Heinrich Laakmann (7.X 1802 Lübeck - 14.VI 1891 Tartu), saksa päritolu trükkal ja kirjastaja. Pärast trükiasjanduse õppimist Lübeckis, Frankfurdis (Maini ääres) ja Pariisis siirdus ta sõbra, raamatutrükkal Montagi kutsel 1832 Tallinna. Töötas 1833-1836 Moskvas koduõpetajana, asus 1836 uuesti Tallinna juhtima Lindforsi pärijate trükikoda, mille hiljem rentis endale ja asutas 1837 osakonna Tartusse; see muudeti 1840 Laakmanni trükikojaks. Lauluselts "Vanemuine" auliige 1867, Tartu Käsitööliste Seltsi ning Õpetatud Eesti Seltsi liige.

1841 ostis Laakmann ülikooli rektorilt G. E. Parrotilt trükikoja tarbeks majad Riia t. 6 ja 8, hiljem lisandus veel krunt Lodja t. 4. Asunud 1844 ise Tartusse trükikoda juhtima, kujunes Laakmann Eesti XIX sajandi silmapaistvaimaks trükkaliks, kirjastajaks ja raamatukaupmeheks. Teda võib pidada tolle aja edukaimaks trükitööstuse esindajaks Baltimail. 1846 võttis esimesena Eestis kasutusele kiirpressi, seadis sisse köitmistöökoja, pani rõhku trükiteoste illustreerimisele, omandas 1875 L. Höflingeri litograafiatöökoja, suurendas trükikirjade valikut. 1860-1870 oli Laakmanni ettevõte tähtis trükitööliste, raamatuköitjate ja litograafide ettevalmistaja ning õpetaja. Laakmann kirjastas juba XIX saj. keskel ülekaalukalt ilmalikke eestikeelseid raamatuid. Tartu kujunemisel eesti raamatutootmise keskuseks oli Laakmannil juhtiv osa: 1840-1880 trükkis ta u. 800 eestikeelset raamatut, mis moodustas üle kolmandiku eestikeelsest raamatutoodangust.

Laakmanni juures trükiti suur osa eestikeelset perioodikat (Eesti Postimees, Eesti Põllumees, Meelejahutaja), ajajärgu sisukamad kalendrid (Maarahva Kalender ja Eesti-rahva Kasuline Kalender) ja rahvusliku liikumise silmapaistvamate kirjanike teoseid. Laakmann asutas 1867 Tartus ka esimese eestikeelsete raamatute kaupluse. 1880. aastast jätkas Laakmanni tegevust poeg Carl Heinrich Leopold Laakmann (1844-1908). 1930 läks trükikoda pankrotti. 1931 sügisest kuni 1933 alguseni töötas ettevõte edasi nime all "H. Laakmann", müüdi aga seejärel laiali. Kokkuleppel Laakmanni pärijatega moodustati osaühing "Ilutrükk", kuhu liideti ka Bergmanni trükikoda. Rohkem kui 100 aasta vanune trükikoda hävis aastal 1944.