 |
UUDISED 
16:41 - 24.01.2012  VII folkloristide talvekonverentsSeitsmes folkloristide talvekonverents "Pärimus inimese ja maastiku dialoogis" 2.–3. veebruaril 2012 Folkloristide VII talvekonverents on pühendatud ERA vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale, kelle üheks olulisemaks uurimisalaks on muuhulgas looduse ja paikadega seotud folkloor. Konverentsi korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv, kohapärimuse töörühm. Talvekonverents leiab aset Võrumaal Rogosi mõisas. Konverentsi kodulehekülg http://www.folklore.ee/era/tk2012/ Osavõtutasu 15 eurot palume tuua konverentsi eel Eesti Rahvaluule Arhiivi uurijate tuppa või tasuda bussis sõidul Tartust Rogosisse. Kõigile esinejatele on konverents, bussisõidud, toit ja öömaja tasuta. Kontakt: Jüri Metssalu, tel 7377 738, polaarkoer@gmail.com, 53 405 189 Eesti Rahvaluule Arhiiv on seoses konverentsiga 2.-3.02. 2012 uurijatele suletud. 15:54 - 09.01.2012 Näituse "Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul" avamineEesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe on oma töös alati oskuslikult sidunud teaduse ja looduse, akadeemilise ja populaarse suuna. 09.01.2012 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus "Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul", mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Välja on pandud Mall Hiiemäe kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi, fotosid jm. Näituse avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg. Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe avarat teadlasetööd iseloomustavad nii rohked teaduspublikatsioonid kui laiem avalikkusele suunatud tegevus. Teaduse populariseerimist on Mall Hiiemäe pidanud üheks oma südameasjaks. Oma tööaastate jooksul on ta ühtlasi osalenud rohkem kui kolmekümnel rahvaluulekogumise ekspeditsioonil, talletades üle 14 000 lehekülje mitmesugust pärimuslikku materjali. Olete oodatud! Lähem info: Ave Tupits, 7377736, Astrid Tuisk 7377737 14:57 - 02.01.2012 Sada kevadet: müüt, märk, keel. Oskar Luts 125Konverents Sada kevadet: müüt, märk, keel Oskar Luts 125 “Kevade” 100 6. jaanuaril 2012. a Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 10.30 Avasõnad – Janika Kronberg Kandlel Gerda Merila (Heino Elleri nim Tartu muusikakool) 10.45–12.15 Liivi Rosenvald – Laps Lutsu loomingus Eve Annuk – Teele lugu Mihkel Mutt – Joosep Tootsi ja teiste varjatud elu 12.30–14.30 Kultuurilooline ringsõit Tartus. Giid Peeter Olesk. Kohvilaud Oskar Lutsu majamuuseumis (Riia 38)* 14.45–16.15 Marju Mikkel – “Kevade” varasest vastuvõtust kriitikas Anneli Saro – Müüt, rituaal ja kunstid. “Kevade” teatris ja filmis Katre Pärn, Katre Väli – Meediumiülene “Kevad” kultuurimälus 16.15–16.30 Kohvipaus 16.30–17.30 Annika Koppel – Oskar Lutsu filmide fenomen Paul-Eerik Rummo – “Suve” tegemisest Viiulil Joosep Reimaa (Heino Elleri nim Tartu muusikakool) *Kultuurilooline ringsõit Tartus (kestus 1 h). Buss väljub Eesti Kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42) juurest 12.30. Pärast lõunapausi Oskar Lutsu majamuuseumis (Riia 38) saabub buss tagasi Eesti Kirjandusmuuseumi. Osavõtjate registreerimine konverentsil. Ringsõidu korraldab Tartu Linnamuuseum. Lähem info: teadur Külliki Kuusk, tel 7377727 , kylliki.kuusk@yahoo.com 11:52 - 14.12.2011 55. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverentsKolmapäev, 21. detsember 11.00 Janika Kronberg – Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2011 Toomas Kiho – Tõlke vältimatusest Peeter Torop – Kultuur, tõlge ja tõlkeline mõistmine Jaan Kaplinski – Keel ja tõlge 14.00 Anne Lange – Miks mitte tõlkida? Marin Laak – „The Poeg of Kalev“: Triinu Kartuse tõlke jälgedel Kärt Summatavet – Kunstniku Kalevipoeg: Rauast Neemeni 15.45 Vello Paatsi – „Terre, armas eesti rahvas“ Andreas Kalkun – Eesti oma terra incognita. Kreutzwald seto kultuuri vahendamas 16.45 „Kalevipoja“ juubelinäituse tutvustus Neljapäev, 22. detsember 10.00 Reet Hiiemäe – Gnoomid, kooboldid ja goblinid. Uskumusolendite nimetuste tõlkimise spetsiifikast Märt Läänemets – Laozi „Daodejing“ eesti keeles: tõlked ja tõlgendused Vladimir Sazonov – Mõningaid võrdlusmomente Uus-Assüüria kroonikatest ja annaalidest 9.–7. saj. eKr. „Ajalooliste tekstide“ arenguetappide ja stiili ning kompositsiooni analüüs 11.45 Heinike Heinsoo – Tänapäeva vadjalaste keelest. Enn Ernits – Vepsakeelsest kirjasõnast: tõlked ja originaalteosed Sirje Kupp-Sazonov – Grammatilisest soost tingitud raskused vene-eesti tõlkes 13.45 Renata Sõukand, Raivo Kalle – Tõlked ja valetõlked Eesti taimepärimuse mõjutajatena Mare Kõiva – Mitmekeelsed loitsud. Kas tõlked või koodivahetus? Anu Korb – Diasporaa eestlaste kohanemisest asukohamaal kogutud pärimusainese põhjal 15:16 - 06.12.2011 Lahtiolek pühade ajalEesti Kirjandusmuuseum on 24.-31. detsembrini uurijatele suletud. 11:25 - 28.11.2011 8. Medica konverents: uusreligioossed tervendamised ja šamanismEsmaspäeval, 28. novembril kella 14. alates olete oodatud Eesti Kirjandusmuuseumi kuulama ja kaasa mõtlema haiguse ja tervise teemadele ning meditsiinipluralismile. 8. interdistsiplinaarse konverentsi Medica üks sektsioonidest vaatleb uusreligioosseid tervendamisi ja šamanismi. Sõna saavad oma ala kuulsad uurijad: Rahvusvahelise Šamanismi Uurimise Seltsi president, usundiuurija Mihaly Hoppal; linnašamanismi ja uusšamanistlike liikumiste asjatundja Valentina Haritonova ja tuntud nanai šamanismi spetsialist Tatjana Bulgakova. Vaatlemisele tulevad veel tuntumad teetaimed, keskaja ja varauusaja loitsud, rahvaarstid, arstiteaduse kujunemisjooned, mida käsitlevad Kaarina Rein, Renata Sõukand ja Raivo Kalle, Mare Kõiva, Svetlana Tsonkova. Kristiina Johansoni vahendusel saame teada arheoloogide leitud muistsetest raviesemetest. Piret Paal küsib, kas pallatiivmeditsiin võiks olla meie tulevikusuund. Selle ja eelmiste konveretside materjalidega saab tutvuda aadressil: http://http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaVIII/ Kontakt: Mare Kõiva, EKM, telefon: 56218119 17:47 - 22.11.2011 International Symposium “Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity. The Kalevipoeg 150”International Symposium “Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity. The Kalevipoeg 150” Tartu, November 29-30, 2011 Venue: University of Tartu History Museum (Toome Hill, Lossi 25) Organisers: The Centre of Excellence in Cultural Theory, the Estonian Literary Museum and the Institute for Cultural Research and Fine Arts, the University of Tartu. Tuesday 29.11.2011 10.15 Symposium opening (University of Tartu History Museum, White Hall) 10.30 Plenary lecture: David Elton Gay (Bloomington, IN, USA) The Idea of an Epic: Some Problems of Genre Definition 11.15–11.45 Coffee/tea break 11.45–12.30 Plenary lecture: Dmitry Funk (Moscow, Russia) The Last Shor Epic Singer 12.30–14.00 Lunch 14.00–15.30 Two parallel sessions White Hall Chair: Ergo-Hart Västrik Lotte Tarkka (Helsinki, Finland) Intertextuality in Oral Epic Traditions Tiina Kirss (Tallinn, Estonia) Core and Trunk: The Textuality of the Kalevipoeg in Estonian Culture Frog (Helsinki, Finland) Traditional Epic as Genre: Definition as a Foundation for Comparative Research Conference Hall Chair: Cornelius Hasselblatt Niina Hämäläinen (Turku, Finland) Emotions and Authenticity. Reflections on the Epoch in the Kalevala Liina Lukas (Tartu, Estonia) The Baltic-German Sagendichtung around the Kalevipoeg Aldis Pūtelis (Riga, Latvia) The Epic Need for an Epic: Latvian Literary Epics of the Late 19th Century 15.30–16.00 Coffee/tea break 16.00–17.30 Two parallel sessions White Hall Chair: Frog Mari Sarv (Tartu, Estonia) The Success Story of a Verse Form Madis Arukask (Tartu, Estonia) Lamenting Kalevipoeg Rein Veidemann (Tallinn, Estonia) The Epic Kalevipoeg as a Source of Principal Clauses of the Estonian Narrative Conference Hall Chair: Piret Viires Hasso Krull (Tallinn, Estonia) The Mystified Landscape: The Kalevipoeg and the Reversal of Tradition Marin Laak (Tartu, Estonia) Traces and Threads: The Kalevipoeg in Modern Estonian Culture Kärt Summatavet (Tartu, Estonia) Mythology and the Artist’s Imagination 18.00 Reception by the City of Tartu in the Town Hall (for registered participants) Wednesday 30.11.2011 9.00 Visit to the Department of Estonian and Comparative Folklore (Ülikooli 16-208) 10.00–11.30 Two parallel sessions (University of Tartu History Museum) White Hall Chair: Madis Arukask Mare Kõiva (Tartu, Estonia) Kalevipoeg as the Basis of New Narrative Forms Ülo Valk (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg, Mediumship and Discursive Authority of the Other World Mihály Hoppál (Budapest, Hungary) Heroic Epics of the World – Research History and Future Tasks Conference Hall Chair: Lotte Tarkka Ranibala Khumukcham (Imphal, India): Folk Epic: A Study on KhambaThoibi of Manipur Paul Hagu (Tartu, Estonia) A wave of Epics in Setomaa (1920–1930) Sonja Petrović (Belgrade, Serbia) Oral Epic Tradition about the Battle of Kosovo 1389: Story Models, Forms, Ideologies 11.30–12.00 Coffee/tea break 12.00–13.30 Two parallel sessions White Hall Chair: Liina Lukas Eve Pormeister (Tartu, Estonia) Das estnische Epos „Kalevipoeg“ in der Spannung zwischen Nationalem und Menschheitlich-Universellem am Beispiel der Höllenfahrtszenen Risto Järv (Tartu, Estonia) Construction of ‘Pre-Kalevipoeg’: K. Ganander/K. J. Peterson's Finnische Mythologie Cornelius Hasselblatt (Groningen, Netherlands) German Rewritings of the Estonian Kalevipoeg. On the German Reception of the Estonian Epic in the 19th Century Conference Hall Chair: Jonathan Roper Tatiana Bulgakova (St. Petersburg, Russia) The Motif of Competition in Siberian Shamanic Tales Nina Yurchenkova (Saransk, Russia) From Mythology to Heroic Consciousness (Based on the Example of the Mordovian Epos) Margaret Lyngdoh (Tartu, Estonia) Elements of Epic in Ritual among the Khasis 13.30–15.00 Lunch 15.00–16.00 Two parallel sessions White Hall Chair: Risto Järv Arne Merilai (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg: Aspects of Authorship Katre Kikas (Tartu, Estonia) “Dr. Kreutzwald Has Been Blamed…” A Village Tailor H. A. Schults Defending the Authenticity of Kreutzwald’s Kalevipoeg Conference Hall Chair: Mihály Hoppál Jouni Hyvönen (Helsinki, Finland) Elias Lönnrot’s Ethno-historical View of the Finnish Mythology in the Kalevala Pille-Riin Larm (Tartu, Estonia) Estonian Mythopoeia. Myths, Epics and Identity Ott Heinapuu (Tartu, Estonia) Estonian Civil Religion: The Kalevipoeg and Sacred Oak Groves of Taara 16.30–17.00 Coffee/tea break 17.30 Visit to the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42) 17:46 - 22.11.2011 “Kalevipoja” 150. juubelit tähistatakse Tartus rahvusvahelise sümpoosionigaEesti rahvuseepose 150. juubeli tähistuseks toimub Tartus, „Kalevipoja“ loomise idee sünnilinnas, rahvusvaheline sümpoosion „Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity”. Sümpoosion toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomel 29. ja 30. novembril. Piduliku ettekandekoosoleku eesmärgiks on paigutada rahvuseepos „Kalevipoeg“ laiemasse konteksti, et tuua välja eesti eepose omapära. Kuigi eepose loomise idee algatajaks olid 19. saj algul baltisaksa estofiilid ja autoriks F. R. Kreutzwald, on teosest kujunenud eesti identiteedi suurimaid sümboleid. Samal ajal kuulub „Kalevipoeg“ nii maailma romantilise kirjanduse kui ka kunsteeposte tippude hulka. Sümpoosionil peetakse üle 30 ettekande, neist pooled väliskülaliste poolt. Juttu tehakse eepose kui žanri olemusest, universaalsetest müütidest ja nende teokssaamisest eri kultuurides; autorsusest ja eeposes peituvast identiteeti kujundavast jõust. Mitmes ettekandes pööratakse tähelepanu eeposte tõlgendamisele eri kultuurikontekstides. Eesti eeposest „Kalevipoeg“ lähtuvaid käsitlusi on sümpoosionil üle kümne, neid täiendavad ungari, soome, läti, setu, mordva, nanai, šori, serbia, khasi ja manipuri eeposte traditsiooni huvitavad analüüsinäited. Konverentsi programmiga on võimalik tutvuda veebilehtedel: http://www.folklore.ee/events/epics2011/ Sümpoosioni korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Kultuuriteooria tippkeskus Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. Ettekandeid kuulama võivad tulla kõik huvilised. Kontakt: Mare Kalda 737 7741 kalda@folklore.ee 12:37 - 14.11.2011 “Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Autorship, Identity, the Kalevipoeg 150”29.–30. novembril korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Kultuuriteooria tippkeskus rahvusvahelise maailma eeposte uurimisele keskenduva sümpoosioni “Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Autorship, Identity, the Kalevipoeg 150”. Ürituse toimumiskohaks on Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. Kodulehekülge vt http://www.folklore.ee/events/epics2011/ Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital Esialgne kava: Teisipäev, 29. november TÜ ajaloo muuseum, valge saal 10.00 sümpoosioni avamine 10.15 Plenaarettekanne: David Elton Gay (Bloomington, IN, USA) The Idea of an Epic: Some Problems of Genre Definition 11.15–11.45 Kohvipaus 11.45–12.30 Plenaarettekanne: Dmitry Funk (Moscow, Russia) The Last Shor Epic Singer 12.30–14.00 Lõuna 14.00–15.30 Paralleelistungid Valge saal: Lotte Tarkka (Helsinki, Finland) Intertextuality in Oral Epic Traditions Tiina Kirss (Tallinn, Estonia) Core and Trunk: The Textuality of the Kalevipoeg in Estonian Culture Frog (Helsinki, Finland) Traditional Epic as Genre: Definition as a Foundation for Comparative Research Konverentsisaal: Niina Hämäläinen (Turku, Finland) Emotions and Authenticity. Reflections on the Epoch in the Kalevala Liina Lukas (Tartu, Estonia) The Baltic-German Sagendichtung around the Kalevipoeg Aldis Pūtelis (Riga, Latvia) The Epic Need for an Epic: Latvian Literary Epics of the Late 19th Century 15.30–16.00 Kohvipaus 16.00–17.30 Paralleelistungid Valge saal: Lauri Harvilahti (Helsinki, Finland) Towards the Critical Edition of “eKalevala” Mari Sarv (Tartu, Estonia) The Success Story of a Verse form Madis Arukask (Tartu, Estonia) Lamenting Kalevipoeg Konverentsisaal: Hasso Krull (Tallinn, Estonia) The Mystified Landscape: The Kalevipoeg and the Reversal of Tradition Marin Laak (Tartu, Estonia) Traces and Threads: The Kalevipoeg in Modern Estonian Culture Kärt Summatavet (Tartu, Estonia) Mythology and the Artist’s Imagination 18.00 Vastuvõtt registreeritud osavõtjatele Kolmapäev, 30. november 10.00–11.30 Paralleelistungid Valge saal: Rein Veidemann (Tallinn, Estonia) The Epic Kalevipoeg as a Source of Principal Clauses of the Estonian Narrative Ülo Valk (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg, Mediumship and Discursive Authority of the Other World Mihály Hoppál (Hungary) Heroic Epics of the World – Research History and Future Tasks Konverentsisaal: Sonja Petrović (Belgrade, Serbia) Oral Epic Tradition about the Battle of Kosovo 1389: Story Models, Forms, Ideologies Ranibala Khumukcham (Manipur, India): Folk Epic: A Study on KhambaThoibi of Manipur Paul Hagu (Tartu, Estonia) A wave of Epics in Setomaa (1920-1930) Vikram G. Chaudhari (Gujarat, India) Ramayana: Oral and Written 11.30–12.00 Kohvipaus 12.00–13.30 Paralleelistungid Valge saal: Cornelius Hasselblatt (Groningen, Netherlands) German Rewritings of the Estonian Kalevipoeg. On the German Reception of the Estonian Epic in the 19th Century Risto Järv (Tartu, Estonia) Pre-Kalevipoeg in K. Ganander’s/K. J. Peterson’s “Finnische Mythologie” Eve Pormeister (Tartu, Estonia) Das estnische Epos Kalevipoeg. Mit den Höllenfahrten zur universellen Eingebundenheit Konverentsisaal: Nina Yurchenkova (Saransk, Russia) From Mythology to Heroic Consciousness (Based on the Example of the Mordovian Epos) Purabi Baruah (Shillong, India) Performance of Epic Singing ‘Manasa’ Margaret Lyngdoh (Tartu, Estonia) Elements of Epic in Ritual among the Khasis 13.30–15.00 Lõuna 15.00–16.30 Paralleelistungid Valge saal: Mare Kõiva (Tartu, Estonia) (title to be confirmed later) Arne Merilai (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg: Aspects of Authorship Katre Kikas (Tartu, Estonia) “Dr. Kreutzwald Has Been Blamed…” A Village Tailor H. A. Schults Defending the Authenticity of Kreutzwald’s Kalevipoeg Konverentsisaal: Jouni Hyvönen (Helsinki, Finland) Elias Lönnrot’s Ethno-historical View of the Finnish Mythology in the Kalevala Pille-Riin Larm (Tartu, Estonia) Estonian Mythopoeia. Mythos, Epics and Identity Ott Heinapuu (Tartu, Estonia) Estonian Civil Religion: The Kalevipoeg and Sacred Oak Groves of Taara 16.30–17.00 Lõpukohv 11:39 - 14.11.2011 Eesti keele koolitusseminar lasteaiaõpetajatele17.–18. novembril toimub koolitusseminar „A-B, hakka pähe! Kui ei hakka, lükkan takka!“, mille eesmärk on analüüsida eesti keele rolli emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel, keskendudes alushariduse keeleõppele. Teist korda toimuval kahepäevasel seminaril esinevad ettekannetega teadlased ja muuseumitöötajad. Arutletakse keelekasutuse tähenduse ja väärtuse üle ühiskonnas ning käsitletakse kultuuripärandi ja folkloori kasutusvõimalusi keeleõppes. Seminariettekannete ülesanne on analüüsida, mil määral arendatakse eesti keele keskseid väärtusi lasteaia keeleõppes ning milliseid tõhusaid ning lastele meeldivaid viise on selleks kasutatud. Seminari töötubades otsitakse võimalusi alusharidusliku eesti keele õppe atraktiivsuse suurendamiseks. Seminari korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Emakeele Selts. Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013", Emakeele Selts, Hasartmängumaksu nõukogu, Teaduskeskus AHHAA, ajakiri Täheke, kirjastus Koolibri, AS Ajakirjade kirjastus. Töötoad Seminari kava 17.11.2011, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 11:00 Avamine 11:30–11:50 Jüri Valge – Meil aiaäärne tänavas ... Emakeeleoskus – tulemusliku identiteedikujunduse eeldus 11:50–12:10 Asta Õim – Kujundi roll emakeele omandamisel 12:10–12:30 Piret Voolaid – Ussa-pussa, ussa-maru, sina oled mängus karu! Lasteaiapärimuse kogumisvõistlus 2011 12:30–12:50 Astrid Tuisk – Innovatsioonist ja traditsioonist lastepärimuses 12:50–13:50 Lõuna 13:50–14:10 Eda Kalmre – Hirmust, hirmutamisest ja hirmujuttudest 14:10–14:30 Janika Oras – Rahvalaulud väikelastele 14:30–14:50 Sofia Joons – Muusika ja keel 14:50-15:00 Ilona Martson - Lasteajakiri Täheke õpetaja sõbra ja abilisena: näituse tutvustus 15:00-15:15 Kohvipaus 15:15-16:35 Ekskursioonid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudesse ja elektrooniliste andmebaaside tutvustus: Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv 17:00 Teaduskeskuse AHHAA külastus (Sadama 1) 18.11.2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, J. Kuperjanovi 9 9:30–9:50 Piret Voolaid, Astrid Tuisk – Liisklugemised ja lõbusad riimid lastepärimus 9:50–10:10 Kärri Toomeos-Orglaan – Muinasjutud meie ümber 10:10–10:30 Kristel Rattus, Virve Tuubel – Mis seal aja sees on? Jutustav pedagoogika 10:30–10:50 Kohvipaus 10:50–12:50 Töötoad 12:50–13:50 Lõuna 13:50–15:00 Töötoad jätkuvad 15:00–16:00 Töötubade kokkuvõtted Seminari lõpp 16:00 16:00–17:00 Eesti Rahva Muuseumi näituste külastamine giidiga Lisainfo: Agnes Aljas, ERMi teadussekretär 7350438, agnes.aljas@erm.ee. 17:37 - 08.11.2011 Näitus "Täheke 50"Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on 25. novembrini avatud näitus “Täheke 50”. Näitusel saab jälgida lasteajakirja muutumist eri kümnenditel, näha originaalillustratsioone, meisterdamislehti ja valmis mudeleid, väikestelt lugejatelt saabunud kaastöid ning ajakirjanumbrite makette. Täheke alustas ilmumist aastal 1960 ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandjana, sel oli kuni aastani 1977 ühine toimetus ajakirjaga Pioneer. Ajakirja esimene peatoimetaja oli tuntud lastekirjanik Holger Pukk, kunstiline toimetaja oli Ene Pikk. Praegu on ajakirja peatoimetaja Ilona Martson ja kunstiline toimetaja on Priit Rea. Viiekümne aasta jooksul on Tähekeses avaldanud oma töid peaaegu kõik eesti lastekirjanikud ja illustraatorid, kusjuures tore traditsioon oli, et enne uue raamatu ilmumist sai katkendeid lugeda Tähekeses. Sel moel tutvustati ajakirjas Pille-Riini, Klaabut, onu Ööbikut, Sipsikut, Kunksmoori, Naksitralle, Londistet ja paljusid teisi eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvaid tegelasi. Tähekese vahendusel on esmakordselt lugejate ette ilmunud ka paljud eesti lasteluule kullafondi kuuluvad tekstid. Esimese Tähekese esikaane autoriks oli Asta Vender, kellele usaldati ka 50. juubeli numbri esikaane kujundamine. Mõlemat saab näitusel ka võrrelda. Samuti näha, milline nägi algselt välja Muhv või onu Ööbik või millised on kaasaegsemad lastejuttude- ja luuletuste kangelased. Äratundmisrõõmu pakuvad kunagised noored autorid, kellest on sirgunud praeguseks tuntud inimesed. Nende seas näiteks Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Rein Raud, Meelis Milder, Signe Kivi, Kati Murutar, Marika Korolev, Piret Raud, Helar Osila, Sven Mikser ja Jaak Mae. Näitusele on oodatud kõik lugejad, nii praegused kui kunagised 5-10 aasta vanused lapsed! 17:37 - 26.10.2011 Nurgakivi uuele hoidlaleNeljapäeval, 27. oktoobril kl 15.00 saab Tartus nurgakivi Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehitus. Uue hooneosa põrandapind on 2880 ruutmeetrit ja enamiku sellest võtab enda alla hoidla. Vanas majaosas olevast hoidlast renoveeritakse umbes 360 ruutmeetrit tööruumideks. Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehitust toetab SA Archimedes struktuurivahendite meetmest „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine“. Hoone projekti autor on arhitekt Indrek Saarepera ja arhitektuuribüroo Amhold AS, ehitustöid teostab AS Rand ja Tuulberg, omanikujärelvalvet Vealeidja OÜ, projekti haldab Riigi Kinnisvara AS ja varasemas etapis Innopolis Konsultatsioonid AS. Tööde lõpptähtaeg on novembris 2012. 11:09 - 25.10.2011 Katkestused serverite töösSeoses ehitustöödega esineb Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaaside ja meiliserverite töös katkestusi 24.-31. oktoobrini. Palume mõistvat suhtumist. 11:12 - 13.10.2011 "Kalevipoja" esmailmumise 150. aastapäev ingliskeelse uustõlkegaEesti Kirjandusmuuseum tähistab "Kalevipoja" suurjuubelit inglisekeelse uustõlke avaldamisega Eesti rahvuseepose"Kalevipoeg" esmailmumise 150. aastapäeva tähistamiseks annab Eesti Kirjandusmuuseum välja eepose ingliskeelse uustõlke "Kalevipoeg: the Estonian National Epic / eesti rahvuseepos". Raamatu pidulik esitlus toimub KUMU kunstimuuseumis reedel, 21. oktoobril kl 15. Tegu on F. R. Kreutzwaldi eepose täisteksti teise tõlkega inglise keelde. Mahukas raamat on mõeldud eestlastele nii kodumaal kui võõrsil, tõlge on esitatud kõrvuti eestikeelse tekstiga, teos on kaunis visiitkaart ka Eesti külalistele. "Raamatu sünnilugu on eesti kultuurimaastikul erakordne," sõnas väljaande peatoimetaja Marin Laak. Tõlke autoriks on Austraalia eesti luuletaja Triinu Kartus Tasmaanias, toimetajaks dr Harri Mürk Torontos, kommentaarid on kirjutanud USAs Bloomingtonis dr David E. Gay. Väljaanne on varustatud kolme põhjaliku järelsõnaga, autoriteks Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet ja võrdleva folkloristika professor Ülo Valk. Järelsõnades selgitatakse 1861. aastal ilmunud "Kalevipoja" kohta eesti rahvusajaloos, tähendust maailmakirjanduses ja loomismüüdina. Uudisteos on rikkalikult illustreeritud. Raamatu 85 pilti pärinevad Austraalia eesti kunstniku, endise pallaslase Gunnar Neeme 1970/80. aastatel loodud "Kalevipoja"-tööde sarjast. Need on erilised seetõttu, et pole loodud illustratsioonidena, vaid on autori oma sõnade järgi "sisendatud lugemisel saadud muljetest". Uustõlke raamatu makettide valmistamine algas tõlkija ja kunstniku loomingulises koostöös 1990-te lõpul. Gunnar Neeme graafika alusel on raamatule nüüdisaegse, 21. sajandi kujunduse loonud kunstnikud Mart Anderson ja Andres Rõhu. Raamatu esitlusel KUMU-s võtavad sõna EV president Toomas Hendrik Ilves, Eesti Kunstimuuseumi dr Sirje Helme, Eesti Kirjandusmuuseumi dr Janika Kronberg, Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Arvi Vainomäe, kirjandusteadlane Marin Laak ja Eesti Kunstimuuseumis toimunud pagulaskunsti näituse kuraator Kersti Koll. Muusikat teeb ansambel Una Corda ja "Kalevipoja" tekste loeb näitleja Katariina Unt. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Raamatu aitas trükki toimetada kirjastus Kunst. KONTAKT: Marin Laak 52 69 320, marin.laak@gmail.com Krista Ojasaar 7 377 700, krista@kirmus.ee 21:17 - 22.09.2011 Teadlaste Öö Eesti KirjandusmuuseumisEesti Kirjandusmuuseum pole klassikaline muuseum, vaid kolme rahvusliku arhiiviga uurimisasutus, mis kogub ja hoiab lugusid meie rahvuslikust mälust. Teadlaste Ööl on meil hea meel neid jagada. AVALIKUD LOENGUD: inglid reklaamis, vanad raamatud ja käsikirjad riiulitel ning internetis kell 18.00-20.30. 18.00 Reet Hiiemäe loeng "Taevasest teenäitajast tarbimismaailma sõnumitoojaks: inglite kujutamisest reklaamis". 18.40 Kadri Tüüri loeng "Vanad trükised riiulitel ja internetis". 19.20 Janika Kronbergi loeng "Millest kõneleb isikutunnistus? Karl Asti diplomaatilise passi näitel". 20.00 Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi fotonäituse "Surva" avamine ja tutvustus. Surva, Perniku rahvusvaheline maskeerimisfestival on suurim sedatüüpi sündmus Balkani poolsaarel, kus olulisel kohal on loomamaskid; loomamaskid on üks vanemaid maskeerimise viise. Näitus annab läbilõike tänastest maskeerimistavadest 19. maskeerimisfestivalil. Surva festivali on Pernikus peetud alates 1966. aastast. Festivalile hakati väliskülalisi kutsuma alates 1985. aastast ja kümme aastat hiljem, 1995. a., sai Pernikust Rahvusvahelise Karnevalilinnade Liidu täisliige. 2009. a. juunis pälvis Pernik Euroopa survade ja kukerite pealinna tiitli. Omavahel võistlevad umbkaudu 5000 inimest ehk ligi 90 rühma kõigist Bulgaaria pärimuspiirkondadest, aga ka külaslismaskikandjad Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Vaata ka www.surva.org. MUINASJUTULINE LASTEPROGRAMM kell 18.00-19.30 18.00-18.45 Kuulame ja jutustame muinasjutte, mängime ringmänge. 18.45-19.30 Viktoriinid ja sõnamängud. Ringkäigud lastele, kus tutvustatakse erinevaid muuseumi aardeid. (NB! Seekord ilma Lilla Daamita) Samal ajal on saalis avatud näitused: * Pärnu kunstniku, kujundusgraafiku ja kalligraafi Vello Paluoja pastellmaalid "Inimesi Eesti kultuuriloos III". * "Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100." Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste müük SOODUSHINDADEGA. Lisainfo: Astrid Tuisk, astrid@folklore.ee, tel 521 2457 15:48 - 09.09.2011 Vello Paluoja pastellmaalide näitus14. septembril 2011 kell 15.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Pärnu kunstniku, kujundusgraafiku ja kalligraafi Vello Paluoja pastellmaalide näitus "Inimesi Eesti kultuuriloos III". Näitus on jätkuks nii Pärnus kui Tartus varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis kõik maalitud kultuuriloost tuntud isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosneb 11 tööst, millel on kujutatud väliseesti kirjarahvast. V. Paluoja autorisarja töid täiendavad maalidel kujutatute käsikirjalised näited Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest. Näitus jääb avatuks 31.oktoobrini 2011. Lähem info: Vilve Asmer, 737 7724, vilve@kirmus.ee 17:03 - 01.09.2011 Folklore 48: beduiinidest mordvalasteniOotame teid lugema ajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore 48. numbrit (veebis aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol48/). Artiklite temaatika on mitmekülgne ning peaks pakkuma huvi erineva taustaga lugejatele. Amots Dafni käsitleb pühade puude austamist tänapäeva Pühal Maal ning toob välja erinevused moslemite, beduiinide ning juutide vastavate tavade vahel. Briti meeste näitel vaatleb Stephen Williams isaks olemist ja toob esile tänapäeva isade suurema kaasatuse oma laste kasvatamisel - selle põhjuseks on nii üldised sotsiaalsed muutused ühiskonnas kui ka meeste isiklikud valikud. Leyla Önal käsitleb paralleelselt emaduse-narratiivi ja naisdeemoneid ning sellega seonduvat naiste allasurumist. Mirjam Mencej artikkel uurib ketramise sümboolset tähendust Euroopa rahvaste folklooris seoses sünni, saatuse ja surmaga. Elisabeth Piirainen teeb sissevaate mahukasse projekti, mille käigus kogutakse kokku erinevates Euroopa keeltes levinud idioomid ning koostatakse vastav leksikon. Mordva mütoloogia-entsüklopeedia autor Tatjana Devjatkina kirjutab lindudest ja nende olulisusest mordvalaste tavandis. Tatjana Vladõkina ja Galina Gluhhova artikkel keskendub vihma väljakutsumise riitustele udmurdi kalendritsüklis. Piret Õunapuult on väga üksikasjalik ja rohke pildimaterjaliga illustreeritud ülevaade Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna kujunemisest Eesti Kunstimuuseumiks. Lisaks saab värskes numbris lugeda ülevaateid doktoritööde kaitsmistest, konverentsidest ja ning ka raamatututvustust. Folklore 48 on kättesaadav veebis aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol48/ 16:54 - 01.09.2011 Ilmus ajakirja Mäetagused uus numberMäetagused 48: Hõbevalgemast valgem - arheoastronoomia number Mäetaguste 48., interdistsiplinaarne number tutvustab uurimusi, mis on seotud kirgi kütnud loodusobjektidega: Tunguusi meteoriidikraatri hüpoteesid, uurimislugu ja kajastused evengi folklooris ning Saaremaa Kaali kraatrite palju suurem ning tõenäoliselt noorem analoog Saksamaal - Baieri Chiemgau. Autorid leiavad sellele sündmusele otseparalleele Phaetoni müüdiga, mis olevat looduskatastroofi kajastaja. Esitatud on teisigi intrigeerivaid Lennart Meri Hõbevalgele lähedasi seisukohti. Lugeda saab veel varakeskaegse kultuskoha astronoomiliste aluste otsingutest Praha kesklinnas ning Sajaani-Altai piirkona hiigelpüramiidist ja kultusobjektidest. Mütoloogiahuvilised saavad lugeda läänemeresoome müütilise "Suure tamme" laulu seostest muistse ajajaotusega. Intrigeeriv on ka Tõnno Jonuksi artikkel arheoastronoomia ja laiemalt interdistsiplinaarsete uurimuste kitsaskohtadest, mis võib nii mõnegi uurija mõttekaari kahandada, kuid osundab lähenemiste erinevatele alustele, sh püüdele näha mineviku inimeste kõrget kultuuritaset, mis hiljem on seletamatul põhjusel kadunud. Mäetaguste kroonikaosa annab ülevaate erialasündmustest, tutvustab väitekirju ja ilmunud erialaraamatuid. Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused 14:42 - 18.08.2011 Mari-Ann Remmeli õlimaalide näitusMuuseumi trepigaleriis on avatud Mari-Ann Remmeli näitus "Ööloomad ja päevalilled", millel eksponeeritakse õlimaale suvedest 2000–2010. Näitus jääb avatuks vähemalt aasta lõpuni. 14:52 - 28.07.2011 Valminud on Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastikEesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Koostanud Asta Õim, Katre Õim. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2011 (http://www.folklore.ee/justkui/sonastik). ISBN 978-9949-446-81-0a Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on valminud Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik (FES). Tegemist on algupärase mõistelise fraseoloogia alussõnaraamatuga, mille sarnased varasemad sõnaraamatud eesti keeles puuduvad. FES sisaldab 20 749 eesti fraseologismi, s.o leppekohast sõnaühendit, mille mõistmiseks ei piisa ainult keele grammatikareeglite ja sõnavara tundmisest. FES-is antakse fraseologismide terviklik semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline kirjeldus, mis võib olla lähtealuseks järgnevatele samasisulistele või muudele fraseologisme käsitlevatele sõnaraamatutele. Veebis saab selles elektronsõnastikus SQL päringu koostamisel, tulemuste järjestamisel ja näitamisel valida väljade vahel, kus on info fraseologismi mõistelise kuuluvuse, üldise tähenduse, lemma, leviku, kasutuse, süntaktilise struktuuri, vormistiku ja vanasõnaseoste kohta. Sellest tesauruselaadsest sõnastikust on fraseologisme lihtne leida ka siis, kui kasutaja ei tea, millist konkreetset sõnaühendit või selle vormi otsida, kuid suudab otsitavat seostada mõne mõistekategooriaga. Viimased on FES-is jagatud hierarhiliselt mõisteklassideks, üldmõisteteks ja mõisteteks. Makrotasandil ongi FES-i põhiüksused 1893 mõisteartiklit, mille keskmes on metafoori sihtmõistega se¬mantiliselt või kognitiivselt seotud ja seega suhteliselt lähedase tähendusega fraseologismid. FES on tervikuna allalaaditav XML vormingus. Kõik FES-i alusandmed (fraseologismid, nende leviku ala, kasutusnäited) pärinevad Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist, mis rajaneb Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi keelematerjalil. See on kogutud põhiliselt 20. sajandi esimesel poolel, uusimad andmed piirduvad 1980ndate aastatega. 16:26 - 16.06.2011 Suvised lahtiolekuajadEesti Kirjandusmuuseum on pärast jaanipäeva uurijatele avatud järgmistel aegadel: • 27. juunist kuni 30. juunini kell 9-17 • 1. juulil kell 9-16.30 • 4. juulist kuni 7. augustini on muuseum suletud • alates 8. augustist on lahtiolekuajad tavapäraselt E-N kell 9-17, R kell 9-16.30 Head suvepuhkust! 16:02 - 16.06.2011 Lahtiolekuajad eelseisval nädalalSaabuvate pühade tõttu on Eesti Kirjandusmuuseum 22. juunil avatud kell 9-13. 23.-24. juunil on muuseum suletud. 15:36 - 15.06.2011 Eelteade15.-20. augustini 2011 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus rahvusvaheline huumori suvekool. Üheteistkümnes "International Summerschool and Symposium for Humour and Laughter: Theory, Research and Applications" (ISS11) annab ülevaate huumori kongnitiivsetest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest aspektidest. Seekordne suvekool keskendub sotsioloogilise, kultuuriuurimusliku ja folkloristliku paradigma panusele rahvusvahelisse huumoriuurimisse. Loengutega esinevad muuhulgas prof. Seppo Knuuttila Joensuu ülikoolist (Soome), prof. John Morreall Williami ja Mary kolledžist (USA), prof. emer. Christie Davies Readingi ülikoolist (Suurbritannia). Mitmed erialad, mille eesmärgiks on inimpsüühika parem mõistmine, tegelevad huumori kui inimkäitumise olulise osa uurimisega. Teadlased otsivad huumori abil vastuseid küsimustele närvisüsteemi ehitusest, huumori mõjust inimestevahelistele suhetele ja interaktsioonile, selle rollist kultuuris ja ühiskondlikes muutustes. Huumoriuuringute praktilised väljundid on eelkõige seotud meditsiini- ja kommunikatsioonivaldkonnaga; uurimistulemuste abil on välja töötatud mitmeid programme laste kõnehäirete ravimiseks, depressiooni raviks ja autistlike laste õpetamiseks. Suvekooli avavad piduliku loenguga kauaaegne huumoriuurija psühholoogiaprofessor Peeter Tulviste Tartu Ülikoolist ning ISS traditsiooni algataja, psühholooogiaprofessor Willibald Ruch Zürichi Ülikoolist, kes annavad ülevaate huumoriuurimisest Eestis ja mujal maailmas. Loeng toimub 15. augustil kell 19 Eesti Kirjandusmuuseumi suures saalis ja kõigile huvilistele on sissepääs vaba. Suvekooli korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Zürichi Ülikool; toetavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teadusfond, MW3, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurikapital, Saksa Suursaatkond ja Eesti Teaduste Akadeemia. Info ja kontakt: Liisi Laineste, liisi@folklore.eee 15:35 - 15.06.2011 Ilmunud on ajakirja Methis 7. numberMethis. Studia humaniora Estonica 2011, nr 7 (kevad, mw3). Nõukogude aja erinumber. TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut, EKM kultuurilooline arhiiv. Koostajad Sirje Olesk ja Tiina Saluvere. 270 lk. Ajakirja Methis seekordse erinumbri teemaks on nõukogude aeg. Kuigi meie seas on veel küllalt inimesi, kes seda mäletavad, kasvab üha suuremaks nende arv, kellel niisugune kogemus puudub. Ajakirjanumber esitab 14 üksikuurimust, mis saavad lisaväärtuse just koos, sest võimaldavad lähiminevikku tajuda seotuna. Vaatluse all on parteiline tsensuur ja nõukogulik honoraripoliitika, mille abil loovinimeste tegevust suunata püüti, kuid käsitlemist leiavad ka tolle perioodi helgemad kultuuriilmingud: teatriuuendus, rahvusliku ajaloo tõlgendused teatrilaval, isamaalaulude ja rahvatantsu tähendus jne. Juttu on veel nõukogude reisikirjadest, esteetikast, koolinoorte elustiilist, repertuaaripoliitikast ja garaažikultuurist. Ühe keskastme juhi eluloo näitel analüüsitakse avaliku ja privaatse suhet nõukogude ühiskonnas. Paralleelina Eesti mw3 perks NSV-s toimunule leiab kajastamist taistolaste liikumine Soomes. Interdistsiplinaarse erinumbri autorkonna hulka kuulub kirjandus- ja teatriuurijaid, etnolooge, filosoofe, ajaloolasi ja geograafe. Lisaks artiklitele leiduvad ajakirjas rubriigid "Teooriavahendus", kus esitletakse võimalust nõukogude aja ja sellele järgnenu uurimiseks (perks)kolonialismi võtmes, "Arvustus" ja "Arhiivileid". 16:21 - 14.06.2011 Eluloopäev ja väljaannete esitlus 17. juunil 2011Eesti Kirjandusmuuseumis toimub reedel 17. juunil algusega kell 12 iga-aastane ELULOOPÄEV. Meenutatakse 70 aasta eest toimunud juuniküüditamist ja järgnenud sõja-aastaid. Kõnelevad Imbi Paju ja Aigi Rahi-Tamm. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Terje Anepaio film „Meie mäletame! Meie mälestame!“ vaatleb trauma jälgesid. Pärast filmi esitletakse uusi elulooraamatuid. Need on „Sõjas kasvanud poisid“ ja ingliskeelne „Mälu sõdurid“, mis esindavad vastavalt elulookirjanduse populaarset ja skolaarset külge. Päeva lõpetab ajakirja METHIS nõukogude aega analüüsiva erinumbri esitlus. Lähem info: Rutt Hinrikus, tel 7377 723, rutt@kirmus.ee 14:10 - 20.05.2011 Aareteotsimismängu tulemused selgunudMuuseumiööl, 14. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis aareteotsimismäng. Aardeleidjate vahel loosisime välja meie väljaandeid. Loosiõnn naeratas järgmistele aardeotsijatele: Anne Laura Koch Ergo-Hart Västrik Gerly Kelder Kadi Isak Katrin Sisask Mairi Kaasik Nora Tuisk Pääsu Vilbaste Säde (9) Veinika Västrik Raamatud saab kätte maikuu jooksul kirjandusmuuseumi valvelauast. 12:32 - 18.05.2011 MUUSAD JA MARIONETID: Arno Vihalemm 100Kirjandusmuuseumis 24. mail 2011 Konverents MUUSAD JA MARIONETID: Arno Vihalemm 100 Kl 11-13 Andres Ehin - Ööga üks Arne Merilai - Bipolaarne pagulane Maia Tammjärv - Kunstimees kui luulekuju NÄITUS: "Muusad ja marionetid" - Marin Laak, Vilve Asmer Lõuna 13-14 Kl 14-17 Ene Asu-Õunas, Reet Mark - Tee kaljude juurde Janika Kronberg - Palendav Viha Sirje Olesk - Üksi teiste seas Helga Nõu - Muhe mees Pärnust. Kirjadest ja muust FILM: Ystadis, Vihalemma pool - Enn Nõu Sõnavõtud, tervitused Kl 18-19 ESITLUS Kaks laulu A. Vihalemma sõnadele - kammerkoor MASK Joel Sang - Arno Vihalemma KOGUTUD LUULE Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum, Karl Ristikivi Selts Toetus: Eesti Kultuurkapital 13:08 - 12.05.2011 IABA konverents Trajectories of (Be)longing: Europe in Life Writing18.-20. mail 2011 toimub EHI ja Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud rahvusvaheline konverents Trajectories of (Be)longing: Europe in Life Writing. Konverentsi üheks plenaarkõnelejaks on maailmakuulus prantsuse autobiograafiateadlane Philippe Lejune. Lisaks astuvad plenaarkõnelejatena üles Prof. Alfred Hornung Mainzi Ülikoolist ja Prof. Vieda Skultans Bristoli Ülikoolist. Eesti plenaarkõneleja on konverentsil Merle Karusoo, kes lisaks ettekandele toob vaatajate ette minilavastuse "Meie, elulookirjutajad", mis põhineb kursusel "Kuidas kirjutada elu?" kirjutatud elulugudel, mida esitavad lugude autorid ise. Plenaarettekanded on avatud kõikidele, paneelid kokkuleppel koraldajatega (lkk@tlu.eee). Neil, kes soovivad konverentsist põhjalikumalt osa võtta, soovitame registreeruda. Üks konverentsipäev on Eur 16, see sisaldab kohvipausi ja lunchi. Kohvipausid, lunchid ja vastuvõtt on mõeldud registeeritud osalejatele. Olete oodatud osalema! Konverentsi kava lisatud allpool, täpsem info http://iabaeurope2011.edicypages.com/programme/panel-sessions IABA Europe 2011 Trajectories of (Be)longing: Europe in Life Writing Tallinn University, 18-20 May 2011 Conference Programme May 18 9.00-10.00 Registration in front of the Tallinn Auditorium (TA) on the second floor. 10.00-10.30 Welcome (TA) 10.30-11.30 Plenary I (TA) Philippe Lejeune. Rousseau and the autobiographical revolution 11.30-12.00 Coffee at Atrium 12.00-13.30 Parallel panels 1, 2, 3 13.30-14.30 Lunch at Atrium 14.30-16.30 Parallel panels 4, 5, 6 16.30-17.00 Coffee at Atrium 17.00-18.15 Plenary II. (TA) Merle Karusoo. Who am I? We, the life Writers (Merle Karusoo, mw3 maps, Leena Kurvet-Käosaar, Hannes Hamburg, Kristina Kivirand, Iti Libe, Eeva Schneider, Elo Sigus, Maris Sõrmus, Auni Tamm, Liis Turu). May 19 9.00-10.00 Plenary III. (TA) Alfred Hornung. Return visits: the European background of transcultural life writing 10.00-11.30 Parallel panels 7, 8, 9 11.30-12.00 Coffee at mw3 Atrium 12.00-13.30 Parallel panels 10, 11, 12 13.30-14.30 Lunch at Atrium 14.30-16.00 Parallel panels 13, 14, 15 16.00-16.30 Coffee at Atrium 16.30-18.00 Parallel panels 16, 17, 18 May 20 9.00-10.00 Plenary V. Vieda Skultans. How narratives both enlarge and construct our understanding of the other. 10.00-11.30 Parallel panes 19, 20, 21 11.30-12.00 Coffee at Atrium 12.00-14.00 Parallel panels 22, 23 14.00-15.00 Lunch 15.00-16.30 IABA Europe business meeting 16.30-16.45 Coffee at Atrium MW3 16.45-18.00 Roundtable discussion. Closing of the conference 13:04 - 27.04.2011 Muuseumiöö 14.05.2011ÖÖS ON AARDEID! 14. MAIL 2011 ON MUUSEUMIÖÖ Eesti Kirjandusmuuseum on erakorraliselt avatud 18.00 – 23.00. Eesti Kirjandusmuuseum pole klassikaline muuseum, vaid kolme rahvusliku arhiiviga uurimisasutus, mis kogub ja hoiab lugusid meie rahvuslikust mälust. Kirjandusmuuseumi keldrites on peidul sadu aardeid, mida majarahval on rõõm aarete ööl jagada. MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM 18.30 – 19.30 Lasteprogramm 19.30 – 20.00 Aardeteemaliste rahvalaulude laulmine, perks 19.00 – Aardeotsimismäng 19.30 – 20.00 Madis Arukase film koos tutvustusega „Kalitkadega sina peale“, mis räägib vepsa rahvustoidu tegemisest 20.00 – 20.30 Kalle Sõber torupillilugudega Vanemuise 42 ees tänaval 20.30 Uku Masingu artiklikogumikku „Aarded tellistes" perks (kirjastus „Ilmamaa") esitlevad Hando Runnel ning koostajad-toimetajad Mari-Liis Tammiste, Risto Järv ja Kristi Salve 21.00 – 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides 21.45 – Esineb Tartu linna 2011 esinduskollektiiv NoorteAnsambel „Sireli“, kes esitab regilaulutöötlusi AVATUD NÄITUSED: Mari-Ann Remmeli õlimaalid (ERA trepigalerii) Villem Reimani 150. sünniaastapäevale pühendatud näitus MW3 EKLA materjalide põhjal "Aardeleide Arhiivraamatukogust" Muuseumi seintel tekstid eesti aardejuttudest Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi slaidiprogramm „Kaitseesemed öös“ Toimub ka Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste müük. Lähem info: Maarja Aigro, maarja@folklore.eee, tel 7377 733 11:39 - 26.04.2011 Noorte hääled 201127. ja 28. aprillil 2011 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents Noorte Hääled. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebiaadressidel: http://www.folklore.ee/era/nt ning http://www.erm.ee/?lang=EST&node=2080&parent=28 Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, modern warfare 3, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis. 27. aprillil kl 13.30 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis artiklikogumikku "Pro Folkloristica XVI". Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Lisainfo: Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits@folklore.eee, mw3, 517 6643 Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur, marleen.nommela@erm.eee, 507 7302 10:48 - 26.04.2011 29.04.2011 ARNE MERILAI 5029. aprillil 2011 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis sümpoosion MERILAI TÄHENDUS Kava: 14.15–15.50 Avasõnad Berk Vaher – Multirex ja Dipalec Maia Tammjärv – Õpetaja Merilai Janika Kronberg – Laine Armeri kriitiline ulamasin 15.50–16.00 väike paus 16.00–17.30 Hasso Krull – Arhiteksti otsingul: Arne Merilai ballaadinägemusest Neeme Lopp – Merilai metafüüsika Anneli Saro – Kuidas arnestada teatrit 17.30–18.00 – Artiklikogu "Õnne tähendus: Kriitilisi, Modern Warfare 3, emotsioone 1990–2010" esitlus Aadressid ja autogrammid 19:51 - 21.04.2011 Lahtiolekuaeg pühade ajalSeoses riigipühadega on Kirjandusmuuseumi lahtiolekuaegades muudatused. 21. aprillil 2011 on muuseum avatud kell 9-13, 22. aprillil 2011 on muuseum suletud. 19:03 - 29.03.2011 Ettekandepäev "Villem Reiman 150" ja Friedrich Robert Faehlmanni „Teoste” 3. köite esitlus30. märtsil 2011 algusega kl 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis . Vilve Asmer tutvustab avatavat näitust V. Reimani materjalidest Eesti Kultuuriloolises Arhiivis, Tarmo Piir kõneleb V. Reimani ja J. Hurda kirjavahetusest, Ants Tooming V. Reimani mälestuse ja pärandiga tegelemisest 21. sajandi esimesel kümnendil ning Kristi Metste V. Reimanist Faehlmanni uurijana. Eesti Kirjandusmuuseumi ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse väljaandel jõuavad esmakordselt eestikeelses tõlkes lugejate ette Faehlmanni ladina ja saksa keeles kirjutatud arstiteaduslikud uurimused ning ülevaade eesti keele pöördkondadest. Tõlkisid Kaarina Rein, mw3, Marju Lepajõe, Jaan Undusk, Siret Rutiku. Raamatu valmimisest kõnelevad Kristi Metste, Marju Lepajõe ja Jaan Undusk. Katkendeid Faehlmanni töödest loevad Tuuli Otsus ja Enn Lillemets. 18:59 - 29.03.2011 Raamatunäitus Eesti KirjandusmuuseumisRaamatunäitus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu on koostanud näituse “25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut”. Eksponeeritud on Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kirjastuste Liidu poolt korraldatud Eesti raamatukunsti 2010. a. konkursi võidutööd. Mainimist väärib asjaolu, et kolmekümne kaunima raamatu seas on esiplaanil kolm Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: “Inimesepoeg valgel laeval”, “Sügisball” ja “Marie Underi Euroopa-reisid”. Ülejäänud eksemplarid on välja valitud arhiivraamatukogusse laekunud sundeksemplaride hulgast. Näitus jääb kõigile huvilistele avatuks kuni 15. aprillini. Kontakt: Kristin Liba, Mariliis Õunapuu tel 7377719 kristin@kirmus.ee 15:53 - 10.03.2011 EV Presidendi rahvaluule kogumispreemiate pidulik kätteandmineEesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv teeb emakeelepäeval kokkuvõtteid 2010. aasta kogumistööst. Pärimuskultuuri jäädvustamisel on ühtviisi olulised nii vanavanematelt üleskirjutatud muistendid, pajatused teatrielust kui näiteks kirjeldused tänapäeva lasteaialaste rollimängudest Bakuganide ja Hello Kittyga. 14. märtsil kell 16 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves annab üle 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid. Muusikalised vahepalad on noorteansamblilt Sireli. Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia on rahaline autasu, mis on mõeldud rahvaluulearhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Preemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Möödunud aastal täienesid Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka teatri- ja lasteaiapärimuse aktsioonide tulemusena. Ühtekokku lisandus üle 8000 lk materjali, peale selle rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid nii vanematel kui kaasaegsetel kandjatel. Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus möödunud aasta oktoobrist selle aasta jaanuarini. Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti. Vastustes kirjeldati lasteaedades peetavaid tähtpäevi ja pidusid, laste mänge, mitmesuguseid ütlemisi, salme, jutte jm. Võistluse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat, Ajakirjade Kirjastus, mw3, Kirjastus Koolibri, kohvik Anna Edasi, Aura Keskus, Du Nord, Helina Tilk, Piletilevi, Postimees, Teater Vanemuine. Lähem info: Astrid Tuisk 7377-737 ja Piret Voolaid 7377-742 või e-postiga era[att]folklore.ee. Eesti Rahvaluule Arhiivi terad twitteris http://twitter.com/eratera 11:17 - 10.03.2011 Urvaste kohapärimuse kogumiku esitlusEesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Võru Instituut esitlevad Urvaste kohapärimuse kogumikku. Reedel, 11. märtsil 2011 algusega kl 15 toimub Võru Instituudi saalis (Tartu tn 48, Võru) Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku "Metsast leitud kirik / Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" esitlus. Lähem info: Valdo Valper, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 55 952 908, e-post valdo.valper@gmail.com Triin Laatre, Võru Instituut, telefon 78 28750 17:46 - 07.03.2011 Teadustöötajate konkurssRiigi teadus- ja arendusasutus Eesti kirjandusmuuseum kuulutab välja avaliku konkursi seitsme teadustöötaja ametikoha täitmiseks perioodiks 01.04.2011 – 01.04.2015. 10:58 - 03.02.2011 Folkloristide 6. talvekonverentsHaldjas 15: Pärimus ja Internet Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua foorum ühisteks aruteludeks. Folkloristide kuuenda talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, see toimub 3.-4. veebruaril 2011 Jõgevestel Väikese Emajõe ääres motellis Greete (www.greete.ee, mw3). Kahepäevane konverents on pühendatud interneti uurimisele, folkloristlikele netiväljunditele, nagu suurtele žanriandmebaasidele ja nende põhjal/abil valmivatele akadeemilistele väljaannetele, folkloristlikule kohaloomele internetis jne. Ühtlasi tähistatakse sündmusega viieteistkümne aasta täitumist esimese ja seni ainsa folklooriserveri käivitamisest Eestis. 1995. aasta detsembrikuus sündinud Haldja serveris (http://www.folklore.ee) asuvad praegu jooksva erialase infoveebi kõrval soome-ugri rahvaste folkloori- ja usundileheküljed, teatmikud, andmebaasid, elektroonilised väljaanded, kõrge kvalifikatsiooniga teadusajakirjad Folklore ja Mäetagused, teoreetiliste erialaartiklite tõlked. Ühtlasi sümboliseerib Haldjas eesti folkloristikas viitteistkümmet "arvutiaastat", mis on ühelt poolt hõlbustanud rahvaluuleuurijate tehnilist tööd (väljendub paberkandjal, eriti aga virtuaalselt ilmuvate väljaannete enneolematult suures hulgas, samuti folklooriarhiivide jäädvustamises, säilitamises ja kogutu kättesaadavaks tegemises arvutite ja võrguühenduse toel) ning teiselt poolt sünnitanud uue uurimisobjekti elektroonilise folkloori näol. Konverentsi eesmärk on heita põgus tagasivaade viieteistkümne aasta jooksul arvutitega seotud arenguteedele eesti folkloristikas, otsida uusi huvitavaid teoreetilisi ja praktilisi võimalusi, mida infotehnoloogilises kultuurisituatsioonis edasistes uurimissuundades järgida. Muude hulgas tulevad vaatlusele järgmised probleemid: 1. internetikogukonnad ja nende väärtused; 2. kohaloomise mehhanismid, sellega seotud nähtused ja paigad (YouTube, rate, foorumid, mw3), internetis väljenduv kohanostalgia, kohaloomingu ja traditsioonilise folkloori rakendamist küberruumi loomise juures; 3. visuaalne (mitteverbaalse, weapons) pärimus; huumor, usund, narratiivid jt folklooriliikide elu veebis, nende kasutamine; 4. andmebaaside, e-publitseerimise, e-õppe teooria ja praktika. Konverentsi koduleht asub aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2011/ftk6/ KAVA 3. veebruar 11.45 Avamine 12.00-13.30 Aado Lintrop - Vanad lood uues kuues: maailma nabast, okunevo kristallist ja populaarsest vodkamargist. Lina Gergova - Missing Stereotypes and Stereotypes in Excess Ell Vahtramäe - Tädi Maali - kas ainult maanaise stereotüüp? 13.30-14.30 Lõuna 14.30-16.00 Tiiu Jaago - E-õpe ja ÕIS: kas probleem või argipäev? Kadri Tüür - Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder: teooria ja praktika Asta Õim - Mis on FES? 16.00-16.30 Kohvipaus 16.30-17.30 Mare Kõiva - Koht ja paik loitsudes Ingrid Rüütel - Tantsimise tavad ja olukorrad Kihnus 1931-2009 Posterettekanne: Sille Kapper - Infotehnoloogiast tantsufolkloristikas: kogemusi ja probleeme 17.30-18.30 Esitlused Ingrid Rüütel Kihnu tantsude DVD Õie Pärtel ja Esti Koppel, toimetaja Janika Oras, Saaremaa rahvalaulude veebikogumik "Söit, söit, söit Sörve poole" Piret Paal "Written Cancer Narratives - An Ethnomedical Study of Cancer Patients' Thoughts, Emotions and Experiences" 18.30 Õhtueine 4. veebruar 9.00-10.00 Hommikueine 10.00-12.00 Reet Hiiemäe - Rollid ja rollikäitumine esoteerikafoorumites Maili Pilt - Milles seisneb virtuaalrühma kollektiivsus? Keskkondade www.perekool.ee ja www.kodutud.com foorumite näitel Mare Kalda - Tagasi Tammiku Rahaaugumäele. Kas kohanimes on lugu sees? Anneli Baran - Piltlikkuse rollist fraseologismi mõistmises 12.00-13.00 Lõuna 13.00-14.00 Liisi Laineste - "Vähe peksti meid, lolle!": sovetiaeg postsotsialistlikus huumoris Piret Voolaid - Paröömiline pilguheit Tartu avalikku linnaruumi 14.00 Lõpetamine 14.30 Ekskursioon Barclay de Tolli mausoleumi http://barclay.helme.ee/index.html 12:04 - 26.01.2011 Jaanuari lõpuni kogutakse lasteaiapärimustKapten, kapten, kannan ette, teie naine kukkus vette. Pea ees, jalad taga, sina oled mängust vaba. < Kuressaare 2010 Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti Rahvaluule Arhiivi eestvõttel toimub 31. jaanuarini 2011 pärimuse kogumise aktsioon, millest oodatakse osa võtma õpetajaid-kasvatajaid lasteaedadest üle Eesti. Lasteaias veedab laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel praktilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel jms) eesmärkidel. Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori kujundamisel on väga oluline, seetõttu palume lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest laialdase ülevaate saamiseks. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod. 2. Mängud. 3. Jutud ja ütlemised. Küsitluskava asub internetiaadressil www.folklore.ee/kp/lp, vastata on võimalik veebi kaudu või meiliaadressile piret@folklore.ee, paberile pandud lood palume saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu 51003, märgusõna: Lasteaiapärimus. Lisage tööle oma nimi, lasteaed, vanus, elukoht ja kontaktaadress. Soovi korral võib jääda anonüümseks. Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (asukohaga Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimistööks. Täname kõiki neid endiseid ja praeguseid lasteaiatöötajaid, kes on meile juba vastanud ja lasteaiapärimust saatnud! Kogumisest tehakse kokkuvõtted veebruarikuus, parimatele vastajatele on ka kingitused. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, kohvik Anna Edasi, raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat, Aura Keskus, Helina Tilk, Koolibri, Piletilevi, Postimees, Teater Vanemuine jt. Info: Piret Voolaid, e-post: piret@folklore.ee, telefon: 7377 742 Kontaktaadress: "Lasteaiapärimus" Eesti Kirjandusmuuseum Vanemuise 42 Tartu 51003 12:03 - 26.01.2011 Konverents "Noorte hääled" tulekul!Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv MW3 korraldavad 27. ja 28. aprillil 2011 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi. Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega. Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 7. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon). 28. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli- või videotehnika). Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid. Konverents toimub 27. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja 28. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9). Korraldajad Ave Tupits Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits@folklore.ee Marleen Nõmmela Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator marleen.nommela@erm.ee, marleen.nommela@gmail.com 12:02 - 26.01.2011 ARSi ettekandekoosolek - Püha maa õhtuNeljapäeval, 27. jaanuaril 2011 kell 16.15 Akadeemilises Rahvaluule Seltsis. Püha maa õhtu. Tuuli Otsus räägib oma reisimuljeid Iisraelist ja näitab pilte. Olete väga oodatud! ARSi juhatus 12:00 - 26.01.2011 Vello Paluoja pastellmaalide näitus "Inimesi Eesti kultuuriloos I-II"21. jaanuaril 2011 kell 15.00 avati Eesti Kirjandusmuuseumis Vello Paluoja pastellmaalide näitus "Inimesi Eesti kultuuriloos I-II". Vello Paluoja on Pärnumaalt pärit kunstnik, kujundusgraafik ja kalligraaf. Teda on inspireerinud maalima ka kultuuriloost tuntud inimeste fotod. Avatav näitus koondab 2009. ja 2010. aastal Pärnu Keskraamatukogus eksponeeritud maale, kokku 23 pastelltehnikas portreed, peamiselt 19. sajandi kirjandus- ja keeleinimestest. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on kunstnikul kavas valmis saada kokku 100 portreed, jäädvustada lisaks kirjanikele ka muusikuid, kunstnikke, spordi- ja teadusinimesi. Vello Paluoja autorisarja töid täiendavad maalidel kujutatud tegelaste käsikirjalised näited Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest.  |
