 |
ÜRITUSED 2006 
 Indrek Hirve juubelikonverents ja näitus
8. detsembril 2006 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Indrek Hirve juubelikonverents. Kava
Kell 15.00
Kell 18.00
Kell 18.30
Näitus jäi avatuks 31. jaanuarini 2007.
- - - 50. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents20. ja 21. detsembril 2006 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
Kava
Kell 11.00
15.00 Neljapäev, 21. detsember
Kell 11.00
13.15 - - - "Masingu maastikud" III -- "Surm on öömaja põllul" (Estinfilm, 2006)Dokumentaalfilm Uku Masingust Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 7. detsembril 2006 kl. 16 Idee autor: Mikk Sarv Rezhissöör ja operaator: Vallo Kepp Helirezhissöör ja toimetaja: Enn Säde Produtsent: Mati Sepping
7-aasta pikkuseks kasvanud projekt "Masingu maastikud" on andnud Uku
Masingu sõpradele tänaseks 3 filmi:
Kolmandas filmis kõnelevad Uku Masingust 23 inimest: Ave Alavainu, Peep
Audova, Jaan Kaplinski, Kalle Kasemaa, Leena Kiivit, Mare Kõiva, Salme
Laube, Isidor Levin, Viivi Luik, Jaak Lõhmus, Eha Masing, Linnart Mäll, Jaan
Paavle, Toomas Paul, Jüri Bärg, Hando Runnel, Evald Saag, Paul Saar, Vello
Salo, Vello Salum, Tarmo Soomere, Jaan Tooming, Haljand Udam.
- - - Eluloovõistlus minu ja minu lähedaste elu keset muutunud ümbrust on pikendatud kuni 10. jaanuarini 2007
Eluloovõistluse eesmärgiks on koguda mälestusi sellest, kuidas inimesed elavad läbi muudatusi elukeskkonnas (randade sulgemine, talude tühjaksjäämine, maaparandus, suurfarmide teke ja kadumine, suurtööstuse põhjustatud muudatused, linnade areng jne) ja kuidas muutused keskkonnas mõjutavad elu.
Kirjutage vabalt mälestuste vormis, lähtudes oma elust ja oma kogemustest. Püüdke meenutada võimalikult palju üksikasju.
Eesti Kirjandusmuuseum
Küsimused Rutt Hinrikusele tel 7377 723
- - - Konverents "Regilaulu müüdid ja ideoloogiad"
22. ja 23. novembril 2006. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis rahvusvaheline konverents "Regilaulu müüdid ja ideoloogiad". Kahe päeva jooksul otsitakse vastuseid küsimustele, millised müüdid peituvad regilaulus eneses, milliseid arusaamu ja suhtumisi on see enese ümber koondanud ning kuidas on erinevad institutsioonid ja isikud regilaulu oma eesmärkide saavutamiseks kasutanud. Arutletakse ka selle üle, kellele kuulub pärimus ja mil määral väljendub selles protsessis osalejate maailmapilt. Konverentsi töökeelteks on eesti ja soome keel. Kava
22. november, kolmapäev Kohvipaus
13.00-14.00 Lõuna
15.30–17.30
23. november, neljapäev Lõuna
13.30–15.00 Kohvipaus
15.30–16.30
Täiendav info: Aado Lintrop, tel 53419770, e-mail aado@folklore.ee
- - - Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverents
"Tsensuur ja enesetsensuur" 1.-2. novembril 2006 Rõuge vallas Koke Külalistemajas Kolmapäev, 1. november 2006
10.30 Väljasõit Tartust Eesti Kirjandusmuuseumi eest 14.30-15.30 Lõunapaus
15.30-17.30 17.30 Kohvipaus
18.00-19.00 19.00 Õhtusöök
20.00 Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus aastal 2006 20.30 Saunaõhtu Neljapäev, 2. november 2006 8.30-9.30 Hommikusöök
9.30-12.00 12.00-13.00 Lõunapaus
13.00-15.30 15.30 Lõpetamine 16.00 Väljasõit Koke Külalistemaja eest Tartusse
Konverentsi koduleht http://www.folklore.ee/tippkeskus/tsensuur/
- - - OSKAR KALLASE PÄEV - XXI eesti raamatuteaduse konverents
Kolmapäeval, 25. oktoobril 2006.a. toimus Eesti Kirjandusmuuseumis OSKAR KALLASE PÄEV - XXI eesti raamatuteaduse konverents. ESIMENE ISTUNG
10.00 Avasõna TEINE ISTUNG
14.00-14.30 Heinrich Stahli ülestõusmispüha jutluste retoorikast - Piret Lotman
Arhiivraamatukogu varamu uute väljaannete esitlus
- - - Uldo Mölderi maalinäitus “Vesi ja värv”
Teisipäeval 12. septembril avati Eesti Kirjandusmuuseumis Uldo Mölderi maalinäitus “Vesi ja värv”. Näitust saab näha kuni 8. novembrini 2006 E-N 9.00-17.00, R 9.00-16.30 (tasuta). - - - Tippkeskuse seminar
Etnilised ja religioossed vähemused Bulgaarias üleminekuperioodil 4. juulil rääkis ja näitas videot Bulgaarias elavatest vanausulistest Ekaterina Anastasova Bulgaaria Teaduste Akadeemia Folkloori Uurimise Instituudist. Loengus vaadeldi Bulgaaria etniliste ja religioossete vähemuste nn taassünni tüpoloogiat postsotsialistlikul ajajärgul. Tuginetakse kahele erinevale grupile: vene vanausulised-nekrasovlased ja arumeenid (spetsiifiline transnatsionaalne etniline grupp Balkanil, kes räägib ida-romaani dialekti). Teemat käsitletakse muutuste kontekstis, mis said alguse Bulgaaria ühiskonnas pärast demokraatlikke ümberkorraldusi 1990. aastatel. Kahe kommuniteedi puhul ilmnevad erinevad arenguteed, mis sõltuvad nii rahvusvahelisest kui siseriiklikust seadusandlusest vähemuste õiguste kaitsmise vallas. Oluline on samuti konkreetse grupi ajalugu ja kultuuri eripära ning asuala ja grupi suurus. Ettekandes vaadeldakse kõnealuste gruppide eliidi tegevust ja nn masside reaktsiooni sellele.
Olukorda Bulgaarias võrreldakse samades gruppides ilmnevate arengutendentsidega Rumeenias. See annab võimaluse teha üldisemaid järeldusi tüpoloogia tasandil balkani kontekstis.
- - - Rahvusvaheline välisbalti arhiivide konverents
27.-30. juunini toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Rahvusvaheline välisbalti arhiivide konverents. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum, Rahvusarhiiv ja Karl Ristikivi Selts. Ürituse läbiviimist toetasid Teadus- ja Haridusministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsil osalesid Ida ja Lääne diasporaa rahvuskogukondade esindajad, välisbalti arhiivmaterjale koguvate asukohamaade ja Balti riikide mäluasutuste töötajad – osavõtjaid oli kokku 10 riigist. Konverentsi eesmärgiks oli ülevaate saamine välisbalti mäluainese talletamise põhiprobleemidest, saavutustest sellel alal, kodu- ja välisbalti mäluasutuste vaheliste kontaktide elavdamine ja tulevikukoostöö kavandamine.
Konverentsi kodulehekülg: - - - Vanemuise Kultuuritänava Päev
Reedel, 19. mail toimus Vanemuise Kultuuritänava Päev - - - Medica III: võõras muutub omaks10.-11. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kolmandat korda MEDICA sarja konverents. Interdistsiplinaarse meditsiiniantropoloogia konverentsi ettekandeid ühendavaks teemaks oli võõra muutumine omaks. Võõras ei ole vaid see, millel on küljes vastavasisuline silt. Ka näiteks kõigile hästi tuntud saialill või kummel on tulnuktaimed, mis on sattunud siia alles sajand-paar tagasi. Nüüdseks on nad saanud omaks. Võõras on tulnud meie kultuuri nii füüsiliselt kui ka kultuuriruumi kaudu, kohanendud siin ning muutunud omaks. Mõnest võõrast on väga raske lahti saada (nt alkohol, Sosnovski karuputk), mõnda on aga väga-väga vaja hoida sellisena, nagu ta on (nt asendusorganid, ravimtaimed), mõnda on vaja mõista eristamaks omast, mõnda aga mugandada käepärasemaks. MEDICA III-l arutasid folkloristid, arstid, sotsioloogid, ajaloolased, semiootik, botaanik, proviisor ja keeleteadlane selle üle kuidas esitatakse võõrast kultuurinähtust või objekti, kuidas see kas omaks võetakse või püütakse sellest lahti saada, kuidas see kõik tervisekäitumises kajastub ning kuidas seda protsessi uurida võib.
Kava
Neljapäev, 11. mai 2006 Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital
Lisainfo: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medica/
- - - Tippkeskuse seminar23. mail kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar "Populaarkultuuri võim ja rahvuslik identiteet 21. sajandil". Ettekandega esineb Tarja Rautiainen Tampere Ülikooli muusikaantropoloogia õppetoolist.
Ettekande põhirõhk oli populaarmuusika rollil ja positsioonil 21. sajandi läänelikes ühiskondades. Tarja Rautiainen lähtub teesist, et populaarkultuuri ajalooline taust ning kujunemisteed on vaatamata põhimõttelistele ühisjoontele eri maades erinevad. Seetõttu tuleks käsitleda populaarmuusika arengut rahvuslike olude kontekstis. - - - Eesti Kirjandusmuuseum ja Interflora Eesti alustavad lillelugude kogumist
Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Interfloraga kuulutavad välja lillede kinkimise, saatmise ja kingiks saamisega seonduvate lugude kogumise. Eesti Kirjandusmuuseumi eesmärk on uurida lillede kinkimisega, saatmisega ja kingiks saamisega seotud traditsioone Eesti kultuuris ning lilledele omistatud tähendusi läbi aja. „Lillede saatmine on olnud läbi aegade väga tähenduslik ja romantiline tegevus," ütles Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Anu Korb. „Kui veel möödunud sajandil saadeti vahetevahel üksik lilleõis kuivatatud kujul ümbrikus, siis tänapäeval on oma tunnete väljendamiseks võimalus kasvõi näiteks Interneti kaudu lilli saata," lisas Korb. Inimeste lugude põhjal selgub, kuidas on lillede kinkimise ja saatmise traditsioon ajas muutunud ja millised on olnud selle suundumused lähiajaloo vältel. Oodatakse tähelepanekuid lilledele omistatud tähenduste kohta ning loomulikult ka kirjeldusi emotsioonidest, mis lillede saamise või saatmisega kaasas on käinud. „Näeme päevast-päeva, kuidas lillede kinkimine inimestes rõõmu ja elevust tekitab ja kes teab, millised romantilised lood on tänu südamest kingitud lillekimbule hargnema hakanud," rääkis lilledaadetistega tegeleva Interflora Eesti juht ning lillelugude kogumise idee autor Ingmar Kaup. „Soovime omalt poolt anda panuse nende lugude jäädvustamisel Eesti kultuuriloos, väärtustades sellega lillede kinkimist kui inimsuhete hoidmise ilusat traditsiooni," lisas Kaup. Alljärgnev küsimustik võiks olla vastamisel abiks, kuid kirja võib panna ka seda, millele siinkohal pole tähelepanu juhitud, kuid mis teile oluline tundub. Juurde palume lisada ka oma nime, sünniaasta ja kontaktandmed (elukoht, telefon). Elektrooniliselt saab lugusid saata Interflora kodulehe www.interflora.ee kaudu, kust need lähevad edasi Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi. Paberile kirjutatud lugusid saab saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu 51003. Ümbrikule palume lisada märksõna: lillelood. Lugude kogumine kestab käesoleva aasta lõpuni.
Lisainfo:
Ingmar Kaup Lilled minu elus
Emotsioon ja lugu
Tähtpäev ja lilled Kas lilli kingitakse ka ilma nähtava põhjuseta? Kes kellele tavaliselt lilli kingib? Kas mõnel puhul tuleks lillede kinkimist ka vältida?
Armastus, tunnustus ja lilled
Lillede hulk, värvus, kuju jms
Lillede keel, nimetused
Muutused kombes
Maa- ja linnarahva suhe loodusesse on suuresti erinev. Kas see avaldub ka suhtumises lilledesse? Nende kinkimises-saamises? - - - Noorte folkloristide konverents
26.-27. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi saalis noorte folkloristide ja etnoloogide konverents “Noorte hääled”.
Seniseid igakevadisi noorte folkloristide konverentse liites korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum sel aastal esmakordselt ühise konverentsi. 26. aprillil sai noori uurijaid kuulata Eesti Kirjandusmuuseumis, 27. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Kahe päeva jooksul oli võimalik saada ülevaade enam kui kahekümne nooruurija töö tulemustest. - - - Eluloopäev
Kolmapäeval, 5. aprillil toimus kirjandusmuuseumi saalis traditsiooniline ELULOOPÄEV. Päevateemaks oli trauma ja mälu.
Eluloopäeva lõpetas ajakirjanik Imbi Paju, kelle film “Tõrjutud mälestused” esitab küsimusi, mida varem ei ole julgetud esitada. - - - Andres Söödi uus film
Neljapäeval, 16. märtsil näidati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Andres Söödi film "Neljakümnes sõda". Film käsitleb "Narva" pataljoni kujunemislugu ja võitlusteed. Kohal autor. - - - Emakeelepäev
14. märtsil tähistatati Eesti Kirjandusmuuseumis emakeelepäeva. Emakeelepäeval esitleti Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatut “Paar sammukest” XXII. Väljaannet tutvustas Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik. Juba kolmandat korda kuulutati välja ja anti üle Kirjandusmuuseumi algatusena Tartu linna poolt asutatud G. Suitsu nimeline luulestipendium. Tänavu pälvis selle Kristiina Ehin luulekogu “Kaitseala” eest. Zhürii tegi kokkuvõtteid tööst. Oma luulet esitab laureaat. Traditsiooniliselt vaid sellel päeval näidatavat väljapanekut Kristian Jaak Petersoni käsikirjalistest materjalidest ja trükistest kommenteeris Heino Räim Arhiivraamatukogust. - - - Sinimäed 1944
3. märtsil kell toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Mart Laari raamatu "Sinimäed 1944" esitlus. Ettekandega esines autor.
Mart Laari raamat "Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis" annab mälestustele ja rikkalikule arhiivimaterjalile tuginedes esimese põhjalikuma ülevaate Narva jõel ja Sinimägedes toimunud lahingutest, kajastades Punaarmee sissetungi Eestis, Punaarmee sillapeade hävitamist Narva jõel, lahinguid Krivasoo sillapeal 1944. aasta märtsis-aprillis, Auvere lahingut, Narva langemist ja lahinguid Sinimägedes.
- - - Kagu-Eesti ristipuud
3. märtsil avati Eesti Kirjandusmuuseumis fotonäitus “Kagu-Eesti ristipuud”. Näitus oli avatud 31. märtsini 2006. Näituse korraldajateks olid Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Kirjandusmuuseum. Näituse valmimist toetas Eesti Rahvuskultuuri Fond. Kagu-Eesti matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust kalmistule. Risti lõikab reeglina lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega puust kui hinge asupaigast. Nelja Kagu-Eesti maakonna teedel on välja kujunenud oma traditsioonilised ristilõikamise kohad, kas ristimetsad, küla ristipuud või individuaalsed (pere)puud. Isegi see, et tänapäeval pääseb surnuaiale sageli ainult tiheda liiklusega magistraali mööda, pole suutnud traditsioonile hävitavalt mõjuda.
Enamik ristipuid ei ole kaitse all ja seetõttu on aastate jooksul maha võetud mitmed elujõulised ristimetsad. Viimane suuremat tähelepanu pälvinud raie toimus 2005. aasta mais Rosma ristimetsas, kus jäi sae ette ligi 60 ristipuud.
Kontakt: - - - Inimene ja (lemmik)loomad IIIEesti Kirjandusmuuseumi saali interdistsiplinaarsele seminarile "Inimene ja (lemmik)loomad III" oodatakse 27. ja 28. veebruaril kõiki neid, kes tahavad teada, mida mõtlevad, räägivad, arvavad ja usuvad lemmikloomadest semiootikud, loomaarstid, bioloogid, folkloristid ja teisedki loomasõbrad. Seminaril võib kuulda antiikaja inimese suhetest loomadega (Külli Valk), karja- ja majahaldjatest (Enn Ernits, Mall Hiiemäe), vallakohtute protokollide kajastustest loomade vigastamise kohta (Maarja Kaaristo), pressis kajastatud loomade kangelastegudest (Loone Ots), kuuldekoerte rollist kurtide inimeste abistajatena (Liina Paales), samuti kuuleb mitmeid ettekandeid nõukogude aja loomapidamise tõekspidamistest, loomadest usundilises maailmas ja lemmikloomade teemadel. Samuti võib tutvuda Ülenurme Põllumajandusmuuseumi väljapaneku ja Sven Zaceki lummavate loodusfotodega. Seminari esimese päeva, 27. veebruari lõpetab kl 16.00 algav arutelu ja õhtune programm, kus esitletakse eelmise seminari kogumikku ning külalisena astub laulude ja lugudega üles Thea Kristal. Teisipäevane arutelu algab 15.30. Kõik huvilised on oodatud sõna sekka ütlema.
Lisateave Kava
Esmaspäev 27. veebruar
Teisipäev 28. veebruar
Korraldajad:
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital
- - - EV Presidendi rahvaluulepreemia20. veebruaril andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi Preemia möödunud aasta parimatele rahvaluulekogujatele. 2005. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastööde põhjal on rahvaluulepreemia laureaatideks Raplamaalt pärit Tartu Ülikooli eesti ajaloo üliõpilane Jüri Metssalu ja Tiit Birkan Keilast. Jüri Metssalu pälvis autasu Raplamaa küladest kogutud kohapärimuse eest. Tiit Birkani alates 1981. aastast rahvaluule arhiivile pidevalt tehtud väga mitmekülgset kaastööd iseloomustab hea pärimuse tundmine ning ehtne rahvapärane loomingulisus. Pidulikul aktusel austati ka teisi arhiivi tublimaid kaastöölisi ning esitleti kahte uut Kirjandusmuuseumi väljaannet. Anu Korb tutvustas CD antoloogiat „Siberi eestlaste laulud” ja Triinu Ojamaa artiklikogumikku „Pärimusmuusikast populaarmuusikani”. Muusikalist vaheldust pakkus ansambel „Tsõdsõpujaleelo”. - - - Tippkeskuse seminar13. veebruaril 2006 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal “Vadjalaste kirjeldamise keskaegsed allikad: faktoloogiat ja tõlgendusi”. Loenguga esines Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik
Vadjalaste kirjeldamise keskaegsed allikad: faktoloogiat ja tõlgendusi. Vadjamaad ja vadjalasi on kirjeldatud asetsevana keskajal (ja hiljemgi) ida ja lääne kultuuriruumide piirialal ja selle tulemusel on neil olnud kokkupuuteid nii varase Novgorodi riigiga kui ka Liivimaalt ja Rootsist lähtunud ristisõjaretkedega paganlike alade kristianiseerimiseks. See, kuidas nimetatud suhteid ühe või teise poolega on tõlgendatud, on aga erinevate autorite töödes kardinaalselt erinenud.
Selleks, et esitada taust alates 16. sajandi algusest teada olevatele üksikasjalikumatele vadja usundi kirjeldustele, püüan lähemalt vaadelda allikaid, mille vahendusel vadjalased ja Vadjamaa “ajaloo areenile” tulevad ja kuidas neis kajastub vadjalaste ristiusustamine. Üritan allikates esinevatele asjakohastele teadetele luua kontekstuaalset raamistikku ning kõrvutada nende kohta esitatud erinevaid tõlgendusi, st mida uurijad allikatest on välja lugenud või õieti, mida nad neisse sisse on lugenud.
- - -
 |
