1978. a. oktoobris moodustati Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde rahvamuusikasektor (juhataja I. Rüütel). Alates 1. veebruarist 2000. a. reorganiseeriti see Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaks. Osa koosseisust asub endiselt Tallinnas, Roosikrantsi 6, tel (2) 6444650. Osakonna koosseisu kuulub kuus teaduskraadiga uurijat, arvutiinsener ja heliinsener, toimetaja ja assistent.

Osakonna töövaldkondadeks on eesti ja sugulasrahvaste rahvamuusika kogumine, uurimine, publitseerimine ja propageerimine. Folkloori uuritakse üldisemas sotsiaal- ja kultuurantropoloogilises kontekstis. Välitöödel jälgitakse traditsioonimuutusi (Kihnus, Setumaal, Mulgimaal jm.) ning kogutakse täiendavat materjali käsilolevate uurimuste ja publikatsioonide jaoks. Ajalooliste liikide kõrval fikseeritakse ja uuritakse ka sekundaartraditsiooni ja tänapäeva pidustusi. Nüüdisaegne heli- ja videosalvestustehnika on loonud võimalused rahvamuusika adekvaatsemaks jäädvustamiseks esitussituatsioonis. Salvestatakse ka mänge ja tantse. Kogutud materjale on kasutatud lisaks uurimustele ja trükiväljaannetele ka heliplaatide ja -kassettide koostamisel ning telesaadetes ja -filmides.

On loodud eesti regiviiside andmebaas (arvutisse on sisestatud u. 3000 viisi koos üldandmetega) ning originaalne arvutimeetod viisitüüpide tuvastamiseks (põhimõtted on välja töötanud I. Rüütel, arvutiprogrammid K. Haugas). Koostatakse eesti regiviiside üldine tüpoloogia ning selgitatakse rahvamuusika ajalugu ja suhteid teiste rahvaste muusikaga ning lokaalseid ja þanrilisi iseärasusi. Piirkondadest on käsil Setumaa (V. Sarv, Õ. Sarv), Kihnu (I. Rüütel), Virumaa (E. Tuvi, I. Rüütel), Mulgimaa (T. Särg) ning Tartu- ja Võrumaa (A. Vissel) rahvaviisid; þanridest on uuritud itke ja lastelaule (V. Sarv), varafolkloorseid vokaalþanre ja pulmalaule (I. Rüütel), karjaselaule, lastemänge ja tantse (A. Vissel). Tähelepanu keskmes on ka rahvamuusika esinemisvormide, rolli ja funktsiooni muutused ning identiteedi probleemid tänapäeva ühiskonnas (K. Kuutma, I. Rüütel, V. ja Õ. Sarv, T. Särg, A. Vissel). Omaette teema on nganassaani rahvamuusika (T. Ojamaa). Uuringutes kasutatakse kaasaegseid matemaatilisi meetodeid ja akustilisi analüüse. Osakonna seminaridel tutvustatakse rahvusvahelist etnomusikoloogia-alast kirjandust, mille tulemusi kasutatakse oma töös.

Kommenteeritud materjalide ja monograafiate seeriast "Ars Musicae Popularis" on seni ilmunud 13 numbrit. Valmistatakse ette ka akadeemilise regilaulude publikatsiooni "Vana Kannel" viiside osa ning vanemaid ja uuemaid rahvalaule sisaldavat valiksarja "Ühte käivad meie hääled".

Osakonna baasil on loodud Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (ICTM) eesti rahvussektsioon, mille esimees I. Rüütel on ka Rahvusvahelise Fennougristika Komitee liige. Aastatel 1976-1996 on korraldatud 8 rahvusvahelist soome-ugri rahvamuusikakonverentsi, mille materjalidest on ilmunud laiendatud teeside ja artiklite kogumikud. Aktiivselt tegutsetakse ka rakendusliku etnomusikoloogi alal: peetakse loenguid, nõustatakse ja juhendatakse folkloorirühmi, osaletakse õppeseminaride ja folklooriürituste korraldamises.