Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum on kuulutanud välja ELULOOVÕISTLUSE "Minu ja minu pere elu ENSV-s ja Eesti Vabariigis".

Me hakkame juba unustama, kuidas me elasime Eesti NSV-s. Nende jaoks, kes on sündinud 1990. aastatel, on elu ENSV-s arusaamatu, tulevikus muutub see veelgi arusaamatumaks.

Ootame elulugusid, kus on põhjalikumalt keskendutud nõukogude perioodi argielulistele üksikasjadele ja vaimsele õhustikule, keelatud ja lubatud asjadele. Tuletage meelde, kuidas te elasite kuni 1991.aastani? Kus te tookord elasite, millega tegelesite, milline oli teie pereliikmete toonane elusaatus?

Missugused olid teie pere kavad oma elu seadmiseks järgneva kümnekonna aasta jooksul? Kirjutage nii majanduslikest kui mittemajanduslikest unistustest.

Millised muutused tõi teie pere ellu Eesti iseseisvumine ja sellel järgnenud 10 aastat? Mis oleks olnud teie peres olemata, kui elaksime jätkuvalt ENSV-s?

Kirjeldage oma argielu ning unistusi võimalikult täpselt. Kirja tasub panna sedagi, millised teile olulised esemed teid tol eluetapil ümbritsesid. Kas teie kodu välisilme on tänaseks muutunud? Millised olid toonased inimsuhted teie ümber, kas need on muutunud?

Kirjeldage nii enda kui oma lähedaste ja sugulaste elu enne ning pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist. Kui teil oli või on sugulasi välismaal, siis kirjutage ka nende saatusest.

Ootame elulugusid, milles jutustatakse enese ja oma pere, mitte ühiskonna arenguloost. Tööde pikkus ei ole piiratud, eeldatav ulatus on 20 kuni 200 lehekülge.

Eluloo kirjutamine eeldab, et jutustatakse oma tõelisi mälestusi, räägitakse kokkuvõtlikult ja oma või oma lähedaste elust iseloomulikke näiteid tuues sellest, mis on endal kogetud ja läbi elatud. Kui soovite mõnel puhul kasutada varjunimesid, siis palume märkida, et need ei ole pärisnimed.

Töid hinnatakse kolmes eri vanusegrupis:
1) Kuni 25aastased
2) 25 - 45aastased
3) Vanemad kui 45aastased
Ehedamate elulugudele autoreid ootab igas vanusegrupis üks 1000 kroonine auhind ja kolm väiksemat auhinda.