 |
ÜRITUSED 2003 
Tänavu möödub 120 aastat kahe eesti 20.sajandi kõige olulisema luuletaja - Marie Underi ja Gustav Suitsu sünnist. Reedel kell kaks avati Kirjandusmuuseumis näitus Gustav Suitsust ja viimaseid päevi oli muuseumi saalis vaadata näitus Marie Underist. Gustav Suitsu näituse avamisel kõneles näituse koostaja Rutt Hinrikus. Marie Underi ja Gustav Suitsu luule algatuslikkusest pidas ettekande Sirje Olesk.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja folkloristika osakonna korraldusel toimus neljapäeval, 27. novembril algusega kell 14.00 Tartus, Vanemuise 42 (Kirjandusmuuseumi saalis) ettekandepäev, millega tähistati Ruth Mirovi 75. ja Hando Runneli 65. sünnipäeva.
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42) 22. novembril 2003. a. kell 12.
24. novembril algusega kell 10.30 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) fraseoloogia konverents.
Paljud Euroopa riigid on 2003. aasta kuulutanud piibliaastaks, mille eesmärgiks on laiadele hulkadele teadvustada Piibli tähtsust ja osa ajaloos ning kohta tänapäeva ühiskonnas. Eesti Piibliseltsi asutamisest möödub tänavu 190 aastat. Tähistamaks seda auväärset tähtpäeva ja järgides traditsiooniliste iga-aastaste piiblipäevade läbiviimist, korraldas Eesti Piibliselts koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga
piiblipäeva-konverentsi.
Reedel, 3.oktoobril kell 15.00 avati Eesti Kirjandusmuuseumis näitus
Kanada-Eesti kunstniku Abel Lee töödest. Väljapanek sisaldas üle 30
illustratsiooni, mis olid kavandatud Ivar Ivaski luulekogule
"Verandaraamat". Autorist rääkis Võrumaa Muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.
Eesti Kirjandusmuuseumis avati 22. septembril kell 15.00 näitus "Naised
kirjanduses: Aino Kallas ja Marie Under".
Näitusel esitati põgus sissevaade Marie Underi ja Aino Kallase
tegevusse: tutvustati käsikirju, kirjavahetusi, ilmunud raamatuid,
isikuloolist materjali. Näituse koostasid Eve Annuk ja Tiina Saluvere.
Avamisel esinesid Leena Kurvet-Käosaar, Rutt Hinrikus ja Vello Paatsi.
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis oli kuni 15.septembrini avatud Vallo Kepi fotonäitus "Kirjandusmaastikud".
Näitus sisaldas fotosid kirjanikest, luuletajatest ja rahvalaulikutest ning ka nendega seotud paikadest. Kõik fotod olid pildistatud viimase
kahekümne aasta jooksul. Üks osa väljapanekust oli seotud Uku Masinguga. Näitusel oli U.Masingu
sünnikodu vaated ajavahemikust 1999 - 2002 ja pildid Uku Masingust endast ning ta
pereliikmetest.
16.-17. mail 2003 toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) konverents "Kohanevad tekstid".
23. ja 24. aprillil 2003. aastal toimus Tartus, Kirjandusmuuseumi saalis järjekordne noorte folkloristide konverents.
Ettekannetega kutsuti osalema kõiki noori (kuni 30-aastaseid) uurijaid, kelle uurimisteemaks on folkloor kõige laiemas tähenduses (muid temaatilisi piiranguid pole).
Vt. viimaste konverentside ettekannete publikatsioone ja teese
26. märtsil 2003 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eluloopäev.
Eluloopäev algas kokkuvõttega Ühenduse Eesti Elulood, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Draamateatri korraldatud eluloovõistlusest "Minu elu ja Patarei vangla".
Võistlusele saabus 112 tööd. Zhürii koosseisus Merle Karusoo, Rutt Hinrikus, Raimo Pass, Aigi Rahi, Katrin Saukas, Halliki Uibu, Andrus Vaarik ja Viire Villandi andis välja neli I ja kaheksa II auhinda.
Esimese auhinna pälvisid Toomas Kangur, Asta Ladva, Endel Ritsu ja Illi Sauvere.
Lisaks otsustas zhürii esile tõsta Valter Kanniku, Eleonore Kivi, Reimo Koorti, Igor Kullamaa, Peeter Lastingu, Ly Lauri, Manivald Meristu, Enn Oja, Erika Palmipuu, Evald Promani, Astrid Puu-Rebasti, Vilma Saare, Fred Salu, Erich Talve, Milja Tamme ja Herta-Leonore Voolaidi mälestused. Meeldejäävate episoodide saatmise eest tõsteti esile Urve Kuuse, Ludmilla Raudsepa ja Milvi Saaringu kirja pandud mälupildid. Samuti tõsteti esile manalameeste Karl Kuusiku, Aleksander Veiderma ja Aleksander Vilpere mälestusi, mille saatsid võitlusele nende järeltulijad.
Eriauhinna pälvisid ka parimaid intervjuusid andnud mälestuste jutustajad Kitty Eller, Evald Kohler, Tarmo Koppel, Aino Novikov ja Erika-Henriette Õun.
Võistlusest tegi kokkuvõtte Merle Karusoo, katkendeid töödest esitasid Katrin Saukas ja Andrus Vaarik. Võistlust ja auhindamist toetas Tallinna kultuuriväärtuste amet.
Eluloopäeval esitleti samuti "Eesti rahva elulugude" III köidet alapealkirjaga "Elu Eesti NSV-s". Raamatu koostamisest rääkis Rutt Hinrikus. Elust Eesti NSV-s kõneles professor Marju Lauristin. Eluloopäeva lõpetas Andres Söödi dokumentaalfilm "Üksinda ja koos" Enn Tarto vabadusvõitlusest.
14. märtsil kell 14.00 tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) emakeelepäeva.
Tänavune emakeelepäev oli kantud Kreutzwaldi aasta meeleoludest. Oma teekonda alustas Kirjandusmuuseumis valminud rändnäitus "Kreutzwaldi sajand", mis läbides mitmeid maakondi jõuab detsembri lõpus, Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevaks tagasi Kirjandusmuuseumi. Näitust esitlesid autorid Kristi Metste, Marin Laak ja Peeter Laurits.
14. märtsil möödus 100 aastat teeneka Kreutzwaldi uurija Liis Raua sünnist. Kirjandusteadlast ja lastekirjanikku, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teadurit ja juhatajat meenutas Heino Räim. Avati näitus "Liis Raud 100".
Kristian Jaak Petersoni sünniaastapäeva puhul oli võimalik taas kord näha Petersoni käsikirjalist pärandit. K. J. Petersoni materjalidest Kirjandusmuuseumis rääkis Piret Noorhani.
Reedel, 21. veebruaril kell 12 anti Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle Eesti Vabariigi Presidendi Preemiad möödunud aasta parimatele rahvaluulekogujatele.
2002. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud materjalide põhjal on rahvaluulepreemiate laureaatideks kunstnik Heinz Valk ja Tartu Ülikooli üliõpilane Pärtel Lippus. Kunstnik ja karrikaturist Heinz Valk andis eelmisel aastal arhiivile üle oma aastail 1962-2002 kogutud käsikirjalised laulikud ning salmikud. Tartu Ülikooli üliõpilane Pärtel Lippus on teinud viimastel aastatel helisalvestusi tänapäeva laulu- ja jõulutraditsioonist ning folkloristika ajaloost.
Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on kõrgeim riiklik autasu, mis on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondentide tunnustamiseks. Eesti Vabariigi aastapäeva eel juba kümnendat korda kätte antava rahvaluulepreemia eelkäijaks oli aastatel 1935-1940 jagatud riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1993. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel. Tänavused preemiad annab laureaatidele üle Eesti Vabariigi President härra Arnold Rüütel isiklikult.
30. jaanuaril möödus 125. aastat Anton Hansen Tammsaare sünnist. Sel puhul avati 6. veebruaril kell 14.00 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus "A. H. Tammsaare 100+25".
A. H. Tammsaare materjalide kogumisest, uurimisest ja mõistmisest kõneleb Leenu Siimisker, näitust tutvustab Piret Noorhani. Näituse eesmärgiks on tutvustada A. H. Tammsaarega seonduvaid arhiivmaterajale, mida säilitatakse Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus ja Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Võib näha kirjaniku teoste esmatrükke ja käsikirju, kirjavahetusi kolleegide, sõprade ja kodustega, materjale seoses tema raamatute tõlkimisega võõrkeeltesse aga ka Tammsaare enese tõlketöid.
Lisaks mitmekesisele fotomaterjalile eksponeeritakse A. Keerendi, H. Eelmaa, J. Arraku, E. Ootsingu, V. Tolli jt illustratsioone Tammsaare teostele. Omaaegsed monumentaalsed fotosuurendused meenutavad kirjaniku 100. sünniaastapäeva suurejoonelist tähistamist 1978. aastal. Viimastel aastatel ilmunud uurimused ja publikatsioonid annavad aga tunnistust klassiku jätkuvast populaarsusest ja vajadusest üha uute käsitluste järele.
13. veebruaril 2003. a. kell 14.00 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42) saalis ettekandepäev "Ülo Tedre 75". 25. oktoobrist 2002 kuni 25. jaanuarini 2003 oli Kirjandusmuuseumi saalis avatud näitus "Laakmanni trükimaailm", mis tutvustas 19. sajandil Eestis tegutsenud silmapaistva trükkali, kirjastaja ning raamatukaupmehe Heinrich Laakmanni elu ja tegevust.
Näitus oli pühendatud tema 200. sünniaastapäevale. 19. - 20. detsembril leidis Eesti Kirjandusmuuseumis aset 46. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents. Kuulutati välja Kreutzwaldi Aasta.
7.-8. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline sümpoosion sugulasrahvaste pärimuskultuurist.
27.-28. novembril toimus Kirjandusmuuseumis konverents "Regilaul - loodud või saadud?", kus regilaulu-uurijatel oli võimalus vahetada oma erialaseid teadmisi ja mõtteid. Keskse probleemina oli konverentsil välja pakutud lauliku osa loomeprotsessis, eesmärgiga saada enam selgust selle kohta, kui palju regilaulu kompositsioonis määrab traditsioon ja milline on selle juures lauliku panus ja vabadus. Konverents avati 27. novembril kell 10.15.
25. oktoobril toimus Kirjandusmuuseumis OSKAR KALLASE PÄEV - XIX eesti raamatuteaduse konverents.
Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu selleaastase raamatuteaduse konverentsiga tähistatakse Eesti ühe silmapaistvama trükkali ja kirjastaja ning raamatukaupmehe Heinrich Laakmanni 200. sünniaastapäeva.
Oskar Kallase päeva esimene pool oli pühendatud eesti raamatukogundusele.
Käsitleti Oskar Kallase rahvusraamatukogu ideed ja selle teostust (Anne Ainz), rahvaraamatukogu rolli iseseisvuse-eelses Eestis (Piret Lotman), Palmse mõisa Pahlenite ajaloolist raamatukogu, mis on Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna põhivara (Mare Luuk) ning Aino Kallase teoste tõlkeid tema memoriaalkogus(Heino Räim).
Konverentsi õhtupoolne osa oli üldkultuuriline. Räägiti ajaloo pisiasjust 20. sajandi alguse Tallinnas Aleksander Voldemar Ehrmanni pilgu läbi (Tiiu Reimo), eestlaste kultuurielust ja kirjasõnast Rohelisel Mandril (Anne Valmas), Heinrich Laakmannist ja tema trükikojast (Linda Jahilo) ning Laakmanni arveraamatust (Õie ja Leo Utter).
Konverentsi lõpul avati näitus "Laakmanni trükimaailm".
24. septembril tähistas Eesti Rahvaluule Arhiiv oma 75. sünnipäeva sümpoosoniga "Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus: folklooriarhiivi tähendus minevikule, kaasajale, tulevikule".
27.-30. augustil korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Observatoorium rahvusvahelise arheoastronoomia-alase teaduskollokviumi. Samas avati Kirjandusmuuseumis Kärt Summataveti ja Loit Jõekalda graafikanäitused ning Erkki Luoma-aho fotonäitus.
11. juunist kuni 16. augustini oli saalis vaadata fotonäitus "See oli nii ammu…" Näitusel eksponeeritavad fotod kajastasid Eesti elu aastatel 1865-1915. Näituse avamisel kõnelesid Anu Järs Eesti Rahva Muuseumist ja prof Tiit Rosenberg Tartu Ülikoolist ning näituse koostaja Vilve Asmer. Esitleti postkaardikomplekti "Tartu. Linn ja linnarahvas II"
Ettekanded:
Vene keeles peetud seminari II Sektsioon toimus Tartu Ülikooli peahoones.
Seminari toetas Eesti Teadusfond.
23.-24. aprillil 2002 leidis Kirjandusmuuseumi saalis aset noorte folkloristide konverents.
Kristian Jaak Petersoni 201. sünniaastapäeval meenutati tema panust eesti kirjandusse ja kultuurilukku. Ettekannetega esinevad Tuuli Kaalep ja Piret Noorhani. Kirjaniku luulet loeb Enn Lillemets. Musitseerisid Tartu I Lastemuusikakooli õpilased. Samas oli võimalik tutvuda K.J.Petersoni käsikirjalise pärandiga, mida säilitatakse Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. 22. veebruaril anti Eesti Kirjandusmuuseumis üle Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2001. aasta parimatele rahvaluulekogujatele ning tehti kokkuvõtteid tänapäeva folkloori kogumise võistlusest "Eluring".
Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on regulaarne rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab president. Iseseisvuspäeva eel juba üheksandat korda kätteantav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks oli aastatel 1935-1940 jagatud riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1993. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.
Preemia kandidaatideks on sel aastal esitatud Hans-Gunter Lock, Liina Paales ja Leida Oeselg. Tänavused preemiad annab laureaatidele üle proua Ingrid Rüütel.
Võistluse "Eluring" algatas Eesti Rahvaluule Arhiiv 2001. aasta novembris Eesti Kultuurkapitali toetusel. Võistluse raames kutsuti arhiivi saatma kaastöid, mis käsitleksid tänapäevaseid ja lähimineviku kombeid ning tähtpäevi (sünd ja sünnipäevad, ristimine, leeritamine, pulmad, matused, küla- ja suguvõsakokkutulekud, töökollektiivide ja huviklubide traditsioonid). Arhiivi laekus 76 kaastööd kokku 327 inimeselt. Töid hinnanud komisjon valis välja 12 kaastööd, mille autoritele antakse üle rahalised preemiad. Erilise tunnustuse vääriliseks hinnati Hans Karro, Urve Buschmanni, Mariina Paesalu ja Maret Luhari kaastööd; sisukate töödena tõsteti esile Salme Aasmäe, Tuuli Eksini, Tiiu Belimova, Ülle Parmu, Selma Vasara, Helma Kaevali, Anna Rinne ja Krista Sildoja võistlusele saadetud tööd.
Loe võistluse kohta ka Eesti Rahvaluule Arhiivi kodulehelt.
|
47. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents
Maikuu lõpuni oli Kirjandusmuuseumi saalis avatud Ilmar Laabani 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus "Sure matus".
Neljapäeval, 16. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühine ettekandekoosolek "Mida rohkem õpetust, seda haritum rahvas. 145 aastat Perno Postimehe sünnist".
Reedel, 10. mail peeti seminar mälestamaks kirjandusteadlast ja kriitikut Rein Kruusi. Kell 11.00 alanud plenaaristungil tegid ettekande Rein Veidemann teemal "Rein Kruus - eesti kriitika akvalangist" ja Galina Ponomarjova teemal "Rein Kruus ja Tartu".
9. mail tutvus Kirjandusmuuseumiga IFLA (International Federation of Library Associations) president Christine Deschamps. Kirjandusmuuseumi kaminasaalis peetud vestlusringis (pildil vasakult) osalesid Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus, Rahvusraamatukogu välissuhete osakonna juhataja Mari Kannusaar, IFLA president Christine Deschamps ja Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru.
4. aprillil külastas Kirjandusmuuseumi haridusminister Mailis Rand.
Neljapäeval, 28. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ELULOOPÄEV. Seekordsel eluloopäeval meenutati eriti üht aastat eluloos ja ajaloos - 1968. aastat. Prof. Kaido Jaanson kõneles maailmast 1968. aastal. Elust Nõukogude sõjaväes, Eestis ja Tartus 1968. aastal rääkisid Peeter Vihalemm, Pikkar Joandi, Aarne Vaik jt. Rutt Hinrikus (pildil) tegi kokkuvõtte 1968. aasta kohta kirjutatud elulugudest. Esitati katkendeid elulugudest ning elulugude kirjutamist sai igaüks ka ise proovida.
20. veebruaril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis kirjandusteadlase ja bibliograafi 
25. jaanuaril toimus luuletaja Paul-Eerik Rummo 60. sünnipäevale pühendatud konverents "Ühe müüdi anatoomia" ja näituse "Poolüminal" avamine. KOnverentsil esinesid ettekandega Ain Kaalep "Lihtsalt Paul-Eerik", Vaino Vahing "Paul-Eerik Rummo 1970. aastate taustal", Rein Veidemann "Müüt ja võim. Müüdi võim", Aare Pilv "Lumised kuuekümnendad", Märt Väljataga "Aasta siis oli kaheksakümmend viis" ja Luule Epner "Paul-Eerik Rummo teater".
