ÜRITUSED 2004
 48. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents
21. ja 22. detsembril 2004 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis 48. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents.
Teisipäev, 21.detsember
Kell 11.00
Avasõnad
Jüri Engelbrecht
Eesti Kirjandusmuuseum 2004. aastal
Krista Aru
Monumendid ajaloos ja monumentaalne ajalugu. Arvamisi ajaloolisest mälust ja tardunud minevikust.
Jüri Kivimäe
Vabadussõda kui monument ja müüt kunstis.
Heie Treier
Igaveste müütide ajutisus
Arvo Valton
Kell 15.00
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski Mälestusfondi stipendiumi üleandmine
Eks seegi monument – arhiiv
Piret Noorhani
Müütilised kolmekümnendad müütiliste kuuekümnendate kirjanduses
Mart Velsker
“Üks eestlane suudab sama palju kui kaks lätlast”. Valgustusajastu eestlasekäsitlus
Liina Lukas
Suurvene kultuurikandjate müüdist Antonina Koptjajeva romaanis “Ivan Ivanovit?”
Loone Ots
Kolmapäev, 22. detsember
Kell 11.00
Johann Reinhold Patkul – Liivimaa suur riigimees?
Tõnu Viik
Kalevipoeg kui monument
Katre Kikas
Kuidas leida aardeid. Ühest võimalusest
Mare Kalda
Kell 14.00
Poliitiliste piiride kujutamisest Kohtla-Järve elulugudes
Tiiu Jaago
Väikelinna suured hirmud. 1950. aastate õudusfiktsioonid.
Mare Kõiva
Tõnismäe monument. Tähenduse muutumine ajas, ruumis ja kultuuris
Eneken Laanes
Voitkade fenomenist viis aastat hiljem.
Eda Kalmre
- - -
(Rahva)meditsiinikonverents
10. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis interdistsiplinaarne (rahva)meditsiinikonverents "Medica".
Rahvameditsiini uuringud on seni olnud ühelt poolt valdavalt folkloristide ja etnoloogide nn siseasi, pisut teisest aspektist on sellega tegelnud meditsiiniloolased, kolmandast aga taimravist vms huvitatud meedikud. Ent tänapäeval on rahvapärimuse uurijad hakanud käsitlema ajas üha lähemaid perioode ja sedastanud, et üldise haridustausta areng on suurendanud ja ka inimesteteadmisi meditsiinivaldkonnast, seega muutnud rahvapäraseid ravivõtteid ja käibetõdesid. Valdavalt käsitlesid ettekanded rahvapäraseid ravivõtteid (Piret Paal halltõvest) ja ravivahendeid (Renata Sõukand taimraviga kaasnevatest tekstidest), kuid jõudsid ka tänapäevase meditsiinipärimuseni (Marju Kõivupuu). Meditsiiniloolane Ken Kalling heitis pilgu loomakasvatusvaldkonda, käsitledes talupoeglikku tõutervishoidu. Etnopsühhiaatriast kõnes filoloogiadoktor Mare Kõiva ja depressiooni neuromehhanismidest oma ala tippteadlaste hulka kuuluv Jaanus Harro.
Konverentsi korraldasid Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Folkloori Instituut.
- - -
Vadja päev
2. detsembril 2004
Vadja keele ja rahvapärimuse uurimine on omaette peatükk eesti teadusloos, millele on raske midagi samaväärset kõrvale seada. Tänu Paul Ariste ja tema õpilastele on suur hulk Tartu Ülikooli endisi ja praegusi üliõpilasi kokku puutunud elava vadja keele ning kultuuriga. Välitööd vadja külades kujunesid sageli meeldejäävaks tutvumiseks teistsuguse, ent samas lähedase keele- ja pärimusmaailmaga. Aastakümnete jooksul koondatud vadja-teemalised kogud ongi kujunenud uurijate ja keele/pärimusjuhtide koostöös, ühekordsete või korduvate kohtumiste tulemusena.
Kuigi erialakirjanduses on juba pea sada aastat kirjutatud vadja keele ja kultuuri peatsest hääbumisest, on viimastel aastatel märgata mõningast eneseteadvuse tõusu Vaipoole külade elanike hulgas. Selle avaldumisvormidena võib tõlgendada nii vadja muuseumi asutamist kui ka Luutsa külapüha traditsiooni taaselustamist. Nii ei pruugi vadja-teemat käsitelda mitte ainult hääbumise, vaid ka edasikestmise ja elavnemise kontekstis.
Vadja päeval kõnelesid vadjalastest, vadja uurimisest ja uurijatest eesti lingvistid, etnoloogid, folkloristid ning muude elualade esindajad. Korraldajate soov oli läheneda teemale isikutest ja isiklikest kogemustest lähtuvalt. Päeva raames näidati ka vadja-teemalisi filme ning avati näitus “Vadja portreed”.
Kava:
Sümpoosion “Vadjalastest isikukeskselt”
Moderaator Madis Arukask
11.00-14.00
Avasõnad
Enn Ernits “Vadja haritlasest Dmitri Tsvetkovist (1890-1930)”
Eduard Vääri “1947.a. uurimisreis vadja küladesse”
Igor Tõnurist “Vadja torupilli ja teiste pillide otsinguil”
Piret Norvik “Vadjamaal “Linnutee tuuli” filmimas”
Lõuna
15.00-18.00
Marje Joalaid “Vadja ala külanimedest”
Jüri Viikberg “Vadjalasi kaemas 1973-1982. Meeldesööbinut”
Heinike Heinsoo “Paul Ariste jälgedes”
Ergo-Hart Västrik “Paul Ariste suhetest vadja informantidega. Pilk ekspeditsioonipäevikutele 1942-1980”
Taisto Kalevi Raudalainen “Vadjalaste vaateid oma keelsusele ja meelsusele”
Filmiprogramm
18.30-20.00
Seppo Suhonen et al. “Väinolan lapset: vatjalaiset” (1996)
Taisto Kalevi Raudalainen et al. “… ja päästa meid ära kurjast!” (2004)
Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avatakse näitus “Vadja portreed. Valik fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi välitöödelt 1998-2002”
- - -
Regilaulukonverents
26. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis regilaulukonverents, mis oli pühendatud Jakob Hurda "Setukeste laulude" ilmumise sajandale aastapäevale.
Iga kahe aasta tagant toimuv regilaulukonverents püüdis avada regilaulu olemust ning pakkus väljundi- ja mõttevahetusvõimalust kõigile regilaulu-uurijatele.
Konverentsi mitmed ettekanded olid pühendatud regilaulude saatusele läbi aegade.
Konverentsil esinesid Madis Arukask, Paul Hagu, Mall Hiiemäe, Tiiu Jaago, Andreas Kalkun, Aado Lintrop, Igor Tõnurist, Arne Merilai, Janika Oras, Þanna Pärtlas, Liina Saarlo, Kristi Salve, Õie Sarv, Eda-Kai Simmermann, Taive Särg
Konverentsi korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tartu Ülikool
Kava ja teesid: http//:haldjas.folklore.ee/regilaul/konverents2004/
- - -
Näitus "Heiti Talvik 100"
Teisipäeval, 9. novembril kell 16.00 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus “Heiti Talvik 100”.
Väljapanek tutvustab Kirjandusmuuseumi fondides leiduvaid legendaarse luuletajaga seonduvaid trükiseid, käsikirju ja fotosid. Heiti Talviku loomingust ja kaasaegsete mälestustest koostatud kava “Ürgpuhtasse. Süda hajub linnulauluks” esitasid Anne Maasik ja Heiki-Rein Veromann. Näitust kommenteeris selle koostaja Eve Annuk.
- - -
Seminar "Inimesed ja lemmikloomad"
26. - 27. oktoobril 2004 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis interdistsiplinaarne seminar "Inimesed ja lemmikloomad"
Seminari kava
Teisipäev, 26. oktoober
9.00 - Enn Ernits "Jumaluste lemmikloomad ja ennustamine"
9.30 - Arvo Krikmann "Personifikatsioonist ja (eriti zoomorfistlikkust)
personifikatsioonist"
10. 00 - Mare Kõiva "Muutused inimeste ja loomade suhetes.
Internetiküsitluse põhjal"
10.30 - Maarja Kaaristo " Vägivald loomade vastu: inimene ja koduloom
Lõuna-Eesti külas 19. sajandi II poolel vallakohtute protokollide näitel"
Vaheaeg 11.00 - 11.30
11.30 - Tõnno Jonuks "Koerad Eesti viikingiaja maailmapildis"
12.00 - Renata Sõukand "Kassi keelel seitse ohtu, koera keelel seitse
rohtu"
12.30 - Juhan Javoish "Kas lemmikloomade pidamine on õigustatud?"
13.00 - Triinu Mänd "Lemmikloom kui pesaparasiit"
13.30. - Loone Ots "Maa- ja linnarahva looadega seotud suhtumised ja
hoiakud 1930. aastate Eesti ühiskonnas ajakirja "Eesti Loomasõber"
põhjal."
Lõuna 14.00 - 15.30
15.30 - 17.30 - Arutelu: lemmikloom inimese "teenistuses"
Juhib: Marju Torp-Kõivupuu
Kolmapäev, 27. oktoober
9.00 - Väino Poikalainen "Zoomorfsed kujutised kaljujoonistel"
9.30 - Aleksei Turovski "Kellest ei saa lemmiklooma?"
10.00 - Marju Torp-Kõivupuu "Lemmiklooma surm ja matused."
10.30 - Raivo Mänd "Mida lemmikud vajavad?"
Vaheaeg 11.00 - 11.30
11.30 - Kadri Tüür "Kas linnust on lemmikut?"
12.00. - Katre Kikas "Kratt kui lemmikloom"
12.30. - Ell Vahtramäe "Don Carlos Sant Mickael III von Kirbugot und
Hyyregelder. Tähelepanekuid loomanimeloomest"
Lõuna 13.00 - 14.30
14.30 - 16.30 - Arutelu: lemmikloom kui märk
Juhib: Timo Maran
16.30. - 17.00 Seminari tulemuste kokkuvõte.
Korraldajad: Eesti Folkloori Instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi
folkloristika osakond.
Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital. Kohvipauside eest hoolitses
ravimifirma Dimela.
Registreerimine meili teel: renata@folklore.ee
- - -
Oskar Kallase päev
Esmaspäeval, 25. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) Oskar Kallase päev - XX eesti raamatuteaduse konverents.
Oskar Kallas oli tänase Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu asutaja ja esimene direktor ja traditsiooniline Oskar Kallase päev oli pühendatud raamatuajaloole ja rahvustrükisele
ESIMENE ISTUNG, 11.00 - 13.30
Avasõna
Tiiu Reimo - Eesti Euroopas, Euroopa Eestis: 16.-18. sajandi raamatuid sirvides
Silli Peedosk, Imbi Pelkonen - Sigmund Herberstein ja tema Venemaa reisiraamat
Vello Paatsi - Raamat Põhja-Tartumaal 19. sajandi esimesel poolel
Rein Saukas - Eestikeelne katoliku katekismus 1866. aastast
TEINE ISTUNG, 14.30 - 17.00
Mare Lott - Kirjastus- ja trükitegevuse arengujooni 20. sajandi alguskümnenditel (1901-1917)
Kersti Taal - Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu kujunemislugu ja saatus
Heino Räim - Aino ja Oskar Kallase memoriaalkogu
Anne Valmas - Eesti pagulasilukirjandus võõrkeeltes
- - -
Konverents Ene Mihkelsoni loomingust
21. oktoobril toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis konverents Ene Mihkelsoni loomingust "Igaüks on hüüdja hääl".
Kava:
kell 12.00
Avasõnad
Tiina Kirss - Uned ja näod: Sisemaastikud Ene Mihkelsoni proosas
Eva Rein - Trauma, keha ja mälu Ene Mihkelsoni romaanis "Ahasveeruse uni"
Aija Sakova - Kirjutamine kui mäletamine. Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse une" ja Christa
Wolfi "Mõtisklusi Christa T.-st" võrdlus
kell 13.30
Virve Sarapik - Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast
Janika Kronberg - Tõu tõlk
Arne Merilai - Sisesiire
kell 15.30
Sirje Kiin - Ene Mihkelsoni ajatud algolekud ehk meie matsi põhi
Aare Pilv - Pingul veinilähkrid
Kajar Pruul - Ene Mihkelsoni luulest. Osa ja terve, toores ja küps
Kivisildnik - Sinu hääl on vaikusest kähe
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool
- - -
Siberi-teemaline konverents
8-10. oktoobrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Siberi-teemaline konverents “Generatsioon P tundras”.
Konverentsi nimi lähtub vene kultuskirjaniku Viktor Pelevini raamatust “Generatsioon P”, mis kirjeldab nn. Pepsi põlvkonna elu nõukogudejärgsel Venemaal. Konverentsi eesmärk on analüüsida noore põlvkonna transformatsiooni ja identiteediotsinguid praeguses Siberis ning tutvustada Eesti siberioloogiat.
Siberis pole staatilisi kogukondi ning kaasaegne meedia, kommertskultuur ja tarbimisühiskond on jõudnud ka kaugemaisse küladesse, linnadest rääkimata. Diskuteeritakse selle üle kes läheb uute muutustega kaasa ja kes mitte ning miks.
Konverentsi peakorraldaja Aimar Ventseli sõnul on valdav osa ettekandeid seotud noortekultuuriga, noore põlvkonna urbaniseerumisega ja noore põlvkonna identiteedi otsingutega Venemaa multietnilises ühiskonnas. Ettekanded on erinevatest valdkondadest nagu antropoloogia, sotsioloogia, folkloristika. Esindatud on ka siberi põlisrahvaste seast pärit noored teadurid. Osalevad Eesti, Suurbritannia, Saksamaa, Venemaa ja Austria teadlased, peakõneleja on Cambridge'i Ülikooli Scott Polar Research Institute'i direktor prof. dr. Piers Vitebsky.
Noor põlvkond, nende eripära ja perspektiivid, noorus kui sotsiaalne konstruktsioon: nende teemade abil üritab konverents lülituda ülemaailmsetesse diskussioonidesse sotsiaalteadustes. Globaliseerumine ja urbaniseerumine on uurimisteemad mida uuritakse ja käsitletakse afrikanistikas, ameerika erinevate riikide ühiskondade uurimisel ja ka euroopa antropoloogias. Vaid Siberi uurimistes on rõhk siiani väikestel küladel ja tundra/taiga elanikel.
Lisaks uudsele lähenemisele Siberi uurimuses püüab konverents tuua tähelepanu ka Eesti siberioloogiale.
Peale kaasaegsete eesti uurijate kaasamist osalejatena, on korraldajatel plaanis ka näidata eestlaste poolt tehtud Siberi-teemalisi antropoloogilisi filme, et ka seda valdkonda laiemalt tutvustada.
Konverentsi töökeeled on inglise ja vene keel. Konverentsi programm http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/genration.pdf
- - -
Näituste avamine
Teisipäeval, 14. septembril, kell 14.00 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kaks uut näitust: “Helga Nõu kirjanduses ja kunstis” ja “Donald Koppeli sõja- ja pagemisfotod”.
Näitusega “Helga Nõu kirjandusest ja kunstist” tähistati Helga Nõu 70. sünnipäeva ja näitust tutvustas selle koostaja Rutt Hinrikus. Lisaks raamatutele, käsikirjadele ja fotodele oli näitusel väljas kirjaniku maalid ja valik tema poolt maalitud kive. Näituse avamisel kõnelevsid Helga Nõu, Enn Nõu, Reet Krusten ja Maarja Hollo.
Donald Koppeli fotonäitus märgib 60 aasta möödumist 1944. aasta suurest põgenemisest Läände. Praegu Miamis elava ja aastaid tsinkograafina tegutsenud Donald Koppeli fotodes peegeldub nii põgeniku traagika kui ka teekonna riskantsus. Näitust tutvustas Peeter Linnap.
- - -
Uute väljaannete esitlus
Teisipäeval, 22. juunil kell 12 esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartus, Vanemuise 42) folkloristide uuemaid väljaandeid.
Kavas olid temaatilised sõnavõtud:
Ingrid Rüütel – Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktorist;
Mare Kõiva – Kümme minutit deemonite ja šamaanidega;
Arvo Krikmann - Nüüd juba „Reetorid”, mitte enam reeturid;
Aado Lintrop – Palvetamine ja ärapalvetamine udmurtidel.
Tutvustati järgmisi teoseid:
Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. Töid etnomusikoloogia alalt 2. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel. Artiklite kogumikku
on koondatud 18.–21. septembrini 2003 toimunud Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna
ning Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF-i) Põhja-Euroopa sektori korraldatud konverentsi
„Pärimuskultuur muutuvas maailmas” ettekanded.
Leander Petzoldt. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon.
Austria folkloristikaprofessori Leander Petzoldti raamat toob meieni Dracula, emand Holle, haldjad, ükssarvikud, kummitused,
trollid, draakonid ja paljud teised tegelased ühtaegu asjatundlikul ja kergesti mõistetaval moel.
Richard Viidalepp. Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest. Sator 4.
Toimetanud Reet Hiiemäe. Lugeja ette jõuab Richard Viidalepa seni käsikirjaline väitekiri täiendatud ja kaasajastatud kujul.
Tööle on lisatud põhjalik tutvustav eessõna ning arvukalt fotosid.
Vladislav Kulemzin. O hantõiskih šamanah.
Venekeelne kogumik koosneb V. Kulemzini artiklitest. Üllitise aluseks on tema monograafia Vasjugani-Vahhi hantide šamanismist.
Eraldi artiklid on pühendatud hantide traditsioonilisele maailmavaatele ja karupeietele. Koos L. Tšeremnovaga kirjutatud
artikkel käsitleb Siberi šamanismi eriaspekte.
Reetor 1. Uurimusi folkloori lühivormidest. Koostanud ja toimetanud Arvo Krikmann.
Reetor 2. Katre Õim. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast.
Reetori nime all ilmub uurimustesari, milles avaldatakse artikleid ja lühimonograafiaid folkloori lühivormide, eelkõige
parömioloogia ja fraseoloogia, samuti metafooriteooria, üldisema kujundkõne- ja retoorikateooria, slängi, keerdküsimuste
jm verbaalse lühihuumori alalt.
Aado Lintrop. Lõunaudmurdi palvused. Eestikeelse diktoriteksti ja subtiitritega video-DVD, 56 minutit.
Film tutvustab kahes lõunaudmurdi külas tänapäevani säilinud omausu palvusi-ohvritoomisi. Käsitlemist leiavad palvuste mitmed
aspektid, samuti tehakse tähelepanekuid viimase veerandsajandi jooksul traditsioonis toimunud muutuste kohta.
- - -
Sünnipäevade tähistamised
Reedel, 30.aprillil kell 14.00 tähistas Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu oma 95.sünnipäeva ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv 75. sünnipäeva.
Arhiivraamatukogu avas Mart Lepiku toana Mart Lepiku ja Betti Alveri 7332 köitelise memoriaalkogu.
Esitleti sarjas “Arhiivraamatukogu varamu” ilmunud faksiimiletrükki 1841.aastal ilmunud uuenduslikust õpikust “Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarvis”, esinduslikku eesti kirjanike autograafide kogu “Käsi kirjutab” ja kultuuriloolise arhiivi ajalugu käsitlevat artiklikogumikku “Mnemosyne teenistuses”.
- - -
Konverents "Kohanevad tekstid II"
23.-24. aprillil 2004 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli poolt korraldatav teaduskonverents "Kohanevad tekstid II".
Kava
Reede, 23. aprill
11.00 Avamine
11.15 Cornelius Hasselblatt, Stalini pikk vari üle "Tuulise ranna"
11.45 Olaf Kuuli, Salajased ja avalikud parteitekstid. EK(b)P 7. kongress (september 1952) ajakirjanduses ja stenogrammis
12.15 Kristi Metste, Klassiku kohandamine. Faehlmanni retseptsioon Liis Raua töödes aastatel 1934 ja 1965
Lõuna
14.00 Aare Pilv, Tekst kohandamiste vahel II. Jaan Kaplinski "Isale" ja Anton Nigovi "Harjutuste" näitel
14.30 Kadri Tüür, "Raadio": tekst kui kohanemise masin
15.00 Eneken Laanes, Kohanev identiteet Jaan Krossi iseseisvumisjärgses loomingus
Kohvipaus
16.00 Andrus Org, Fiktsioonimaailmade metafoorne kohanemine: fantastika versus reaalsus
16.30 Piret Viires, Taasleitud süütus - fanfiction'i võimalused
17.00. Raamatute "Võim ja kultuur" ja "Netinalju Stalinist" esitlus. Kõnelevad Sirje Olesk ja Arvo Krikmann
Laupäev, 24. aprill
10.00 Peeter Torop, Interdiskursiivsus ja tekstide diskursiivne identiteet
10.30 Arne Merilai, Irooniline kohanemine
11.00 Andreas Trossek, Tsensuurist loomefaktorina - Priit Pärn versus Nõukogude Liit
11.30 Raivo Kelomees, Tekstipildid kunstis: sõna ja pilt digitaalses meedias
Lõuna
13.30 Sirje Olesk, "Siin me seisame, kuid me võime ka teisiti. Lutheri ajad on möödas". Kohanemisest 1930-ndate aastate eesti vaimuilmas
14.00 Katrin Ennus, Kunst kui mäss, kohanemine ja kohandaja Heiti Talviku ja Betti Alveri luules
14.30 Marin Laak, Intertekstuaalsed kohanemised: "Kalevipoeg" ja nüüdistekstid
Kohvipaus
15.30 Ülle Pärli, Lugeja ajaloomälu ja -unustus teksti tähendusloomes. (Andrus Kivirähki "Meie Lenin" näitel)
16.00 Anneli Mihkelev, Teksti taassünd
16.30 Johannes Saar, Muusade röövimine. Kunstnikukarisma jaotumisest taasiseseisvunud Eesti seltskonnaajakirjanduses
17.00 Rein Veidemann, "Naistekad" kui kohanev tekst
- - -
Alar Madissoni fotonäitus “Pooltund kirjanikuga”
18. märtsil kell 15. 00 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
Alar Madissoni fotonäitus “Pooltund kirjanikuga”.
Näitus oli ülevaade aastatel 2001 - 2003 Eesti Kultuuriloolise Arhiivi poolt läbi viidud kogumisaktsioonist “Kirjanik ja tema keskkond”, mille käigus pildistati enam kui 30 eesti kirjanikku - koduses õhkkonnas ja tööpostil, kollegiaalsetel kogunemistel ja puhkehetkedel. Näitusel eksponeeriti valikut projekti käigus kogutud elulisest ja mahukast kirjanikke kujutavast fotomaterjalist. Projekti toetas Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital.
Avaüritusel esinesid Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna juhataja professor Peeter Linnap ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Piret Noorhani.
- - -
Emakeelepäev
Esmaspäeval, 15. märtsil, kell 15.00 tähistati Kirjandusmuuseumi saalis emakeelepäeva.
Esimest korda anti üle Kirjandusmuuseumi algatusena Tartu linna poolt asutatud Gustav Suitsu luulestipendium. Komisjoni otsusega pälvis stipendiumi Kauksi Ülle luulekogu “Käänupäev” eest. Suitsulikest parameetritest Kauksi Ülle luulekogus rääkis Tartu Ülikooli professor ARNE MERILAI.
Traditsiooniliselt oli vaid sel päeval näitusel väljas meie kunstilise kirjanduse alguspäev – Kristian Jaak Petersoni käsikirjaline pärand. Näitust tutvustas Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja PIRET NOORHANI.
Üritusel esines ansambel Lõkõrig.
- - -
EV presidendi rahvaluulepreemia
Neljapäeval, 26. veebruaril kell 11 andis Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi Preemia möödunud aasta parimatele rahvaluulekogujatele. 2003. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastööde põhjal olid rahvaluulepreemia laureaatideks koduperenaine Anu Soon Lääne-Virumaalt ja folklooriõpetaja Kail Sarv Tallinnast.
EV Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab Eesti Vabariigi president. Iseseisvuspäeva järel juba üheteistkümnendat korda kätte antud preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondentide tunnustamiseks. Presidendi rahvaluulepreemia eelkäijaks on aastatel 1935-1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Preemia statuut taastati 1994. aastal Presidendi Kultuurirahastu toel.
Kirjandusmuuseumi saalis toimunud pidulikul aktusel austati ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2003. aastal arhiivile laekunud kaastöödest tegi Eda Kalmre, Järvamaa legendide kogumisvõistlusest rääkis Järvamaa muuseumi juhataja Tiiu Saarist. ERA juhataja Ergo-Hart Västrik tutvustas fonograafirullide digitaliseerimist kui erilist uudist arhiivitöö vallast. Muusikalist meelelahutust pakkusid Võhu külakapell "Karukell" ning Kail Sarve ja Enrik Visla torupillil ja viiulil.
- - -
Bibliograafiaauhind Karin Maria Rooleiule
17. veebruaril 2004 toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilises
Raamatukogus III bibliograafiapäev. Bibliograafiapäeval anti Akadeemilise Raamatukogu ja Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühingu auhinnad parimatele kahel eelmisel aastal
trükis ilmunud bibliograafianimestikele.
Auhinna vääriliseks tunnistati ka folkloristika osakonna teaduri Karin
Maria Rooleiu koostatud /Eesti rahvaluule bibliograafia (19932000).
Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 611 lk./
Bibliograafiapäevast ja auhindadest vt. lähemalt
http://www.ear.ee/uudised/index.html
- - -
Külapillimeeste kontsert
Kolmapäeval, 14. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) külapillimeeste kontsert tähistamaks rahvamuusikute ringreiside korraldaja, muuseumitöötaja ja kunstniku August Pulsti 115. sünniaastapäeva. Esinesid kandle- ja lõõtspillimängijad Võrumaalt, Põlvamaalt, Tartumaalt ja Tartust.
Sõnavõtud: Tuule Kann (A. Pulsti sünniaastapäevade tähistamisest Tallinna Vanalinna Muusikamajas), Maimu Telk (lõõtsa- ja kandlepäevad Võrus), Janika Oras (A. Pulst ja rahvaluulearhiiv), Triinu Nutt (pillimehed Tartu tantsuklubis).
Õhtu jätkus rahvamuusikasõprade peoõhtuga Tiigi seltsimaja suures saalis (Tiigi 11).
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum, Tiigi Seltsimaja, Võrumaa Muuseum, Tartu tantsuklubi, Kannelkond ja rahvamuusikud üle Eesti.
- - -
Eluloovõistlus Elu saksa ajal
Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood kuulutasid välja eluloovõistluse Elu saksa ajal. Koguti mälestusi mitte sõja ajaloo kohta, vaid eeskätt igapäevase elu kohta saksa ajal.
KÜSITLUSKAVA - selleks et aidata meelde tuletada.
- Missugusena mäletate sõja algust?
- Milline oli meeleolu? Kas ja kuidas valmistuti sõjaajaks? (kas osteti midagi jms)
- Kuidas suhtuti 1940/41 aasta tegelastesse ja nende karistamisse ?
- Suhtumine mobilisatsiooni ? (kas või kuidas hoiti kõrvale Saksa mobilisatsioonist)
- Missugust sõjaväge või sõjaväeosa eelistati?
- Eestlased teistes armeedes?
- Kuidas suhtuti sakslastesse, saksa sõjaväkke? Mil määral ja mis puhul suheldi Saksa sõdurite või ohvitseridega?
- Naiste suhtumine sakslastesse?
- Sakslaste suhtumine lastesse ja laste suhtumine sakslastesse?
- Kuidas suhtuti vangidesse?
- Mida teati partisanidest? Vene langevarjuritest?
ARGIELU; KULTUURIELU; INIMESTE MEELEOLUD
- Kirjeldage muutusi elus ja suhtumistes.
- Meenutage tolle aja nalju, kuulujutte, anekdoote, hirme?
- Milline oli toit ja kuidas seda hangiti? riietus? mood?
töökohustused (tööteenistus)?
- Koolielu saksa ajal?
- Kino ja teater: kas mäletate etendusi, filme? Laule?
- Raadio saksa ajal? Ajaleht saksa ajal?
- Kuivõrd loeti ja usuti ajalehti? Kust üldse saadi informatsiooni?
- Kas ja kuidas muutusid saksa ajal inimeste omavahelised suhted?
- Kas kasvas umbusaldus ka omade vahel? Kas loodeti nn. omadele?
- Kuivõrd palju räägiti kodus, töökohal, seltskonnas toimuvast?
- Kas keegi julges anda hinnanguid?
- Missugune oli suhtumine saksa propagandasse?
- Kuivõrd teadvustati vägivalda juutide kallal? mustlaste kallal? Üleüldse?
- Pommitamised, linnade põlemised, kui suured olid kaotused (üsna täpselt)?
- Mida loodeti liitlastelt?
- Mida teati rahvuslikust vastupanuliikumisest?
- Missugused olid lootused ja hirmud tuleviku suhtes saksa aja alguses? Kuivõrd need olid erinevad saksa aja lõpul? Miks? Mil viisil see väljendus?
- Missugusena mäletate võimu üleminekuaega ja lippude vahetust?
- Missugused muutused toimusid ja meeleolud valitsesid sõja lõpul
ja 1945-1946. aastal?
Ootasime kirjutaja oma valikul kas terviklikke elulugusid või mälestusi ainult saksa ajast 10. veebruariks 2004.
- - -
Rändnäitus "Kreutzwaldi sajand"
 14. märtsil 2003.a., emakeelepäeval, esitleti Kirjandusmuuseumi saalis Fr.R.Kreutzwaldi 200.sünniaastapäevale pühendatud rändnäitust "Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg". Näituse koostajad Marin Laak ja Kristi Metste ning kujundaja Peeter Laurits toovad näitusega meie ette 19.sajandi Euroopa ning Eesti- ja Liivimaa olulisemad ühiskondlik-poliitilised ja kultuurisündmused, paigutades 19.sajandi ajateljele Fr.R.Kreutzwaldi elu, tegevuse ja loomingu. Näitus jutustas mitte ainult Kreutzwaldi käekäiku mõjutanud kirjanduse ja kultuuri tähistest, vaid ka ühiskonna elu sõlmpunktidest. Teine pool näitusest käsitles meie rahvuseepose "Kalevipoeg" lugu.
Näitust täiendas ja tutvustas M.Laagi ja K.Metste koostatud ja P.Lauritsa kujundatud raamat "Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus"
31.märtsist kuni 11.aprillini 2003.a. oli näitus Kõrvekülas, Tartu Maakonna Keskraamatukogus. 15.aprillist kuni 9.maini oli näitus Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus. Sealt edasi jõuab näitus Kohtla-Järvele ja 13.juunist on näitus Kadrinas, olles üks osa Kadrina Vallavalitsuse poolt pakutavast Kreutzwaldi sünnipaiga tutvumisretkest. Liikudes Narvast Haapsalusse, Võrusse ja Viljandisse, jõudis näitus traditsioonilisteks Kreutzwaldi päevadeks detsembris taas Kirjandusmuuseumisse.
 |
