1. ASUTUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

Vastavalt Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) põhikirjale (Haridusministri määrus 15.nov.2001 nr 63 (RTL 2001, 124, 1797) on Kirjandusmuuseumi tegevuse põhieesmärgiks tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks, intellektuaalseks vabaduseks ja kultuuri täisväärtuslikuks arenguks oluliste rahvuskultuuriliselt oluliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja transmissioon lähtuvalt teaduse ja ühiskonna vajadustest ja huvidest. Kirjandusmuuseumi põhitegevus on orienteeritud nimetatud eesmärgi täitmisele.

Kirjandusmuuseumil on kuus allüksust: Arhiivraamatukogu (asutatud 1909), Eesti Rahvaluule Arhiiv (asutatud 1927), Eesti Kultuurilooline Arhiiv (asutatud 1929), folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond ja haldusosakond. Kokku on asutuses 97 ametikohta, millest 41 on teadustöötajate ametikohad, 38 kõrgharidusega spetsialistide ametikohad ja 18 abipersonali ametikohad. Osa ametikohti oli 2002.a. täitmata või olid täidetud osalise koormusega, seda vastavalt eelarve võimalustele.

Vastavalt Haridusministri käskkirjale 13.detsember 2001 nr 855 on EKM baasil moodustatud üks Eesti teaduse tippkeskusi - Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.

EKM teadustöötajad täitsid 2002.a. nelja sihtfinantseeritavat teadusteemat, 15 Eesti Teadusfondi granti, kümmet projekti programmis "Eesti kirjandusklassika", kolme projekti programmis "Hõimurahvad", kaheksat projekti programmis "Eesti keel ja rahvuskultuur", nelja projekti programmis "Lõuna-Eesti keel ja kultuur", viit välisprojekti.

EKM kui teadus- ja arendusasutus ning asutuses täidetavad sihtfinantseeritavad teadusteemad evalveeriti rahvusvahelise komisjoni poolt hindele "suurepärane" 2002.a. märtsis.

Haridusminister nimetas oma käskkirjaga nr. 593 28.maist 2002 EKM Arhiivraamatukogu rahvusteaviku säilimise eest hoolitsevaks ja vastutavaks arhiivkoguks.


II. ÜLEVAADE 2002.aasta TEGEVUSEST, EELARVEST ja HINNANG

1. EESMÄRGID JA TULEMUSED TEADUSASUTUSENA.

1. Rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine teaduse integreerimiseks ja teadusruumi põhialuse tugevdamiseks : VI. raamprogramm, UNESCO programm "Memory of the World", ICOM-ICLM, IFLA, koostöö projektidena uurimisteemade raames.
2. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse teadustöö ja sihtfinantseeritava uurimistöö loomulik ja eesmärgipärane ühendamine.
3. Uute sihtfinantseeritavate teadusteemade esitamine ja edukas kaitsmine.
4. Kraadiõppe tõhustamine: magistri- doktoriväitekirjade kaitsmine.
5. Välispublikatsioonide osakaalu suurendamine.
6. Rahvusteavikut puudutava uurimistöö edendamine ja vastava riikliku kultuuriväärtuste säilitusstrateegia väljatöötamine.
7. Interdistsiplinaarsete uurimisprojektide algatamine ja koordineerimine.
8. Ühiskondliku vajaduse ja teadustöö harmoniseerimine.
9. Kirjastati 15 monograafiat ja kogumikku paberkandjal ja 7 elektroonilist monograafiat ja kogumikku (vt lisa 1.5).
10. Arvukad teaduslikud publikatsioonid eesti- ja välismaistes ajakirjades (vt lisa 1.5.1)

1.1. Sihtfinantseeritavad teadusteemad ja nende finantseerimine
Eesti kultuuriloo allikad - 915 tuhat krooni. Täitjad: 9 teadustöötajat, 4 kõrgharidusega spetsialisti, 1 teadusabi.
Eesti ja sugulasrahvaste folkloor: zhanrid, struktuur, tüpoloogia, historiograafia - 1425 tuhat krooni. Täitjad: 12 teadustöötajat, 4 kõrgharidusega spetsialisti, 8 teadusabi;
Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris - 640 tuhat krooni. Täitjad: 6 teadustöötajat, 2 kõrgharidusega spetsialisti, 1 teadusabi;
Folkloor ühiskonna mentaliteedimuutuste kajastajana - 970 tuhat krooni. Täitjad:9 teadustöötajat, 3 kõrgharidusega spetsialisti, 2 teadusabi.

Kokku sihtfinantseerimine: 3950 tuhat krooni, mida kasutati sihipäraselt teadusteemade täitmisega seotud teadustöötajate ja teadusabipersonali palkadeks. Vastavalt tööplaanidele ja prioriteetidele ilmus 26 humanitaar- ja populaarteaduslikku väljaannet paberkandjal ja 37 elektroonilist väljaannet.

1.2. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus
2002.a. finantseering 666.700 krooni, 2001.a. finantseerimise arvelt 500.253, 51 krooni.
Kasutati teaduse tippkeskuse kuludeks, sh konverentsitehnika soetamiseks, pajundusmasina ostuks ja arvutivõrgu välisühenduse (optiline kaabel, välisport jne) uuendamiseks 448.400, 77, arvutustehnika ja tarkvara soetamiseks 281.698, 58 krooni, töötasudeks spetsiifiliselt tippkeskuse üleannete täitmisel 100 597 krooni. Kaeti vastavalt eelarvele trükistega seotud kulusid, uuritava teemaga seotud välislähetusi, konverentside korraldamist.
Tippkeskuse alla koondatud uurimistöö kulges vastavalt rõhuasetusele - nõukogudeaegse ühiskonna erijooned - plaanipäraselt ja ka eelarve kasutamine kulges vastavuses kinnitatud eelarvele.

1.3. Eesti Teadusfondi grandid
Asutuses täideti 15 ETF granti, mille eelarve kokku oli 1 184 875 tuhat krooni. Kõikide grantide täitmine kulges edukalt ja jõudis planeeritud tulemuseni.

1.4. Riiklikud programmid ja aineprogrammid
Programm "Eesti keel ja rahvuskultuur" - 8 projekti kogusummas 1460 tuhat krooni. Nimetatud summast 800 tuhat oli Arhiivraamatukogus säilitatavate rahvusteaviku kogude hoidmiseks ja arendamiseks ning 330 tuhat krooni rahvaluulealaste fundamentaalteoste ettevalmistamiseks ja allikmaterjalide digitaliseerimiseks.
Programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" nelja projekti täitmiseks laekus kokku 132.121,50 krooni, mida kasutati vastavalt taotlustele Lõuna-Eesti rahvakultuurialase andmebaasi koostamiseks, rahvakalendri ettevalmistamiseks jne
Programmi "Hõimurahvad" raames jätkati tööd kolme projektiga, mille täitmise eelarve oli 2002.a. 90.042,25 krooni. Töö teostajad olid Kirjandusmuuseumi uurimisrühmaga seotud spetsiifilist teadmist eeldavate ülesannete (nt komi keel ja rahvaluule) täitjad väljaspoolt Kirjandusmuuseumi koosseisu.
Programmi "Eesti kirjandusklassika" raames said Kirjandusmuuseumi projektid toetust 446 400 krooni ulatuses. Nimetatud projektidest Kreutzwaldi Aastaga seotud projektid jätkuvad ka 2003.a. ning seepärast taotleti nimetatud finantseeringutest osa kasutamist 2003.a. Põhiosa laekunud summast kasutati trükiste ilmumistoetuste osaliseks katmiseks ja kõik nimetatud trükised ilmusid vastavalt plaanile 2002.a.
Programmi "Eesti ajalugu 1600 - 2000" raames finantseeriti projekti "Eesti trükise ajalugu" 290 tuhande krooniga. Nimetatud projekti täitmises osales Arhiivraamatukogu bibliograafia osakond ja Arhiivraamatukogu koosseisus töötavad raamatuloo uurijad.

Töötajate koolitus: 1.teadustöötajate kraadiõpe Tartu Ülikooli, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogilise Ülikooli juures. Kokku 8 töötajat.
11. Erialased täiendused Eesti Teaduste Akadeemia kaudu välisriikides.
12. Osalemine temaatilistel seminaridel, täienduskoolitusel jm.

2. EESMÄRGID JA TULEMUSED RAHVUSKULTUURILISTE ALLIKMATERJALIDE SÄILITAJANA

1. Arhiivide püsimiseks ja arenguks hädavajaliku finantskatte leidmine - probleem tervikuna lahendamata. Rahvusteaviku arhiivkogu finantseeriti riiklikust programmist "Eesti keel ja rahvuskultuur" 800 tuhande krooniga, arhiivimaterjalide digitaliseerimist finantseeriti samast programmist 90 tuhande krooniga. Taotletud ja saadud Eesti Kultuurkapitalist, Eesti Rahvuskultuuri Fondist jt fondidest toetust stipendiumide näol arhiivimaterjalide säilitamiseks, kogude täiendamiseks ja avamiseks uurijatele kokku 325 000 krooni eest.
2. Arhivaaride tasemeõppe korraldamine: rahvaluule ja kultuuriloolise arhiivi arhivaarid (5) läbisid kutseõppe Eesti Rahvusarhiivi juures.
3. Arhiivide kogumis- ja säilitusalaste prioriteetide hindamine ja asutuse säilitusalase tegevuse strateegia koostamine. Koostöö Rahvusraamatukoguga UNESCO toetusel käivitunud programmi THULE jätkamiseks.
4. Rahvaluulealase portaali rakendamine ja arendamine. Toetus riiklikust programmist "Eesti keel ja rahvuskultuur" kokku 130 000 krooni.
5. Elektrooniliste arhiivide arendamine. Edukalt kulgenud Arhiivraamatukogu bibliograafia andmebaasi arendamine välistoetuse abil (kokku 40 000 krooni)
6. Veebipõhise raamatukogunduse arendamine. Välisabi 32. 676 krooni.
7. Rahvuskultuuri allikmaterjalide kogumisaktsioonide läbiviimist toetas 2002.a Eesti Kultuurkapital 106 tuhande krooniga.
Rahvuskultuuriliste allikmaterjalide säilitamisel, nende kasutustingimuste avardamisel ja kaasajastamisel puudub stabiilne finantskate (toetus on vaid projektipõhine) ja seetõttu on osa allikmaterjalide edasine säilitamine ja kasutamine muutunud problemaatiliseks.
Töötajate koolitus: arhivaaride (5) kutsekoolitus Eesti Rahvusarhiivi juures, säilitamisalased täienduskoolitused Eesti Kultuuriväärtuste Säilitamise Nõukogu kaudu.

3. EESMÄRGID JA TULEMUSED HARIDUS- JA KULTUURIASUTUSENA

1. Kirjandusmuuseumi teadlased juhtisid Fr.R.Kreutzwaldi 200.sünniaastapäeva tähistamise ettevalmistamist ja 19.detsembril 2002 kuulutati välja Kreutzwaldi Aasta, mis kestab 2003.a. detsembrini.
2. 2002.aasta olulisemate kultuurilooliste tähtpäevade ( P.E.Rummo 60, R.Kruusi mälestuskonverents, H.Laakmann 200 jt) tähistamine näitustega. Kokku 13 erinevat näitust. Toetust läbiviimiseks taotletud Eesti Kultuurkapitalist ja mitmesugustest fondidest (nt Eesti Rahvuskultuuri Fond)
3. Harivate konverentside jt kultuuriürituste (nt Oskar Kallase päev, noorte folkloristide konverents jt) korraldamine. Sümboolne toetus Kultuuriministeeriumilt ja Tartu Kultuurkapitalilt.
4. Kooliekskursioonide vastuvõtt ühes kultuuriajalooliseloengu ja maja tutvustusega. Kokku üle 6000 inimese. Eraldi finantseerimiseta
5. Populaarteaduslike väljaannete kirjastamine ja levitamine. Toetust taotletud projektidena sihtotstarbeliselt Kultuurkapitalist, Kultuuriministeeriumilt.
Eesti Kultuurkapitalist, fondidest ja toetustest kokku laekus mitmesuguste ürituste korraldamiseks 100 tuhat krooni.

HINNANG: 1. suurepäraste tulemustega kulgenud teadus- ja arendustöö. Eelarve kasutamine sihipärane ja vastavalt võimalusele prioriteete arvestav.
2. Säilitusalane tegevus ei vasta kaasaegsetele nõuetele, sest ülesannete ja eesmärkide täitmiseks puudub finantskate.
3. Haridus- ja kultuuriline tegevus lähtunud ühiskonna ja kultuuri arengu vajadustest ning vajaduste arvestamine on taganud ka kõikidele korraldatud üritustele huviliste ja osavõtjate ringi ning sotsiaalse vastukaja. Ürituste (näituste, seminaride jms) tase on olnud kõikuv, suuresti tulenevalt finantseerimise puudumisest.

4. STRUKTUURIÜKSUSTE TÖÖ TULEMUSED

4.1. Arhiivraamatukogu - juhataja Merike Kiipus
Fondi suurus seisuga 31.12.02 on 792.291 arvestusüksust. 2002.aastal lisandus fondi 12 195 teavikut, nendest 8364 raamatut, 1370 jätkväljaannet, 2195 aastakäiku perioodikat, 182 maakaarti, 84 nooti. Lugejaid oli raamatukogul 1457, külastuskordi 3112, laenutusi 19500, konsultatsioone üle 2000.
Arhiivraamatukogu bibliograafia osakonna teatmefondi üldsuurus on 2.280 469 ühikut. Juurdekasv põhikirjetena aastas oli 22 000 ühikut. Külastuskordi oli 494, uurijaid 395, konsultatsioone ligi 300, ekskursioone 18 (146 osavõtjat).
Seoses restaureerimistöödega oli raamatukogu lugejatele suletud 15.juulist kuni 15.oktoobrini 2002.

4.2. Eesti Kultuurilooline Arhiiv - juhataja Piret Noorhani
Fondi suurus seisuga 31.12.2002 on 308 751 arvestusüksust. 2002.aastal lisandus fondi 5920 säilitusühikut, nendest 1847 s/ü käsikirju, 3987 s/ü fotosid ja negatiive, 20 kunstiteost, 44 helisalvestist, 22videofilmi. Üksikkülastajaid oli 304, ekskursioone 34, kokku osales neis 636 inimest. Külastajaid arhiivis kokku oli 904. Konsultatsioone telefoni ja e-meili teel üle 1000 korra, pikemaid ja põhjalikumaid väliskonsultatsioone 17.

4.3. Eesti Rahvaluule Arhiiv - juhataja Ergo-Hart Västrik
Fondi suurus seisuga 31.12.2002 on 34.611 säilitusüksust. 2002.a. lisandus fondi 1948 säilitusüksust, memde hulgas 137 s/ü käsikirju, 87 s/ü helikogusse, 1677 nimetust fotosid ja 47 videofilmi.
ERA arhiivi külastas 529 uurijat. Ekskursioone oli 33 , kokku 630 inimesele.

4.4. Folkloristika osakond - juhataja Mare Kõiva
Osakonna alla on koondunud mitu uurimisrühma: eesti ja läänemeresoome lühivormid, eesti- ja sugulasrahvaste rahvausund ja -jutud, IT ja multimeedia. Osakond on juhtival positsioonil rahvakultuurialase materjali digitaliseerimisel ja osaleb aktiivselt ka rahvakultuurialase materjali kogumistöös.

4.5. Etnomusikoloogia osakond - juhataja Triinu Ojamaa
Osakonna uurimis- ja kogumistöö on koondunud eesti- ja sugulasrahvaste rahvamuusika küsimustele, tegeldakse nii rahvamuusika ajaloo kui ka tänapäevaga. Osakonna teadurite tegevus omab suurt tähtsust rahvamuusikaalases haridustöös.

4.6. Haldusosakond
Raamatupidamine, maja korrastus- ja haldustööd, kultuuriavalikkusele suunatud tegevuse korraldamine ja koordineerimine.

2. VÄLISABI
Välisabi oli sihipärase suunitlusega: R.Antiku toetus raamatukogule arhiivkogu arendamiseks (kasutati bibliograafialase andmebaasi programmeerimiseks, arvutitöökohtade täiendamiseks). Mäelo testamendijärgne toetus allikmaterjalide säilitamiseks ja kultuurilooliseks arendamiseks, S.Mäesalu toetus rahvaluule arhiivi tegevuseks, R.Mörneri toetus ja V.Külveti toetus kultuurilooliste allikmaterjalide digitaliseerimiseks. Kokku välisabi kasutatud summas 380 218,14 krooni.
Välisabi kasutamine on olnud sihipärane ja tänu sellele abile võime täna rääkida kultuurilooliste allikmaterjalide kogude püsimisest.
Välismaiste sihtotstarbeliste toetuste kasutamist taotleti alates 2003.a. mahus 1 739 151,14 krooni, et selle abil kaasajastada arhiivide säilitus- ja kasutamistingimusi.

3. OMATULU
Planeeritud omatulu 2002.aastaks oli 350 000. Tegelik omatulu üle 513 tuhande. Omatulu jääk riigikassas aasta lõpus oli 192.062,94 krooni, mille ületoomist ja kasutamist taotlesime 2003.aastaks.
Omatulu laekus Kirjandusmuuseumi põhikirjalise tegevusena väljaantavate raamatute müügist ja arhiivimaterjalide kopeerimisest tellimiskirjade alusel.
Omatulu kasutati sihtfinantseerimise teema raames valminud uurimuste ja allikmaterjalide kogude kirjastamiseks.

5. HALDUS- JA MAJANDUSKÜSIMUSED

5.1. Infrastruktuuri kulud 2002.a olid 1313 tuhat krooni (taotleti 2 016 tuhat ja koos arhiivide finantseerimisega 3186 tuhat krooni).
Nimetatud summa 1313 tuhat krooni jagunes: maja (5958,1 m2) halduskulud (elekter, valvesignalisatsioonid, küte, sidevahendid, maamaks jms) ca 450 tuhat krooni ja halduspoole töötajate palgafondiks.
Alafinantseerimise tõttu muutus tuntavaks infrastuktuuri mahajäämus (nt töökohtade amortiseerumine, telefonikeskjaama alasuutlikkus ja kulumine jms.) .

5.2. Investeeringuteks 850 tuhat krooni
1. Vastavalt Muinsuskaitse ettekirjutusele ja 1894.aasta hoonele koostatud restaureerimiskontseptsioonile restaureeriti 1894.a. hoonest neli ruumi. Töid maksumusega 537.882 krooni teostas riigihanke korras AS Eviko. Nimetatud summale lisandus 58.550 muinsuskaitselise järelvalve tasu, sisekujunduskontseptsiooni autori- ja järelevalvetasu. Restaureerimistööde kogumaksumus oli 596.430 krooni.
2. Maja elektrisüsteemi korrastamine ja osaline restaureerimine ning Päästeameti kontrolli poolt tehtud ettekirjutuste täitmine.
3. II korruse avariiliste pindade remont.

Planeeritust jäi finantside puudumise tõttu tegemata fondihoidlate gaaskustutussüsteemi väljavahetamine (kogumaksumus 12 miljonit ja osaliselt ei luba vana süsteemi vahetada Päästeamet). Nüplis asuva Gustav Wulff-Õie majamuuseumi katuste remont. Fondihoidlate niisutussüsteemi paigaldamine.

5.3. Hinnang ja probleemid
1. Pidev infrastruktuuri alafinantseerimine ja töötajate töökoormusega võrreldes ebaproportsionaalselt väike palk.
2. Liiga väike administratsioon ja sellest tulenevalt nõudmistele allajääv haldussuutlikkus.
3. Maja halduskulud ületavad eelarves planeeritud kulusid ja sellest tulenevad raskused seadustega määratud uute kohustuste täitmisel (nt siseaudiitor, töötervishoid ja -keskkond).
4. Puuduvad vahendid vajalikuks arendustegevuseks ( arvutitöökohtade amortiseerumine).
5. Antud tingimustes majandamine ökonoomne ja heaperemehelik.
6. Asutuse riigivarade haldamise auditi viis perioodil 17.09. -26. 10.2002 läbi AS E-Audit siseaudiitorite T. Eesmaa ja K. Metsoja isikus. Riigivarade haldamine hinnati hindega "hea".

5.4. Töötajate koolitus: töökeskkonna ja töötervishoiualane koolitus.

6. 2003.a. PRIORITEEDID

6.1. Teadus- ja arendustegevuses: humanitaarteaduslike fundamentaaluuringute osakaalu suurendamine, et jätkata ja tõhustada uurimistööd järgmistel teemadel: suuline pärimuskultuur mentaliteedi kandja ja kujundajana; nõukogudeaegse perioodi kultuuri- ja hariduselu tunnusjoonte diskursuslik uurimine; kultuuride arengujoonte võrdlev uurimine, uurimise kontseptuaalsete aluste rakendamine, interdistsiplinaarsuse suurendamine kodu- ja välisprojektide ja -partneritega.

6.2. Rahvuskultuuri allikmaterjalide säilitus- ja arendustegevuses: osalemine UNESCO programmis "Memory of the World" projektiga THULE II, mis peaks algatama rahvusteaviku säilitamisstrateegia koostamise; allikmaterjalide digitaliseerimine, kasutus- ja tagatiskoopiate valmistamine unikaalsest ja hävimisohus olevatest materjalidest.

6.3. Haridus- ja kultuurialases tegevuses: Kreutzwaldi Aasta korraldamine, kultuurilooliste tähtpäevade tähsitamine, pedagoogiliste ürituste osakaalu suurendamine, omavalitsuste vajadustest lähtuva populaarteadusliku kirjastamistegevuse arendamine.

6.4. Haldusküsimused: 1894.a. hoone restuareerimiskontseptsiooni edasine rakendamine. Freoongaaskustutussüsteemi väljavahetamiseks finantsallikate otsimine. Fondihoidlate paigutuse ja sisustuse otstarbekohasuse kontroll ja probleemide lahendamine. Tööruumide ja töökohtade kaasajastamine Maja elektrisüsteemi üleandmine Energiakontrollikeskusele.

7. 2003.a TEGEVUSEKS PLANEERITUD VAHENDID

7.1. Teadus- ja arendusalaseks tegevuseks: teadustöö sihtfinantseerimine, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskuse toetus, ETF grandid, lisavahendid kirjastamiseks Kultuuriministeeriumilt ja fondidest.

7.2. Säilitusalaseks tegevuseks: riiklik programm "Eesti keel ja rahvuskultuur", välisabi sihipärane toetus arhiividele ja arhiivraamatukogule, fondidest saadud vahendid.

7.3. Kultuuri- ja haridustöö jätkamiseks: Kultuuriministeeriumi programmidest "Eesti kirjandusklassika" ja "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" laekunud projektitoetused, fondidest taotletud vahendid.

7.4. Haldus- ja majanduspool: investeeringud ja soetused riigieelarvest, välisabi toetus fondihoidlate ja töökohtade arendamiseks.

Tegevusaruanne 2002