Esimene vihik eesti mõistatuste avaldamise ja kogumise ajaloo pikemast käsitlusest alates vanimast eesti mõistatusi sisaldanud trükisest, H. Gösekeni grammatikast "Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660), kuni 20. sajandi alguseni. Kõiki mõistatusi sisaldavaid käsikirju ja trükiseid kuni 1872. aastani iseloomustatakse põhjalikult ja eraldi. Hilisemaid trükiseid vaadeldakse liikide kaupa - kooliõpikud, kalendrid, ajakirjandus, kirjanduslood.
Lähemalt vaadeldakse mõistatuste kogumist Jakob Hurda juhtimisel Eesti Kirjameeste Seltsis ja 1888-1906 aasta suurkogumise perioodil. Iseloomustakse kogumistöö üldist käiku (aruanded ja üleskutsed), saadetiste autentsusprobleeme, kogujaid endid, korjajate notiitse mõistatuste kasutamissituatsioonide, kogumistöö asjaolude jne. kohta.
Väljaandes on tabelid, joonised ja levikukaardid.