Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) (põhikiri kinnitatud Haridusministri määrusega 15.nov.2001 nr 63 (RTL 2001, 124, 1797) tegevuse põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks, intellektuaalseks vabaduseks ja kultuuri täisväärtuslikuks arenguks oluliste rahvuskultuuriliselt oluliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja transmissioon lähtuvalt teaduse ja ühiskonna vajadustest ja huvidest. Kirjandusmuuseumi põhitegevuse aluseks on kultuuriloolised arhiivid, mis on loodud aastal 1909 ning kannavad endas rahvale ja omakeelsele ühiskonnale asendamatut tähendust. Seega on Kirjandusmuuseumi kohustus ja igapäevane töö mitmetasandiline: säilitada olulist kultuuripärandit, teha see uurijatele kättesaadavaks ja avardada kodu- ning välismaist kultuuriteadvust uute kultuurilooliste teadmistega.
Kirjandusmuuseumi teadustöö on tihedalt seotud ühiskonna kultuuri- ja hariduselu kasvavate vajadustega ja on arenev ning jätkusuutlik.
Vastavalt Haridusministri käskkirjale 13.detsember 2001 nr 855 on EKM baasil moodustatud üks Eesti teaduse tippkeskusi - Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, mida juhatab akadeemik Arvo Krikmann.
EKM kui teadus- ja arendusasutus ning kõik asutuses täidetavad sihtfinantseeritavad teadusteemad evalveeriti rahvusvahelise komisjoni poolt hindele "suurepärane" 2002.a. märtsis.
Haridusminister nimetas oma käskkirjaga nr. 593 28.maist 2002 EKM Arhiivraamatukogu rahvusteaviku säilimise eest hoolitsevaks ja vastutavaks arhiivkoguks.
2003.aasta oli Eestis Fr. R. Kreutzwaldi 200.sünniaastapäeva tähistamiseks kuulutatud Kreutzwaldi aastaks. Kirjandusmuuseum kui Kreutzwaldi käsikirjalise pärandi hoidja oli üks Kreutzwaldi aasta korraldajaid ja läbiviijaid: 2002.aasta detsembris avas kultuuriminister Kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi aasta ja 2003.a. detsembris Kirjandusmuuseumis see ka lõpetati.
Kirjandusmuuseum koostas ühe Kreutzwaldi aasta põhinäitustest, rändnäituse“Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg”, mis aasta jooksul liikus läbi peaaegu kõik Eesti maakonnad.
Kreutzwaldi aasta jooksul täitis Kirjandusmuuseum üht olulisemat ülesannet, mis on teadusasutusel oma rahva ja kultuuri ees: muutis nähtavaks kultuuriloo uurimise tähtsuse ja vajalikkuse, seega ka asutuses tehtava teadustöö.
Kreutzwaldi aastaga seotud konverentside, ilmunud trükiste ja ürituste kulud kaeti Kultuuriministeeriumi programmi “Eesti kirjandusklassika” projekttoetustest (mitme projekti peale kokku 108.060 krooni) ja Kirjandusmuuseumi väljaannete müügist laekunud omatulust.
Eesti Kirjandusmuuseum töötas humanitaarteadusliku uurimisasutusena, suurendades oma teadustöös interdistsiplinaarsete uurimisprojektide ja välisprojektide osakaalu. Tulenevalt asutuse ajaloost ja traditsioonidest ning Euroopa Liidu ja UNESCO nõuetest pöörati senisest enam tähelepanu rahvuslike kultuuriväärtuste säilitamisele ja nende kättesaadavaks tegemisele.
Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana – 875 000 krooni.
Sihtfinantseeritavate teemade raha kulus põhiliselt teadustöötajate palkadeks. Vanemteaduri (PhD) kuupalk oli 8000 krooni ja magistrikraadiga teaduri kuupalk 6000 krooni. Vanemteadurist osakonnajuhataja kuupalk oli 9000 krooni.
Eelarvet kasutati äärmiselt otstarbekalt, selle kasutamist jälgiti aastaringselt.
Arendustegevuseks teemade eelarvest ei piisanud. Arendustegevuseks ja uute projektide algatamiseks taotleti aastaringselt lisatoetust fondidest ja teistest programmidest (Kultuurkapital 219 930 krooni, Rahvuskultuuri Fond 30 000 kr).
Eesti Teadusfondi grandid
Asutuses täideti 11 Eesti Teadusfondi granti (kogusummas 1 134 000, mis koos 2002.a jäägiga lubas 2003.a kasutada 1 176 915, 49 krooni). Grandid toetasid ja arendasid teadusteemade raames tehtavat uurimistööd. Grantide kaudu ja abil kasvatatakse oma eriala järelekasvu ning seepärast on nendesse kaasatud mitmeid Tartu Ülikooli tudengeid, doktorante ja magistrante.
Grandid andsid soovitud tulemuse eelkõige konkreetse väljundi osas (elektroonilised ajakirjad ja publikatsioonid, trükiväljaanded) ning täitsid püstitatud eesmärgid.
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus
Moodustati Kirjandusmuuseumi juurde haridusministri käskkirjaga 2002.aastal ja 2003.aastal keskendas oma tegevuse väliskontaktide ja humanitaarteadustealase koostöövõrgustiku rajamisele. Koostöölepingud sõlmiti Toronto Ülikooli eesti õppetooliga, H.Heine Instituudiga, Riikliku Pushkini Muuseumiga , Riia Ülikooliga, Peterburi Ülikooliga jt.
Tippkeskuse finantseering aastal 2003 oli 1 050 000 krooni.
Tippkeskuse toetus võimaldas uuendada arvutites kasutatavat tarkvara (viirusetõrjed, küljendusprogramm jm), võtta ettekannetega osa teaduslikest väliskonverentsidest ning kirjastada teadusartikleid. Tippkeskuse rahadest soetati ka uuemat teaduskirjandust ja uuendati töökohtadel kasutatavat riistvara.
Tippkeskuse töö ja raha kasutuse planeerimisel tehti mõningaid möödaarvestusi, seepärast koondusid mitmed projektid oma lõpptähtajaga liialt aasta lõppu ning neid lõpetati kiirustades.
Tippkeskuse väljaandena ilmus uurimustekogumik “Võim ja kultuur” (Tallinn, 2003).
Riiklikud programmid ja aineprogrammid
Riikliku programmi “Eesti keel ja rahvuskultuur” raames täideti seitset projekti, mille finantseerimise kogumaht oli 1430 000 krooni.
Projektidest kõige mahukam oli projekt “Eesti humanitaarteaduslike ja museoloogiliste kogude säilitamine ja kättesaadavaks tegemine: Arhiivraamatukogu”. Projekt (800 000 kr) tagas Arhiivraamatukogu funktsioneerimise (osa töötajate palgaraha, ELNET Konsortsiumi liikmemaksud). Teine pool (436 000) Arhiivraamatukogu eelarvest tuli projektist “Eesti trükise ajalugu 1700 –2000”.
Raamatukogus töötavad kõrgharidusega spetsialistid, kelle kuupalk on lubamatult väike, 5000 krooni.
Raamatukogu töö efektiivsus on peaaegu 100% ja eelarve kasutamine oli maksimaalselt tulemuslik.
Ülejäänud kuus projekti olid keskendunud arhiivide (rahvaluule arhiiv ja kultuurilooline arhiiv) elektroonilisele arendamisele, fundamentaalväljaannete ettevalmistamisele ja koostamisele.
Programmi projektidelt ei võta asutus mingit üldkulu, nende eelarve on täielikult kasutatud püstitatud eesmärgi täitmiseks.
Programmi “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” raames teostati kolme projekti, mida finantseerimisi kogumahus 80 000 krooni. Et eelarved kujunesid taotletust märksa väiksemaks, ei saavutatud nende projektidega esialgu planeeritud tulemusi. Projektid jätkuvad aastal 2004.
Hõimurahvaste programmi raames täideti asutuses kolme folkloristliku põhisisuga projekti (kogumaht 96 700 krooni), millest tulemuslikult kulges Komi folklooriõpiku ettevalmistamine ja koostamine. Programmi projektid on perspektiivsed, sest avardavad rahvapärimuse uurimise piire ja võimalusi. Finantseerimine toimus MTÜ Fenno-Ugria kaudu ja projektid jätkuvad 2004.aastal.
Programmi “Eesti kirjandusklassika” projektidena finantseeriti juba nimetatud Kreutzwaldi aasta üritusi. Lisaks taotleti ja saadi toetust veel teistele projektidele ja väljaannetele 288 000 krooni ulatuses. Programmi projekti toetusel ilmus ka esimene kirjanduslike autograafide kogu “Käsi kirjutab”, mis on leidnud ühiskonnas väga positiivset vastukaja.
Programmi “Eesti ajalugu 1700-2000” projekti “Eesti trükise ajalugu 1700 –2000” (436 000 krooni) täitsid Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond ja raamatukogu vanema raamatu ajaloo uurimisega seotud raamatukogutöötajad. Nimetatud projekti olemasolu tagas võimaluse jätkata eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse bibliograafia koostamist ja raamatuloolisi uurimisprojekte.
Teadustöö tulemused: avaldati 25 teaduslikku ja populaarteaduslikku trükist eesti kultuuriloo, rahvaluule ja kirjanduse teemadel. Ilmus 22 elektroonilist väljaannet. Teadusartikleid ajakirjades ja kogumikes, mida indekseeritakse tsiteerimisindeksites (SCI, SSCI, A&HCI) või jälgitakse sisuajakirja Current Contents poolt ilmus 4, teaduslikke artikleid (v.a. Eestis ilmunud)), mida refereeritakse eriala tähtsamates andmebaasides ilmus 9, Eestis välja antud teaduslikke artikleid, mida refereeritakse eriala andmebaasides ilmus 34, muudes välismaistes ajakirjades ilmus 14 artiklit, Eesti mitterefereeritavates väljaannetes ilmus 105 teadusartiklit ja 80 populaarteaduslikku artiklit.
Teadustöötajate täiendõpe toimus kraadiõppena Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Ülikooli juures. Kaitsti kaks doktorikraadi (M. Arukask, V. Paatsi) ja kaks magistrikraadi.
Paljud Kirjandusmuuseumi teadustöötajad on kaasatud kõrgkoolide õppetöösse.
Aktiivselt kasutati Eesti Teaduste Akadeemia Välisvahetuse Fondi kaudu pakutavaid võimalusi täiendõppeks teistes riikides (Soome, Ungari, Saksamaa, Island, Inglismaa jm). Eesti rahvaluule Arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik viibis 4 kuud CIMO stipendiaadina täiendõppel Helsingi Ülikoolis.
2.2 Eesti ühiskonnale oluliste kultuuriväärtuslike materjalide säilitaja ja hoidja
Kirjandusmuuseumi arhiivide fondide suurus seisuga 31.12.2003 on järgmine:
Arhiivraamatukogu - 808 430 arvestusühikut, juurdekasv aastas 16 139 teavikut, sh 8347 raamatut, 1871 jätkväljaannet, 5720 aastakäiku ajalehti-ajakirju, 87 kaardiväljaannet, 114 nooti.
Eesti Kultuurilooline Arhiiv – 308 751 säilitusühikut, juurdekasv aastas 5920 ühikut, sealhulgas 1847 s/ü käsikirju, fotosid ja negatiive 3987 s/ü, kunsti 20 s/ü ja helisalvestisi ning videofilme 66 s/ü.
Eesti Rahvaluule Arhiiv – 35 589 säilitusühikut, juurdekasv aastas 1010 s/ü, sealhulgas 40 s/ü käsikirju, 80 s/ü video- ja helikogusse, 870 s/ü fotokogusse.
Arhiivraamatukogul oli rahvusteaviku järelkomplekteerimiseks 2003.a. määratud toetus 500 000 krooni. See summa võimaldas alustada rahvusteaviku süstemaatilist järelkomplekteerimist ning käivitada kasutuseksemplaride muretsemine raamatukogu ühe kõige kasutavama osa – 19.ja 20.sajandi eestikeelse ajakirjanduse kohta.
Kultuuriloolise arhiivi ja rahvaluule arhiivi juurdekasv laekus projektipõhise (toetus fondidelt ja Eesti Kultuurkapitalilt) kogumistöö tulemusena ja annetustena Eestist ja väljaspool Eestit. Erinevate projektide kaudu finantseeriti kolme arhiivi kogumis-, säilitus- ja arendustööd (lisaks riikliku programmi projektidele) 640 000 krooni ulatuses.
Nimetatud summa laekus välistoetusena arhiivide arendamiseks.
Olulisemad saavutused:
1. UNESCO projekti THULE III raames rahvusteaviku Punase Raamatu koostamine, mille käigus hinnati ajavahemikust 1535-1850 säilinud eesti trükise leidumust, seisundit ja tähtsust ning mis peaks võimaldama senisest paremini planeerida rahvusteaviku restaureerimis- ja digiteerimistöid.
2. Osalemine “Kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise strateegia” koostamises.
3. Osalemine riiklike programmide “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” ja “Eesti keel ja rahvuslik mälu” väljatöötamisel.
4. Osalemine Kultuuriväärtuste Säilitamise Nõukogu töös.
Puudujäägid: ei ole võimalik tagada kultuuriväärtuste ajakohast säilitamist ja kasutamist, kui see töö toimub vaid projektipõhiselt. Vähene palk ei taga töötajate motiveeritust ja nii oluliste kultuuriväärtuste säilimise riskiaste on muutunud lubamatult suureks.
Arhivaaride kutsekoolitus toimus Rahvusarhiivi juures. Arhivaari kutseeksami on sooritanud kõik arhivaarid. Raamatukogutöötajate täiendõppes osales neli vanemraamatukoguhoidjat.
2.3 Kultuuri- ja haridusasutusena
Kirjandusmuuseum on saavutanud kindla ja hinnatava koha kultuurhariduslike näituste korraldajana, kultuurilooliste loengute läbiviijana ja teemakesksete konverentside, seminaride ja kohtumiste korraldajana.
1. Kirjandusmuuseumis toimus 12 teemakohast näitust (A.H.Tammsaare, A.Kallas, M.Under, G.Suits jt), mida vaatas kokku üle 15 000 inimese.
2. Kirjandusmuuseumi rändnäitus “Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg” oli esindatud 10 erinevas paigas.
3. Kirjandusmuuseumi külastas aasta jooksul ettetellimisel kultuuriloolise ekskursiooni käigus üle 7000 inimese.
4. Kirjandusmuuseumi arhiividel on püsiuurijaid, -lugejaid üle 3000.
5. Kirjandusmuuseum algatas Tartus Gustav Suitsu luulepreemia väljaandmise.
6. Kirjandusmuuseum teeb pidevat koostööd kõrgkoolide ja gümnaasiumidega, olles õpilastele ja tudengitele praktikabaasiks.
Kultuurhariduslik töö toimub projektipõhisena. Finantseerimist taotletakse fondidest.
See töö on vajalik ja suunatud tulevikku.
3. VÄLISKOOSTÖÖ JA VÄLISPROJEKTID
Väliskoostöö projektidest olid olulisemad:
Regilaulude projekt – koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga, 2003.a. finantseering 265 028,40 krooni, sellest 2003.a. kasutati 191 321, 70 krooni. Projekt jätkub ja kestab 2005.aastani. Projekt kulgeb plaanipäraselt, aruandlus esitatakse Soome.
R.Antiku testamendijärgne toetusprojekt Arhiivraamatukogu arendamiseks – 85.509,13 krooni;
Eesti kultuuriväärtuste säilitamine – M.Mäelo finantseeritud toetusprojekt Rootsist, kulud aastal 2003 – 768.042 krooni, millest 640 tuhat läks arhiivide säilitustingimuste parandamiseks ja arhiivide arendamiseks.
Vaike Külvet Kanadast toetas autograafide albumi “Käsi kirjutab” väljaandmist 25 558, 73 krooniga.
Selma Mäesalu USA-st toetas Eesti Rahvaluule Arhiivi 3 457, 75 krooniga.
Internationale Volkskundliche Bibliographie koostamine – finantseering 39.400 kr.
Eesti- Islandi-Saksamaa ühisprojekt “Sagas and Societies”;
Iirimaa, Inglismaa ühisprojekt “Masking and Mumming in Cultural Context”
Rootsi toetusprojekti (Meemo Mäelo) eesmärk on toetada Kirjandusmuuseumi igakülgset arengut rahvuslike kultuuriväärtuste hoidja ja säilitajana. Et tagada unikaalse pärandi säilimine osteti 2003.aasta kaks mikrofilmilugerit ning tehti ettevalmistusi algallikate digiteerimiseks. Probleemi lõplik lahendus lükkub 2004. või 2005.aastasse
Lisaks nimetatuile on Kirjandusmuuseumi teadlastel veel 8 väiksemat koostööprojekti, millest 2004.aasta jooksul peaksid saama täies mahus töötavad ühisprojektid.
4. OMATULU
Eesti Kirjandusmuuseumi omatulu laekub uurijate poolt tellitavate arhiivimaterjalide koopiatest (2003.a. oli see 40 607,05) ja asutuse poolt välja antud teaduslike ja populaarteaduslike väljaannete müügist (2003.aastal oli see 333 162,49 krooni).
2003.aastaks planeeritud omatulu eelarve oli 400 000 krooni ja see peaaegu ka täideti (laekus 383 726,39 krooni).
Mõningane alalaekumine oli tingitud sellest, et mitmed väljaanded ilmusid alles aasta lõpus ning neid aastal 2003 veel ei müüdud.
Vastavalt kehtestatud korrale kasutatakse väljaannete müügist laekunud raha järgmist väljaannete kirjastamiseks ja trükikulude katmiseks (kulud 2003.a. koopiatest ja väljaannetest kokku 413 282, 38 krooni).
Kirjandusmuuseumi väljaandeid levitab vastavalt sõlmitud lepingule O/Ü Raamatuvaramu. Tartus asuvate kauplustega on sõlmitud eraldi lepingud. Probleemne on neist vaid üks – Postimehe Raamatuäri, kellega tuleb leping lõpetada ja kaup ära tuua.
5. HALDUS- JA MAJANDUSKÜSIMUSED
Kirjandusmuuseumi infrastruktuursete kulude katteks oli 2003.aasta eelarve 1 580 000 krooni, millest personalikulud moodustasid 1126 816 krooni ja majandamiskulud 453 184 krooni. Eelarve puudujääki korvati grantide majanduskulu eelarvest.
Asutuse administratsioon on väike (direktor, pearaamatupidaja, raamatupidaja, sekretär, valvurid, koristajad, tehnik) ja halduskulusid hoitakse kontrolli all.
Otstarbekam ja majanduslikult ökonoomsem on palgal hoida oma koristajaid ja valvureid asutuse spetsiifilise olemuse tõttu (kultuuriväärtusi sisaldavates fondihoidlates ei saa koristada firma, valvurid kontrollivad maja korrasolekut ööpäevaringselt ja on vajalikud ka seetõttu, et lugemissaalides käivad uurijad, kes vajavad sageli juhatust).
Hoolduslepingud on sõlmitud tuletõrjesignalisatsiooni hooldamiseks (AS Alarmnet), valvesignalisatsioonile (AS Falck). Sõlmitud on elektrikäidukorraldusleping (O/Ü Aavo Elekter). Kõik nimetatud lepingud on hädavajalikud maja julgeoleku tagamiseks.
Gustav Wulff-Õie Majamuuseumis Nüplis töötab majahoidja, kes hooldab nii kinnistatud krunti kui ka muuseumi ennast. Muuseumis on püsinäitus ja head tegusad kontaktid Valgamaa haridus- ja kultuuriringkondades.
Investeeringud
2003.aastal oli eelarves investeeringuid 813 000 krooni.
Nimetatud summast 613 000 oli määratud kapitaalremondikuludeks, mis kasutati vastavalt Muinsuskaitse Ameti ettekirjutusele ja asutuses koostatud investeeringute plaanile alljärgnevalt:
1894.a. ja 1960.a. hoone välisfassaadi renoveerimine;
1894.a. hoone trepikoja restaureerimine vastavalt 2002.aastal koostatud restaureerimisplaanile;
konverentsisaali lae parandamine;
maja katuste ja veerennide väljavahetamine;
maja elektrisüsteemi renoveerimine vastavalt Elektriohutuse seadusele ( saadud Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus nr. K-10/8-3)
Soetused
Soetusteks määratud 200 000 kasutati alljärgnevalt:
Arhiivraamatukogu arhiivkogu hoidlasse tolmukindlad kapid ja riiulid;
Eesti Kultuuriloolisesse Arhiivi spetsiaalsed graafikakogu kapid;
Arhiivraamatukogu memoriaalkogude kapid ja riiulid.
Investeeringute ja soetuste raha kasutati plaanipäraselt ja otstarbekalt.
Hinnapakkumiste võrdlemisega tagati teenuste ja kaupade parim hind.
Kirjandusmuuseumi telefonikeskjaam, mis oli paigaldatud 1995.aastal ja lõplikult amortiseerunud, vahetati välja uue ja kaasaegse telefonikeskjaama (algmaksumus 36 000 krooni) vastu Kirjandusmuuseumi arenguks suunatud välisabist.
Kokku osteti asutuses põhivahendeid 854 983, 82 krooni eest, neist uusi 750 472, 97 krooni eest ja olemasolevaid täiustati 90 510, 85 krooni ulatuses.
Arvutustehnikat soetati 349 472 krooni väärtuses, sh uus server bibliograafiaosakonna ja raamatukogu andmebaaside ja mikrofilmide digikoopiate jaoks (58. 550 krooni), 1 uus printer ja 18 uut arvutit.
6. ÜLDHINNANG 2003. AASTALE
1. Asutuse teadustöö oli edukas. Seda tõendab ka kõikide sihtfinantseeritvate teadusteemade finantseerimise kasv 2004.aastaks.
2. Edukalt algatati mitmed välisprojektid ja suudeti senisest enam aktiivselt osaleda teadustöös väljaspool Eestit.
3. Kirjandusmuuseumil on oma kindel positsioon Eestis ja ka rahvusvahelises teadusmaailmas.
4. Kirjandusmuuseumis on suudetud ühendada mitu erinevat funktsiooni ja neid tulemuslikult täita.
5. Asutuse haldus- ja majanduspool ei vasta vajadustele. Puuduvad finantsilised võimalused arenguks. Pidev alafinantseerimine on sundinud mõtlema ainult eksisteerimisele, mitte arengule.
6. Arhiivide vajadused on katmata. Projektipõhise finantseerimisega suudetakse ära teha vaid hädapärane. Kultuuriväärtuste säilimine pole tagatud.
7. Töötajate palgad on väikesed ja on karta, paljud peavad töölt seetõttu lahkuma (kuigi seni on kaadri voolavus peaaegu olematu).
8. Järelkasvuga probleeme ei ole, sellega on aktiivselt töötatud.
9. Eelarvet kasutatakse vastutustundlikult, aktiivselt otsitakse lisaraha võimalusi.
10. Nüpli majamuuseum on rakenduses, kuid puuduvad selle arendamisvõimalused.
7. 2004.a PRIORITEEDID JA SELLEKS PLANEERITUD VAHENDID
7.1 Teadustöö
Teadus- ja arendusasutusena on esimene prioriteet teadustöö rahvusvahelise taseme tõstmine.
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskuse raames rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine, sh. eelretsenseeritavate teaduskonverentside korraldamine 2004.a. kevadel ja sügisel.
Teadlaste osavõtt ettekannetega oma uurimisvaldkonna konverentsidest teistes riikides.
Sihtfinantseeritavate teadusteemade raames humanitaarteadusliku ja ühiskonnas vajaliku uurimistöö jätkamine vastavalt plaanidele.
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse ja teadusteemade areng on kaetud eelarvega.
Kõige olulisemaks eesmärgiks on tõsta teadustöötajate palka vastavalt võimalustele, sest töö koormus ja sisu ei vasta saadavale tasule.
7.2 Kultuuriväärtuslike arhiivide püsimine
Arhiivide püsimiseks ja arenguks hädavajaliku finantskatte leidmine riiklikust programmist “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud”. Kui programmist katet ei saada, tuleb Arhiivraamatukogu likvideerida, teiste arhiivide püsimajäämine jääb endiselt sõltuvaks projektidest ja fondidest.
Viivitamatult tuleks käivitada unikaalsetest ja rariteetsetest materjalidest kasutus- ja tagatiskoopiate valmistamine. Vastasel juhul tuleb paljude materjalide puhul peatada nende kasutamine uurimistöös.
Hävimisohus on suur osa käsikirjalisest materjalist, mis pärineb 19. ja 20.sajandist.
7.3 Pideva kultuurharidusliku töö jätkamine, sh.
1. kultuurilooliste õppepäevade korraldamine haridusasutustele.
2. 2004.aasta olulisemate kultuurilooliste tähtpäevade tähistamine näituste ja konverentsidega.
3. Populaarteaduslike väljaannete kirjastamine ja levitamine.
4. Kirjanduslike memoriaalmuuseumide (Vilde, Tammsaare jt) tegevuse toetamine.
5. koolinoortele kultuuri- ja humanitaarteadustealaste õppetubade korraldamine.
7.4 Haldus- ja majandusküsimused
Ka 2004.aasta eelarve sunnib väga pingsale kokkuhoiule ja ei luba asutusel areneda
(puudub võimalus võtta tööle sisekontroll, avalikussuhete spetsialist, töökeskkonna spetsialist). Kasvanud tööülesanded jäävad seniste inimeste õlgadele. Seega kasvab töö maht, aga mitte saadav tasu.
Infrastruktuur vananeb ja ei vasta vajadustele.
Et kapitaalremondi summad puuduvad, jäävad täitmata kõik 2004.a. planeeritud tööd
1. Ventilatsioonisüsteemi ümberehitamine (vabaneks pinda töö- ja fondiruumideks) ja töötingimuste parandamine.
2. Gaaskustutussüsteemi uuendamine.
3. 1894.aasta hoone restaureerimise jätkamine.
4. Arvutivõrgu uuendamine.
5. Tööruumide ajakohastamine vastavalt Tööinspektsiooni nõuetele.
6. Fondihoidlate kliimatingimuste parandamine.
7. Restaureerimis-, foto- ja köitmislabori ning helistuudio tehnika uuendamine.
8. Mikrofilmide digiteerimisprotsessi väljaarendamine.
9. Nüpli majamuuseumi katuse renoveerimine.
Nimetatuist on kõige olulisem gaaskustutussüsteemi väljavahetamine. Kuni selleks raha ei eraldata, on Kirjandusmuuseum oma hoidlate kustutussüsteemiga tõeline ohuallikas.
Soetusteks eraldatud 150 000 krooni on planeeritud Eesti Rahvaluule Arhiivi unikaalsete vaharullide kogu hoiutingimuste parandamiseks.
7.5 Kokkuvõtteks 2004. aastaks
Akadeemiline uurimistöö saab toimuda vastavalt planeeritule. Probleeme tekib maja püsikulude katmisel, sisauditi korraldamisel, tööohutuse ja töötervishoiu jälgimisel.
Kui Arhiivraamatukogu ei rahastata, tekib küsimus selle eksiteerimise võimalikkusest. Muudest allikatest ei ole võimalik katta raamatukogutöötajate palgakulu ja püsikulusid.
Probleeme võib tekkida ka rahvaluule arhiivi ja kultuuriloolise arhiivi püsikulude katmisega.
Välismaisest sihttoetusest (H.Mäelo) jätkatakse digitaalarhiivide arendamist ja arhivaalide säilitamist tagavat arendustööd.
Uute projektide käivitamiseks otsitakse toetust kodu- ja välismaistelt fondidelt.
Tegevusaruanne 2002
