Raamatu eesmärgiks on anda ülevaade eesti regilaulu värsimõõdust, selle ehitusest ning kujunemisest. Esmakordselt on esitatud kogu eesti regilauluala hõlmav värsiehituse analüüs, tulemuste põhjal on eristatud kolm värsimõõduala ning kirjeldatud regilaulu värsimõõdu piirkondlikke erijooni, meetrilisi murdeid. Lisaks sellele käsitletakse värsimõõdu, regilaulukeele ja murdekeele vahekordi - regilaulukeel on värsimõõdu toel küll säilitanud arhailisi keelendeid, kuid aegamööda on keeleuuendused ikkagi jõudnud ka regilauludesse, millega omakorda on kaasnenud muutused värsimõõdus. Regilaulude pidevat keelega kohandumise protsessi ning selget regionaalsust käsitletakse folkloorile iseloomuliku järjepideva taas- ja ümberloomise loomuliku tagajärjena.