Ankeetuurimuse "Mida lauldakse lastele eesti kodudes tänapäeval? "raames on ta koostanud uurimuse "Meediaajastu hällilaulud". Ta on kohandanud varasema ankeedivormi Kagu-Eestile ja (koos Edna Tuviga) levitanud seda kõigi Põlva- ja Võrumaa valdade lasteaedades programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur " toetusel.

I. Rüütel on artiklis "Rahvalaul paikkondliku ja rahvusliku identiteedi komponendina Eestis" (kogumikus "Eestlane ja tema maa") käsitlenud rahvalaulu rolli nii eestlaste identiteedi kujunemisel ja kindlustamisel ajaloolises perspektiivis kui ka tänapäeva postmodernistlikus ühiskonnas. Artiklis "Eesti rahvakultuur ja selle perspektiivid" (kogumikus "Eesti uue aastatuhande lävel") analüüsitakse laiemalt eesti rahvakultuuri olukorda ja muutusi viimase aastakümne jooksul. Samal teemal on peetud ka mitu ettekannet. Välitöödega seotud aktuaalseid probleeme vaagitakse artiklis "Tõde ja eetika visuaalses antropoloogias", mis on ilmunud kogumiku "Tänapäeva folkloor III. Meedia. Folkloor. Mütoloogia" eesti- ja ingliskeelses versioonis.

Kristin Kuutma jätkab enesetäiendamist doktorantuuris USA-s. IX Rahvusvahelise Fennougristika Kongressi ettekandes käsitles ta teemat "Rahvalaul kui identiteedi väljendaja" võrdlevalt setu ja saami kontekstis.
Õie Sarv on kogunud hulga materjale setu kultuuri ja selle tähenduse kohta tänapäeval nii Setumaal kui linnades, kuhu setud on elama asunud, pidanud rea ettekandeid, organiseerinud õppelaagri ning avaldanud kümmekond lühiartiklit ajalehes "Setomaa" ja "Fenno-Ugria infolehes".
Taive Särg on selgitanud rahvalaulu ja kirjanduse suhteid eesti noorte autorite loomingus. Teemat käsitletakse artiklis "Kaverid ja folkloor. Contra laulud" (kogumikus "Meedia. Folkloor. Mütoloogia" eesti- ja ingliskeelses versioonis), "Naer on puhas. Eri elementide naljakas segunemine uuemates lauludes" (Võro Instituudi kogumikus "Võro kirändüse luumine") ning "Ruitlane olen ja Ruitlaseks jään" (ajakirjas Vikerkaar).

Vaike Sarv on käsitlenud rahvamuusika ja professionaalse muusika suhteid folkloorifestivalil (artikkel "Viljandi "folk" pärimuse ja muusika piiril" ajakirjas Teater. Muusika. Kino).

PUBLIKATSIOONIDE ETTEVALMISTAMINE

Ingrid Rüütel ja Edna Tuvi jätkasid akadeemilise regilaulude publikatsiooni "Vana Kannel: Kihnu II" viiside osa ettevalmistamist (on lisatud uusi viisimaterjale, jätkub arvutisse sisestamine ja noodistuste kontroll).

Sarjas Ars Musicae Popularis on tükikorda saamas Taive Särje "Karksi regilaulud I". Vaike Sarv on asunud koostama kogumikku "Setu lastelaulud". Mõlemas avaldatakse kõik ERAs leiduvad viisidega ülestähendatud laulud, nii käsikirjalistest kogudest pärinevad viisid kui ka helisalvestuste transkribeeringud.

Seeriast "Ühte käivad meie hääled" on valmimas antoloogia Kadrina ja Rakvere vanematest ja uuematest rahvalauludest (I. Rüütel).
Õie Sarv koostab raamatut Anne Vabarnast ja tema mõrsjaitkudest.
Faksiimileväljaannete sarjas valmistatakse ette Herbert Tampere 5­köitelist antoloogiat "Eesti rahvalaulud viisidega" (Sander Laumets), mille esimene köide jõuab lugejateni 2001. aasta alguses.

Helikandjatest on ilmunud mokša rahvalaule sisaldav CD "Toorama", mille konsultandina, tekstide tõlkija ja toimetajana oli tegev Taive Särg. Vaike Sarvelt pärineb setu meestelaulude viiside transkriptsioon ja tutvustus CD "Ülge ütte" tekstivihikus (noodiladu E. Tuvi).

KONVERENTSID, SEMINARID, LOENGUD

Kõik osakonna teadurid esinesid sisukate ettekannetega 9. fennougristikakongressil, Vaike Sarv esines Helsingi Ülikoolis Eesti-Soome rahvatantsu-uurijate konverentsil, T. Särg Helsingi ülikoolis ja Tuglas-Seuras, I. Rüütel Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni Põhja-Euroopa sektori koosolekul.
Taive Särg ja Õie Sarv pidasid ettekande Võru Instituudi korraldusel Põlvas toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Läänemeresoome ühendusteed", Ingrid Rüütel Tallinnas Kultuuriministeeriumi korraldatud rahvusvahelisel konverentsil "Kultuur ja individuaalne loovus".
V. Sarv esines ettekandega Akadeemilises Rahvaluule Seltsis, T. Ojamaa ja A. Vissel Kreutzwaldi päevadel, I. Rüütel ingerisoomlaste kultuuri seminaril jm. Hulk loenguid ja ettekandeid peeti Rahvakultuuri Arenduskeskusega koostöös korraldatud seminaridel, nõupidamistel ja õppepäevadel, aga samuti mitmesugustel muudel üleriigilistel ja kohalikel üritustel Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Põlvas, Võrus, Narvas, Muhus, Hallistes, Mustvees jm. Osakonna teoreetilistel seminaridel käsitleti välismaa autorite rahvamuusika alaseid uurimusi. T. Ojamaa ja T. Särg tutvustasid oma kogemusi Tartu Ülikooli akustilise helianalüsaatori kasutamisel rahvaviiside analüüsiks.

Ühtekokku esinesid osakonna töötajad üle 60 teadusliku ja populariseeriva ettekandega. Lisaks peeti erialaloenguid, juhendati praktikume ja õpilastöid Tallinna Muusikaakadeemias (V. Sarv), Tartu Ülikoolis ja Õpetajate Seminaris (T. Särg), Tallinna Pedagoogikaülikoolis (Õ. Sarv), Viljandi Kultuurikolledžis ja Tallinna Hariduskolleegiumi algkoolis (Õ. Sarv), Tallinna Vanalinnagümnaasiumis (I. Rüütel), H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis (A. Vissel). A. Vissel oponeeris ka üht bakalaureusetööd TÜ-s.

VÄLITÖÖD

Osakonna töötajad on salvestanud heli- ja videolindile rahvamuusikat nii selle traditsioonilistes vormides kui tänapäeva kontekstis. Taive Särg jäädvustas rahvalaulikuid ja jaanipäevapidustusi Saaremaal ning ansamblite "Toorama" ja "Tulli lum" esinemisi Tartus. Vaike Sarv helisalvestas Seto Kuningriigi päeval toimunud improvisatsioonivõistluse, Õie Sarv lindistas rahvalaule ning tegi intervjuusid ja märkmeid mitmesugustel setu kultuuriüritustel Petseris ja Petseri rajoonis, Meremäel, Värskas, Tartus, Tallinnas. Ingrid Rüütel ja Anu Vissel jäädvustasid videolindile rahvamuusikat ja sellega seonduvat Kihnu saarel, "Leigarite" simmanil Tallinnas, lastemängude festivalil Põlvas, hõimupäevade kontserdil Tallinnas ning Pakri pulma instseneeringu Rannarootslaste muuseumis Haapsalus. Osa materjalidest on korraldatud ja Eesti Rahvaluule Arhiivile üle antud, osa ootab korraldamist.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Olulisim tänavu oli kindlasti 9. fennougristikakongressil osalemine. I. Rüütel juhatas ka sektsiooni, osales kongressi korralduskomitees ning Rahvusvahelise Fennougristide Komitee liikmena võttis osa komitee istungist. V. Sarve ja T. Särje esinemistest mitmesugustel üritustel Helsingis oli juttu eespool. Vaike Sarv kaitses doktoritööd Tampere Ülikoolis, kus oli varem stažeerinud.

Osakonda külastasid 6.-12. novembrini Teaduste Akadeemia teadlaste vahetuse korras Ungari Muusikainstituudi rahvamuusika sektori juhataja Katalin Paksa ja teadur Mirta Rudas, kes tutvusid osakonna töömeetodite ja -tulemustega ning osalesid osakonna seminaridel, kus tutvustasid ka rahvamuusika alast uurimistööd Ungaris.

Ingrid Rüütel osales Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF) Põhja-Euroopa sektori töös, viis koos Fenno-Ugria Asutusega läbi Hõimupäevade lõppkontserdi Tallinnas ja juhendas Vilniuse Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi doktoranti Auste Nakienet.

Taive Särg koos Eesti Ersa-Mokša Sõprade Seltsi, Toorama Austajate Ringi ja Fenno-Ugria Asutusega korraldasid Tartus ersa keele päeva tähistamise: kontserdid Tartu Õpetajate Seminaris, TÜ aulas ja Fenno-Ugrias. Samas koostöös valmis ka "Toorama" CD-plaat, mida esitleti Moskvas Eesti saatkonnas.