 
Vilmar Adams (Valmar Adams) — (1899-1993) luuletaja ja kirjandusteadlane,
astus aplombiga eesti 1920. aastate kirjandusellu otse vene luuleparnassilt.
Oli alustanud luuletamist vene ja saksa keeles, trükis debüteeris
1915. Veel eestindamata nime all Vladimir Aleksandrovski oli Adams Tartus
ilmunud venekeelse almanahhi "Via sacra" (1922) üks autoreid. Esimesed
eestikeelsed luuletused ja muud kirjatööd hakkasid ilmuma alates
1924. aastast. Tema poeesia alaseid vaateid iseloomustasid tugevad vene
modernistlikule poeesiale omased jooned: väline afekteeritus, epateerimine
vaimsusega jms. Esikkoguga "Suudlus lumme" (1924) püüdis Adams
eesti luulesse tuua riimiuuendust (irdriimi), mille teoreetilise põhjenduse
esitas oma väitekirjas "Riim" (1925). Nii Adamsi esikogus kui ka tema
teises 1920. aastatel ilmunud luulekogus "Valguse valust" (1926) domineerivad
estetistlikud üksindusmeeleolud. 1920. aastatel oli Adamsil oluline
roll eesti kirjanduselu elavdajana: tema temperamentne kirjanduslik tegevus
põhjustas nii mitmeidki skandaale. Väga olulist osa on artistliku
natuuriga Adams täitnud vene kirjanduse ja kultuuri vahendaja ning
õpetajana.
|