Eesti Kultuuriloolise Arhiivi käsikirjade kogu sisaldab eesti kultuuriloo olulisemaid allikmaterjale. Siin säilitatakse kirjanike, kunstnike, ühiskonnategelaste jt kirjavahetusi, käsikirju, dokumente, mälestusi, päevikuid jmt, aga ka organisatsioonide ja asutuste materjale.

1. jaanuariks 2000 oli EKLA-s korraldatud 347 fondi käsikirjalisi materjale, s.o 146 034 säilikut. Mitmed suured kogud on töös - nii on uurimisväärsele aina lisa tulemas.
Siinkohal pakume peagi tekstinäiteid vaid mõnede arhiivi kogude seast fotomaterjali näol ja mõningate tutvustavate märkustega. (NB! Kui esitatud fotokoopia on mitmekordse vähendusega, avaneb sellele klõpsides originaalsuuruses foto).

EKLA vanimad käsikirjad pärinevad 16.sajandist. Erilise väärtusega on esimesed eestikeelsed käsikirjad. Tänu väga pikaajalistele kogumistraditsioonidele on õnnesunud säilitada ka silmapaistval hulgal meie rahvuskultuuri kujunemise seisukohast tähtsate tegelaste materjale (O. W. Masing, J. H. Rosenplänter, Kr. J. Peterson, Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, M. Veske, J. Jõgever, A. Grenzstein jt).

Siin leidub rikkalik kogu meie kirjandusklassikute (E.Bornhöhe, A. Gailit, A. Kitzberg, O. Luts, J. Liiv, M.Metsanurk, E.Särgava, K.E.Sööt, A. H. Tammsaare, F. Tuglas, M. Under, E. Vilde) ja paljude kaasaegsete kirjameeste ja -naiste käsikirjalisi materjale.

Viimastel aastatel on EKLA-sse laekunud suurel arvul välis-eesti arhiivimaterjale, millest paljud on ka juba korraldatud ja uurijatele kättesaadavad (A.Vihalemm, A.Oras, R.Kolk, J.Aavik, A.Willmann, O.A.Webermann, A.Mälk jt).

EKLA-s leidub ka mitmesuguseid paikkondlikku ajalugu käsitlevaid materjale. Uusimaks töösuunaks on eestlaste elulugude sihipärane kogumine.