 |
ÜRITUSED 2005 
 49. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents
20.-21. detsembril 2005
Teisipäev, 20. detsember
- - - Tippkeskuse seminar
Teisipäeval, 29. novembril 2005 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar “Naisteajalugu/sugudeajalugu: uurimisprobleeme ja vaatenurki”. Loenguga esines Eesti Kultuuriloolise Arhiiv teadur Eve Annuk.
Naisteajalugu/sugudeajalugu: uurimisprobleeme ja vaatenurki. - - - Vana arm ei roosteta
7. novembril 2005 esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis Ilmar Külvetile pühendatud mälestusteost “Vana arm ei roosteta”.
Raamat sisaldab valikut tema ajakirjanduses ilmunud artiklitest, kirjutisi temast ja intervjuud Urmas Otiga telesaates Carte Blanche. - - - Jutumaailmad
Jutumaailmad. Sõna on asjatundjatel 27. oktoobril 2005 kirjandusmuuseumi saalis Jutustavad kõik ja igapäev. Kui ei ole võimalust millekski enamaks, siis räägitakse argivestluse käigus igapäevajutte. Jutustajal ei pea olema draakonisulge, ta ei pea olema kirjanik ega isegi mitte literaat. Parajat annust karismat, emotsioone, head intuitsiooni ja struktuuritunnetust aga nõuab meistrite hulka kuulumine küll. Kompetentski on väga oluline. On jutuliike, mille kohta võib öelda, et neis oskab igaüks öelda sõna sekka, ja neid, millest viisakad inimesed parem ei räägi. Mis on pika eituste-rea vastaspoolel? Kas (rahva)jutud räägivad asjadest, nagu need meile näivad, või kirjeldavad nad selle kaudu ka asju, nagu need on? Kui me väidetavalt saame juttude kaudu uurida ennast, mõtlemise olemust ja mälu ulatuvust, siis mis meid selle juures huvitab? Missugused on fiktsiooni ja mittefinktsiooni, reaalsuse ja jutumaailma kokkupuutepunktid ning piirialad? Missuguses ajas, ruumis ja aegruumis rahvajutud toimivad? Mida on enda jaoks jutumaailmades leidnud selle ala paremad asjatundjad? Rahvajutukonverents oli pühendatud eesti teeneka jutu-uurija Pille Kippari 70. sünnipäevale. Bronislava Kerbelite, Eda Kalmre, Anniki Kaivola-Bregenhoj ja Carsten Bregenhoj ettekannete järel esines rahvajutustaja Pille Kippar, musitseeris Jaagup Kippar. Konverentsi korraldasid Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakonnaga.
Kava:
Info: Risto Järv (risto@folklore.ee), telefon 7376 214 või 51 904 371 - - - Mina, Gombrowicz
Eesti Kirjandusmuuseumis oli oktoobrikuu lõpuni võimalik vaadata Poola Vabariigi Suursaatkonna näitust "Mina, Gombrowicz". Näituse materjalid olid pärit A. Mickiewiczi nim. Kirjandusmuuseumist Varssavis. Poola suurt dramaturgi ja mõtlejat Witold Gombrowitczit (1904-1969) esitleti tema fotode ja autobiograafiliste tekstikatkete kaudu. Witold Gombrowicz sündis poola aadliperes, elas enne sõda mitmel pool Euroopas, reisis 1939. aastal Argentiinasse, kuhu jäi kuni 1964. aastani. Sotsialistlikus Poolas keelatud autorina sai ta avaldada oma teoseid Pariisis, nii prantsuse kui poola pagulaste väljaannetes. Eestis on Gombrowicz tuntud eelkõige näitekirjanikuna, siin on lavastatud tema näidendid "Laulatus" ja "Iwona, Burgundia printsess". Gombrowiczi kesksest teosest, tema "Päevaraamatust", on Hendrik Lindepuu tõlkes ilmunud valik 1998. aastal. - - - Rahvusvaheline elulugude konverents
9.-10. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis rahvusvaheline konverents "Estonian War Memoirs in Life Histories”
Kava: - - - Tippkeskuse seminar
Teisipäeval, 11. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal "Triksterid Põhja-Ameerika folklooris ning nende Euraasia päritolu". Loenguga esines Dr. Juri Berezkin Peterburi Euroopa Ülikoolist. Triksterid Põhja-Ameerika folklooris ning nende Euraasia päritolu.
Kes on trikster?
Kus on triksteri algkodu? - - - Tippkeskuse seminar
26. septembril 2005 toimus kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar. Esines arheoloog Tõnno Jonuks – Šamanism kui Eesti keskneoliitliste (4000 – 2500 eKr) matuste inerpreteerimisvõimalus. Šamanism kui Eesti keskneoliitliste (4000 – 2500 eKr) matuste inerpreteerimisvõimalus. Šamanismi fenomeni on kasutatud Eesti muinasusundi puhul mitmeid kordi. Samas on jäänud see enamasti täpsustamata ning räägitud on šamanismist ning šamaanidest üldises plaanis. Samas on šamanismi fenomeni kasutataud laialdaselt Põhja-Euroopa kiviaja usundit analüüsides. Selliste interpretatsioonide allikateks on enamasti olnud kaljujoonised, vähemal määral ka arheoloogilistel kaevamistel leitud esemeline materjal, ohtralt on aga kasutatud etnograafilisi paralleele tänapäevaste Siberi šamanistlike ühiskondadega.
Vaatan oma ettekandes Eesti kammkeraamika perioodi kuuluvaid matuseid, peamiselt kuulsatest Tamula ja Valma kalmistutest. Analüüsin maetute panuseid, matmisviise ning kalmistute asukohti. Interpreteerimisel kasutan lisaks esemeleidudele jm arheoloogilise materjali analüüsimisele ka etnograafilisi paralleele.
Oletan, et hauapanusena kaasa pandud esemed on olnud ennekõike rituaalse funktsiooniga ning tegemist ei ole pelgalt „esemetega, mida läheb vaja hauataguses maailmas“. Ka maetute riietele kinnitatud ripatsid on kujutanud pigem abivaimude hingi, mitte ei ole tegemist olnud rõivaste kaunistusega. Neid arvestades on tõenäoline, et nii Tamula kui Valma kalmistute puhul on tegemist šamaanide või neile sarnast praktikat kasutanud usujuhtide matmispaigaga.
Ettekande lõpus võrdlen kammkeraamika perioodi matuseid järgmise, nöörkeraamika haudadega (3200 1800 eKr) ning püüan seletada nendevahelist erinevust seoses šamanistlike kujutluste taandumisega.
- - - Gustav Vilbaste 120
16.–17. septembril korraldasid Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv Tartus ja Kuusalus G.Vilbaste 120. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi “Loodusteaduste ja looduspärimuse vahel”, näituse “Gustav Vilbaste 120” ning rahvaloominguõhtu Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude esitusega.
Konverentsi esimene päev Eesti Kirjandusmuuseumi saalis keskendus Vilbaste botaanilisele, looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele; teisel päeval lahati Kuusalu rahvamajas Vilbaste kodukandiuurimusi, vaadeldi tema panust eesti looduskaitse kujunemisse ning tutvustati Vilbastet kui rahvahariduse propageerijat. Viimaks ellu Vilbaste propageeritud teadmiste omandamist matkamise ja “huvirändamise” kaudu, toimus laupäevase konverentsipäeva järel retk Juminda poolsaarele, kus Vilbaste oma kogumis- ja uurimismatkadel viibis. Päeva lõpetas Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude kontsert-ühislaulmine Tapurla küla kiigeplatsil. - - - 14. Rahvusvahelise Rahvajutu-uurijate Seltsi kongress26.-31. juulini toimus Tartus 14. Rahvusvahelise Rahvajutu-uurijate Seltsi (International Society for Folk Narrative Research (ISFNR)) kongress "Rahvajutu teooriad ja kaasaegsed praktikad" (Folk Narrative Theories and Contemporary Practices). Korraldasid: Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Eesti Folkloori Instituut Adeemiline Rahvaluule Selts ISFNRi Tartu kongressi kodulehekülg - - - Nüpli XIII kevadkool17. ja 18. juunil 2005 toimus Valgamaal Nüplis Lõhmuse talus traditsiooniline kevadkool. Kevadkooli teemaks oli "Kirjandus ja filosoofia".
Korraldasid: - - - Noor-Eesti 10026. ja 27. mail 2005 tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis "Noor-Eesti" 100. aastapäeva kõnekoosoleku ja konverentsiga.
Neljapäev, 26. mai
Konverents 1905-1915: "Noor-Eesti" kümme aastat: aeg ja kirjandus
Reede, 27. mai
III istung - Saagem eurooplasteks! - juhatasid Marin Laak ja Katre Talvistu
Näitused Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 26. maist kuni 25. augustini: Korraldasid: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Teaduste Akadeemia - - - Medica II18.-19. mail 2005 korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ning Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis interdistsiplinaarse meditsiiniantropoloogia konverentsi Medica II.
Kolmapäev, 18. mai
Neljapäev, 19. mai
Konverentsi rahastas Eesti Kultuurkapital.
- - - EluloopäevReedel, 13. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis eluloopäev. Ülevaate eluloovõistluse "Sõja mõjud minu ja meie pere elus" võistlustöödest andis Rutt Hinrikus. Sõjast, mälust ja unustusest räägib Jüri Kivimäe. Väliseesti elulugusid ja mälurühmi tutvustab Tiina Kirss. Äsjailmunud Valgest raamatust ja selle sünniloost rääkis Vello Salo. Autasustati eluloovõistluse võitjaid. Katkendeid võistlusele saadetud elulugudest esitas Enn Lillemets. - - - Noorte folkloristide konverents27.-28. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis noorte folkloristide konverents
Rahvaluuleaineliste ettekannetega astusid üles Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusikaakadeemia üliõpilased ja kraadiõppurid. Räägiti initsiatsiooniriitustest, ennetest, kohtade ja isikutega seotud pärimusest,
sooküsimustest, muusika esitamisest ja kogumisest. - - - Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar "Mis keeles räägivad pildid?"
26. aprillil 2005 esines Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kunstiteadlane Mari Laaniste.
Visuaalse kommunikatsiooni osakaalu ja mõjujõu meeletu tõus lähikümnendite globaliseeruvas kultuuris on akadeemilise kultuuriuurimise päevakorda teravalt tõstnud vana küsimuse: kuidas toimib “pildikeel”? Lääne kultuuriteooria on piltide infokandmis- ja -vahendamisvõimet aastasadu käsitlenud teatava ettevaatusega, peljates selle ettearvamatust ja allumatust selgelt määratletavatele mõistuslikele reeglitele. Võimet piltidest infot vastu võtta on ikka, ja ilmselt omajagu põhjendatult peetud suuremal või vähemal määral “kaasasündinuks”. Traditsiooni juurde kuulub seetõttu pildilise kommunikatsiooni vastandamine verbaalsele (pidades selle all klassikaliselt silmas kirjapandud teksti, mitte kõnet).
- - - Vene elulugude päev
12. aprillil esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis värskelt trükist ilmunud esimest venekeelset elulugude kogumikku "Jutusta oma elust..." («Расскажи о своей жизни...»). "Jutusta oma elust..." sisaldab 17 kõige erinevamat saatust esindavat elulugu. Venekeelsete elulugude esitluse avas ühenduse Eesti Elulood esinaine Rutt Hinrikus. Elulugudest kui inimeste lähendajatest kõneles raamatu koostaja Volita Paklar. Professor Aili Aarelaid rääkis ettekandes "Levist väljas" vene elulugudest aja- ja kultuuriloolises kontekstis. - - - Mart Laari "Äratajad"
8. aprillil esitles Mart Laar Eesti Kirjandusmuuseumi saalis oma äsjavalminud monograafiat “Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad”. Rohkel ja seni kasutamata allikmaterjalil põhineva mahuka uurimuse on kirjastanud ja välja andnud Ajalooarhiiv. Raamat kuulub Ajalooarhiivi monograafiate sarja.
Raamatu esitlusel kõnelesid riigiarhivaar Priit Pirsko ja raamatu autor Mart Laar.
- - - Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar "Hüperventilatsioon kui võimalik transimehhanism"Kolmapäeval, 30. märtsil tutvustas Triinu Ojamaa uurimust, mis põhineb nganassaani ringtantsul, kus tantsijad imiteerivad karu nii liigutuste kui ka häälitsustega. Muusikateadlaste jaoks seisneb tantsusaate otstarve eelkõige liigutuste rütmilises koordineerimises. Kuid kas nganassaani tantsusaadet võiks seostada ka tahtliku hüperventilatsiooniga, mille eesmärk on transi saavutamine? - - - Venemaale veerenud II - Väljarännanute elud ja loodLaupäeval, 19. märtsil 2005 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Venemaale rännanute eluloopäev.
Kava: Ürituse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Ida-Eestlaste Selts
Siberi ja Volgamaa eestlasted internetis
- - - Emakeelepäev14. märtsil tähistatati Eesti Kirjandusmuuseumis emakeelepäeva. Emakeelepäevaks valmis A. Annisti mahuka "Kalevipoja" uurimuse uustrükk. Tuhandeleheküljelises esindusteoses rahvuseeposest avaldatakse esmakordselt August Annisti kirjutatud, kuid aastakümneid vaid käsikirjas seisnud uurimuse kolmanda osa ""Kalevipoeg" kui kunstiteos" lõpupeatükid. Väljaandest ja selle valmimisest kõneles Ülo Tedre. Ülevaate A. Annisti panusest eesti kultuuri uurimisse tegi Sirje Olesk. Teist korda anti üle Kirjandusmuuseumi algatusena Tartu linna poolt asutatud Gustav Suitsu nimeline luulestipendium. Tänavu pälvis selle Lauri Sommer luulekogu "Nõidade õrnus" eest. Žürii tegi kokkuvõtteid tööst. Oma luulet esitas L. Sommer.
Traditsiooniliselt vaid sellel päeval näidatavat väljapanekut Kristian Jaak Petersoni käsikirjalistest materjalidest kommenteeris Piret Noorhani.
Üritusel musitseeris ansambel “Liinatsuraq”.
- - - Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar1. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar. Teemal "Rodina, põhjapõder ja retsiprotsiteet: sugulussidemed ja omandisuhted dolgaani külas Siberis" esines sotsiaalantropoloog Aimar Ventsel. Nõukogude plaanimajanduse kokkukukkumisega muutus ka inimeste elu Siberis. Endised subventsioneeritud külad eksisteerivad praegu vaesuse piiril ja ehkki poed on täis kaupa, millest nõukogude ajal isegi unistada ei osanud, on see enamikule inimestest kättesaamatu. Siberi külades ollakse üldiselt üle läinud nn äraelamismajandusele (subsistence economy) ehk majandusvormile, kus sissetulek on täpselt nii suur, et vaevu ära elada. Olukorras, kus ressursid on ebavõrdselt jaotatud, on lihtinimene sunnitud leidma võimalusi, kuidas neile ligi pääseda. Kuna ametlikud kanalid ja struktuurid ei suuda toimetulekut kindlustada, muutusid oluliseks mitteformaalsed sugulussidemeil põhinevad võrgustikud. Ettekandes analüüsiti, kuidas on arenenud omandisuhted Siberi külas postsotsialismi tingimustes ja kuidas sugulussidemeid, etnilist identiteeti ning seadusi manipuleeritakse ressursside ümberjaotamise nimel. - - - Eluloovõistlus "Sõja mõjud minu ja meie pere elus"
Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum kuulutasid välja ELULOOVÕISTLUSE “Sõja mõjud minu ja meie pere elus“
2005. aastal möödub 60 aastat II maailmasõja lõpust. Sugupõlv, kelle noorus langes suure sõja aastatesse, on auväärses eas. Sõda ei puudutanud ainult Teise maailmasõja ajal elanud inimesi. Sõja mõjud määrasid mitme põlvkonna elusid.
Ootame elulugusid, milles on põhjalikumalt keskendatud sõja-aastatele ja sõja järelmõjudele teie ja teie pere elus. Kirjeldage enda ja oma lähedaste elu ja selle muutumist ajas. Kirjutage oma elust esimestest mälestustest alates, kuid võib kirjutada ka ainult sõja-aastatest ja sõja mõjudest elule.
Eluloo kirjutamine eeldab, et jutustatakse oma tõelisi mälestusi, räägitakse sellest, mis on endal kogetud ja läbi elatud. Kirjutada võiksid ka inimesed, kelle elu on mõjunud teised sõjad või sõjasündmused (nt Afganistani sõda, Tšehhi sündmused 1968 jm). - - - EV Presidendi rahvaluulepreemiaLaupäeval, 19. veebruaril andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi presidendi preemia 2004. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Eelmisel aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastööde põhjal on rahvaluulepreemia laureaatideks endine pedagoog Helgi Suluste Tartust ja Tartu Ülikooli üliõpilane Merlin Lõiv. Eesti Vabariigi Presidendi Preemia on rahaline autasu, mille üldsuuruse määrab Eesti Vabariigi president. Iseseisvuspäeva eel juba kaheteistkümnendat korda kätte antav preemia on mõeldud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste tunnustamiseks. Helgi Suluste saab preemia käsikirja “Ranna-Kodavere ümbruse loodusliku andega pillimehi 20. sajandil” koostamise eest ja Merlin Lõiv Eesti Kaitseväe pärimuse kogumise eest. Kirjandusmuuseumi saalis toimuval pidulikul aktusel austati ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Aktuse lõpetas ansambli Kiritöö kontsert. - - - Meelik Kahu päevReedel, 18. veebruaril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis kultuuri- ja ajakirjandusloolase Meelik Kahu (1935–1991) sünniaastapäeva. Meelik Kahu töötas kirjandusmuuseumis alates 1965. aastast. 1968–1974 juhatas ta Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonda, 1974–1979 töötas peabibliograafina ning 1979–1991 fondipublikatsioonide sektori juhatajana. Tema uurimistöö oli seotud eesti ajakirjanduse ajalooga ning pseudonüümikaga. 1971. a. sai ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga ajalehe “Tartu Eesti Seitung” kohta. Vaadata oli näitus "Pseudonüümika, mu arm. Meelik Kahu 70".
Ettekanded: - - - Näitus "Ariste aeg"
Reedel, 4. veebruaril avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus “Ariste aeg”. Kirjandusmuuseum tähistas näitusega Paul Ariste 100. sünniaastapäeva, näidates avalikkusele esmakordselt õpetlase poolt Kirjandusmuuseumi arhiividele üle antud rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit. Näitus valmis muuseumi arhiivide – Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi – ühistööna ning annab sisuka ülevaate kuulsa keeleteadlase viljakast ja laiahaardelisest tegevusest. Näitust esitles ja iseloomustas Leili Punga.
Paul Ariste välitööde materjalide põhjal valminud raamatut “Vadja päevikud 1942 – 1980” tutvustas selle koostaja Ergo-Hart Västrik. - - - Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverents27.-28. jaanuaril 2005 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 2001. aastal loodud Eesti esimese humanitaartippkeskuse korraline aastakonverents, kus tutvustati uurimistulemusi ja -projekte. Kava Neljapäeval, 27. jaanuaril 2005
Kell 11.00 Tippkeskuse projekte tutvustavad posterid
Kell 15.00 Reedel, 28. jaanuaril 2005
Kell 10.00
Kell 14.00
Posterid: - - - Masingu maastikud II6. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis filmitriloogia "Masingu maastikud" II osa "Inimesepoeg valgel laeval" esilinastus. Filmi stsenarist ja re˛issöör-operaator on Vallo Kepp, idee autor Mikk Sarv, teaduskonsultant Külliki Kuusk, toimetaja ja helire˛issöör Enn Säde, monteerijad Sirje Haagel, Rein Kasak, Rutt Jüriso ning produtsent Mati Sepping.
Filmi (ESTINFILM 2004) pikkus on 80 minutit
- - -
 |
