1857 — J.V.Jannsen asutab Pärnus ajalehe “Perno Postimees”

1858 — Mahtra sõda

1860 — Tallinnas hakkab ilmuma Eesti esimene päevaleht: “Revalsche Zeitung”

1860 — sünnib Eesti Aleksandrikooli idee

1862 — ilmub “Kalevipoja” rahvaväljaanne

1864 — J.V.Jannsen asutab Tartus uue ajalehe “Eesti Postimees” (suletakse 1905)

1865 24. juuni — Tartus alustab tegevust “Vanemuise” selts

1865 10. oktoober — Tallinnas asutatakse “Estonia” selts

1867 — Vene keiser kinnitab seaduse, mis näeb ette vene keele kehtestamise kõigis Balti kubermangu kroonuasutustes

1868 — C.R.Jakobson peab “Vanemuise” seltsis oma esimese isamaakõne: “Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg”

1869 — I eesti üldlaulupidu Tartus

1869 — alustatakse Balti raudtee ehitust

1869 — asutatakse Viljandi lauluselts “Koit”

1870 26. märts — esimene “Kalevipoja” õhtu Tartu Ülikoolis, millest kasvab välja Eesti Üliõpilaste Selts

1870 24. juuni — eesti rahvusliku teatri sünd: “Vanemuises” seltsi näitelaval etendub Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg”

1870 8. juuli — asutatakse Eesti Aleksandrikooli Peakomitee, mille presidendiks valitakse Jakob Hurt

1871 — asutatakse Tallinna Aleksandri Gümnaasium (vene õppekeelega, nn poistekool), kus hakatakse esimesena õpetama fakultatiivainena ka eesti keelt

1872 — tegevust alustab Eesti Kirjameeste Selts

1873 — Tartus asutatakse Eesti Vallakooliõpetajate Seminar

1874 — Narvas asutatakse laulu- ja mänguselts “Ilmarine”

1874 — esimene eestikeelne teaduslik perioodikaväljaanne: Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat

1875 — Pärnus asutatakse laulu- ja mänguselts “Endla”

1876 — Rakveres asutatakse Viru Eesti Selts “Kalevipoeg”

1876 — Tartu Eesti Põllumeeste Selts korraldab Otepääl esimese eesti põllumajandusnäituse

1877 — Tallinnas avatakse laulu- ja mänguselts “Lootus”

1877 — algab Vene–Türgi sõda (kestab kuni 1878)

1878 — avatakse Tartu Õpetajate Seminar

1878 — C.R.Jakobsoni toimetamisel hakkab Viljandis ilmuma ajaleht “Sakala”

1878 — algab rahvusliku liikumise lõhenemine J.Hurda ja C.R.Jakobsoni suuna vahel

1879 — II üldlaulupidu Tartus

1880 — III üldlaulupidu Tallinnas

1880 — tehnikahariduse algus Eestis: avatakse Tallinna Raudtee Tehnikakool

1881 — asutatakse Viljandi Kirjanduslik Selts (tegutseb kuni 1918)

1881 — Võrus asutatakse muusikaselts “Kannel”

1881 23. detsember — hakkab ilmuma ajaleht “Olevik” Ado Grenzsteini toimetusel

1881 29. detsember — viiakse läbi üldine rahvaloendus: Eestis elab 893 558 inimest

1882 — N.Manasseini revisjon, mille tulemusena alustab tsaarivalitsus Balti erikorra järkjärgulist likvideerimist

1882 — hakkab ilmuma ajaleht “Virulane” Jaak Järve toimetusel

1883 6. veebruar — Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene ametlik koosolek

1883 24. aprill — eesti muusikateatri algus: “Vanemuise” seltsis tuuakse lavale P.A.Wolffi ja C.M. von Weberi laulumäng “Preciosa”

1883 7. detsember — Hugo Treffneri erakooli asutamine

1884 23. mai — Otepää kirikus õnnistatakse sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sini– must– valge lipp

1886 1. jaanuar — “Perno Postimees” hakkab uue omaniku K.A.Hermanni toimetamisel ilmuma Tartus uue nimetusega “Postimees” (ilmub tänaseni)

1887 aprill — koolides algab järk– järguline üleminek vene keelele: Vene keiser kinnitab seaduse “Vene õppekeele tarvituselevõtmisest...”

1887 4. august — Lilli Suburgi toimetamisel hakkab ilmuma naisteajakiri “Linda”

1888 — ülemaalise rahvaluule suurkogumise algus: Jakob Hurt avaldab üleskutse “Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele”

1888 — Tallinnas avatakse hoburaudtee ehk konka

1889 — venestusreformide algus Tartu Ülikoolis

1889 — Toris asutatakse esimene karskusselts Eestis

1891 — IV üldlaulupidu Tartus

1892 — Tartus toimub Eesti karskusseltside I kongress

1893 — Tartu linn nimetatakse ümber Jurjeviks

1894 — V üldlaulupidu Tartus

1894 20. juuni — Eesti Kirjameeste Seltsi likvideerimiskoosolek

1895 — Georg Lurich püstitab Peterburis oma esimesed maailmarekordid tõstmises

1896 — VI üldlaulupidu Tallinnas

1896 — esimest korda näidatakse Tallinnas kino ehk elavaid pilte

1896 — “Postimehe” toimetajaks saab Jaan Tõnisson

1897 — ülevenemaaline rahvaloendus, mille andmeil elab Eestis 985 351 inimest (neist eestlasi 90,6 %)

1898 — asutatakse Tartu Jalgrattasõitjate Selts “Taara”, mis kujuneb mitmekülgseks spordi- ja kultuuriseltsiks

1898 — G.Hackenschmidt tuleb Euroopa meistriks klassikalises maadluses

1899 — alustab tööd vaguniehitustehas “Dvigatel”

1899 — Tartus peetakse Eesti I põllutöö kongress

1900 — A.Läte asutab Tartus esimese eesti sümfooniaorkestri

1901 24. mai — asutatakse Tallinna Jalgrattasõitjate Selts “Kalev”

1901 kevad — Tartu gümnaasiumiõpilase Gustav Suitsu toimetamisel ilmub “Kirjanduse Sõprade” ringi album “Kiired I”

1901 10. november — K.Päts hakkab Tallinnas välja andma ajalehte “Teataja” (suletakse 1905)

1902 — Valgas asutatakse teatriselts “Säde”

1902 23. kuni 26. juuli — keisripäevad: Tallinnas on külas keiser Nikolai II

1902 — Tallinnas avatakse “Russalka” mälestussammas

1903 — kunstnik A.Laikmaa avab Tallinnas oma ateljeekooli

1904 27. jaanuar — algab Vene– Jaapani sõda (kestab 1905), Vene kaadriohvitseride seas on mitmed tulevased Eesti sõjaväe kindralid (J.Soots, A.Larka, J.Unt jt)

1904 september — Kristjan Raud avab Tartus oma maalistuudio

1905 6. veebruar — 1905.a. revolutsiooni protestimiiting Tartu Ülikooli aulas

1905 aprill — algavad politseiaktsioonid revolutsionääride arreteerimiseks

1905 24. juuni — Tallinna tööliste miiting Nõmmel

1905 suvi — ilmub I "Noor– Eesti” album

1905 14. oktoober — poliitiline üldstreik Tallinnas

1905 16. oktoober — sõjavägi tulistab Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingust osavõtjaid

1905 26. november — Tartus asutatakse Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas

1905 november — Tallinnas luuakse esimesed ametiühingud

1905 10. detsember — Tallinnnas ja Harjumaal kuulutatakse välja sõjaseisukord (kestab kuni 1908): algavad massilised vahistamised, keelatakse koosolekud, suletakse ajalehed “Teataja”, “Uus Aeg” ja “Eesti Postimees”

1905 12. detsember — algab mõisate põletamine ja rüüstamine

1905 16. detsember — Tallinnas hakkab ilmuma “Päevaleht”

1905 19. detsember — algab karistussalkade tegevus Eestis

1906 — tegevust alustab Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts (ENKS)

1906 12. august — eesti kutselise teatri algus: avatakse “Vanemuise” uus teatrimaja (A.Kitzbergi näidendiga “Tuulte pöörises”)

1906 — esimene eesti kunstinäitus: Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näituse raames

1906 1. september — avatakse ENKS tütarlastekool Tartus

1906 — Jaan Jõgever asutab ajakirja “Eesti Kirjandus” (ilmub kuni 1940)

1907 veebruar — alustab tegevust EÜS “Ühendus”

1907 26. aprill — asutatakse korporatsioon “Fraternitas Estica”

1907 6. august — asutatakse Eesti Kirjanduse Selts

1908 — Tartus avatakse esimene kino Eestis

1908 15. september — lõpeb sõjaseisukord Baltimaades (algas 1905)

1908 september — avatakse Rostovtsevi eraülikool Tartus

1908 november — eesti ooperiteatri algus: “Estonias” tuuakse lavale K.Kreutzeri “Öömaja Granadas”

1909 — asutatakse Eesti Rahva Muuseum

1909 — Tallinnas alustab tegevust Eesti Kunstiselts

1909 — asutatakse korp. “Sakala”

1910 — ilmub ajakirja “Noor-Eesti” I vihik (kokku 6 vihikut, 1910–1911)

1910 — VII üldlaulupidu Tallinnas

1910 — A.Aberg tuleb esimest korda elukutseliste maailmameistriks maadluses

1911 — õnnistatakse sisse “Endla” teatrimaja Pärnus

1911 — asutatakse Eesti Naisüliõpilaste Selts

1913 — kirjanduslik koguteos “Moment Esimene” (H.Visnapuu, R.Roht jt)

1913 24. august — avatakse uus “Estonia” teatrimaja Tallinnas (“Hamleti” lavastusega)

1914 — kirjanduslik koguteos “Roheline Moment” (H.Visnapuu, R.Roht jt)

1914 jaanuar — “Noor-Eesti” kirjastusel hakkab ilmuma ühiskondlik– poliitiline kuukiri “Vaba Sõna” (1914–1916)

1914 13. veebruar — Tartus linastub esimese eesti mängufilm: “Karujaht Pärnumaal” (operaator J.Pääsuke)

1914 1. august — algab I maailmasõda

1914 17. oktoober — avatakse Tallinna Kunsttööstuskool

1916 — tööd alustab esimene põlevkivikaevandus Kohtla– Järve piirkonnas

1916 mai — tähistatakse Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva

1916 — Tallinnas alustab tegevust Meestelaulu Selts

1917 1. märts — Tallinna jõuavad teated tsaarivalitsuse kukutamisest, algab üldstreik, mis kestab 6. märtsini

1917 2. märts — miiting Tallinnas Uuel turul, rahvas vabastab vange, rüüstab politseiasutusi

1917 18. märts — Venemaa Ajutisele Valitsusele esitatakse Eesti omavalitsuse projekt

1917 23. aprill — Tallinnas luuakse Eesti Radikaal– Sotsialistlik Erakond (J.Vilms, E.Laaman)

1917 30. aprill — Tartus asutatakse Eesti Demokraatlik Erakond (J.Tõnisson)

1917 mai — luuakse Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (M.Martna, A.Rei)

1917 1. juuli — Toompeal toimub Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) esimene istung

1917 25. september — kirjandusliku rühmituse “Siuru” esimene avalik õhtu “Estonias” (F.Tuglas, M.Under, A.Adson, J.Semper, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Alle)

1917 26. oktoober — bolševike riigipööre Petrogradis Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsion), V.I. Lenini juhtimisel moodustatakse Nõukogude valitsus.

1917 12. november — Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsustab Ajutise Maavalitsuse laiali saata ja kuulutab välja valimised Eesti Asutavasse Kogusse

1917 15. november — Tallinnas kutsutakse Toompeale kokku Maanõukogu, kes kuulutab end kõrgema võimu kandjaks Eestis (istungit juhatab O.Strandman)

1918 21. jaanuar — Tartus asutatakse kunstiühing “Pallas”

1918 1/14. veebruar — üleminek vanalt kalendrilt uuele: 1. veebruar loetakse 14. veebruariks

1918 23. veebruar — Pärnu teatri rõdult loetakse avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest

1918 24. veebruar — iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas

1918 25. veebruar — moodustatakse Eesti esimene Ajutine Valitsus koosseisus: ministrite nõukogu esimees, kaubandus- ja siseminister – K.Päts, ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister – J.Vilms, välisminister – J.Poska, raha- ja riigivarandusteminister – J.Kukk, põllutöö- ja toitlusminister – J.Raamot, sõjaminister A.Larka, töö- ja hoolekandeminister V.Maasik, teedeminister F.Peterson, haridusminister – P.Põld

1918 märts– november — Saksa okupatsioon Eestis

1918 28. november — algab Eesti Vabadussõda

1918 30. november — Eesti rahaühikuks kinnitatakse Eesti mark (= 100 penni)

1919 — ilmub kirjanduse, kunsti- ja teadusajakiri “Odamees” F.Tuglase toimetamisel

1919 — valitsuse otsusega pannakse alus Eesti Panga loomisele

1919 — rajatakse Eesti Punane Rist

1919 kevad — ilmuvad Albert Kivika teosed “Lendavad sead” ja “Ohverdet konn”, mida hiljem korduvalt tsiteeritakse Riigikogu istungitel

1919 5.– 7. aprill — Eesti Asutava Kogu valimised

1919 9. mai — Asutav Kogu kinnitab ametisse esimese Vabariigi Valitsuse (peaminister O.Strandman, tööerakond, rahvaerakond ja sotsialistid)

1919 23. juuni — Võnnu lahing: Rahvavägi lööb puruks Landesveeri ja vallutab Võnnu linna

1919 sügis — tööd alustavad 2 kõrgemat muusikakooli: Tartus A.Nieländeri Kõrgem Muusikakool (1925– 1927 Tartu Konservatoorium) ja Tallinnas “Estonia” Seltsi Kõrgem Muusikakool (1923-40 Tallinna Konservatoorium)

1919 6.– 7. september — Tallinnas tuleb kokku Eesti Kirjanikkude I Kongress

1919 1. oktoober — Tartus alustab tegevust Kõrgem Kunstikool “Pallas”

1919 18. november — ametisse astub teine Vabariigi Valitsus J.Tõnissoni juhtimisel (kuni 28.07.1920)

1920 30. juuli — algab haridusministerite järgi niinimetatud Sauer– Baueri periood (kuni K.Pätsi 6. Vabariigi Valitsuse tagasiastumiseni

1920 2. veebruar — Tartu rahu: Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitakse rahuleping, milles Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ja millega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vahelised piirid.

1920 1. mai — luuakse Eesti Kaitsepolitsei

1920 15. juuni — Asutava Kogu poolt võetakse vastu esimene Eesti Vabariigi põhiseadus

1920 23. august — Tallinnas asutatakse osaühisus “Estonia– Film” (P.Parikase ja T.Märska eestvedamisel)

1920 11. oktoober — esimene eesti teatrikool: Tallinna Draamastuudio (P.Sepa juhtimisel)

1920 27.– 29. november — Riigikogu esimese koosseisu valimised

1920 20. detsember — Asutava Kogu viimane istung

1920 — ilmub kirjanduslik ajakiri “Looming I” H. Visnapuu toimetamisel

1921 4. jaanuar — Riigikogu esimene istung

1921 25. jaanuar — Riigikogus kinnitakse ametisse esimene koalitsioonivalitsus koosseisus: põllumeeestekogud, tööerakond, kristlik rahvaerakond, peaminister K.Päts nimetatakse ümber Riigivanemaks

1921 1. mai — Eestis hakkab kehtima Ida– Euroopa kellaaeg

1921 16. mai — tegevust alustab Riigi Keskarhiiv

1921 8. juuli — valitsuse määrus kultuurilise piiritusekapitali kogumise kohta: 1 toobi piirituse pealt nõuti 3 marka kultuurkapitali arvele

1921 10. september — avatakse Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus Kadrioru lossis

1921 22. september — Eesti, Läti ja Leedu võetakse vastu Rahvasteliitu

1921 — kirjandusliku rühmituse ja ajakirja “Tarapita” tegevus (kuni 1922): F.Tuglas, M.Under, A.Adson, J.Barbarus, J.Semper, A.Alle, A.Kivikas

1921 — ilmuvad kirjanduslikud ajakiri “Murrang” A.Alle toimetamisel

1922 mai — areteeritakse ja hukatakse põrandaaluse kommunistliku partei juht V.Kingissepp

1922 21. juuni — Riigikogu võtab vastu riigilipuseaduse: Eesti Vabariigi lipuvärvid on sinine, must ja valge

1922 8. oktoober — Eesti Kirjanikkude Liidu asutamine (EKL, esimees F.Tuglas)

1922 21. oktoober — Riigivanem K.Pätsi valitsus astub tagasi

1922 21. november — kinnitatakse Riigivanem J.Kuke 7. Vabariigi Valitsus koosseisus: tööerakond ja põllumeestekogud (haridusminister A.Veidermann)

1922 28. detsember — Eesti Vabariigis toimub esmakordselt üldine rahvaloendus, mille andmeil elab Eestis 1 107 059 inimest (87,7 % eestlased)

1923 aprill — ilmub EKL ajakirja “Looming”esimene number, toimetaja F.Tuglas (ilmub tänaseni)

1923 5.– 7. mai — toimuvad Riigikogu 2. koosseisu valimised (suure toetuse saab Eesti Töörahva Ühine Väerind)

1923 6. juuni — J.Kuke valitsus astub tagasi

1923 30. juuni–3. juuli — toimub VIII üldlaulupidu

1923 2. august — Riigikogu kinnitab 8. Vabariigi Valitsuse koosseisus: põllumeestekogud, rahva- ja tööerakond, kristlik rahvaerakond (haridusminister A.Veidermann)

1923 28.– 29. detsember — Tartus toimub I üleriiklik Hariduskongress, kus asutatakse Eesti Haridusliit

1924 20. jaanuar — toimuvad Töörahva Ühise Väerinna aktivistide ülemaalised areteerimised, nende hulgas on mitmed Riigikogu liikmed

1924 21. jaanuar — sureb V.I.Lenin, pärast tema surma koondub võim Nõukogude Venemaal Jossif Stalini kätte.

1924 10. märts — K.Pätsi valitsus astub tagasi

1924 26. märts — Riigivanemaks saab F.Akel, kinnitatakse 9. Vabariigi Valitsuse koosseisus: kristlik rahvaerakond, tööerakond, rahvaerakond (haridusminister H.B.Rahamägi)

1924 11. september — Tallinnas esilinastub “Estonia– Filmi” esimene täispikk dokumentaalfilm “Filmikaameraga läbi Eesti” (operaator R.Unt)

1924 1. oktoober — Tallinn– Pääsküla liinil pannakse käiku Baltimaade esimesed elektrirongid

1924 1. november — registreeritakse o/ü “Raadio Ringhääling”

1924 27. november — 149 protsess: süüdistus riigireetmises esitatakse jaanuaris vahistatud 149 kommunistile (neist 1 surma, üle 30 eluaegsele sunnitööle)

1924 1. detsember — detsembriülestõus: kommunistide relvastatud riigipöördekatse, kogu riigis kuulutatakse välja kaitseseisukord

1924 2. detsember — F.Akeli valitsus astub tagasi

1924 12. detsember — Tallinnas esilinastub Eesti esimene täispikk mängufilm “Mineviku varjud” (operaator K.Märska)

1924 16. detsember — Riigikogu kinnitab ametisse Riigivanem J.Jaaksoni 10. Vabariigi Valitsuse koosseisus: rahvaerakond, tööerakond, kristlik rahvaerakond, põllumeestekogud, sotsialistid (haridusminister H.B.Rahamägi)

1925 26. jaanuari — Riigikogu võtab vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse

1925 2. veebruar — kinnitatakse Kaitseliidu põhikiri

1925 12. veebruar — Riigikogu võtab vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse; Riigikogu võtab vastu riigikorra kaitse seaduse, keelustatakse ühingud, mille sihiks on Eesti riigikorra kukutamine, tõhustatakse kriminaalseadusandlust riiklike kuritegude osas

1925 19. juuni — Riigikogu kinnitab riigivapi

1925 28. oktoober — Tallinnas Narva maanteel läheb käiku esimene elektritrammiliin, mis asendab senise hoburaudtee ehk konka

1925 25. november — J.Jaaksoni valitsus astub tagasi

1925 15. detsember — Riigikogu kinnitab ametisse Riigivanem J.Teemanti 11. Vabariigi Valitsuse koosseisus: põllumeestekogud, tööerakond, asunikud, kristlik rahvaerakond (haridusminister J.Lattik)

1926 4. jaanuar — Tartus avatakse Vabadussild

1926 12. märts — asutatakse Eesti Maapank põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks

1926 15.– 17. mai — III Riigikogu valimised

1926 22. juuni — J.Teemanti valitsus astub tagasi

1926 23. juuli — Riigikogu jätab ametisse Riigivanem J.Teemanti ja kinnitab 12. Vabariigi Valitsuse koosseisu: põllumeestekogud, asunikud, kristlik rahvaerakond, rahvaerakond (haridusminister J.Lattik)

1926 suvi — esmakordselt asfalteeritakse Tallinnas tänavaid

1926 18. detsember — toimub Ringhäälingu esimene raadiosaade

1926 — kirjandusliku rühmituse “Aktsioon” tegevus (N.Andresen, V.Kaaver jt)

1927 22. veebruar — J. Teemanti teine valitsus astub tagasi

1927 4. märts — Riigikogu kinnitab Riigivanem J.Teemanti 13. Vabariigi Valitsuse koosseisu: põllumeestekogud, asunikud, kristlik rahvaerakond, majaomanikud, rahvaerakond (haridusminister J.Lattik)

1927 23. november — J.Teemanti 3. valitsus astub tagasi

1927 9. detsember — Riigikogu kinnitab ametisse 14. Vabariigi Valitsuse koosseisus: rahvaerakond, põllumeestekogud, asunikud, tööerakond (haridusminister A.Mõttus). Riigivanemaks saab J.Tõnisson

1927 — kirjastusühing “Loodus” kuulutab välja oma esimese romaanivõistluse

1927 — asutatakse Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus

1928 1. jaanuar — raha- ja pangareform: marga asemel võetakse kasutusele Eesti kroon. 1 kroon vastab 0,4072 grammile kullale ja on võrdustatud Rootsi krooniga

1928 19. veebruar — Tallinnas avatakse 1. raadionäitus

1928 27. aprill — 1. autonäitus Tallinnas

1928 27. juuni — Tartus avatakse Gustav II Adolfi mälestussammas

1928 30. juuni – 2. juuli — IX üldlaulupidu Tallinnas

1928 8. september — “Estonias” esietendub eesti esimene algupärane ooper: E.Aava “Vikerlased”

1928 13. november — J.Tõnissoni valitsus astub tagasi

1928 4. detsember — Riigikogu kinnitab Riigivanem A.Rei 15. Vabariigi Valitsuse koosseisus: sotsialistid, kristlik rahvaerakond, tööerakond, asunikud

1928 — Eesti PEN-klubi asutamine

1929 1. jaanuar — Eestis hakkab kehtima meetermõõdustik

1929 5. veebruar — suurim skandaal Eesti parlamendi ajaloos: Põllumeeste Kogude häälekandja peatoimetaja A.Tupits annab haridus- ja sotsiaalministrile L.Johansonile Riigikogu vestibüülis kõrvakiilu (kõnekeelde tuleb käsikähmluse kohta uus väljend “tupitsat tegema”)

1929 17. mai — Moskvas kirjutatakse alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline kaubandusleping

1929 2. juuni — asutatakse Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL)

1929 9. juuni — Pärnus avatakse Lydia Koidula mälestussammas (skulptor A.Adamson)

1929 2. juuli — A.Rei valitsus astub tagasi

1929 3. juuli — toimuvad Eesti esimesed iludusvõistlused: “Miss Estonia 1929” krooni saab Meeta Kelgo

1929 9. juuli — ametisse astub Riigivanem O.Strandmani juhitud 16. Vabariigi Valitsus koosseisus: tööerakond, kristlik rahvaerakond, põllumeestekogud, asunikud (haridus- ja sotsiaalminister H.Hünerson)

1929 29. november — börsikrahhiga USA-s algab ülemaailmne majanduskriis

1929 – 1931 — kirjandusliku elulähedusliikumise ja rühmituse “Kirjanduslik Orbiit” tegevus

1930 26. jaanuar — Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (vapside) I kongress

1930 24.–25. mai — esimene tõukoerte näitus Tallinnas

1930 24. september — Saksa hiigelõhulaeva “Graf Zeppelin” lend üle Eesti

1930 18. detsember — vennad A. ja K.Walter lõpetavad edukalt 133– päevase retke 8-meetrisel purjekal üle ookeani Tallinnast Miamisse

1931 3. veebruar — O.Strandmani valitsus astub tagasi

1931 12. veebruar — Riigikogu kinnitab uue Riigivanema K.Pätsi 17. Vabariigi Valitsuse koosseisus: põllumeestekogud, rahvaerakond, majaomanikud, sotsialistid (haridus- ja sotsiaalminister J.Piiskar)

1931 22. märts — Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (vapside) II kongress: arutatakse poliitilisi päevaprobleeme ja põhiseaduse muutmist

1931 9. juuni — valitsus kinnitab sihtasutise “Eesti Kultuurfilm” põhikirja

1931 oktoober — hakkab ilmuma Eesti Entsüklopeedia

1931 detsember — Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastusel hakkab ilmuma populaarteaduslik sari “Elav Teadus”

1932 19. jaanuar — Riigikogus toimub väitlus kroonikukutajate (pooldavad krooni devalveerimist) ja kroonikaitsjate vahel, viimased jäävad peale

1932 29. jaanuar — K.Pätsi valitsus astub tagasi

1932 19. veebruar — kinnitatakse Riigivanem J.Teemanti 18. Vabariigi Valitsus koosseisus: põllumeestekogud, rahvaerakond, tööerakond, asunikud (haridus- ja sotsiaalminister J.Hünerson)

1932 20. märts — EVKL (vapside) III kongress, kus otsustatakse liitu kaasata ka Vabadussõjas mitteosalenuid, mis tähendab organisatsiooni jätkuvat politiseerumist

1932 24. märts — Riigikogu paneb rahvahääletusele uue põhiseaduse eelnõu: nähakse ette Riigikogu liikmete arvu vähendamist ja presidendi ameti sisseseadmist

1932 20. juuni — J.Teemanti valitsus astub tagasi

1932 30. juuni–1. juuli — Tartu Ülikooli 300. juubelipidustused

1932 19. juuli — kinnitatakse Riigivanem K.Einbundi (Eenpalu) 19. Vabariigi Valitsus koosseisus: põllumeestekogud, asunikud, põllumeeste ja väikemaapidajate koondis, keskerakond (haridus- ja sotsiaalminister H.Kukke)

1932 13.– 15. august — rahvahääletus: enamus hääletab põhiseaduse muutmise vastu

1932 3. oktoober — K.Einbundi valitsus astub tagasi

1932 1. november — kinnitatakse Riigivanem K.Pätsi juhitud 20. Vabariigi Valitsus: rahvuslik koondusvalitsus väljaspool erakondi

1932 10. november — Vabadussõjalaste Liit esitab Riigikogule omapoolse eelnõu põhiseaduse muutmiseks (proportsionaalse valimissüsteemi asendamine isikuvalimistega jm)

1933 4. jaanuar — Riigikogu otsustab vapside põhiseaduse muutmise eelnõu panna rahvahääletusele

1933 30. jaanuar — Saksamaal saab kantsleriks Adolf Hitler

1933 14. veebruar — Riigikogu otsustab panna parlamendikomisjoni poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletusele veel enne vabadussõjalaste projekti

1933 26. aprill — K.Pätsi valitsus astub tagasi

1933 18. mai — ametisse asub Riigivanem J.Tõnissoni 21. Vabariigi Valitsus rahvuslik keskerakond, asunikud (haridus- ja sotsiaalminister K.Konik)

1933 10.– 12. juuni — 2. rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, kus Riigikogu poolt koostatud eelnõu läbi kukub

1933 23.– 25. juuni — X üldlaulupidu

1933 27. juuni — Riigikogu otsustab devalveerida krooni 35 % võrra

1933 juuli–august — sisepoliitilise pinevuse kasv, suuremad erakonnad loovad relvastatud kaitseorganisatsioone, sagenevad kuuldused riigipöördekavadest

1933 11. august — valitsus kehtestab üleriigilise kaitseseisukorra: keelustatakse Vabadussõjalaste Liit, Noorsotsialistlik Liit jt organisatsioonid; kehtestatakse trükitoodete eeltsensuur

1933 14. oktoober — Saksamaa astub välja Rahvasteliidust, maailmasõja puhkemise oht kasvab

1933 14.– 16. oktoober — 3. rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses: vapside eelnõu saab rahva poolt toetuse

1933 17. oktoober — J.Tõnissoni valitsus astub tagasi ja tühistab kaitseseisukorra

1933 21. oktoober — ametisse astub 22. Vabariigi Valitsus Riigivanem K.Pätsi juhtimisel (kuni 9. mai 1938)

1933 30. oktoober — luuakse Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL)

1934 24. jaanuar — hakkab kehtima uus põhiseadus: riigipeaks on rahva poolt viieks aastaks valitav riigivanem, kes võib Riigikogu laiali saata, panna seadustele veto ja anda ise seadusi dekreetidena; Riigikogu on vähenenud 50-liikmeliseks; täitevvõimu teostab valitsus eesotsas peaministriga

1934 1. märts — üleriigiline rahvaloendus: Eestis elab1 miljon 126 413 inimest (88,2 % eestlasi)

1934 12. märts — K.Päts ja J.Laidoner teostavad sõjaväele tuginedes riigipöörde. Kehtestatakse kaitseseisukord: J.Laidoner nimetatakse kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitseülemaks, poliitilised koosolekud keelustatakse, vabadussõjalaste organisatsioonid suletakse, arreteeritakse üle 400 juhtiva vapsi.

1934 15. märts — K.Päts esineb Riigikogus seletusega valitsuse tegevusest, väites nagu kavatsenuks EVL riigipööret

1934 20. märts — K.Pätsi dekreediga lükatakse riigivanema ja Riigikogu valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni

1934 juuni — valitsus riigistab “Raadio Ringhäälingu”

1934 15. juuni — Tallinnas avatakse I Eesti Mängud

1934 23. juuni — esmakordselt tähistatakse Võnnu lahingu aastapäeva ametliku Võidupühana

1934 7. september — K.Päts pikendab kaitseseisukorda ühe aasta võrra

1934 15. september — siseminister K.Einbund teatab, et edaspidi saab Riigikogu kokku tulla ainult erakorralisteks istungjärkudeks valitsuse kinnitatud päevakorraga

1934 28. september — Riigikogu tuleb kokku erakorraliseks istungjärguks

1934 2. oktoober — K.Einbund lõpetab valitsuse tegevust kritiseeriva Riigikogu istungjärgu

1934 11. november — Tallinna keskvanglast põgeneb EVL liider A.Sirk

1934 detsember — esmakordselt antakse välja riigivanema kirjandusauhinnad: esimesed laureaadid A.H.Tammsaare ja K.H.Hindrey

1934 21. detsember — perioodiliste trükiste eeltsenseerimise sisseseadmine

1935 — algab nimede eestistamise aktsioon

1935 23. veebruar — kuulutatakse välja Raamatuaasta

1935 5. märts – sisekaitseülema määrusega peatatakse kõikide erakondade tegevus

1935 7. märts — asutatakse Isamaaliit, mis kujuneb riiklikuks ainuparteiks

1935 11. september — riigivanema otsusega pikendatakse kaitseseisukorda ühe aasta võrra

1935 september — luuakse Riiklik Propagandatalitus

1935 oktoober — kirjastusühisus “Loodus” hakkab välja andma raamatusarja “Nobeli laureaadid”

1935 7. detsember — kaitsepolitsei arreteerib Tallinnas vabadussõjalaste juhid

1936 6.– 25. mai — sõjaringkonnakohtus toimub teine vabadussõjalaste protsess

1936 august — K.Palusalu saab Berliini olümpiamängudel klassikalises ja vabamaadluses 2 kuldmedalit

1936 9. september — riigivanema otsusega pikendatakse kaitseseisukorda ühe aasta võrra

1936 15. september — avatakse Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna baasil Tallinna Tehnikainstituut

1936 30. oktoober — neli endist riigivanemat (J.Tõnisson, A.Piip, J.Teemant, J.Kukk) annavad K.Pätsile üle märgukirja, milles nõuavad tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde

1937 — Tartus asutatakse ajakiri “Akadeemia”

1937 — Tallinnas hakkab ilmuma ajakiri “Varamu” H.Visnapuu toimetamisel

1937 18. veebruar — Rahvuskogu tuleb kokku esimeseks istungiks

1937 26. veebruar — Rahvuskogu otsustab mitte parandada senist põhiseadust, vaid koostada uus riigivanema poolt esitatud projekti alusel

1937 aprill — Eestisse hakatakse tooma võõrtöölisi, keda rakendatakse peamiselt põllumajanduses

1937 28. juuli — Rahvuskogu võtab vastu uue põhiseduse, mille kohaselt on Eesti riigipea nimetuseks President, kes valitakse 5 aastaks; parlamendiks on kahekojaline Riigikogu (koosneb Riiginõukogust ja Riigivolikogust); rahvalt on võetud uute seaduste algatamise õigus, piiratud kodanikuõigusi jne

1937 17. august — lõpetab Rahvuskogu tegevuse

1937 18. august — Tallinna konservatooriumi juures avatakse Lavakunstikool

1937 3. september — uus põhiseadus avaldatakse “Riigi Teatajas”, algab 120-päevane üleminekuperiood, mille kestel on K.Pätsi ametinimetuseks riigihoidja

1937 12. september — kaitseseisukorda pikendatakse aasta võrra

1937 31. oktoober — Tartus pannakse nurgakivi “Vanemuise” uuele hoonele

1937 29. detsember — riigihoidja lõpetab V Riigikogu volitused

1938 1. jaanuar — jõustub uus põhiseadus

1938 29. jaanuar — Öpetatud Eesti Selts tähistab oma 100. aastapäeva

1938 24.– 25. veebruar — Riigikogu valimistel saavutab suure võidu valitsusmeelne Rahvarinne

1938 — ilmub A.Orase koostatud koguteos “Arbujad”

1938 24. aprill — Riigikogu, Riiginõukogu ja Omavalitsuse esindajate kogu ühiskoosolekul valitakse Eesti Vabariigi presidendiks Konstantin Päts

1938 5. mai — Riigikogu võtab vastu amnestiaseaduse, mille alusel vabastatakse kõik poliitvangid

1938 9. mai – President kinnitab ametisse 23. Vabariigi Valitsuse peaminister K.Eenpaluga eesotsas (välisminister K.Selter)

1938 23.– 25. juuni — XI üldlaulupidu

1938 22. oktoober — Tartus avatakse Eesti Teaduste Akadeemia

1939 28. aprill — sõjaoht kasvab: Saksamaa tühistab ühepoolselt mittekallaletungilepingu Poolaga ja mereväelepingu Suurbritanniaga

1939 24. mai — suur tulekahju Petseris: 1500 inimest jääb peavarjuta

1939 7. juuni — Eesti ja Läti välisministrid kirjutavad Berliinis alla mittekallaletungilepingule Saksamaaga (seda tõlgendatakse Eesti nihkumisena Saksa mõjusfääri)

1939 16. juuni — Tallinnas avatakse II Eesti Mängud

1939 23. august — Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitakse mittekallaletungi pakt (Molotov–Ribbentropi pakt), mille salajane lisaga jagatakse mõjutsoonid Ida–Euroopas. Eesti satub Nõukogude Liidu mõjutsooni.

1939 1. september — II maailmasõja algus: Saksa väed tungivad Poolasse

1939 3. september — avatakse “Vanemuise” uus teatrisaal

1939 8. september — valitsus pikendab kaitseseisukorda 1 aasta võrra

1939 17. september — Punaarmee alustab sissetungi Poolasse

1939 18. september — intsident Poola allveelaevaga “Orzel”

1939 28. september — Moskvas kirjutatakse alla Eesti ja Nõukogude Liidu vastastikuse abistamise paktile, mille tulemusena Eesti lubab paigutada oma territooriumile nõukogude sõjaväebaasid (25 000 mehega)

1939 4. oktoober — K.Eenpalu valitsus astub tagasi

1939 7. oktoober — Hitleri otsus baltisakslaste kodumaale kutsumise kohta, saabuvad esimesed laevad ümberasujate transpordiks

1939 12. oktoober — President kinnitab viimase, 24. Vabariigi Valitsuse koosseisus: peaminister J.Uluots, välisminister A.Piip, siseminister A.Jürima, kohtuminister A.Assor, põllutööminister A.Tupits, majandusminister A.Sepp, haridusminister P.Kogermann, sõjaminister N.Reek, teedeminister N.Viitak, sotsiaalminister O.Kask, portfellita minister A.Oidermaa (kuni 21. juuni 1940)

1939 18. oktoober — Tallinnast lahkuvad esimesed baltisaksa ümberasujad, Algab Punaarmee vägede sissemarss Eestisse

1939 30. november — algab Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel

1939 5.– 14. dets. — J.Laidoner visiidil Moskvas

1939 14. dets. — Nõukogude Liit heidetakse välja Rahvasteliidust

1940 12. märts — lõpeb Talvesõda, Soome säilitab iseseisvuse

1940 18. mai — Tallinnast lahkub viimane laev ümberasujatega (lahkunud on umbes 17000 baltisakslast)

1940 14. juuni — vene baasiväed Eestis seatakse lahinguvalmis

1940 16. juuni — Nõukogude Liit esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist oma territooriumile. Eesti valitsus võtab ultimaatumi vastu ja astub tagasi.

1940 17. juuni — Nõukogude sõjaväebaasidesse Eestis saabuvad täiendavalt 80 000 sõdurit, eraisikutelt korjatakse relvad kokku, rahvakogunemised keelatakse

1940 19. juuni — ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri A.Ždanovi visiit Tallinnasse

1940 21. juuni — kommunistide miitingud ja demonstratsioonid. A.Ždanovi mõjutusel määratakse ametisse uus valitsus J.Varesega eesotsas

1940 22. juuni — J.Laidoner vabastatakse ametist

1940 27. juuni — suletakse Kaitseliit, Isamaaliit, Haridusliit jm Kaitseliidu asemele luuakse Rahva Omakaitse (RO)

1940 5. juuli — saadetakse laiali Riigikogu

1940 14.– 15. juuli — poliitilise surve tingimustes (kõigi kandidaadid peale kommunistliku partei esindajate on nimekirjadest kõrvaldatud) toimuvad parlamendi uue koosseisu valimised

1940 18. juuli — J.Laidoner koos perega küüditatakse Nõukogude Liitu

1940 20. juuli — likvideeritakse Eesti Teaduste Akadeemia

1940 21.– 23. juuli — Riigivolikogu istungjärgul kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

1940 26. juuli — algab natsionaliseerimine

1940 30. juuli — President K.Päts perega küüditatakse Nõukogude Liitu

1940 5. august — Eesti läheb üle Moskva kellaajale

1940 6. august — Moskvas arvatakse Eesti NSVL Ülemnõukogu poolt Nõukogude Liidu koosseisu

1940 25. august — Riigivolikogu võtab vastu ENSV konstitutsiooni

1940 24. november — rahareform: kroonid asendatakse rubladega

1940 13. detsember — arreteeritakse J.Tõnisson

1940 18. detsember — Hitler kinnitab “Barbarossa” plaani, mis sisaldab sõjategevuse kava Nõukogude Liidu vastu

1940 — ajakiri “Varamu” asemel hakkab ilmuma “Viisnurk”, paljud senised ajalehed– ajakirjad lõpetavad ilmumise