|
I kirjandi teema:
MIKS LOETAKSE ILUKIRJANDUST?
Leia ERNI PEATEKSTIDEST Daniel Palgi artikkel "Kirjanduse lugemisest" (Üliõpilasleht 1924, nr 3/4, lk 40, 42–46)
Daniel Palgi analüüsib inimeste lugemisharjumusi, lootes teha paikapidavaid üldistusi.
(Rasvane trükk on tehtud kirjandiõpetuse koostaja poolt).
I. SISSEJUHATUS
Daniel Palgi: "Väliselt etendab kirjandus tähtist osa, kuid on avalik saladus, et tõeliselt vaatab suur hulk temale ainult kui ajaviitele või paremal juhusel peab tast lugu kui lastekasvatamise vahendist. Isegi need isikud, kes nooruses kirjutand jutukesi ja salme, muigavad: vallatused puha ja noorpõlve rumalused. Nii siis on tavaline nähtus, et tee algul armastatakse raamatut, kuid eluteel enesel leitakse raamat olevat liig tühi, liig kerge, liig paberlik. On see kirjanduse või inimeste viga? Et meie haritlastel on kättesaadav peale emakeeelse keskmiselt paari Euroopa kultuurrahva kirjandus, siis on siin valik lai ja väärtused suured, ning kui kirjanduses ongi eneses mitmed nõrkused, siis ei saa see nende eemalejäämise otsustavaks põhjuseks. Viimaseks aga on inimesed ise ja kõigepäält too, kuidas nad kirjandust vastu võtavad.
On muidugi vahe lihtsate külainimeste, külaintelligentsi, tööliste, tavaliste äritegelaste ja harituma kihi lugemise vahel. Et esile tõsta ühiskonna tähtsamat osa, võtan vaatluse alla peaasjalikult harituma kihi ja et viimane kõige ilmekam on akadeemilises peres, siis käsitlen teemi siit välja minnes."
Artikli sissejuhatuses on püstitatud küsimus: Miks ilukirjandus kaotab täiskasvanud inimese silmis väärtuse? Kas see on ilukrjandusse kodeeritud või on inimeste, eriti noore kultuurrahva viga?
II. TEEMAARENDUS
Intervjueeri palun 4–5 tuttavat. Oluline on tuttavate valik ja küsimuste tekitamine. Hea, kui tuttavate hulgas oleks nii täiskasvanu kui ka omavanune, kelle kohta sa tead, et talle ei meeldi ilukirjandust lugeda. Leia vastukaaluks ka Sulle teadaolevalt palju lugenud inimesi. Kui on tahtmine saada kogu kirjandi materjal intervjuudest, on hea püüda enne ise vastata oma küsimustele või ennustada kirjalikult vastused, hiljem võrrelda oma vastuseid intervjueeritavate vastustega. Kindlasti peaks ennustama mõlemaid vastuseid – nii ilukirjanduse lugemise poolt kui vastu.
Näide: KÜSIMUSED INTERVJUEERITAVALE eelnevate küsimustike põhjal.
1. Faktiküsimused – Kui palju aega Sa kulutad ilukirjanduse lugemisele nädalas? Kas sa lugesid 10-aastaselt ilukirjandust tunduvalt rohkem kui praegu? Kelle soovitusel võtad Sa raamatu kätte? Kas Sa loed iga alustatud raamatu lõpuni? Kuidas Sa suhtud kooli kirjanduseprogrammi? Milliseid autoreid Sa käsitleksid koolis veel ja millised jätaksid programmist välja?
2. Tõlgendus – Kuidas Sulle tundub, kas ilukirjanduse lugemine on teadasaamine, kes kellega abiellub, kes kelle on mõrvanud, kes keda armastab või vihkab, kes on kellega sõjajalal, kuidas saavutada lugupidamist või säilitada töökohta? Mida annab Sulle ilukirjanduse lugemine?
3. Rakendus – Mida võtaksid ette, et inimesed Sinu ümber rohkem raamatuid loeksid? Kuidas Sinu meelest õpetajad oma suunamise ja eeskujuga saaksid õpilaste lugemust suurendada? Kas nad seda ka teevad?
4. Analüüs – Kuidas Sa hindad seost oma lugemuse ja oma vanemate lugemuse vahel? Kuidas on seotud Sinu ja Sinu sõprade lugemus? Kas Sa süüvid loetava teose ideedesse või rahuldud sisu teadmisega? Kui kaua püsivad Sind erutanud teose probleemid Sinu teadvuses, too mõni näide!
5. Süntees – Too näide sellest, kuidas Sa lahendaksid mõne holdencaulfieldliku probleemi oma elus!
6. Hinnang – Hinda oma lugemust viie palli süsteemis ja põhjenda seda!
III. KOKKUVÕTE
Daniel Palgi, artikli "Kirjanduse lugemisest" lõpp: "Ja kel elus üldse on väärtusi, see leiab, et kirjandus on talle tähtsaks teguriks vaimlises arenemises."
Intervjuude vastuseist saad Sa piisava materjali oma kirjandi jaoks. Sissejuhatus ja kokkuvõte laena Daniel Palgi artiklist, kuid sõnasta tänapäevaselt. Kui leiad ideid oma alguse ja lõpu jaoks, ära kasuta Daniel Palgi artikli materjali.
Kui Sa ei taha olla pinnapealne, loe läbi Daniel Palgi artikkel tervikuna, ehk saad sealt niisugust materjali, mida ise välja ei mõtle.
|
...eelmine