Etnomusikoloogia osakonda kuulusid juhataja Ingrid Rüütel, vanemteadurid Vaike Sarv, Triinu Ojamaa, teadurid Taive Särg, Anu Vissel, toimetaja Edna Tuvi, osalise koormusega töötasid assistendid Õie Sarv ja Sirje Kurg, vaneminsener Koit Haugas ja arvutihaldur Sander Laumets. Kristin Kuutma jätkas doktorantuuri USA-s. Eesti Kultuurkapitali stipendiaadina töötasid Nele Nauts ja muusikaakadeemia üliõpilane Kristi Sarapuu.

Anu Visselile määrati 2001. a. Rahvusliku Kultuurinõukogu pärimuskultuuri auhind rahvamuusika uurimise ja populariseerimise eest. Ingrid Rüütlile omistati aasta pressisõbra tiitel.

TEADUSLIK UURIMISTÖÖ

Etnomusikoloogia osakond lõpetas käesoleval aastal neli aastat kestnud teadusteema "Eesti ja sugulasrahvaste rahvamuusika tüpoloogia ja struktuur ning sotsiaalne ja kultuuriline kontekst minevikus ja tänapäeval", samuti sellega seotud teadusfondi grandi teema (nr. 3510, grandihoidja I. Rüütel) "Rahvalaulu ja -muusika funktsioonid, vormid ja sotsiaalne kontekst tänapäeva ühiskonnas". Aasta esimese poole arutelude tulemusena formuleeriti osakonna arengukava aastateks 2001-2005 ja uus teadusteema.

Peamised uurimisvaldkonnad olid: spetsiifiline ja universaalne arktilises kultuuripiirkonnas, rahvaviiside tüpoloogia, ºanrilised ja piirkondlikud iseärasused. Arendati eesti regiviiside andmebaasi. Jätkusid osakonna teoreetilised seminarid. Doktoritööd valmistasid ette K. Kuutma (omistati doktorikandidaadi kraad Washingtoni Ülikoolis, sügissemestrist jätkas ta tööd Wisconsini Ülikoolis), A. Vissel ja T. Särg.

Trükivalgust nägi 2 raamatut, 14 artiklit, lisaks ülevaateid, retsensioone ja teese.

I. Rüütel avaldas väljaande "Ühte käivad meie hääled II. Eesti rahvalaule Kadrina ja Rakvere kihelkonnast". 372-leheküljelises raamatus on esitatud valik vanemaid ja uuemaid rahvalaule koos viisidega. Raamat on varustatud ulatusliku sissejuhatuse ning registritega. Materjali ilmestavad kogujate meenutused laulikute ning laulmis- ja kogumissituatsioonide kohta, samuti rohked ajaloolised fotod.
Õ. Sarv on koostanud setu rahvajuttudest kasseti ja CD ning andnud nende litereeringud välja lasteraamatuna "Kelläga kahr. Seto jutusõ'. Jutusõajaja' Leeni ja Heino Sõrmus".

Valmimisjärgus on kogumik "Uurimusi etnomusikoloogia alalt I. Rahvamuusika muutuvas ühiskonnas" (toimetajad T. Ojamaa ja I. Rüütel), mis sisaldab eesti, soome, ungari, rumeenia, tšehhi ja leedu etnomusikoloogide uurimusi.

Arktilise kultuuripiirkonna uurimislooga tegeles K. Kuutma, kes analüüsis saami põdrakarjuse-jahimehe Johan Turi ja taani antropoloogi Emilie Demant Hatti vahelist koostööd, mis on jälgitav 1910. a. sündinud raamatus "Muitalus samiid birra" ("Jutustus saamide elust"). Eesti uurija käsitles oma artiklis muu hulgas ka eri staatusi ühendavat ja sel ajal ainulaadset partnerlust.

Nganassaani muusika alal keskendus T. Ojamaa selle eripärale võrreldes naaberkultuuridega. Töös kasutati foneetikas ja lingvistikas väljatöötatud meetodeid. Käesoleval aastal laienes T. Ojamaa uurimisvaldkond ka teistele Siberi rahvastele, eeskätt neenetsitele. Uurija analüüsis metsaneenetsite erinevates stiilides loodud laule eesmärgiga välja selgitada muusikalised faktorid, millest sõltub värsimõõt. Samas püütakse vastata küsimusele, kas samojeedi laulutekstid on aktsepteeritavad keeleajaloo allikana. Huvitavat uurimisainet pakkus T. Ojamaale ühe metsaneenetsi ja ta enda katse analüüsida metsaneenetsi laulude ülesehitust. Uurimuse eesmärgiks on leida kompositsiooniprintsiibid, mis erinevad euroopalikest normidest. Lisaks on ta andnud ülevaate viimastel aastakümnetel neenetsi muusikas ja musitseerimistavades toimunud muutustest ning vaaginud traditsioonilisel muusikal põhineva professionaalse muusika kujunemise võimalusi Siberi väikerahvastel. Koos Obi-Ugri Rahvaste Taassünni Instituudi teaduri Juri Aivaseda ja Tartu Ülikooli uralistika doktorantide Kaur Mägi ja Eva Toulouze'iga valmistab ta ette laulude kommentaare metsaneenetsi muusikat sisaldava CD lisa jaoks.

Eesti rahvaviiside tüpoloogia alal on I. Rüütel võtnud kokku oma senised tulemused vanimate, üherealiste läänemeresoome runoviiside tüpoloogia ja nende omavaheliste suhete kohta. Veel on ta käsitlenud paikkondliku identiteedi kajastumist eesti vanemas ja uuemas rahvalaulus erinevatel ajalooperioodidel. Kultuurilise ja rahvusliku identiteedi probleeme vaetakse ka uurimuses "Rahvamuusika postmodernistlikus ühiskonnas: hääbuv minevikurelikt või taasleitud väärtus?", mis põhineb folkloorirühmades läbi viidud anketeerimisel.
V. Sarv on käsitlenud rahvamuusika historiograafilisi seikasid, peatudes põhjalikumalt Ilmari Krohni rollil eesti rahvaviiside kogumistöö metoodika kujundamises 20. sajandi algusaastatel. T. Särg on vaadelnud rahvamuusika mõiste kujunemist ja kasutamist tänapäeval. Lisaks on ta käsitlenud rahvalaulu ja kirjanduse suhteid tänapäeva Lõuna-Eesti noorte luuletajate loomingu põhjal.

Jätkati regionaalseid uuringuid rahvamuusika vallas. Viimistleti "Vana Kandle" Kihnu köite teist osa (I. Rüütel, O. Kõiva, E. Tuvi). Valmis videofilm "Lokaalsed kadrikombed tänapäeva noortepeona (I. Rüütel, A. Vissel). V. Sarv uuris setu vanema meestelaulu meetrumit rütmilise ja tonaalse organisatsiooni taustal ja tegeles teadusliku allikapublikatsiooni "Setu mängitused" koostamisega seeriasse Ars Musicae Popularis. Jätkati tööd samas teaduslikus sarjas väljaantavate raamatute "Karksi regilaulud" (T. Särg) ja "Lääne-Eesti hälli- ja lastelaulud" (S. Kurg) käsikirjadega. Doktoritööd jätkates on T. Särg teinud statistikat regivärsimõõdu klassikaliste reeglite kehtimise kohta Karksi lauludes. A. Vissel on jätkanud Kagu-Eesti koduse laulmistraditsiooni uurimist lastevanemate ankeedivastuste alusel (630 Võru- ja Põlvamaa peret). Ankeete tõlgendatakse avaramal sotsiaalkultuurilisel taustal. Keskendutakse lastele kodus lauldavate laulude päritolule ja vanusele ning otsitakse vastust küsimusele, kas piirkonnas, kus on tänaseni hästi säilinud Võru murre, on paremini vastu pidanud ka rahvalaul.
Lõpetamisel on kaherealiste regiviiside andmebaas (juhendamine ja materjali ettevalmistamine I. Rüütel, tehniline teostus K. Haugas, kodeerimine ja sisestamine N. Nauts), mille alusel jätkub kaherealiste regiviiside tüpoloogiline uurimine. Andmebaasi ettevalmistamine toimus Eesti Kultuurkapitali toetusel.

KOGUMISTÖÖ

T. Ojamaa salvestas neenetsi laule St. Peterburis õppivate üliõpilaste juures ja korraldas Aivaseda ning teiste neenetsite pärimuse salvestamist Tartus. T. Särg korraldas välitöid Mordvas ersa külades ja Saaremaal Sõrve, Jämaja ja Anseküla kihelkonnas. V. Sarv helisalvestas Seto Kuningriigi päeval toimunud improvisatsioonivõistluse, Värska leelokoori "Kuldatsäuk" repertuaari jm. setu folkloori mitmesugustel üritustel ja tähtpäevadel. Koos mitme operaatoriga jäädvustas I. Rüütel videolindile folkloorifestivali Baltica 2001 üheksa Eesti maakonna esinemiskavad ning vahendas arhiivi ETV filmitud lõppkontsertide salvestused. Esmakordselt salvestati ühe suure folkloorifestivali materjal täies mahus, mis koos kavade, annotatsioonide ja rühmades läbiviidud ankeetküsitlustega moodustab väärtusliku uurimisainese.

KONVERENTSID, SEMINARID, LOENGUD

Esineti rahvusvahelistel, üleriigilistel ja kohalikel üritustel. I. Rüütel korraldas ja juhatas Tallinnas Baltica folkloorifestivaliga seotud rahvusvahelist ümarlauda teemal "Omakultuur eurointegratsiooni kontekstis". Society for the Advancement of Scandinavian Studies aastakonverentsil North Park'i Ülikoolis Chicagos esines K. Kuutma, Benjamin Rajeczky 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil Ungaris T. Ojamaa.

V. Sarv korraldas Eesti Muusikaakadeemias ümarlaua "Ajalooline rahvamuusika ja selle õpetamisvõimalused Eesti muusikaõppeasutustes", esines ettekandega Muusikateraapia Ühingu konverentsil "Kunstid tervise heaks" Pärnus ning Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuses Tartus, Õ. Sarv esines Värskas "Setomaa arengukonverentsil". I. Rüütel ja A. Vissel pidasid ühisettekande Kreutzwaldi päevadel Tartus, I. Rüütel esines kultuurikonverentsil Jõgeval.
Loengutega esineti Helsingi ülikoolis (I. Rüütel), Washingtoni Ülikoolis Seattle's, kus õpetati ka eesti keelt (K. Kuutma). Lisaks peeti rida populaarteaduslikke ettekandeid koolides ja mitmesugustel kohalikel üritustel (A. Vissel, T. Särg), esineti raadio- ja telesaadetes (I. Rüütel, K. Kuutma), nõustati folkloorirühmi (I. Rüütel, A. Vissel) jne.

KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTEGA JA VÄLISRIIKIDEGA

Peamised koostöösuhted olid Eesti Rahvaluule Arhiivi, folkloristika osakonna, Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli, Viljandi Kultuurikolledzhi ja H. Elleri nim. Tartu Muusikakooliga.

T. Ojamaa viibis välislähetusel St. Peterburis A. I. Herzeni nim. Vene Riikliku Pedagoogilise Ülikooli Põhjarahvaste osakonnas.

V. Sarv on seotud Tampere Ülikooli etnomusikoloogia instituudi projektiga "Melodia-analyyttinen revisio".

T. Särg tegi koostööd Mordvas Galina Kornišinaga Saranski Pedagoogilisest Instituudist ja Tatjana Prokinaga Stepan Erzia Muuseumist.

I. Rüütel kohtus soome folkloristidega Soome Kirjanduse Seltsis, kus oli kõne all folkloorimaterjalide digitaliseerimine ja andmebaaside koostamine. Kohtumisel Turu Ülikoolis vahetati informatsiooni välitööde ja uurimisproblemaatika üle ning arutati edasisi koostöövõimalusi.

T. Ojamaa tegi koostööd Tartu Ülikooli ja Obi-Ugri Rahvaste Taassünni Instituudiga.

V. Sarv on Eesti rahvamuusika ja etnomusikoloogia dotsent Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse kateedris.

I. Rüütel oli rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica kunstinõukogu esimees, osales kõigil maakonnaülevaatustel konsultandina ja korraldas festivali peakontserdid.

A. Vissel kuulus festivali kunstinõukokku.

T. Särg luges kursust "Eesti rahvamuusika" Tartu Ülikoolis folkloristika õppetooli juures ja H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis.