Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus talletatakse viit kollektsiooni:

- Eestikeelse kirjanduse kollektsioon
- Baltica kirjanduse kollektsioon
- Ajakirjanduse kollektsioon
- Kaardikogu
- Memoriaalkogud

Kollektsioone täiendatakse sundeksemplaride, ostude/tellimiste, annetuste ja vahetuse teel.

Eestikeelse kirjanduse kollektsioon sisaldab üle 98 % teadaolevatest vanematest (kuni 1917. aastani ilmunud) trükistest ning peaaegu kõik alates 1918. aastast ilmunud raamatud ja broshüürid. Siin hoitakse vanimat tervikuna säilinud eestikeelset raamatut - 1632. aastal ilmunud Heinrich Stahli käsiraamatu "Hand- und Hauszbuch ..." esimest osa, vanimaid säilinud eestikeelseid kalendreid (alates 1732. aastast), aabitsaid jm. Siin on kõigi eesti kirjanike teoste esitrükid ja nende hilisemad väljaanded. Viimastel aastatel on komplekteeritud rikkalik eesti eksiilkirjanduse kogu.

Baltica kirjanduse kollektsioon koondab raamatuid teistes keeltes, mis käsitlevad Eestit või teisi Baltimaid ja soome-ugri rahvaid, samuti eesti kirjanike teoste tõlkeid teistesse keeltesse. Baltica kirjanduse fondi vanemas osas leidub Eesti- ja Liivimaa kroonikaid (Balthasar Russow 1578 ja 1584, Christian Kelch 1695 jm), reisikirjeldusi, teaduslikke töid. Kõige arvukamalt on Baltica kirjanduse kollektsioonis saksa-, vene- ja soomekeelseid raamatuid.

Ajakirjanduse kollektsioon koosneb eestikeelse ajakirjanduse kogust (sisaldab üle 96 % Eestis ilmunud eestikeelsest perioodikast) ja teistes keeltes ilmunud ajakirjanduse kogust (peamiselt Eestis, Soomes, Riias ja Peterburis üllitatud perioodika). Vt ka bibliograafiaosakonna ajakirjanduse nimestikku.

Kaardikogu sisaldab ajaloolise väärtusega geograafilisi kaarte ja linnade plaane. Kogutud on peamiselt Eesti ja Baltimaade kaarte. Neist unikaalseim on Johann Portantiuse Liivimaa kaart 1573. aastast.

Memoriaalkogudena hoitakse annetajate soovil 26 kirjaniku ja kultuuritegelase isiklikke raamatukogusid. Olulisemad memoriaalkogud: - Villem Reimani raamatukogu (annetatud 1917) - Matthias Johann Eiseni raamatukogu (1934) - Karl Menningu raamatukogu (1944) - Aino ja Oskar Kallase raamatukogu (1945) - Jakob Hurda raamatukogu (1957) - Lydia Koidula raamatukogu (1958) - Jaan Roosi raamatukogu (1958) - Henrik Visnapuu raamatukogu (1959) - Karl Eduard Söödi raamatukogu (1963-1975) - Juhan Sütiste raamatukogu (1970) - Igor Severjanini raamatukogu (1973) - Johannes Aaviku raamatukogu (1979-1980) - Kaarel Irdi ja Epp Kaidu raamatukogu (1987) - Betti Alveri ja Mart Lepiku raamatukogu (1988) - Peet Vallaku ja Marje Pedajase raamatukogu (1992) - Oskar Looritsa raamatukogu (1994) - Paul Ariste raamatukogu (1998) - Ilmar Laabani raamatukogu (2000)