 
Albert Kivikas — (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama
realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris
novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes
kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna
ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu
loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega
futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik
proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest.
Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat
eluvaatlust brošüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920).
Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku
hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923).
Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita"
(1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev"
(1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva
asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis
riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil"
I (1936).
|