Sihtfinantseeritavate teemade raha kulus põhiliselt teadustöötajate palkadeks. Vanemteaduri (PhD) kuupalk oli 8000 - 9000 krooni, doktorikraadiga teaduri kuupalk 6500 - 7500 krooni ja magistrikraadiga teaduri kuupalk 6000 - 7000 krooni. Vanemteadurist osakonnajuhataja kuupalk oli 9500 - 10 500 krooni.
Kõrgharidusega vanemraamatukoguhoidja ja vanembibliograafi kuupalgamäär oli 5000 - 6000 krooni. Palgamäärad kehtestati direktori käskkirjaga pärast eelarvete selgumist 2004. aasta aprillis ja rakendati alates aprillist.
Eelarvet kasutati äärmiselt otstarbekalt, selle kasutamist eelkõige alusuuringuteks jälgiti aastaringselt.
Arendus- ja rakendustegevuseks teemade eelarvest ei piisanud. Arendus- ja rakendustöö toimus põhiosas projektipõhiselt ja oli finantseeritud riiklike programmide kaudu. Uute uurimisteemade ja -suundade algatamiseks taotleti aastaringselt lisatoetust fondidest ja teistest programmidest ( Eesti Kultuurkapitalilt 348 773. 10 krooni, Eesti Rahvuskultuuri Fondist 47 000 krooni, Tartu Kultuurkapitalilt 53 000 krooni).

Eesti Teadusfondi grandid

Asutuses täideti 11 Eesti Teadusfondi granti (kogusummas 1 278 000 krooni). Grandid toetasid ja arendasid teadusteemade raames tehtavat uurimistööd, keskendudes üksikküsimustele.
Grantide täitmisesse on püütud kaasata võimalikult palju noori, eelkõige Tartu Ülikooli doktorante ja magistrante, et nende kaudu ja abil tagada erialati vajalik järelkasv.

Grandid andsid soovitud tulemuse eelkõige konkreetse väljundina (elektroonilised ajakirjad ja publikatsioonid, trükiväljaanded, infopangad jms.) ning täitsid üldjuhul püstitatud eesmärgid.

Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus

Keskendas 2004.aastal oma tegevuse eelmisel aastal loodud humanitaarteadusalaste koostöövõrgustike tööle rakendamisele. Oma koostöövõrgustik on EKFK igal uurimisrühmal ning 2004. aastal toimuski põhiosa tööst just uurimisrühmades ja uurimisrühmade kaudu.
Uurimisrühm "Nõukogude ühiskonna kultuurilooline kontekst" korraldas maikuus koostöös Kunstiakadeemiaga rahvusvahelise konverentsi "Kohanevad tekstid".
Uurimisrühm "Rahvausund ja rahvajutud" korraldas rohkete välisosalejatega (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa Liitvabariik, Vene Föderatsioon jt.) rahvusvahelise konverentsi "P- põlvkond tundras" 2004. Aasta oktoobris ning viis aasta jooksul läbi mitmeid interdistsiplinaarseid seminare.
Uurimisrühm "Retoorika ja fraseoloogia teooria" korraldas rahvusvahelise erialakonverentsi septembris. Uurimisrühm "Poeetiline ja muusikaline folkloor" korraldas koostöös Eesti Muusikaakadeemiaga rahvusvahelise konverentsi "Mitmehäälsus soome-ugri rahvaste muusikas" oktoobris.
Tippkeskuse aastakonverents toimus Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, 27. ja 28. jaanuaril 2005. Lisaks 19 ettekandele olid posteritena esitatud 6 edukalt kulgenud ja rahvusvahelist tunnustust pälvinud rakendusprojekti (RADAR, BERTA, Fraseoloogiaandmebaas, Mõistatuste perifeeria, Tänapäeva folkloor, Eesti diasporaa).

Tippkeskuse finantseering aastal 2004 oli 1 152 000 krooni, mis jaotus töörühmade vahel ning millest ülekaalukalt tasustati andmebaaside ning teiste digiprojektide arendamist. 177 042. 02 krooni paigutati arvutivõrgu arendamisesse ja töökohaarvutite kaasajastamisele, nimetatud summale lisandus tarkvara uuendamiseks kasutatud 15 013.57 krooni. Muu inventari (3 fotoaparaati, mikrofonid, kõlarid) alla paigutati 58 367.58 krooni. Teadlaste osalemist ettekannetega väliskonverentsidel ja rahvusvaheliste erialaliitude kogunemistel finantseeriti tippkeskuse eelarvest 153 452.37 krooni ulatuses. 95 897. 81 krooni kasutati trüki- ja kirjastuskulude katteks.

Riiklikud programmid ja aineprogrammid

2004. aastal käivitus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsevate teadus- ja arendusasutuste jaoks kaks uut riiklikku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" aastateks 2004 - 2008 ja "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" aastateks 2004 - 2008.
Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased esitasid programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" 12 taotlust ning nendest finantseeriti üheksat, kogumahus 1 080 tuhat krooni. Tegemist oli/on rakendus- ja arendusprojektidega, mis suunatud rahvuskultuuri allikmaterjalide kättesaadavuse parandamisele.

Programmis "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" esitasid taotlused Arhiivraamatukogu rahvusteaviku kogu säilitamiseks ja selle kättesaadavuse parandamiseks, Eesti Rahvaluule Arhiiv rahvaluule hoiutingimuste parandamiseks ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv kultuurilooliste kogude kogumiseks, korraldamiseks ja nende kättesaadavuse parandamiseks. Koos aasta lõpul eraldatud lisarahadega oli spetsiaalselt arhiivi arendamiseks saadud projektitoetus järgmine: Arhiivraamatukogu: 1 075 875 krooni, Eesti Rahvaluule Arhiiv 114 000 krooni, Eesti Kultuurilooline Arhiiv 114 000 krooni. Nimetatud projektitoetust kasutati otstarbekaohaselt vaid arhiivide (arhiivide all käsitletakse ka raamatukogu) arendamiseks (arhivaaride palgaraha, andmebaaside arendus, kogude inventeerimine ja täiendamine).

Programmide projektidelt ei võtnud asutus mingit üldkulu, kogude hoidmisega seotud infrakulud (elekter, küte, koristamine, valve jms) ja suuremad soetused (kaardikapid raamatukogule, vaharullide kapid rahvaluule arhiivile jms) kaeti asutuse infrastruktuurikulude ja investeeringute eelarvest.

Programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" raames teostati kolme projekti (Lõuna -Eesti andmebaas, Lõuna-Eesti Väike Kannel, Lõuna-Eesti rahvakalender), mida finantseeriti kogumahus 108 000 krooni. 2005. Aasta lõpuks saavad trükivalmis nii Lõuna - Eesti rahvakalendri väljaanne kui ka Lõuna - Eesti Väike Kannel.

Hõimurahvaste programmi raames täideti asutuses kolme folkloristliku põhisisuga projekti (finantseerimise kogumaht 135 966. 83 krooni), millest tulemuslikult kulges Komi folkloori veebi ettevalmistamine ja koostamine. Trükist ilmus Kulemzini komi folkloori kajastav kogumik. Programmi projektid on komi folkloorile, sest see valdkond vajab uurimist ja avamist. Ettevalmistustööd jätkusid ka mari ja vepsa folklooriraamatute koostamiseks ja veebide ettevalmistamiseks. Finantseerimine toimus MTÜ Fenno-Ugria kaudu ja projektid jätkuvad loodetavasti 2005. aastal.

Kultuuriministeeriumi programmi "Eesti kirjandusklassika" raames finantseeriti 13 projekti kaudu eelkõige trükiste väljaandmist (Arhiivraamatukogu faksiimiletrükk "Luggemisse Ramat", EKLA artiklikogumik "Mnemosyne teenistuses", R.Viidalepa artiklikogumik, Järvamaa kohapärimust esitav "Arad veed ja salateed" jt.), näituste ja kultuuriürituste korraldamist (O.Kallase päev, Eesti raamatuteaduse konverents jt) ning internetipõhiste väljaannete koostamist ("Kreutzwaldi sajand", rahvaluulealased publikatsioonid).

Teadustöö tulemused: Eestis avaldati 39 monograafiat või kogumikku eesti kultuuriloo, rahvaluule ja kirjanduse teemadel. Ilmus 16 elektroonilist väljaannet. Teadusartikleid ajakirjades ja kogumikes, mida indekseeritakse tsiteerimisindeksites (SCI, SSCI, A&HCI) või jälgitakse sisuajakirja Current Contents poolt ilmus 6, teaduslikke artikleid (v.a. Eestis ilmunud)), mida refereeritakse eriala tähtsamates andmebaasides ilmus 3, Eestis välja antud teaduslikke artikleid, mida refereeritakse eriala andmebaasides ilmus 30, muudes välismaistes ajakirjades ilmus 2 artiklit, Eesti mitterefereeritavates väljaannetes ilmus 107 teadusartiklit ja 118 populaarteaduslikku artiklit. Teadustöötajate täiendõpe toimus kraadiõppena Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Ülikooli juures. Kaitsti kaks doktorikraadi (A.Vissel ja K.Õim) ja kaks magistrikraadi.
Paljud Kirjandusmuuseumi teadustöötajad on kaasatud õppetöösse Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Peadgoogilises Ülikoolis, Eesti Muusikaakadeemias.
Aktiivselt kasutati Eesti Teaduste Akadeemia Välisvahetuse Fondi kaudu pakutavaid võimalusi täiendõppeks teistes riikides (Soome, Ungari, Saksamaa, Island, Inglismaa jm).

2.2. Eesti ühiskonnale oluliste kultuuriväärtuslike materjalide säilitaja ja hoidjana

Kirjandusmuuseumi arhiivide fondide suurus seisuga 31.12.2004 on järgmine:
Arhiivraamatukogu - 820 799 arvestusühikut, millest on kantud elektronkataloogi 342 236 ühikut ehk 41,7 %. Kogude juurdekasv aastas 12 369 teavikut, sh. 8513 raamatut, 1632 jätkväljaannet, 1944 aastakäiku ajalehti-ajakirju, 154 kaardiväljaannet, 126 nooti.
Eesti Kultuurilooline Arhiiv - 330 524 säilitusühikut, juurdekasv aastas 14 694 ühikut, sealhulgas 4180 s/ü käsikirju, fotosid ja negatiive 10 321 s/ü, kunsti 79 s/ü ja helisalvestisi ning videofilme 114 s/ü.
Eesti Rahvaluule Arhiiv - 36 907 säilitusühikut, juurdekasv aastas 1311 s/ü, sealhulgas 36 s/ü käsikirju, 219 s/ü videokogusse, 426 s/ü helikogusse, 630 s/ü fotokogusse.

Arhiivraamatukogul oli rahvusteaviku järelkomplekteerimiseks 2004.a. määratud toetus 600 000 krooni. See summa võimaldas jätkata rahvusteaviku süstemaatilist järelkomplekteerimist, kasutuseksemplaride ostmist raamatukogu ühe kõige kasutavama osa - 19.ja 20.sajandi eestikeelse ajakirjanduse kohta ning osta sundeksemplari täitmist mittejälgivate trükikodade väljaandeid.

Kultuuriloolise arhiivi ja rahvaluule arhiivi juurdekasv laekus peamiselt annetustena, kuid tänu projektipõhisele toetusele fondidelt, riiklikust programmist ja Eesti Kultuurkapitalilt osteti ka nt. Kalju Leiva fotokogu vanast Tartust ning K.A.Hindrey maal Pühajärvest.

Olulisemad saavutused:
1. Kogude kasutus- ja säilitustingimuste kaasajastamine: andmebaaside arendamine, enim kasutatava allikmaterjali digitaliseerimine.
2. UNESCO projekti THULE III raames rahvusteaviku Punase Raamatu projekti käigus trükiste (alates aastast 1850) leidumuse, seisundi ja tähtsuse väljaselgitamine.
3. Osalemine Kultuuriväärtuste Digitaalse Säilitamise Nõukogu töös.
4. Osalemine Kultuuriväärtuste Säilitamise Nõukogu töös.
5. Tagatiskoopiate ja kasutuskoopiate süsteemne käivitamine (samaaegne mikrofilmimine ja digitaliseerimine).
6. Rahvaluulealase portaali rakendamine.
7. Vanema eesti ajakirjanduse (ajaleht Postimees) suuremahuline digitaliseerimine.
8. Rahvaluule arhiivi vaharullide kogu paigutamine nõuetekohastesse hoiutingimustesse.
9. Arhiivraamatukogu kaartide kogu paigutamine nõuetekohastesse hoiutingimustesse (spetsiaalkapid).
10. Bibliograafiaandmebaasi arendamine veebipõhiseks.

Arhivaaride kutsekoolitus toimus jätkuvalt Rahvusarhiivi juures. Arhivaari kutseeksami on sooritanud kõik arhivaarid. Raamatukogutöötajate täiendõppes osales viis vanemraamatukoguhoidjat.

2.3. Kultuuri- ja haridusasutusena

Kirjandusmuuseum jätkas aktiivset kultuurhariduslikku tööd, suunates oma üritusi ja näitusi kindlatele huvigruppidele ja töötades süsteemipäraselt noorsooga.
Kirjandusmuuseumi kultuurhariduslikku tegevusse on kaasatud ka Nüplis asuv Gustav Wulff-Õie majamuuseum, mis kuulub Valgamaa turismiobjektide nimistusse ning mida külastas aasta jooksul mitukümmend ekskursiooni.
1. Kirjandusmuuseumis toimus 10 teemakohast näitust ("Vadja portreed", Heiti Talvik 100, "Helga Nõu kirjanduses ja kunstis", "Donald Koppeli sõja- ja pagemisfotod", "Pooltund kirjanikuga jt), mida vaatas kokku üle 10 000 inimese.
2. Kirjandusmuuseumi külastas aasta jooksul ettetellimisel kultuuriloolise ekskursiooni ja siis korraldatud loengu käigus üle 5000 inimese.
3. Kirjandusmuuseumi arhiividel on püsiuurijaid, -lugejaid üle 3000.
4. Kirjandusmuuseum andis emakeelepäeval üle Gustav Suitsu luulepreemia.
5. Kirjandusmuuseum teeb pidevat koostööd kõrgkoolide ja gümnaasiumidega, olles õpilastele ja tudengitele praktikabaasiks.
6. Toimusid kõik planeeritud üritused ja nende külastajaskond oli aktiivne ning teisenev.
7. Kirjandusmuuseum teeb aktiivset koostööd kõikide teiste haridus- ja kultuuriasutustega.

3. VÄLISKOOSTÖÖ JA VÄLISPROJEKTID

Väliskoostöö projektidest olid olulisemad:
1. Regilaulude digikorpuse ettevalmistamine - koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga, kes on ka projekti finantseerija. 2004.a. finantseering koos 2003. a. jäägiga 303 597.06 krooni. Projekt jätkub ja kestab 2005.aasta lõpuni. Projekt kulgeb plaanipäraselt, aruandlus esitatakse Soome.
2. Arhiivraamatukogu vanema eestikeelse trükisefondi digiteerimine: projektid DEA ja ISIK - Eesti Arhiiv Kanadas (R.Antik) - 22 044 krooni.
3. Kirjandusmuuseumis säilitatava eesti kultuuripärandi säilitus- ja kasutustingimuste kaasajastamine (allikmaterjalide digiteerimine, mikrofilmimine, mikrofilmilugerite muretsemine) - Rootsi (M.Mäelo) - 832 308.77 krooni.
4. Rahvusvahelise etnoloogia- ja folkloorialase bibliograafia "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d' Ethnologie" koostamine ja toimetamine - koostöös Bremeni Ülikooliga (väljaanne ilmub Saksamaal, R. Habelt GmbH) (2004. Aastal eraldi finantseering puudus, küll oli see aga olemas aastatel).

Koostööprojektid, mida finantseerib Eesti Kirjandusmuuseum sihtfinantseerimise eelravest või fondide toetusel:
1. Eesti- Islandi-Saksamaa ühisprojekt "Sagas and Societies".
2. Iirimaa, Inglismaa ühisprojekt "Masking and Mumming in Cultural Context".
3. Venemaa, Soome, Ungari ühisprojekt "Mythologia Uralica".
4. ISNFR-i kongressi (2005. aasta suvel) ettevalmistamiseks koostöö kõikide maailma folklori instituutide ja asutustega.
5. Toronto Eesti Instituut: rahvustrükise ajaloo uurimine.
6. Toronto Ülikooli eesti ajaloo õppetool: eesti elulugu kui üks ajaloo allikaid.
7. Eesti Arhiiv Ühendriikides: eesti kultuuripärandi säilitamine.
8. Austraalia Eesti Arhiiv: eesti kultuuripärandi säilitamine ja uurimine.
9. Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis: eestikeelse ühiskonna terviklikkus poliitilisest ja kultuurilisest aspektist.

Lisaks nimetatuile on veel mitmeid väiksemaid koostööprojekte, mis on koondunud osakondadesse ja arhiividesse.

Rootsi toetusprojekti (Meemo Mäelo) eesmärk on toetada Kirjandusmuuseumi igakülgset arengut rahvuslike kultuuriväärtuste hoidja ja säilitajana.
2005. aastasse oli planeeritud fondihoidlate sisustamine Rootsi toetuse arvel, kuid ootamatult avastatud õnnetus kahes 1894. aasta fondihoidlas (laudpõranda oli hävitanud toonesepp, ohtlik puidusööja mardikas), sundis plaane muutma ning kogutud raha planeerima fondihoidlate remondiks (291 925. 67). Ekspertiis põrandate osas jõuti teha juba 2004. aastal ja tööd algasid 2005. aasta jaanuaris.

4. OMATULU

Eesti Kirjandusmuuseumi omatulu laekub uurijate poolt tellitavate arhiivimaterjalide koopiatest (2004.a. oli see 55. 567 krooni) ja asutuse poolt välja antud teaduslike ja populaarteaduslike väljaannete müügist (2004.aastal oli summa 347 109.56 krooni).
2004. aastaks planeeritud omatulu eelarve oli 450 000 krooni ja mõningane alalaekumine oli tingitud asjaolust, et mõned ilmuma planeeritud väljaanded ei ilmunud 2004. aastal ja nende ilmumine lükkus 2005. aastasse.

Vastavalt kehtestatud korrale kasutatakse väljaannete müügist laekunud raha järgmiste väljaannete kirjastamiseks ja trükikulude katmiseks (kulud 2004.a. koopiate ja väljaannete müügist laekunud summast kokku üle 200 000 krooni ja ülejäägi kasutamist taotletakse 2005. aastal).

Kirjandusmuuseumi väljaandeid müüakse asutuse enda müügipunktis.
Väljaandeid levitab vastavalt sõlmitud lepingule O/Ü Raamatuvaramu. Tartus asuvate kauplustega on sõlmitud eraldi lepingud. Neist ainus, kellega oli probleeme, Postimehe Raamatuäri, pankrotistus ja Kirjandusmuuseumi nõue nende vastu on üleval.

Omatulu all käsitletakse ka renditulu (3456 krooni) ühe ruumi rentimisest Eesti Teaduste Akadeemiale, samuti konverentsisaali renditulu. Tõsi, saali rentimine on võrreldes eelmiste aastatega tunduvalt vähenenud, seda eelkõige seetõttu, et saalis toimuvad pidevalt maja enda üritused.

2004. aastal telliti Kirjandusmuuseumi teadlastelt ka mitmeid tellimustöid ( nt.MTÜ Otepää Looduspark), mille finantseeringut on käsitletud omatuluna.

Omatulu all kajastub ka Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus Arhiivraamatukogu ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi digiteerimisprojektidele (10 000 krooni).

5. HALDUS- JA MAJANDUSKÜSIMUSED

Kirjandusmuuseumi infrastruktuursete kulude katteks oli 2004.aasta eelarve 1 738 000 krooni, millest kaeti nii personalikulud kui ka maja ülalpidamiskulud.
Personali all kuuluvad infrastuktuursete kulude alt tasustamisele järgmiste töötajate palgad: direktor, pearaamatupidaja ja raamatupidaja, sekretär, majavalitseja, tehnik (1,5 kohta), valvurid (5), koristajad (osalise koormusega 6 kohta), majahoidja Nüplis ja kuni 2004. aasta oktoobrini ka majahoidja Tartus. Kokku palgafond: 1 153 912.25 krooni.
Maja ülalpidamiskulud kokku: 584 087.75 krooni, millest põhiosa moodustasid maja elekter ja küte. Kusjuures märkimisväärselt on kasvanud just maja elektritarbimine (konditsioneerid, mis töötavad elektriga, olid väga vihmase suve tõttu töös ka suveperioodil, kasvatades ka siis elektriarvet).

2004. aasta oktoobrist sõlmiti leping maja välisterritooriumi hoolduseks O/Ü -ga Ropka Kinnisvarahaldus. Lepingu sõlmimine on end õigustanud.

Koristajaid ja valvureid on aga otstarbekam ja majanduslikult ökonoomsem palgal hoida asutuse spetsiifilise olemuse tõttu (kultuuriväärtusi sisaldavates fondihoidlates ei saa koristada firma, valvurid kontrollivad maja korrasolekut ööpäevaringselt ja on vajalikud ka seetõttu, et lugemissaalides käivad uurijad, kes vajavad sageli juhatust).

Hoolduslepingud on sõlmitud tuletõrjesignalisatsiooni hooldamiseks (AS Alarmnet), valvesignalisatsioonile (AS Falck). Sõlmitud on elektrikäidukorraldusleping (O/Ü Aavo Elekter). Kõik nimetatud lepingud on hädavajalikud maja julgeoleku tagamiseks. Probleeme lepingupartneritega pole esinenud.

Investeeringud

2004.aastal oli eelarves investeeringuid 150 000 krooni, suunatuna soetustele.
Eelarvet kasutati alljärnevalt:
Arhiivraamatukogu arhiivkogu hoidlasse osteti tolmukindlad kaardikapid;
Eesti Rahvaluule Arhiivi osteti spetsiaalkapid vaharullide kogule;
Soetati mikrofilmiluger, mis läks Eesti Rahvaluule Arhiivi kasutusse.

Infotehnoloogilisteks kuludeks eraldatud 50 000 krooni eest soetati majja uus siseserver.
Investeeringute ja soetuste raha kasutati plaanipäraselt ja otstarbekalt.
Hinnapakkumiste võrdlemisega tagati teenuste ja kaupade parim hind.

Arvestades vajadust kiirendada säilitatavate kultuuriväärtuste digiteerimisprotsessi, et tagada nende kiirem ja parem kättesaadavus kasutajatele, moderniseeriti asutuse sisevõrku (soetatid back-up seade), loodi digifototöökoht, uuendati arvutiparki. Kui arvuteid vahetati välja peamiselt Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse eelarve abil, siis digifototöökoht ja sisevõrgu moderniseerimine toimus Rootsi välistoetuse abiga.

6. ÜLDHINNANG 2004. AASTALE

1. Teadus- ja arendustöö maht kasvas uute projektide näol, kusjuures suudeti hoida tasakaalus alus- ja rakendusuuringud.
2. Plaanipäraselt kulgesid mitmed välisprojektid ja suudeti senisest enam aktiivselt osaleda teadustöös väljaspool Eestit.
3. Suudeti kindlustada Kirjandusmuuseumi positsiooni Eestis ja ka rahvusvahelises teadusmaailmas.
4. Tulemuslikult täideti mitut erinevat funktsiooni, lubamata sisulisi järeleandmisi.
5. Asutuse haldus- ja majanduspool ei vasta tegelikele vajadustele, mõelda tuleks personali mõnetisele suurendamisele ja tööülesannete hajutamisele.
6. Arhiivide vajadused on osaliselt katmata. Projektipõhise finantseerimisega suudetakse ära teha vaid hädapärane. Kultuuriväärtuste säilimine pole tagatud.
7. Töötajate palgad on liialt väikesed, kuigi tegemist on oma eriala spetsialistidega.
8. Järelkasvuga probleeme ei ole, töö järelkasvuga on kulgenud aktiivselt ja plaanipäraselt.
9. Eelarvet kasutatakse vastutustundlikult, aktiivselt otsitakse lisaraha võimalusi.
10. Nüpli majamuuseum on rakenduses, kuid puuduvad selle arendamisvõimalused.

6.1. Hinnang sisekontrollisüsteemile ja ülevaade tegevusest siseauditi korraldamisel

Esimese sisekontrollilepingu sõlmis Eesti Kirjandusmuuseum firmaga E-Audit 2001. aasta oktoobris ja 2001. aastal viis asutuses sisekontrolli läbi E-Audit Tiiu Eesmaa isikus. Sisekontroll oli tulemuslik, näidates kätta asutusesisesed kontrollisüsteemi nõrkused.2001. aastal koostati ja võeti vastu ka asutuse siseauditi strateegiline plaan, milles olid fikseeritud auditi valdkonnad, millele peaks järgnevatel aastetel keskenduma (riigivara haldamine, õigusaktidest kinnipidamine,asutuse majandustegevus, kulude juhtimine ja kulude optimaalsuse hindamine, raamatupidamisarvestuse korraldus jms). Siseauditi tööplaanid on koostatud ka kõikideks järgnevateks aastateks ning neist on püütud kinni pidada.

2002. aastal sõlmis Eesti Kirjandusmuuseum siseauditi korraldamiseks lepingu audiitorbürooga ELSS AS ning alates nimetatud aastast on siseauditit korraldanudki nimetatud audiitorbüroo. Tähelepanu on pööratud asutuse raamatupidamisarvestusele, tulude-kulude optimaalsusele, riigivarade haldamisele ja teistele olulistele küsimustele. Kontrollida on püütud ka asutuse sisulise töö eesmärgipärasust, kuigi see on asutuse spetsiifikat arvestades väga keeruline.

Audiitorbürooga ELSS AS on olemas kokkulepe, et aastal 2005 püütakse läbi viia lisaks majandusaasta auditeerimisele ka sisulise töö audit, mis on asutuse suurust ja mitemid tegevusvaldkondi arvestades hädavajalik.

Eesti Kirjandusmuuseumis ei ole oma sisekontrolliosakonda ega vastava pädevusega töötajaid. Objektiivsema tulemuse saavutamiseks pean oluliseks siseauditi tellimist asutusega mitteseotud audiitorbüroost. Oma sisekontrollisüsteemi loomist ei võimalda ka asutuse tegevuskulude eelarve, kuigi finantsolukord pole seejuuures siiski peamine põhjus.


Tegevusaruanne 2003
Tegevusaruanne 2002