¤ Uute väljaannete esitlus
Teisipäeval, 22. juunil kell 12 esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartus, Vanemuise 42) folkloristide uuemaid väljaandeid.
Kavas olid temaatilised sõnavõtud:
Ingrid Rüütel – Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktorist;
Mare Kõiva – Kümme minutit deemonite ja šamaanidega;
Arvo Krikmann - Nüüd juba „Reetorid”, mitte enam reeturid;
Aado Lintrop – Palvetamine ja ärapalvetamine udmurtidel.
Tutvustati järgmisi teoseid:
Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. Töid etnomusikoloogia alalt 2. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel. Artiklite kogumikku
on koondatud 18.–21. septembrini 2003 toimunud Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna
ning Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF-i) Põhja-Euroopa sektori korraldatud konverentsi
„Pärimuskultuur muutuvas maailmas” ettekanded.
Leander Petzoldt. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon.
Austria folkloristikaprofessori Leander Petzoldti raamat toob meieni Dracula, emand Holle, haldjad, ükssarvikud, kummitused,
trollid, draakonid ja paljud teised tegelased ühtaegu asjatundlikul ja kergesti mõistetaval moel.
Richard Viidalepp. Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest. Sator 4.
Toimetanud Reet Hiiemäe. Lugeja ette jõuab Richard Viidalepa seni käsikirjaline väitekiri täiendatud ja kaasajastatud kujul.
Tööle on lisatud põhjalik tutvustav eessõna ning arvukalt fotosid.
Vladislav Kulemzin. O hantõiskih šamanah.
Venekeelne kogumik koosneb V. Kulemzini artiklitest. Üllitise aluseks on tema monograafia Vasjugani-Vahhi hantide šamanismist.
Eraldi artiklid on pühendatud hantide traditsioonilisele maailmavaatele ja karupeietele. Koos L. Tšeremnovaga kirjutatud
artikkel käsitleb Siberi šamanismi eriaspekte.
Reetor 1. Uurimusi folkloori lühivormidest. Koostanud ja toimetanud Arvo Krikmann.
Reetor 2. Katre Õim. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast.
Reetori nime all ilmub uurimustesari, milles avaldatakse artikleid ja lühimonograafiaid folkloori lühivormide, eelkõige
parömioloogia ja fraseoloogia, samuti metafooriteooria, üldisema kujundkõne- ja retoorikateooria, slängi, keerdküsimuste
jm verbaalse lühihuumori alalt.
Aado Lintrop. Lõunaudmurdi palvused. Eestikeelse diktoriteksti ja subtiitritega video-DVD, 56 minutit.
Film tutvustab kahes lõunaudmurdi külas tänapäevani säilinud omausu palvusi-ohvritoomisi. Käsitlemist leiavad palvuste mitmed
aspektid, samuti tehakse tähelepanekuid viimase veerandsajandi jooksul traditsioonis toimunud muutuste kohta.
* * *
¤ Sünnipäevade tähistamised
Reedel, 30.aprillil kell 14.00 tähistas Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu oma 95.sünnipäeva ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv 75. sünnipäeva.
Arhiivraamatukogu avas Mart Lepiku toana Mart Lepiku ja Betti Alveri 7332 köitelise memoriaalkogu.
Esitleti sarjas “Arhiivraamatukogu varamu” ilmunud faksiimiletrükki 1841.aastal ilmunud uuenduslikust õpikust “Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarvis”, esinduslikku eesti kirjanike autograafide kogu “Käsi kirjutab” ja kultuuriloolise arhiivi ajalugu käsitlevat artiklikogumikku “Mnemosyne teenistuses”.
* * *
¤ Konverents "Kohanevad tekstid II"
23.-24. aprillil 2004 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli poolt korraldatav teaduskonverents "Kohanevad tekstid II".
Kava
Reede, 23. aprill
11.00 Avamine
11.15 Cornelius Hasselblatt, Stalini pikk vari üle "Tuulise ranna"
11.45 Olaf Kuuli, Salajased ja avalikud parteitekstid. EK(b)P 7. kongress (september 1952) ajakirjanduses ja stenogrammis
12.15 Kristi Metste, Klassiku kohandamine. Faehlmanni retseptsioon Liis Raua töödes aastatel 1934 ja 1965
Lõuna
14.00 Aare Pilv, Tekst kohandamiste vahel II. Jaan Kaplinski "Isale" ja Anton Nigovi "Harjutuste" näitel
14.30 Kadri Tüür, "Raadio": tekst kui kohanemise masin
15.00 Eneken Laanes, Kohanev identiteet Jaan Krossi iseseisvumisjärgses loomingus
Kohvipaus
16.00 Andrus Org, Fiktsioonimaailmade metafoorne kohanemine: fantastika versus reaalsus
16.30 Piret Viires, Taasleitud süütus - fanfiction'i võimalused
17.00. Raamatute "Võim ja kultuur" ja "Netinalju Stalinist" esitlus. Kõnelevad Sirje Olesk ja Arvo Krikmann
Laupäev, 24. aprill
10.00 Peeter Torop, Interdiskursiivsus ja tekstide diskursiivne identiteet
10.30 Arne Merilai, Irooniline kohanemine
11.00 Andreas Trossek, Tsensuurist loomefaktorina - Priit Pärn versus Nõukogude Liit
11.30 Raivo Kelomees, Tekstipildid kunstis: sõna ja pilt digitaalses meedias
Lõuna
13.30 Sirje Olesk, "Siin me seisame, kuid me võime ka teisiti. Lutheri ajad on möödas". Kohanemisest 1930-ndate aastate eesti vaimuilmas
14.00 Katrin Ennus, Kunst kui mäss, kohanemine ja kohandaja Heiti Talviku ja Betti Alveri luules
14.30 Marin Laak, Intertekstuaalsed kohanemised: "Kalevipoeg" ja nüüdistekstid
Kohvipaus
15.30 Ülle Pärli, Lugeja ajaloomälu ja -unustus teksti tähendusloomes. (Andrus Kivirähki "Meie Lenin" näitel)
16.00 Anneli Mihkelev, Teksti taassünd
16.30 Johannes Saar, Muusade röövimine. Kunstnikukarisma jaotumisest taasiseseisvunud Eesti seltskonnaajakirjanduses
17.00 Rein Veidemann, "Naistekad" kui kohanev tekst
* * *
¤ Alar Madissoni fotonäitus “Pooltund kirjanikuga”
18. märtsil kell 15. 00 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
Alar Madissoni fotonäitus “Pooltund kirjanikuga”.
Näitus oli ülevaade aastatel 2001 - 2003 Eesti Kultuuriloolise Arhiivi poolt läbi viidud kogumisaktsioonist “Kirjanik ja tema keskkond”, mille käigus pildistati enam kui 30 eesti kirjanikku - koduses õhkkonnas ja tööpostil, kollegiaalsetel kogunemistel ja puhkehetkedel. Näitusel eksponeeriti valikut projekti käigus kogutud elulisest ja mahukast kirjanikke kujutavast fotomaterjalist. Projekti toetas Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital.
Avaüritusel esinesid Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna juhataja professor Peeter Linnap ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Piret Noorhani.
* * *
¤ Emakeelepäev
Esmaspäeval, 15. märtsil, kell 15.00 tähistati Kirjandusmuuseumi saalis emakeelepäeva.
Esimest korda anti üle Kirjandusmuuseumi algatusena Tartu linna poolt asutatud Gustav Suitsu luulestipendium. Komisjoni otsusega pälvis stipendiumi Kauksi Ülle luulekogu “Käänupäev” eest. Suitsulikest parameetritest Kauksi Ülle luulekogus rääkis Tartu Ülikooli professor ARNE MERILAI.
Traditsiooniliselt oli vaid sel päeval näitusel väljas meie kunstilise kirjanduse alguspäev – Kristian Jaak Petersoni käsikirjaline pärand. Näitust tutvustas Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja PIRET NOORHANI.
Üritusel esines ansambel Lõkõrig.
* * *
¤ EV presidendi rahvaluulepreemia
Neljapäeval, 26. veebruaril kell 11 andis Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi Preemia möödunud aasta parimatele rahvaluulekogujatele. 2003. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastööde põhjal olid rahvaluulepreemia laureaatideks koduperenaine Anu Soon Lääne-Virumaalt ja folklooriõpetaja Kail Sarv Tallinnast.
EV Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab Eesti Vabariigi president. Iseseisvuspäeva järel juba üheteistkümnendat korda kätte antud preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondentide tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935-1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.
Kirjandusmuuseumi saalis toimunud pidulikul aktusel austati ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2003. aastal arhiivile laekunud kaastöödest tegi Eda Kalmre, Järvamaa legendide kogumisvõistlusest rääkis Järvamaa muuseumi juhataja Tiiu Saarist. ERA juhataja Ergo-Hart Västrik tutvustas fonograafirullide digitaliseerimist kui erilist uudist arhiivitöö vallast. Muusikalist meelelahutust pakkusid Võhu külakapell "Karukell" ning Kail Sarve ja Enrik Visla torupillil ja viiulil.
* * *
¤ Bibliograafiaauhind Karin Maria Rooleiule
17. veebruaril 2004 toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilises
Raamatukogus III bibliograafiapäev. Bibliograafiapäeval anti Akadeemilise Raamatukogu ja Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühingu auhinnad parimatele kahel eelmisel aastal
trükis ilmunud bibliograafianimestikele.
Auhinna vääriliseks tunnistati ka folkloristika osakonna teaduri Karin
Maria Rooleiu koostatud /Eesti rahvaluule bibliograafia (19932000).
Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 611 lk./
Bibliograafiapäevast ja auhindadest vt. lähemalt
http://www.ear.ee/uudised/index.html
* * *
¤ Külapillimeeste kontsert
Kolmapäeval, 14. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) külapillimeeste kontsert tähistamaks rahvamuusikute ringreiside korraldaja, muuseumitöötaja ja kunstniku August Pulsti 115. sünniaastapäeva. Esinesid kandle- ja lõõtspillimängijad Võrumaalt, Põlvamaalt, Tartumaalt ja Tartust.
Sõnavõtud: Tuule Kann (A. Pulsti sünniaastapäevade tähistamisest Tallinna Vanalinna Muusikamajas), Maimu Telk (lõõtsa- ja kandlepäevad Võrus), Janika Oras (A. Pulst ja rahvaluulearhiiv), Triinu Nutt (pillimehed Tartu tantsuklubis).
Õhtu jätkus rahvamuusikasõprade peoõhtuga Tiigi seltsimaja suures saalis (Tiigi 11).
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum, Tiigi Seltsimaja, Võrumaa Muuseum, Tartu tantsuklubi, Kannelkond ja rahvamuusikud üle Eesti.
* * *
¤ Eluloovõistlus Elu saksa ajal
Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood kuulutasid välja eluloovõistluse Elu saksa ajal. Koguti mälestusi mitte sõja ajaloo kohta, vaid eeskätt igapäevase elu kohta saksa ajal.
KÜSITLUSKAVA - selleks et aidata meelde tuletada.
- Missugusena mäletate sõja algust?
- Milline oli meeleolu? Kas ja kuidas valmistuti sõjaajaks? (kas osteti midagi jms)
- Kuidas suhtuti 1940/41 aasta tegelastesse ja nende karistamisse ?
- Suhtumine mobilisatsiooni ? (kas või kuidas hoiti kõrvale Saksa mobilisatsioonist)
- Missugust sõjaväge või sõjaväeosa eelistati?
- Eestlased teistes armeedes?
- Kuidas suhtuti sakslastesse, saksa sõjaväkke? Mil määral ja mis puhul suheldi Saksa sõdurite või ohvitseridega?
- Naiste suhtumine sakslastesse?
- Sakslaste suhtumine lastesse ja laste suhtumine sakslastesse?
- Kuidas suhtuti vangidesse?
- Mida teati partisanidest? Vene langevarjuritest?
ARGIELU; KULTUURIELU; INIMESTE MEELEOLUD
- Kirjeldage muutusi elus ja suhtumistes.
- Meenutage tolle aja nalju, kuulujutte, anekdoote, hirme?
- Milline oli toit ja kuidas seda hangiti? riietus? mood?
töökohustused (tööteenistus)?
- Koolielu saksa ajal?
- Kino ja teater: kas mäletate etendusi, filme? Laule?
- Raadio saksa ajal? Ajaleht saksa ajal?
- Kuivõrd loeti ja usuti ajalehti? Kust üldse saadi informatsiooni?
- Kas ja kuidas muutusid saksa ajal inimeste omavahelised suhted?
- Kas kasvas umbusaldus ka omade vahel? Kas loodeti nn. omadele?
- Kuivõrd palju räägiti kodus, töökohal, seltskonnas toimuvast?
- Kas keegi julges anda hinnanguid?
- Missugune oli suhtumine saksa propagandasse?
- Kuivõrd teadvustati vägivalda juutide kallal? mustlaste kallal? Üleüldse?
- Pommitamised, linnade põlemised, kui suured olid kaotused (üsna täpselt)?
- Mida loodeti liitlastelt?
- Mida teati rahvuslikust vastupanuliikumisest?
- Missugused olid lootused ja hirmud tuleviku suhtes saksa aja alguses? Kuivõrd need olid erinevad saksa aja lõpul? Miks? Mil viisil see väljendus?
- Missugusena mäletate võimu üleminekuaega ja lippude vahetust?
- Missugused muutused toimusid ja meeleolud valitsesid sõja lõpul
ja 1945-1946. aastal?
Ootasime kirjutaja oma valikul kas terviklikke elulugusid või mälestusi ainult saksa ajast 10. veebruariks 2004.
* * *
¤ Rändnäitus "Kreutzwaldi sajand"
 14. märtsil 2003.a., emakeelepäeval, esitleti Kirjandusmuuseumi saalis Fr.R.Kreutzwaldi 200.sünniaastapäevale pühendatud rändnäitust "Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg". Näituse koostajad Marin Laak ja Kristi Metste ning kujundaja Peeter Laurits toovad näitusega meie ette 19.sajandi Euroopa ning Eesti- ja Liivimaa olulisemad ühiskondlik-poliitilised ja kultuurisündmused, paigutades 19.sajandi ajateljele Fr.R.Kreutzwaldi elu, tegevuse ja loomingu. Näitus jutustas mitte ainult Kreutzwaldi käekäiku mõjutanud kirjanduse ja kultuuri tähistest, vaid ka ühiskonna elu sõlmpunktidest. Teine pool näitusest käsitles meie rahvuseepose "Kalevipoeg" lugu.
Näitust täiendas ja tutvustas M.Laagi ja K.Metste koostatud ja P.Lauritsa kujundatud raamat "Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus"
31.märtsist kuni 11.aprillini 2003.a. oli näitus Kõrvekülas, Tartu Maakonna Keskraamatukogus. 15.aprillist kuni 9.maini oli näitus Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus. Sealt edasi jõuab näitus Kohtla-Järvele ja 13.juunist on näitus Kadrinas, olles üks osa Kadrina Vallavalitsuse poolt pakutavast Kreutzwaldi sünnipaiga tutvumisretkest. Liikudes Narvast Haapsalusse, Võrusse ja Viljandisse, jõudis näitus traditsioonilisteks Kreutzwaldi päevadeks detsembris taas Kirjandusmuuseumisse.
|
