Eesti Vabariigi President tunnustab 4. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis rahvaluulekogujaid ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud eluloovõistlusest osavõtjaid.

Teisipäeval, 4. aprillil kell 16.00 algaval aktusel annab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid üle Eesti Vabariigi Presidendi 2016. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Samas autasustatakse eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus“ võitjaid.


Aktusele eelneb kell 13.00–15.00 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ühine eluloo- ja kaastööliste päev, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud 2016. aastast ja kavandatakse uut. Eelmine aasta paistis silma mitmekülgsena, tuues muuhulgas rahvaluule arhiivi nii väärtuslikud saami folkloori salvestused kui sõdurpoisi kirjad sõjaväest. Nagu mitmel eelnevalgi aastal, on märkimisväärne üliõpilaste panus, kes paistavad silma uudsete kogumisteemade ning lähenemisnurkadega. Kuulutatakse välja 2017. aasta kogumisteema „Perekonnanimi ja selle lugu“, kuhu oodatakse töid nimede ajaloost, tähendustest, tähtsusest nende kandjatele.

Eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus“ kokkuvõtted juhatab sisse eestkõneleja Kristiina Ehin, žürii nimel kõneleb dr Tiina Ann Kirss.  Võistlusele saadeti 193 kaastööd, mille seas leidus elulugusid eestlastelt üle maailma. Laekus nii köidetud suguvõsaraamatuid kui huvitavaid detailseid mälestuslugusid, nt elu muutumisest 1990. aastatel. Võistlusel välja kuulutatud armastuse-teema tuleb esile vaoshoitult. „Kui seda väljendataks suurtest emotsioonidest tulvil, siis ma ei usuks seda,“ tõdes žürii liige Merle Karusoo. Kuna kirjutajate hulka on astunud uued põlvkonnad, kajastatakse varasemast vähem 20. sajandi keskpaiga pöördelisi aegu. Päeva jooksul esitavad saabunud elulugudest katkeid teatri Must Kast näitlejad.

Üritusel esitletakse  Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölise, meremehe ja kirjaniku Jegard Kõmmuse elulooraamatut „Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost I“. Raamatu on toimetanud Helen Kõmmus ning välja andnud EKM Teaduskirjastus.

Arhiivide kaastöölisi on auhindadega toetanud Eesti Kultuurkapital, Mõisakeraamika, Piusa Savikoda, kirjastused Tänapäev, Rahva Raamat ja Petrone Print.
Korraldajad: EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Elulugude Ühendus

Lähem info Astrid Tuisk: 7377730, era@folklore.ee
Elulood: Marin Laak, 5269320, marin@kirmus.ee


Kava:
Eluloo- ja kaastööliste päev
13.00    Avasõnad – Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv
13.05    Ülevaade ERA 2016. aasta kaastöödest ja eluloovõistlusest – Astrid Tuisk
13.20    Eesti perekonnanimeraamatu kavast  – Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
13.30    2017. aasta kogumisteema „Perekonnanimi ja selle lugu“ – Valdo Valper
13.35    Rahvaluule arhiivi kaastööliste tänamine
13.50    Jegard Kõmmuse raamatu „Hiiumaa meremees jutustab“ esitlus – Helen Kõmmus

14.00    Teater Must Kast: eesti elulood I
14.05    Elulaulu jäljed – Kristiina Ehin, võistluse eestkõneleja
14.15    Kokkuvõte eluloovõistlusest –  Tiina Ann Kirss, žürii esindaja
14.30    Eluloovõistluse parimate osalejate tunnustamine
14.55    Raamatust „Eesti elulood IV“ – Tauno Vahter,  kirjastuse Tänapäev peatoimetaja
15.00    Lõuna

Aktus
16.00    Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
16.05     Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluule kogumispreemiad
16.15    Teater Must Kast: eesti elulood II
16.25    Eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus” võitjate autasustamine
16.30    Pildistamine
16.45    Teater Must Kast: eesti elulood III


Gustav Suitsu luulepreemia üleandmine Eesti Kirjandusmuuseumis 14.03.2017

14. märtsil kell 16 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Gustav Suitsu luulepreemia üleandmine.

Esinevad Rauno Alliksaar, Siim Lill, Mart Velsker ja luulepreemia laureaat.

Musitseerivad Marvin Mitt ja Ingrid Rabi.


Lähem info:

Anne Evrecht, anne. evrecht@kultuurkapital.ee, tel 744 1500

Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, tel 737 7700

 

Kaheteistkümnes folkloristide talvekonverents "Folkloor ja avalikkus"

Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.

2017. aastal toimuva konverentsi üldteema on „Folkloor ja avalikkus“. Konverentsil võtame vaatluse alla folkloori ja folkloristide suhted avalikkusega. Uurime, kuidas osaleb folkloor avalikkuse loomisel/elushoidmisel? Millist infot annavad folkloori eri vormid meile avalikkuse kaasaegsest seistust? Milline on folkloristide roll folkloorinähtuste uutesse kontekstidesse lülitamises ja kaasaegsete avalike debattide mõtestamises?

Folkloristide suhe avalikkusega on olnud aegade jooksul tihe (ehkki muutuv ning kohati pingelinegi). 19. sajandi rahvusromantism tegi folkloorist/folkloristikast otseselt avaliku nähtuse, hilisemad uurijad on pööranud tähelepanu pigem folkloori levikuga seotud privaatsetele kontekstidele, aga folkloristide uurimused ja akadeemilised folkloorikogu(miku)d tõstavad need olukorrad paratamatult üldisemale avalikule väljale.

Sellega paralleelselt on muutunud avalikkuse enese olemus – tänapäeval ei saa me rääkida ainult ühest avalikkusest, vaid mitmetest erinevatest avalikkustest. Avalikkuse teema on tihedalt seotud küsimusega žanridest, auditooriumiloomest ning küsimusega sellest, kellel on õigus kõneleda teatud olukorras teatud teemadest. Milline on avalikkuse suhe riigi, rahvuse ja privaatsfääriga? Kuidas suhestub see folkloristidele tavapärasemate rühma ja kogukonna mõistetega?

Folkloristide vaatepunkt hõlmab kaks olulist märksõna: vastutus ja retseptsioon. Ühelt poolt vastutus kogukondade ees, kelle pärandi folkloristide uurimused asetavad varasemast tunduvalt erineva auditooriumi kasutusse. Teisalt küsimus sellest, kuidas folkloristid peaksid reageerima oma uurimuste/tööde avalikule retseptsioonile – mida teha, kui vastuvõtja tõlgendusraam on uurija omast kardinaalselt erinev ning tagajärjed võivad olla ootamatud ja konfliktsed?

Seekordne talvekonverents on pühendatud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juubelile – osakonna eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektor loodi 1947. aastal.

Konverentsi osavõtumaks on 15 eurot.

 

Lähem info: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/ftk/


"Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail"

Reedel, 17. veebruaril toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5 auditoorium M-134) konverents "Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail". Konverents on pühendatud varalahkunud keeleteadlase Katre Õimu (25. VIII 1970 – 20. VII 2016) mälestusele. Ettekanded haakuvad Katre Õimu tegevusvaldkonade ja uurimisteemadega: kognitiivne lingvistika ja fraseoloogia, morfosüntaks ja sõnaloome, semantika ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatse analüüsi vahendite arendamine.

Kava

10.30 Tervituskohv
11.00 Tõnu Viik. Avasõnad
11.10 Pille Eslon. Lingvisti teekond
11.30 Ann Veismann. Ajast ajametafoorides
12.00 Reet Kasik. Struktuurne tähendus ja leksikaalne tähendus sõnamoodustuses
12.30 Mati Hint. Sihitise käände muutumine
13.00–14.00 Lõuna
14.00 Mare Kõiva. Kuidas maailmad on struktureeritud. Fraseoloogia võimalusi
14.30 Pirkko Muikku-Werner. Virolaiset ja suomalaiset idiomeja lainaamassa
15.00 Piret Voolaid. Folkloori lühivormide andmebaasid - keeleteekondade peegeldajad
15.30–15.45 Kohvipaus
15.45 Jelena Kallas, Margit Langemets. Püsiühendid sõnaraamatutes
16.15 Asta Õim. Uuendatud fraseoloogiasõnaraamat: tulevikunägemus
16.45 Lõpetamine

Konverentsi kava ja ettekannete kokkuvõtted on veebiaadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/keel
Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Emakeele Selts, Eesti-uuringute Tippkeskus, sündmust toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) uuringufond, Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5.

Info: Pille Eslon, peslon@tlu.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

 

"Loomingu Raamatukogu" 60

„Loomingu Raamatukogu“ 60 juubelipidustused jõuavad Tartusse

Eesti Kirjandusmuuseumis avatakse 6. veebruaril kell 15.00 pidulikult „Loomingu Raamatukogu“ ajaloole pühendatud näitus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu kogudest.

Sõna saavad näituse koostajad Vilve Asmer ja Ave Pill, kirjandusteadlane Sirje Olesk ja LR-i pikaaegne toimetaja Anu Saluäär, tõlkija Kalle Kasemaa ja Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg. Õhtu lõpetab vestlusring LR-i ajaloo ja kaasaja teemadel, mida juhib Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv.

Kohapeal on võimalik osta soodushinnaga uuemaid ja vanemaid LR-i raamatuid ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi väljaandeid.


Kontakt: Marin Laak

Tel: 52 69 320

E-post: marin.laak@kirmus.ee


Üritust toetavad:

SA Kultuurileht
EKL Tartu osakond
EKM kultuuriloo ja kirjandusuurimise töörühm (IUT22-2)

 

ARSi pidulik ettekandepäev – Mall Hiiemäe 80!


Neljapäeval, 26. jaanuaril 2017 kell 14.00
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42)

Kava
14.00 Eda Kalmre. Ühest rahvalikust ballaadist. Rahvalaul ja -jutud
Sambla Anust
Kohvipaus
15.15 Ergo-Hart Västrik. Metsik ja muud kujud 20 aastat hiljem
15.45 Aado Lintrop. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik
16.15 Eerik Leibak. Miks on lindudel sellised nimed?

16.45 Raamatute ja näituse tutvustus
Reeli Reinaus „Igal lapsel oma õnn. Sünniuskumused“
Mall Hiiemäe „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ (2. trükk)
Mall Hiiemäele pühendatud näituse „Folklorist ja fotoaparaat“ tutvustus
Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis.

17.00 Õnnitlemine

Korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseumi
Eesti Rahvaluule Arhiiv (HTM projekt IUT 22-4)
Täpsem info: Risto Järv (risto@folklore.ee) 51 904 371, Kärri Toomeos-Orglaan (karri@folklore.ee) 55 571 447

 

 

 

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja Kreutzwaldi päevade 60. konverents „Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised“

Annual conference of CEES and annual 60th Kreutzwald Days conference „Oral and written in culture: Connections and collisions“

 

 

12.–13. detsembril 2016 Eesti Kirjandusmuuseumis / December 12–13, 2016, in Estonian Literary Museum, Tartu

 

10.00 Avamine / Opening

10.15–11.45
Juhatab / Chair Liina Lukas
Andris Levans, Das Wort ist mein Gesicht. Überlegungen zum Verhältnis von Mündlichkeit, Schriftlichkeit und Gedächtnis im mittelalterlichen Livland
Terry Gunnell, Performance and Audience, Time and Space, Sound and Vision. The Uses of the Performance Studies Approach for the Study of Folklore Past and Present

11.45–12.15 Kohvipaus / Coffee break

12.15–13.45
Juhatab / Chair Andris Levans
Gustavs Strenga, A written text in an oral environment. The Beer Carters and Carters brotherhoods’ account books in Riga (1450–1530) as an example of interaction between oral and written
Juhan Kreem, Chronist und Gerüchte. Mündliche Information in die Livländische Historien von Johann Renner
Kristi Viiding, Der Anfang der Livländischen Gelegenheitsdichtung vor der Reformation: Johannes Lohmüller

13.45–14.45 Lõuna  / Lunch break

14.45–16.15 Paralleelsektsioon  (suur saal) / Parallel session (Main Hall)
Juhatab / Chair Reet Hiiemäe
Raivis Bičevskis, Johann Georg Hamanns sinnliche Sprache der Natur im Kontext der Mündlichkeit und Schriftlichkeit in der Kultur
Ulrike Plath, Die Predigt zwischen Mündlichkeit und Schriftlichkeit: Karl Gottlob Sonntags Reflexionen über das gelesene und gesprochene Wort
Jürgen Beyer, Gotländische Grabsteine als Sagenkerne

14.45–16.15 Paralleelsektsioon  (arhiivraamatukogu saal) / Parallel session (Library Hall)
Juhatab / Chair Triinu Ojamaa
Ekaterina Anastasova, Constructing an identity in immigration – between folklore and classic literature
Leena Kurvet-Käosaar, Diary on the Margins of Written Culture
Tiina Ann Kirss, Standing on the Bridge: The Passage of Life Stories between Oral and Written

16.15 Projektide tutvustused, raamatuesitlused / Project introductions and book presentations
Linda Kaljundi, Finnish Literary Society's projects on oral and literary cultures around the Baltic Sea region – perspectives of comparative research
Peeter Tinits, Oleg Sobchuk, Artjom Shelya, Cultural Evolution Seminars
Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar, Methis. Studia Humaniora Estonica nr 17/18, võrdleva kirjandusteaduse erinumber
Nikolay Kuznetsov, Фольклористика Коми.
Kanni Labi, Transmeedialised siirded. Paar sammukest XXIX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2013.

Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi kõne / Speech by the Estonian Literary Museum, Director Urmas Sutrop
Eve Annuk, Kreutzwaldi päevad fotodel / Past Kreutzwald Days in photos

17.30 Näituse „Läänemeresoome keelte ja kultuuride uurijad I. Enn Ernits“ avamine. Tutvustab Heinike Heinsoo / Opening of the exhibition „Researchers of the Finnic languages and cultures I. Enn Ernits“. Introducer Heinike Heinsoo

17.45 Vastuvõtt / Reception

Teisipäev, 13.  detsember / Tuesday, 13 December

9.00–11.00
Juhatab / Chair Renate Pajusalu
Helle Metslang, Külli Habicht, Vahekeelne või emakeelne eesti kirjakeel?
Liina Lindström, Kristel Uiboaed, Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Murdekeele süntaks kui suuline süntaks
Reet Bender, Alamsaksa keelest baltisaksa keeleni – mismoodi, miks ja kuidas?
Aivar Põldvee, Loevad ja kirjutavad. Kirjakeel ja eesti talupojad Rootsi ajal

11.00 Kohvipaus / Coffee break

11.00–13.00 Balti kirjakultuuri ajaloo keelerühma töötuba (neljanda korruse seminariruum) / Chapter from the history of Baltic literary culture (workshop in the fourth-floor seminar room)
Juhatab / Chair Kristiina Ross

11.30–13.30 Paralleelsektsioon (suur saal) / Parallel session (Main Hall)
Juhatab / Chair Heiki-Jaan Kaalep
Hille Pajupuu, Rene Altrov, Hääle meeldivuse aspekte
Lya Meister, Einar Meister, Eesti laste kõne põhitooni ja vokaaliruumi areng
Ell Vahtramäe, Vormilt kirjalik, sisult suuline: uurijana 10 aastat online-foorumites
Anneli Baran, Vellerismist eesti traditsioonis – suulise ja kirjaliku piirimailt

13.30–14.30 Lõuna / Lunch break

14.30–16.30 Paralleelsektsioon (suur saal) / Parallel session (Main Hall)
Juhatab / Chair Eda Kalmre
Tiiu Jaago, Suulisus kirjakultuuri ajajärgul – pidevalt jätkuv protsess
Mare Kõiva, Unenäopäevik – kirjalik suuline rahvaluuleliik
Liina Lukas, Grimmide kajad Eestis
Zurab Japua, Герой Дыд и святилище Дыдрыпщ: о религиозных мотивах в эпосе

14.30–16.00 Paralleelsektsioon (arhiivraamatukogu saal) / Parallel session (Library Hall)
Juhatab / Chair Piret Voolaid
Kärri Toomeos-Orglaan, Seto jututraditsioon suulise ja kirjaliku kultuuri piirimail
Katre Kikas, Rahvaluulekogujad H. A. Shults ja J. Pint suulise ja kirjaliku, meenutatu ja unustatu vahel
Kristel Vilbaste, Mikk Sarv, Suulisus ja kirjalikkus allikapärimuses Taevaskoja Emalätte näitel

16.30–16.45 Kohvipaus / Coffee break

16.45–18.15
Juhatab / Chair Marin Laak
Eduard Parhomenko, Siin- ja teispool filosoofia kõnelisust Tõnu Luige loengutes
Triinu Ojamaa, Armastusest diasporaaeestlaste intervjuude ja eksiilkirjanduse näitel
Anneli Saro, Teatri emantsipeerumine kirjandusest?

18.15 Lõpuarutelu / Final discussion


Korraldajad: IUT 20-1 „Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas“  ja CEESi kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm.
Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalsete uurimisprojektidega IUT 20-1 ja IUT 22-5.

Korraldustoimkond:

Liina Lukas, liina.lukas@ut.ee
Meelis Roll, meelis.roll@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee
Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Folkloristid koorivad regilaulult seitse nahka



Eesti ja Soome folkloristid kogunevad 30. novembril ja 1. detsembril
Tartusse Eesti Kirjandusmuuseumi üheksandale regilaulukonverentsile
"Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest".
Kahe päeva jooksul astuvad laulu-uurijad üles 15 ettekandega,
tutvustatakse ka regilauluväljaandeid. "Vanem rahvalaulutraditsioon on
ammendamatu uurimisallikas nii folkloristidele kui ka naaberteaduste
esindajatele," tõdeb konverentsi korraldaja Mari Sarv. "Regilaule
vaadeldaksegi konverentsil mitmest küljest. Ettekannetes arutatakse nii
regilaulu meetrika, meloodika kui poeetika üle, kõneldakse regilaulu
algusajast, üleminekuvormidest ja uuskasutusest." Folkloristid
käsitlevad ka rahvalauludes peegelduvat omaaegset mütoloogilist,
ajaloolist ja ühiskondlikku tegelikkust.
Konverentsil esitletakse Ingrid Rüütli raamatut "Muhumaa laule ja
lugusid" (EKM Teaduskirjastus, 2016). Raamat tutvustab muhulaste
lauluvara 20. sajandi alguses, mil regilauludest olid säilinud peamiselt
hällilaulud, aga ka mõned meestelaulud, uuemas, lõppriimilises
rahvalaulus oli valdav meestelaul.
"Regilaulukonverentsid on kujunenud traditsiooniks ja oodatud
sündmuseks," rõõmustab Mari Sarv. Regilaulutraditsioon ühendab enamikku
läänemeresoome rahvaid, mistõttu üle aasta toimuvale konverentsile
kogunevad tavapäraselt eesti ja soome folkloristid ning hõimurahvaste
vanema poeetilise ja muusikalise pärimuse uurijad.

Konverentsi kava ja teesid leiab aadressilt
http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2016/

Vaata raamatu "Muhumaa laule ja lugusid" tutvustust
http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=84

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
ja Eesti-uuringute Tippkeskus. Korraldamist toetavad Haridus- ja
Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu
Fondi kaudu.

Lähem info:
Mari Sarv, mari@folklore.ee
Liina Saarlo, liina@folklore.ee
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu
7377 730; 5211 663



Konverentsi "Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest
küljest" kava


Kolmapäeval, 30. novembril
10.15 avasõnad
10.30-11.30
Lotte Tarkka    Myth, Utopia, and the Unseen: An Academic History of
‘Imagination’ in the Study of  Runosongs
Hasso Krull    Sääse sääre luista: regilaul kui puhas minevik
12.00-13.30
Frog    Some Thoughts on the History of the Common Finnic Alliterative
Tetrameter and Poetic System: A Late Proto-Finnic Phenomenon?
Ilpo Saastamoinen    Kalevala-melodiikka globaalisesta näkökulmasta
Janika Oras    Rütmimängud ja keeleloogika. Seto regilaulu värsimõõdust
15.00-16.30
Kati Kallio    Fussy boundaries of runo-song
Aado Lintrop    Toompealt tuleb Toomas poega. Kuidas suhestub vana
rahvalaul regilauluks nimetatud uusloominguga
Liisi Laanemets    Seto temaatika eesti klassikalises muusikas
17.30 film, kontsert, piduõhtu

Neljapäeval, 1. detsembril
10.00-11.00
Andreas Kalkun    Linikpää’, leelotagõ’! Kaetud peaga naiste hääled
Natalia Ermakov    Itkud kui ühiskonna elu peegeldus naiste maailmavaate
kaudu
11.30-13.00
Ruth Mirov    Kuri kodu. Ühe Vaivara regilaulu analüüs
Kanni Labi    Noorte korjatud vanad laulud – Narvast ja Vaivarast või
mujalt
Kristi Salve    Laiuse lepad, linad ja laulud
14.30-15.30
Pikne Kama    Hukkamised ja matused märgaladel: regilauludes kajastuva
teabe seostamine mineviku sündmustega
Jukka Saarinen    Runoreki ja Tuonelan matka

Mis tehtud, mis teoksil
Eda-Kai Simmermann    Interneti-regilaulikud
Raina Liiva & co    Regilauluandmebaasi kaardirakendus

Raamatuesitlus:
Ingrid Rüütel    Muhumaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse II.

Ettekanded on eesti, soome ja inglise keeles.
Teesid leheküljel http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2016/
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
ja Eesti-uuringute Tippkeskus. Korraldamist toetavad Haridus- ja
Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu
Fondi kaudu.

Lähem info: Mari Sarv, mari@folklore.ee
Liina Saarlo, liina@folklore.ee

 

Lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar Eesti Rahva Muuseumis


1.–2. detsembril 2016. aastal toimub Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee
2, Tartu) lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar “Naer ja nutt on
kaksikvennad”.
Seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi
emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel.
Alates 2010. aastast Tartus toimuval kahepäevasel seminaril saavad
traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad ja alushariduse
praktikud. Seekordse seminari keskmes on eesti keel ja emotsioonid,
tunnete mitmekülgsed väljendusviisid emakeeles, tutvustatakse
emotsioonide temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris.
Ettekannetes uuritakse, kuidas tunnetest rääkida ja nendega toime tulla.
Tähelepanu all on emotsioonide väljendamine keeles, tunnete väljendused
huumori ja nalja, laste hirmude kaudu, vaadeldakse erinevate
emotsioonide tähendusi keeles ja lastega seotud pärimuses.
Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse praktilisi väljundeid ja
õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on ühtlasi omandada teadmisi
selle kohta, kuidas rikastada tunnetealast sõnavara, lahendada
emotsioonidega seotud probleeme lasteaias, ühtlasi edendada eesti keele
õpetamist.

KAVA

Neljapäev, 1. detsember
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine
11.15  Signe Raudik (Tartu Ülikool): Laps räägib siis, kui ...
12.15 Angela Jakobson (Tartu Ülikool): Tunnete kaardid – mis, kellele,
kuidas?
13.15–14.15 Lõuna
14.15 Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseum): Mis tuleb pika ilu peale?
Huumor kollektiivis
14.45 Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum): Siin lasteaias on kõik
sõbrased: Laste naljakad ütlused kui emotsionaalne rühmapärimus
15.15 Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum): Zombid, tulnukad ja
Slenderman: üleloomulikud olendid tänapäeva laste pärimuses
15.45–16.00 Kohvipaus
16.00–17.30 Eesti Rahva Muuseumi uute püsinäituste tutvustus

Reede, 2. detsember
9.00 Ene Vainik (Eesti Keele Instituut): Tunne tundeid nimepidi
9.45–11.30 Praktilised töötoad
Janika Oras (Eesti Kirjandusmuuseum): Ringmängu rõõm
Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum): Koduga seotud emotsioonid
11.30–12.15 Kolleegilt kolleegile
12.15 Seminari lõpetamine, tunnistuste kätteandmine

Koolitusseminari koduleht http://folklore.ee/kp/lp/2016/ , varasemate
koolituste kohta vt http://folklore.ee/kp/lp/
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum,
Eesti-uuringute Tippkeskus,  Haridus- ja Teadusministeerium. Seminari
toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee; Kadri Sõrmus,
kadri.sormus@ut.ee; Virve Tuubel, Virve.Tuubel@erm.ee

 

"Su sügavad salved on kuhjaga täis." Betti Alver 110

 

16. novembril algusega kell 14.00 toimub  Betti Alver 110. sünniaastapäevaks pühendatud konverents

 

KAVA

14.00-14.05 MARIN LAAK, LEENA KURVET-KÄOSAAR - Avasõnad

14.05-14.15 Karl Muru: Betti Alver, mu südamedaam luules (videomontaaž)

14.15-14.45 TIINA ANN KIRSS - „Tähetunni" tõlgendushorisonte

14.45-15.15 REIN VEIDEMANN - Betti Alveri _sõnarine_

15.15-15.45 ELE SÜVALEP - Luuletaja ja Professor

15.45-16.15 Kohvipaus

16.15-16.45 MICHELLE MUELLER - Deiktilised parallelismid Betti Alveri
luules

 16.45-17.15 KRISTI METSTE - Autobiograafia ilminguid Betti Alveri
luules

 17.15-17.45 JANIKA KRONBERG - Ristikivi ja Alver

18.15-19.15

Tähetund Eesti Naisüliõpilaste Seltsiga.

ENÜS esitab läbi tantsu ja luulelugemise nägemuse auvilistlase Betti
Alveri loomingust, täiendades päeva akadeemilist osa Betti Alveri
loominguga peetud dialoogiga.

Ansambli Põhja Konn laulja Valter Soosalu esitleb Betti Alveri
tekstidele kirjutatud laule peagi ilmuvalt debüütalbumilt „Põhja Konn."

Korraldajad: EKM kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise töörühm
(IUT22-2) ja Eesti Naisüliõpilaste Selts.

Üritust toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute
tippkeskus) ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur.

 

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents "Välitööd ja konfliktid"

 

Neljapäeval, 27. oktoobril 2016, algusega kell 10.30 toimub Tartu
Ülikooli Philosophicumis (Jakobi 2), ruumis 114 Akadeemilise Rahvaluule
Seltsi konverents "Välitööd ja konfliktid".

Konverentsi „Välitööd ja konfliktid“ keskmes on erinevad konfliktid,
lahkhelid ja erimeelsused, millega uurija väljal olles kokku võib
puutuda. Konfliktid võivad lähtuda nii uuritavast kogukonnast, uurija ja
kogukonna vahelistest eriarvamustest kui ka uurija enda sisemistest
kõhklustest. Kas kultuuri-uurija ülesandeks on pelk konflikte
kajastavate sündmuste ning verbaalsete ja visuaalsete väljenduste
jäädvustamine? Või saab folklorist, etnoloog või antropoloog täita ka
vahendaja rolli erinevate maailmanägemistega rühmade vahelises
suhtluses?

Konverentsil saavad sõna kultuuri-uurijad, kes on välitööde käigus kokku
puutunud eri laadi konfliktidega: nii sellistega, mille muutmine ei ole
nende võimuses, kui ka sellistega, mis on tihedalt seotud uurija
isikuga. Ettekannetes ja vestlusringides käsitletakse nii varasematel
aegadel toimunud välitöid Eestis kui ka uurijate endi kogemusi
välitööpiirkondades üle maailma: Kanadast Kirde-Indiani.

Välitööpraktikate analüüsile pühendatud konverentse korraldab
Akadeemiline Rahvaluule Selts juba alates 2003. aastast. Konverents on
foorumiks erinevatest institutsioonidest pärit teadlastele, kes otsivad
vastuseid välitöödel loodavate allikate ja nende uurimisega seotud
küsimustele.

Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keel.

Konverentsi kava ja teesid:
http://www.folklore.ee/rl/inste/ars/yritused/kogumiskonv4.html
Konverentsi korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, TÜ eesti ja
võrdleva rahvaluule osakond ja Eesti Kirjandusmuuseum.

Info: Merili Metsvahi merili.metsvahi@ut.ee, Anu Korb@anu@folklore.ee,
Katre Kikas katreki@folklore.ee.

 

OSKAR KALLASE PÄEV -- XXVI eesti raamatuteaduse konverents


25. oktoobril 2016 Eesti Kirjandusmuuseumis

KAVA

11.00--13.15

Avasõna

Lauri Frei Trükiste fiktiivsed ilmumisandmed Eesti ja Läti raamatuloos

Rene Haljasmäe Köitjate märgised nahkköidetel

Reet Bender "...ja ise lugedes õppisin ma rohkem kui ülikoolis loengutel
käies" (O. Hartge). Raamatutest ja lugemisest baltisaksa memuaristika
valguses

Heino Räim Oskar Kallase kadunud portreemaalist

14.15-16.15

Edith Hermann    Eesti ja naaberriikide kauneimate raamatute
konkursid

Tiiu Reimo Raamatuajaloo uurimisest Läänemere ruumis 21. sajandi
alguskümnenditel

Mare Lott Raamat muutuste tuules

Merike Kiipus Trükisepärandi digiteerimisprojektidest

Kontakt:

Merike Kiipus

merike@kirmus.ee <mailto:merike@kirmus.ee>

7377711

 

Doktorantide sügiskool “Dialoogid subkultuuridega” (17.-18. nov 2016) Jäneda mõisas

 

Programm

 

  1. november

9.00 Start tellitud bussis kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42, Tartu) eest Jäneda suunas

10.30-11.00 Saabumine, majutumine, tervituskohv Jänedal

11.00-11.15 Reet Hiiemäe. Introduction: dialogues with subcultures

11.15-12.15 Aimar Ventsel. Does subculture exist outside of the society?

12.15-13.45 Kaarina Koski. Alternative spirituality: subcultures and outsiders

13.45-14.45 Lõunasöök

14.45-16.15 Tõnu Tender. Suletud subkultuuride subproduktidest: kinnipidamiskoha ja sõjaväe slängist ja riitustest

16.15-16.30 Kohvipaus

16.30-17.00 Airi Liimets. Elustiili konfiguratsioonidest ehk mida võib kõneleda
inimesest tema kuulatav muusika

17.00-17.30 Tauri Tuvikene. Jalakäijad kui erinev ühiskonnarühm?

17.30-18.00 Liina Paales. Väljakutsed ja võimalused kurtide rahvarühma folkloori kogumisel

18.00-18.30 Maia Möller. Ökokogukonnad – kogukondlikkus kui paratamatus ja paradoks

18.30-19.30 Mõisaekskursioon

19.30-20.30 Õhtusöök

20.30-23.30 Vaba suhtlus (filmiprogramm jm)

 

  1. november

8.30-9.30 Hommikusöök

9.30-11.00 Eileen Barker. Studying New Religious Movements

11.00-12.30 Vadim Andrejev. Язык молодежных субкультур России: своё и чужое / Noorte subkultuuride keel Venemaal: oma ja võõras; eestikeelse tõlkega

12.30-13.30 Lõunasöök

13.30-15.00 Paralleelpaneel 1: venekeelne arutelusektsioon “Väikerahvaste ja minoriteetide keelelised ja usundilised väljendused” (Erik Yuzukayn. Марийские осенние моления: портрет марийского богомольца; Heinike Heinsoo. Водь (vaďďalaizõd) - язык, культура и идентичность; Tatjana Toropova. Воспитание эмпатии и толерантности через обучение иностранному языку)

13.30-15.00 Paralleelpaneel 2: Mare Kõiva, Reet Hiiemäe. Workshop about publishing research results in Estonian and international scientific journals – visibility and interdisciplinarity

15.00-15.15 Kohvipaus

15.15-15.45 Aivar Jürgenson. Kultuurilistest piiridest kodu- ja Venemaa eestlaste vahel

15.45-16.15 Piret Voolaid. Grafiti – teekond subkultuurist peavoolu

16.15-16.45 Helle Kaasik. Ayahuasca rituaalides osalejate vaimsus ja psühholoogia

16.45-17.00 Kokkuvõte

17.00-17.30 Lahkumisamps, asjade pakkimine

Orienteeruv Tartusse jõudmise kellaaeg 19.00.

 

Kontakt: Reet Hiiemäe

Eesti Kirjandusmuuseumi teadur

reet@folklore.ee

 

Ürituse toimumist finantseerivad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Kirjandusmuuseumi ASTRA projekt EKMDHUM), Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjandusmuuseum

 

        

 

 Visuaalse digitaalhumanitaaria konverents Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 12.-14. oktoobril

Konverents
"Visuaalne digitaalhumanitaaria:
humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine"
12.-14. oktoobril 2016 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

Digitaalsete tehnoloogiate ja suhtluskanalite arengu ja levikuga seoses on
visuaalsus ja multimediaalsus muutunud tänapäevakultuuri ja ka teaduse üha
olulisemateks aspektideks. Konverentsi keskmes on visuaalsete meetodite kasutamine
ja visuaalse ja multimediaalse allikainese rakendamine humanitaarteaduste eri
aladel.

Konverents on neljas Eesti digitaalhumanitaaria konverentside seerias ning sel
aastal korraldavad seda ühiselt Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti
Kirjandusmuuseum ning Eesti-uuringute tippkeskus. Konverentsi korraldamist toetavad
Eesti Keeleressursside Keskus ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsiprogrammis on
peaettekanded Raivo Kelomehelt (Eesti Kunstiakadeemia) ja Peter Grzybekilt (Grazi
Ülikool, Austria), neli ettekandepaneeli, tööpajad Moses Boudouridese (Patrase
Ülikool, Kreeka) ja Peter Grzybekiga ning Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi
koosolek. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Kolmapäev, 12. oktoober
14:00-18:00 TÖÖPAJA Moses Boudourides “Sotsiaalvõrgustike leidmine kirjanduslikust
tekstist”

Neljapäev, 13. oktoober
10:30-11:30 PEAETTEKANNE 1 Raivo Kelomees “Interaktiivne kunst füüsiliste
kunstiteoste säilitamise ja esitamise meetodina”
12:00-16:00 PANEELID 1 ja 2
16:30-18:00 Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi koosolek

Reede, 14. oktoober
9:30-10:30 PEAETTEKANNE 2 Peter Grzybek “„Digitaalhumanitaaria“ ja kultuuriteadused:
Πραξις · τέχνη · θεωρία · ἐπιστήμη ? Praktika – tehnoloogia – teooria – teadus?”
11:00-15:30 PANEELID 3 ja 4
15:30-18:00 TÖÖPAJA Peter Grzybek “Praktiline andmeanalüüs: teooriast lähtuv ja
suunatav”
 
Palun registreerige tööpajadesse aadressil digitaalhumanitaaria@gmail.com. Tööpajas
osalemiseks on vajalik sülearvuti, osalema mahub 12 inimest.

Konverentsi kava, teesid ja tööpajade kirjeldused leiab aadressilt:
http://www.folklore.ee/dh/en/dhe_2016/
 
Korraldajad
Liisi Laineste
Mari Sarv

 

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja
Kreutzwaldi päevade 60. konverents "Suuline ja kirjalik kultuuris:
põimumised ja põrkumised



12. ja 13. detsembril 2016. aastal toimub Tartus Eesti
Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents ja
Kreutzwaldi päevade 60. konverents "Suuline ja kirjalik kultuuris:
põimumised ja põrkumised".

Konverents võtab luubi alla suulise ja kirjaliku teabe vahekorra (Eesti
või laiemalt Baltimaade) kultuuris nii ajaloolises plaanis kui ka
tänapäeval, kirjakultuuri näiliselt totaalse valitsemise ajal, ning
ärgitab dialoogi eri distsipliinide vaatepunktide vahel.
Oodatud on ettekanded, mis käsitlevad keele, kõne ja teksti suulist ja
kirjalikku vahendamist, teemaga seotud filosoofilisi ja eetilisi
küsimusi, samuti kirjaliku, pildilise ja akustilise vahekorda kultuuris.
Arutelu võiks tõukuda Eesti-uuringute Tippkeskuse kirjakultuuri ja
kirjandusuuringute töörühma suulisest mõttevahetusest, mille leiate
konverentsi kodulehelt http://www.folklore.ee/CEES/2016/konve_2.htm nupu
"Juhendiks" alt.

Palume esinejatel registreerida ja 20-minutilise ettekande pealkiri ja
teesid (kuni 300 sõna) esitada 1. novembriks konverentsi
registreerimisvormi http://folklore.ee/CEES/regform.html vahendusel.

Korraldajad: IUT 20-1 „Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise
paradigmas“ ning CEESi kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm.

Konverentsi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu
(Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Teadusagentuuri
institutsionaalsete uurimisprojektidega IUT 20-1 ja IUT 22-5.

Korraldustoimkond:
Liina Lukas, liina.lukas@ut.ee
Meelis Roll, meelis.roll@folklore.ee
Piret Voolaid, piret@folklore.ee
Mare Kõiva, mare@folklore.ee

Artiklikogu "Rännates Gutenbergi galaktikas" pühendatud sümpoosion "Olemise ja teaduse piiridest"

 

 

 

 

Teadlaste öö Eesti Kirjandusmuuseumis

 

Konverents Eesti digitaalhumanitaaria A° 2016 "Visuaalne digitaalhumanitaaria: humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine" toimub 13.-14. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis

 

 

Usundi-uurija Aado Lintropi 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosion

        „Sarvedega mammutist suure härjani“


neljapäeval, 9. juunil kell 13 Eesti Kirjandusmuuseumis

Idapoolsete soomeugri rahvaste mütoloogiates elab maa all mammut, kes uuristab kihvade või sarvedega jõgede kaldajäärakuid, mis varisevad ja kust pärast leitakse mammuti kihvu ja luid. Mansidel on see maahar, hantidel ves, komidel muhor. Udmurdi mütoloogias elab maa all aga suur härg, kes maad sarvede otsas kannab – muz'em utis' oš. Sealt meie regilaulude suure härjani pole enam palju maad...

Kava

13.00
Hasso Krull „Soome sild“
Madis Arukask „Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad“
Art Leete „Handi jumalate maa“

14.30 Kohvipaus

15.00
Mall Hiiemäe „Milleks meile mõistatamine?“
Ergo-Hart Västrik „Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko
näitel)“

16.00
Raamatuesitlused.
Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“ (ERA toimetused, 35)
Aado Lintrop „Päev on ulakas plika“ Luulet aastaist 2013 – 2015 (Ilmamaa)

Aado Lintropi näituse „1000 kilomeetrit Himaalajas“ avamine Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis

17.00 Tõeline συμπόσιον

Sümpoosioni korraldamist on toetanud HTM uurimisteema IUT 22-4 ning Euroopa LiitEuroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Lähem info: Mari Sarv mari@folklore.ee 56 456 699, Risto Järv risto@folklore.ee 51 904 371

 

 

Konverents „Suur maalritöö: keelest ja meelest“ Urmas Sutrop 60

 

 

http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2016/suurmaalritoo/

 

2016. aasta Eesti folkloristika preemia üleandmine

26. mail kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat.

Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmisel aastal pälvis preemia Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika osakonna juht Mare Kõiva.

Sel aastal esitati preemiale neli kandidaati: Reet Hiiemäe, Andreas Kalkun, Merili Metsvahi ja Ingrid Rüütel. Kõigi mainitute 2015. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid, allikapublikatsioone, populaarteaduslikke väljaandeid kui ka heliplaate.

Reet Hiiemäel ilmusid möödunud aastal artiklid mitte-verbaalsest kommunikatsioonist ja painajakogemusest tänapäevastes veebifoorumites; raamat armastusest eesti folklooris ning tõlge L. Petzoldti raamatust „Maagia. Tekkelugu, maailmapilt, uskumused, rituaalid“, millele Hiiemäe lisas eesti kultuuri puudutava lisapeatüki.

Andreas Kalkunil ilmus täiendatud väljaanne tema doktoritööst „Setu laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole“, arhiivitekstidel põhinev rahvajuttude kogumik “Ilosa’ ja pogana’ jutu’” ning artiklid Setude usundist ning väheharitud kirjutajate sõjakirjadest. Merili Metsvahil ilmusid artiklid libahundi pärimusest, venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistendist ning A. W. Hupeli kirjeldustele tuginev käsitlus eesti talurahva seksuaalelust – kõiki neid uurimusi seob huvi eestlaste varasema perekonnaloo vastu.

Ingrid Rüütlil ilmusid eelmisel aastal kolm rahvamuusikale ja –tantsudele keskenduvat kogumikku: raamat Saarema 20. sajandi alguse laulukultuurist, CD ja DVD muhu laulu- ja tantsutraditsioonist ning koostöös Sille Kapperiga koostatud ülevaateteos Kihnu tantsudest.

Tänavune preemiasaaja kuulutatakse välja 26. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Mare Kõiva ettekanne. Järgneb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek.

Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee

 

Muuseumiöö "Öös on laineid"

 

Muuseumöö Eesti Kirjandusmuuseumis
14. mail kell 18.00 - 22.00

14. mail toimub järjekordne Muuseumiöö, mis sellel aastal kannab pealkirja "Öös on laineid". Mõistagi seob Kirjandusmuuseum
meretemaatika kirjanduse ning kirjanikega. Näha saab mereteemalist
slaidiprogrammi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogudest, mille taustaks kostub audioprogramm Ingrid Rüütli koostatud Kihnu, Saaremaa ja Muhu muusikaväljaannetest. Avatakse näitus
"Kirjanik ja meri". Kultuuriloolise Arhiivi fotokogu põhjal
toimub mäng, kus tuleb foto põhjal ära tunda tänapäeva kirjanikke ning
Tartus elanud kirjandus- ja kultuuritegelaste elukohti. Õhtu lõpeb
Kirjandusmuuseumi kummituse - Lilla Daami ringkäiguga, kes tutvustab meie maja kõige põnevamaid ruume ja lugusid!


Ajakava:
18.00 - 22.00
- Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannete müük
- merekultuuri teemaline slaidiprogramm Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja
Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogudest
- Audioprogramm Ingrid Rüütli koostatud Kihnu, Saaremaa ja Muhu muusikaväljaannetest
- näitus "Kirjanik ja meri"

18.00  esineb mäluasutuste segakoor MaSk
19.00  äratundmismäng
20.00 Tartu kummitusjutte vestavad folkloristid Reeli Reinaus ja Liis Reha
21.00 ringkäik Lilla Daamiga

 

Eesti Kirjandusmuuseumis kohtuvad Baltimaade folklooriarhiivide esindusdelegatsioonid

Rahvaluule kogumine ja uurimine oli 19. sajandil mitmete väikerahvaste juures rahvusliku eneseteadvuse ja enesekuvandi loomist toetav tegevus. Kõikides Baltimaades peeti rahvusriikide tekkides vajalikuks koondada olemasolevad rahvaluulekogud ning tagada riiklikul tasandil nende säilimine ja kättesaadavaks tegemine ühes keskarhiivis. Praeguseks on arhiivide materjalid folkloristlike uurimuste ja allikapublikatsioonide vahendusel laialdases ja mitmekülgses kasutuses ning uurimistulemused näitavad, et nende peamiseks funktsiooniks kaasaegses ühiskonnas on toetada nii rahvuslikke kui lokaalseid identiteete.

9. ja 10. mail toimuval kohtumisel tutvustavad Baltimaade folklooriarhiivide esindajad vastastikku eri arhiivides toimunud arenguid ja tulevikuplaane, samuti tutvub 22-liikmeline väliskülaliste rühm Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi analoog- ja digikogudega. 10. mail kell 9.30–12 toimuvates avatud töötubades arutletakse digitaalarhiivinduse, etnomusikoloogia, arhiivipõhise uurimistöö ja arhiivimaterjalide avaldamise küsimuste üle. Töötoad toimuvad inglise keeles, palume oma osalemine eelnevalt registreerida kuni 9. maini avegorsic@folklore.ee.

Kohtumine toimub Põhja- ja Baltimaade pärimusarhiivide koostöövõrgustiku raames ning kohtumist rahastab Kulturkontakt Nord.

Balti rahvaluulearhiivid veebis http://www.folklore.ee/era/, http://www.lfk.lv/, http://www.llti.lt/lt/archyvas/.

Lisainfo: Ave Goršič, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur avegorsic@folklore.ee, 5176 643,  Risto Järv, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja risto@folklore.ee, 51 904 371

 

Programme

Monday, May 9

15.30 Archival introductions (assembly hall of the Estonian Literary Museum)

16.30 Tour of the Estonian Folklore Archives

18.00 Joint dinner

Tuesday, May 10

Workshops

9.30-10.30 Gr.1 Digital affairs

10.15-11.15 Gr.2 Ethnomusicology

11.00-11.55 Gr.3 Archive-based research and publishing of the archive collections

11.55 Closing words. Co-operation and challenges of the future. ELM's director Urmas Sutrop

 

 

Kevadkonverents ELUST ELULOOKS, ELULOOST KULTUURILOOKS

5. ja 6. mail Eesti Kirjandusmuuseumis

 Eesti Kultuurilooline Arhiivi ja Eesti Elulugude Ühendus korraldavad eluloouurimise kevadkonverentsi, mis toimub 5. ja 6. mail 2016. aastal Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Käesoleva aasta märtsis täitus Eesti Elulugude ühenduse 20. tegutsemisaasta. Selle aja jooksul on ühenduse kogumistöö tulemusena kogutud ligikaudu 3000 tuhande erinevat elulooteksti, mida säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis. Lisaks elulugude kogule säilitatakse kultuuriloolises arhiivis varasemail kümnendeil kogutud mitmesuguseid omaeluloolisi allikaid (mälestusi, päevikuid jt autobiograafilisi tekste). Eluloolise materjali koguhulk on kasvanud tänaseks ligikaudu 5000 säilikuni. Elulugude kogumisvõistluste hing, peakorraldaja ning elulugude kogumike ja teadusväljaannete koostaja on olnud Rutt Hinrikus.

Konverentsi keskmes on küsimused sellest, kuidas „kõnelevad“ elulood teaduslike uurimisallikatena: kuidas konstrueeritakse elulugusid biograafikas, milline on elu elulooks vahendumise protsess, missugused küsimused tekivad elulugu tõlgendades, millised on eluloo ja kirjandusega suhestuvad mälupraktikad (kuidas suhestub mäletamine eluloo ja kirjandusega) ja milline on eluloolisuse poeetiline ja fiktsionaalne mõõde.

 

Palume oma osalus konverentsil registreerida kolmapäevaks, 27. aprilliks : http://www.folklore.ee/events/konv_reg

 

Teesid

 

NELJAPÄEV, 5. mai

 

10.00 Avamine, tervitused

Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop, Tartu linnapea Urmas Klaas

 

10.15–11.45 Juhatab Marin Laak

MARGIT SUTROP    Elulugude kirjutamise eetikast

RUTT HINRIKUS    Eluloolise mälu suulisusest ja kirjalikkusest

TIINA ANN KIRSS    Sündmusteküllus elulugudes

 

Paus 11.45–12.15

 

12.15–13.45 Juhatab Leena Kurvet-Käosaar

SILJA VUORIKURU    Aino Kallase kirjanikukuvand ja eluloo kirjutamise protsess

KRISTI METSTE    Faehlmanni eluloo uurimise probleeme

REET BENDER „Klaassein“, „rahvuslik traataed“ ja „valged laigud“: baltisaksa elulood uurimisallikana

 

Lõuna 13.45–15.00

 

15.00–16.30 Juhatab Rutt Hinrikus

KATRE KIKAS  Rahvaluulekogujate elud Jakob Hurda kogus

ANU KORB    Folkloor Venemaa eestlaste eluloolistes mälestustes

JANIKA ORAS   Biograafia suulise ja kirjaliku kultuuri piiril: laulik jutustab laulikust

 

Paus 16.30–16.45

 

16.45–18.15 Juhatab Tiiu Jaago

RAILI NUGIN    Elulood ja põlvkondlikud mustrid

ROOSMARII KURVITS    VAKK – Vanade Ajakirjanike Kodu

 

18.00–19.00 Raamatuesitlus

 

RUTT HINRIKUS   „KAHE VAHEL: artikleid kirjandusest ja elulugudest“ (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, 8. EKM Teaduskirjastus, 2016. 330 lk).

 

Katrin Saukas, Merle Karusoo  „Juhuslik kombinatsioon erinevatest võimalustest“

 

 REEDE, 6. MAI

 

9.30–11.30 Juhatab Maarja Hollo

ELL VAHTRAMÄE .  Konstrueeritud, fiktsionaalse ja reaalse eluloo lõikumisi: „tädi Maali“  juhtum

KARIN LEIVATEGIJA  „Vabaduste lood“ Eesti Rahva Muuseumis: eetilisi ja metodoloogilisi küsimusi

TIIU JAAGO    Teekonnad ja piirid sõjapõgenike ja küüditatute lugudes

LEENA KURVET-KÄOSAAR    Mäluränded küüditamiskogemuse vahendusprotsessides

 

Paus 11.30–12.00

 

12.00–13.00 Juhatab Leena Kurvet-Käosaar

RAILI MARLING Autoteooria kaasaegsetes ameerika feministlikes autobiograafilistes romaanides

MIRJAM HINRIKUS    Miks peaks rääkima „autori surmast“?

 

13.00–14.00

ÜMARLAUD    Modereerib Marin Laak

Tiiu Jaago, Rutt Hinrikus,  Marle Karusoo Tiina Kirss, Leena Kurvet-Käosaar, Aigi Rahi-Tamm, Marju Lauristin ja Margit Sutrop

 

Konverentsi lõpetamine

 

Korraldavad: Eesti Kultuurilooline Arhiiv (IUT22-2) ja Eesti Elulugude Ühendus

Korralduskomitee: Marin Laak, Leena Kurvet-Käosaar, Tiiu Jaago, Ene Kõresaar ja Küllike Kuusk

 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Eesti-uuringute Tippkeskus

 

NÄITUS eesti elulugudest EKLAs

 

Kontakt: Külliki Kuusk, kylliki@kirmus.ee, 737 7722

 

Konverents "Noorte hääled"

20.04.2016

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 20. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

Konverentsi mitmekesises kavas on seekord vaatluse all Jõhvi etniline linnaruum naiste silme läbi, naiste kujutamine muinasjutusüžees, ajalooline sõjapärimus ning siberi rahvaste usundiline maailmapilt kirjanduses. Muusikateemalised ettekanded keskenduvad laulupidudele, Kihnu viiulitraditsioonile ja tänavamuusikute elule. Veel käsitletakse ekspeditsioonide näituseks vormimise problemaatikat, materiaalset kultuuri usundilises kontekstis, maaelu tajumise keerukust, ristiusu ja traditsioonilise usu põimumist maride seas ning kudumeid mälestuste kandjatena.

KAVA

9.30–11.30

Laura Jamsja Etniline Jõhvi ja naised: keel, omavahelised suhted ja linnaruumi kasutus

Liis-Marii Roosnupp Naise kujutamine jututüübis ATU 313 „Imeline põgenemine“

Kaija Rumm Vene-Türgi sõda Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude pärimustekstides

Janno Zõbin Siberi põlisrahvaste maailmapilt Nikolai Baturini teoses „Karu süda“

11.30–12.00

tee- ja kohvipaus

12.00–13.30

Katrin Kullo Tänavamuusik kui omanäolise sotsiaalse võrgustiku liige ja linnaruumi kujundaja

Anna Caroline Haubold Eesti laulupidu kui rituaal, festival ja performance: Eesti XXVI üldlaulupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“

Kaisa Luik Kihnu viiulitraditsioon tänapäeval

Esinejate ühispildistamine

Lõuna

14.30–16.00

Tenno Teidearu Ontoloogiline perspektiiv materiaalse kultuuri uurimisel usundilises kontekstis

Ave Taavet, Marika Alver Võidavad kunst ja armastus! Etnograafilise uurimismaterjali (re)presenteerimisvõimalustest

Liis Serk Maaelu tajumine: tühjusest ja üksindusest

Arutelu

Stendiettekanded

Anna Mishina Ristiusu ja traditsioonilise usundi piiril: sünkretism luterlikus kirikus idamaride seas

 

Teesid on tutvumiseks aadressil: http://www.folklore.ee/era/nt/NTteesid2016.pdf.

 

Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema!

Konverentsi korraldavad ja toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.

Lisainfo:

Ave Goršič, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avegorsic@folklore.ee, 7377737

Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur, piret.koosa@erm.ee, 7350414

 

Leida Laidvee mälestuspäev 5. aprillil

5. aprillil täitub 100 aastat arhiivraamatukogu legendaarse juhataja Leida Laidvee sünnist. Leida Laidvee töötas kirjandusmuuseumis alates 1945.a. ja juhtis raamatukogu tegevust 1952--1994. Tema panus arhiivraamatukogu kogude täiendamisel, säilitamisel, uurimisel ja kättesaadavaks tegemisel on tähelepanuväärne. Arhiivraamatukogu juhatajana avastas ta mitmeid huvitavaid kollektsioone, millest kujundati uusi personaalkogusid. Kui enne sõda oli hoiul vaid kaks memoriaalkogu, siis 1994. aastaks oli nende arv juba 25. Arhiivraamatukogu ja bibliograafiaosakonna eestvedamisel hakati kirjandusmuuseumis 1961. aastast korraldama eesti raamatuteaduse konverentse. L. Laidvee eestvedamisel toimus neid 14 korral ning 9 korral pidas ta ka ise ettekandeid. Väga põhjalikult ja pikka aega tegeles ta eestikeelse raamatu 1525--1917 rahvusbibliograafia koostamisega. Ulatusliku uurimis- ja kogumistöö kõrval jätkus energiat ka raamatunäituste koostamiseks.

12.00 Küünalde süütamine Pauluse kalmistul

13.00 Seminar "Leida Laidvee 100" Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Kõnelevad:

Rein Veidemann "Arhiivraamatukogust kui labürindist ja selle valitsejannast"

Peeter Olesk "Leida Laidvee epohh 1980--1994. Väga lähedalt"

Mihkel Volt "Mida võlgneb Eesti raamatukogundus Leida Laidveele?"

Kalev Sikk "Bibliofiili meenutusi ja mälestusi"

Heino Räim "Koos ülemusega lasteraamatuid näitamas"

15.30 Tutvumine arhiivraamatukogu hoidlatega

 

Kontakt: Merike Kiipus merike@kirmus.ee , Tel. 7377711

 

Kaastööliste päev ja EV Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine 28. märts 2016

 

Vabariigi President annab üle preemiad parimatele rahvaluulekogujatele

Esmaspäeval, 28. märtsil kell 15.00 annab president Toomas Hendrik Ilves Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2015. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Pidulikul aktusel autasustatakse kogumisvõistluse „Minu maastikud“ väljapaistvamaid osalejaid ning tunnustatakse ka teisi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi.

Aktusele eelneb kell 12.15 Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev, kus tehakse kokkuvõtteid eelmisest ning kavandatakse uut kogumisaastat. 2015. aastal rikastasid rahvaluulekogusid mitmed omanäoliste väiksemate rühmade sees tekkinud ja levinud kultuurinähtuste jäädvustused: näiteks ühe sõpruskonna üksteisele kirjutatud, illustreeritud ja käsitsi köidetud raamatud ning kurtide Facebooki-grupis postitatud videoklipid viipekeelsete lugudega. Kokku jõudis arhiivi üle 4000 lehekülje kirjapanekuid, 3000 fotot ja pea 350 tundi audiovisuaalset ainest.

Kogumisteema „Minu maastikud” raames uuriti inimeste seost maastikega. Suur osa arhiivi jõudnud lugudest on seotud isiklikuma, vaid mõnele perele või kogukonnale tähendusliku paigaga, keskseks märksõnaks on kohanemine.

Kirjandusmuuseumi uus, 2016. aasta kogumisteema on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Elulugude kogumise võistlusele „Minu elu ja armastus” oodatakse lugusid, mis keskenduvad nii ühiskondlikele muutustele kui ka inimeste isiklikule elule. Võistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin ning silmapaistvamad tööd avaldatakse raamatus „Eesti rahva elulood”. Täpsem info Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: http://www.kirmus.ee/est/teenused/elulood/.

Esitletakse värskeid väljaandeid: Guldžahon Jussufi „Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand” (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus) ning Risto Järve „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“ (kirjastus Varrak koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga). Avatakse näitus „Minu maastike” fotodest. Musitseerivad Juhan Uppin, Tuule Kann ja Helen Kõmmus. Kaastööliste päeva läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lähem info: Astrid Tuisk ja Kadri Tamm 7377 730, Lona Päll 53812181

Kava

12.15 Kaastööliste päev

12.15 Avasõnad. Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv
12.20 Kogumisvõistluse „Minu maastikud“ ülevaade – žürii liikmed
13.00 Mis saab kaastööst arhiivis? – Mari Sarv ja Olga Ivaškevitš
13.30 Elulugude kogumisvõistlusest – Rutt Hinrikus

13.45 Raamatuesitlused, näituse avamine

15.00 Aktus

15.00 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
15.05 President Toomas Hendrik Ilves annab üle rahvaluulekogumise preemiad

15.20 Ülevaade arhiivi kaastöödest 2015 – Astrid Tuisk, Lona Päll

15.40 Arhiivi kaastööliste tunnustamine

16.30 kontsert: Juhan Uppin, Tuule Kann ja Helen Kõmmus

 

Eesti Kirjandusmuseumi ja Valgevene Rahvusliku TA Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimise Keskuse ühiskonverents "Folkloori uurimise perspektiivid 2 / Перспективы изучения фольклора 2"

 

Eesti Kirjandusmuseumi ja Valgevene Rahvusliku TA Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Uurimise Keskuse ühiskonverents "Folkloori uurimise perspektiivid 2 / Перспективы изучения фольклора 2"

toimub 17. märtsil Eesti Kirjandusmusueumis, Vanemuise 42. Ettekanded algavad kell 10.

Konverentsil vaadeldakse inimeste ja kivide seoseid Valgevene materjalide näitel (T. Valodzina), fotode tähendust mälu ja mäletamise kontekstis (E. Kalmre),

kartografeerimisvõimalusi eesti ja läänemeresoome lühivormide (A. Krikmann) ja Ida-Euroopa astronüümide näitel (Ts. Avilin).

Konverentsi toetavad Eesti Välisministeerium arengukoostöö projekti raames ning Eesti Teaduste Akadeemia.

Kontakt: Renata Sõukand (tel.: 5022394, e-mail: renata@folklore.ee Konverentsi veebilehekülg: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2016/vv/kava_2.htm

 

G.Suitsu luulepreemia pälvis Jüri Kolk luulekogu "Mee lakkumine ei ole meelakkumine" eest.

 

Käsikirjade võistlus "Keelest meeleni"

Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja käsikirjade võistluse “Keelest meeleni”, mille eesmärk on väärtustada eestikeelse mõtteloo arengut ja toetada eesti keele kasutamist kultuurkeelena.

 

Võistlusele ootame kaastöid kahes kategoorias:

1. Esseede kategoorias on oodatud 10-20-leheküljelised (18 000–36 000 tähemärki koos tühikutega) kaastööd, mille eesmärk on mõtestada eesti keele tähendust eri aegadel, sh nõukogude ajal, tänapäeval avatud riigipiiridega Eestis, aga ka väliseesti kogukondades. Essees kutsume arutlema järgmiste teemade üle:

  • keele ja identiteedi seosed;
  • keel ja mõtlemine;
  • eesti keele olevik ja tulevik – kellest ja millest see sõltub?;
  • teiste keelte mõju eesti keelele kui kultuurkeelele;
  • keele muutumine, nt infotehnoloogiaajastul;
  • bürokraatiakeel ja kolekeel – kas näen neis probleemi?;
  • kes või mis on eesti keelt kõige rohkem mõjutanud?;

 

  1. Pikemate analüüsivate uurimuste või pikemate esseistlike käsitluste kategoorias on oodatud kuni 200-leheküljelised (360 000 tähemärki koos tühikutega) eesti keelt ja kultuuriruumi väärtustavad käsikirjad. 

Konkursi paremad kaastööd publitseeritakse. Võidutööde autoreid premeeritakse vääriliste rahaliste auhindadega.

Palume saata käsikirjad 15. novembriks 2016, võitjad kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017. aastal.

Märksõnaga „Keelest meeleni“ varustatud kaastöid ootame arvutifailina meiliaadressil maarjah@kirmus.ee.

Korraldajad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, folkloristika osakond, toetaja Haridus- ja Teadusministeerium

 

Lisainfo: Maarja Hollo, maarjah@kirmus.ee

Emakeelepäev ja Gustav Suitsu luulepreemia üleandmine

Täna, Kristjan Jaak Petersoni 215. sünniaastapäeval, kell 15.30 viiakse Eesti Kirjandusmuuseumi külastajad Eesti Kultuuriloolise Arhiivi hoidlasse, kus harukordse võimalusena näidatakse Kristjan Jaak Petersoni
päevaraamatut ja tema teisi väheseid säilinud käsikirju. Kell 16 algabemakeelepäeva tähistamine Eesti Kirjandusmuuseumi direktori UrmasSutropi sõnavõtuga. Maarja Hollo kuulutab välja koostöös Haridus- jaTeadusministeeriumiga korraldatava käsikirjade võistluse "Keelest meeleni". Seejärel avaldatakse Gustav Suitsu luulepreemia võitja, sõna saab žürii liige Berk Vaher. Luulepreemia annavad üle Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu kultuurkapitali esindaja. Esineb laureaat, kitarril musitseerib Riho Kall.

Lähem info:
Anne Evrecht, anne.evrecht@kultuurkapital.ee, tel 744 1500
Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, tel 737 7700

 

Lähem info:

Anne Evrecht, anne.evrecht@kultuurkapital.ee, tel 744 1500

Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, tel 737 7700

 

Üheteistkümnes folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad“

4.–5. veebruaril 2016 toimub Viljandimaal üheteistkümnes folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad“. Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, mille eesmärgiks on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Tänavune talvekonverents kutsub kaasa mõtlema oma ja võõra piiride ning dialoogi võimaluste üle. Euroopat tabanud põgenikekriisi tingimustes on oma identiteedi ja omapära säilimise pärast mures mitmekultuurilises keskkonnas elavad inimesed, kuid ootamatult on ärevil ka monokultuursed kogukonnad. Konverentsil käsitletakse oma ja võõra teemat nii ajaloolisest perspektiivist (nt eestlaste ja baltisakslaste ning diasporaa ja kodumaa suhted) kui arutletakse tänaste probleemide üle (nt põgenikekriisi kajastusi Sloveeni folklooris).

Konverentsi kava ja teesid: www.folklore.ee/era/tk2016

Konverents toimub Kivi Turismitalus Loodi Looduspargi Sinialliku orus.

Folkloristide talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga.

Info Anu Korb: korb@folklore.ee.

 

Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Uuringute Keskus
59. Kreutzwaldi päevade konverents
"Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome"

 

Kutsume teid 16. ja 17. detsembril osalema 2015. aasta Kreutzwaldi päevade konverentsil ja arutlema dialoogide teemal. Ettekanded käsitlevad eri vaatepunktidest dialooge ja dialoogilisust, sealhulgas katkenud ja lõpetamata või koguni lõppematuid dialooge. Omaette oluline valdkond on dialoogi puudumine teatud küsimustes ja sellega seoses küsimus, miks meil ühiskonnas enamasti dialoog puudub ja kas see on üldse võimalik.

Konverentsi avab traditsiooniline direktori ettekanne, mille järel kuulutab Kristiina Ehin Eesti Vabariigi läheneva 100. sünnipäeva tähistamiseks kirjandusmuuseumi ja ühenduse Eesti Elulood eestvõttel välja uue üleilmse eluloovõistluse. Järgnevad ettekanded, kus on vaatluse all keelenähtuste dialoogilisus ning kirjutajate suhted tekstide ja kultuurikontekstidega. Plenaarettekanne on Tiit Hennostelt. Esimese päeva lõpus tutvustatakse kirjandusmuuseumi uuemaid väljaandeid.

Konverentsi teine päev keskendub "tavamaailma" ja "virtuaalsuse" sümboolsele ühendamisele, dialoogilisusele poliitika ja religiooni kontekstides. Konverents lõppeb udmurdi folkloristi, 2015. aasta parima soomeugri filmitegija tiitli kandja Denis Kornilovi lühifilmidega.

 

Kolmapäev, 16.12

11.00

I sessioon

11.00 – 11.15 Urmas Sutrop. Eesti Kirjandusmuuseum 2015. aastal

Kollektiivlepingu allkirjastamine

11.15 – 11.30 Kristiina Ehin. Elulugude kogumisvõistluse väljakuulutamine

II sessioon

Juhatab Anneli Baran

11.30 – 11.35 Mare Kõiva. Dialoogid, sissejuhatus

11.35 – 12.10 Tiit Hennoste. Igavene vigade parandus. Dialoog vigadega

12.10 – 12.20 paus

12.20 – 12.50 Heete Sahkai, Meelis Mihkla, Mari-Liis Kalvik. Dialoogilisus kõnes: infostruktuuri prosoodia

12.50 – 13.20 Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik, Kristel Uiboaed. Keelekontaktid ja nende mõju eesti murrete grammatilisele ehitusele

13.20 – 13.50 Renate Pajusalu. Sina või teie ehk kuidas uurida pöördumist

13.50 – 14.40 lõunapaus

III sessioon

Juhatab Urmas Sutrop

14.50 – 15.20 Epp Annus. Dialoogitusest

15.20- 15.50 Katre Kikas. Jakob Hurda ja Helene Maaseni dialoog – rahvaluulesaadetised, kirjad ja aruanded

15.50 – 16.20 Irina Belobrovtseva. Marie Under kui Boris Pasternaki luule tõlkija

16.20 – 16.30 paus

16.30 – 17.00 Peeter Olesk. Tekstoloogia kirjandusmuuseumis 1980. aastatel

17.00 – 17.30 Janika Kronberg. Välitööde vajadusest ja võimalusest, peamiselt EKLA näitel

17.30 Esitlused: Külli Habicht. Heinrich Stahli tekstide sõnastikustLiisi Laineste. War matters. Constructing Images of The Others 1930s to 1950s

            Andreas Kalkun. Seto laul eesti folkloristika ajaloos

            Helen Kõmmus. Iiuma vägimihe Leigri seiklused

 

Neljapäev, 17.12

10.00

IV sessioon

Juhatab Eda Kalmre

10.00 – 10.30 Liisi Laineste. Pagulaskriis Eesti internetis

10.30 – 11.00 Margit Sutrop. Lahkarvamuste paljususes

11.00 – 11.30 Triinu Ojamaa. Ühest episoodist Kodu- ja Eksiil-Eesti kultuurisuhtluse arengus

11.30 – 11.40 paus

11.40 – 12.10 Tõnno Jonuks. Dialoog loodusega

12.10 – 12.40 Atko Remmel. Kümme minutit võitleva ateistiga (ja kümme minutit ilma)

12.40 – 13.10 Mare Kõiva. Dialoogid paralleelmaailmadega

13.10 -14.00 lõunapaus

 

 V sessioon

Juhatab Marin Laak

14.00 - 14.10 ajakirja Methis esitlus

14.10 – 14.40 Liina Lukas. Herderlikud dialoogid

14.40 – 15.10 Aado Lintrop. Poeem „Jangal-maa“ ja mansi eepika – dialoog või möödarääkimine?

15.10 – 15.40 Urmas Sutrop. Muinasjutud: dialoog teiste kultuuridega ajas ja ruumis

15.40 – 15.50 paus

15.50 – 16.20 Mare Kalda. Tehingud teispoolsusega aardejuttudes

16.20 – 16.50 Piret Voolaid. Keerdküsimused internetimeemides – verbaalsed dialoognaljad dialoogis visuaalsusega

16.50 Filmid: Denis Kornilov, udmurdi folklorist ja 2015. aasta parima soomeugri filmitegija tiitli kandja, tutvustab oma filme „Ema“ ja „Kurutoy puny“ („Äge koer!“)

 

Lähem info Mare Kõiva, mare@folklore.ee, 737 7740

 

Lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar Eesti Kirjandusmuuseumis
ja Eesti Rahva Muuseumis


3.-4. detsembril 2015. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis
(Vanemuise 42) ja Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas (Kuperjanovi 9)
lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar "Üki, kaki, kommi, nommi …".
Kuuendat korda toimuva keeleseminari eesmärk on tutvustada
lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste
kujundamisel. Alates 2010. aastast Tartus toimuval kahepäevasel
seminaril saavad traditsiooniliselt sõna kirjanikud, teadlased,
muuseumitöötajad ja alushariduse praktikud. Seekordse seminari keskmes
on eesti keel ja arvumaailm, tutvustatakse arvude-numbrite temaatikat
keeles, kultuuripärandis ja folklooris laiemalt. Kuulatakse ettekandeid
arvumaailmast eesti regilaulus, muinasjuttudes, vanasõnades,
mõistatustes ja usundis ning kõneldakse numbrite tähendusest
kultuurinähtustes laiemalt. Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse arvu-
ja numbrimaailmaga seonduvaid praktilisi väljundeid ja
õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on ühtlasi toetada eesti keele
õpetamist.

KAVA

Neljapäev, 3. detsember Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu)
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine
11.15 Merit Hallap: Kõne areng ja arendamine – võtmeisik
lasteaiaõpetaja?
12.15 Urmas Nemvalts: Pildikeel ja keelepilt lasteraamatutes
12.45–13.45 Lõuna
13.45 Mare Kõiva: Numbrimaagia eesti rahvausundis
14.15 Kärri Toomeos-Orglaan: Kolmest põrsakesest seitsme pöialpoisini:
Muinasjutud ja arvud
14.45 Tiiu Jaago: Kolm on asja …: arvud regilaulus
15.15 Piret Voolaid: Vanasõnade ja mõistatuste arvukirev maailm
16.00 Pille Arnek: Uued tööraamatud lasteaialapsele (Kirjastus Avita
raamatuesitlus)
16.30–17.30 Kolme Põrsakese teadusetendus

Reede, 4. detsember Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas (Kuperjanovi 9,
Tartu)
9.00 Astrid Tuisk: Eesti Rahvaluule Arhiivi mängude andmebaasi tutvustus
9.30–11.30 Praktilised töötoad
Janika Oras: Ringmängu mõnu
VirveTuubel: Kui tütarlaps põlvepikkune, siis veimevakk vaksakõrgune
11.30–12.00 Numbrimängud kolleegilt kolleegile
12.00 Lõuna
12.30 Seminari lõpetamine, tunnistuste kätteandmine

Koolitusseminari koduleht http://folklore.ee/kp/lp/2015/index.html
varasemate koolituste kohta vt http://folklore.ee/kp/lp/
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Haridus- ja
Teadusministeerium, Eesti Rahva Muuseum. Seminar toimub Haridus- ja  Teadusministeeriumi toel.
Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee; Kadri Sõrmus, kadri.sormus@ut.ee; Virve Tuubel, Virve.Tuubel@erm.ee

 

Raamatu "Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII" esitlus

2. detsembril kell 15.00 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis

Koostanud ja toimetanud Anu Korb

EKM Teaduskirjastus 2015, 304 lk

Sarjas „Eesti asundused“ avaldatakse diasporaa eestlaste pärimusmaterjali põhjal koostatud uurimusi ning uurimusliku sissejuhatuse, kommentaaride ja akadeemiliste registritega varustatud piirkondlikke antoloogiaid.

Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis.

Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega Siberi külast Ülem-Bulankast. Roosi mälestused toetuvad pärimuslikele juttudele, lauludele, loitsudele, mis olid osa toonasest igapäevaelust.

Roosi noorusaastad jäid enamlaste võimuletuleku ja sellele järgnenud radikaalsete muutuste aega, kus tuli tegutseda nõukogude võimu ideoloogilise surve all. R. Ottesson lootis ehitada üles uut inimväärset ühiskonda. Nii oli tal kahetine positsioon – külaelanikega sarnane pärimuslik taust, ent samas ennastsalgav töö nõukogude võimu teenistuses. See väljendub selgesti ka tema kirjapanekutes, mis on saadetud Eesti Rahvaluule Arhiivi.

Lähem info Anu Korb, korb@folklore.ee

Vaata ka http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=72

 

 

Raamatu "Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970" esitlus

Kolmapäeval, 25. novembril 2015 algusega kell 16.00 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumis äsjailmunud raamatut „Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970“.
See valmis Eesti Kirjandusmuuseumi ja kirjastuse Varrak koostöös, koostasid Kristi Metste ja Eve Annuk, kujundas Päivi Palts.
Raamat toob lugejate ette Eesti ühe armastatuima luuletaja Betti Alveri ja tema kirjandusteadlasest abikaasa Mart Lepiku kirjavahetuse.
Kärbeteta ja võimalikult autoritruult on avaldatud kogu Betti Alveri ja Mart Lepiku teadaolev kirjavahetus.
Selle originaalid, samuti raamatus avaldatud fotod, on tallel Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis nagu muugi Betti Alveri ja Mart Lepiku käsikirjaline pärand.
Raamatu ilmumine juhatab sisse Betti Alveri 110. sünniaastapäeva tähistamise 2016. aastal, mille haripunktiks on uue ekspositsiooni valmimine Betti Alveri Muuseumis Jõgeval.

 Esitlusel kõnelevad Urmas Sutrop, Vallo Kepp ning raamatu koostajad Eve Annuk ja Kristi Metste.
Betti Alveri ja Mart Lepiku kirju loevad Anu Lamp ja Enn Lillemets, musitseerib Ants Johanson.
Avatakse Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Betti Alveri Muuseumi kogude põhjal koostatud näitus Betti Alverist ja Mart Lepikust kunstis.
Raamat on müügil esitlushinnaga.

 



 

Teaduslik-praktiline seminar "Folkloori uurimise perspektiivid"

19. novembril kl 10 - 14 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis
teaduslik-praktiline seminar "Folkloori uurimise perspektiivid". Seminar
on vene keeles, esinevad Valgevene kultuuriuurijate delegatsiooni liikmed
Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudist.
Seminar on kõigile avatud. Lisaks ettekannetele saab vaadata kahte
Valgevene etnograafilist filmi. Neist pikemal on inglis- ja venekeelsed
subtiitrid. Venekeelne seminari kava on manuses.

Koostööprojekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi
vahenditest ning toetab ka Eesti Teaduste Akadeemia.

Lisainfo: Renata Sõukand, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna
teadur, tel: 5022394, e-post: renata@folklore.ee.

 

 19. ноября 2015
Эстонский Литературный Музей, Ванемуйзе 42, Тарту

10.00 – 10.05 – Вступительная речь. – Маре Кыйва. Эстонский Литературный Музей
10.05 – 10.30 – О Центре исследований белорусской культуры, языка и литературы Национальной академии наук Беларуси. – С.П. Витязь
10.30 – 10.55 – Этнические различия и межкультурное взаимодействие в белорусско-литовском пограничье. – Ю.И. Внукович. Центр исследований белорусской культуры, языка и литературы.
10.55 – 11.20 – Обряд «Вождения Стрелы/Сулы» в Посожье. – И.Ю. Смирнова. Центр исследований белорусской культуры, языка и литературы.
11.20 – 11.50 – Глубина человеческой памяти в фольклорном измерении. – И.А. Васильева. Центр исследований белорусской культуры, языка и литературы.
11.50 – 12.15 – Картина мира в белоруских необрядовых лирических песнях. – Я.И. Гриневич. Центр исследований белорусской культуры, языка и литературы
12.15 – 12.35 Кофейный перерыв.
12.35 – 13.00 – Цепные посты в сети Фейсбук и раннеподростковый идентитет. – Пирет Воолайд. Эстонский Литературный Музей.
13.00 – 14.00 Просмотр фильмов: «Брацкая свяча» и Каменныя «дзевачкі».
Семинар организован совместно Эстонским Литературным Музеем и Центром исследований белорусской культуры, языка и литературы Национальной академии наук Беларуси. Семинар является частью проекта финансируемого Эстонским Министерством Иностранных дел из бюджета по сотрудничеству и развитию и Эстонской Академией Наук.

Дополнительная информация: Рената Сыуканд, научный сотрудник Естонского Литературного Музея, телефон: 5022394, почта: renata@folklore.ee


Аннотации к фильмам
Братская свеча («Брацкая свяча»). 2013. Документальный фильм. Автор сценария Ольга Лобачевская.  Режиссер Ирина Волох.  Оператор Александра Мясникова.  Беларусь. Киностудия Иоанна Воина (Свято-Елисаветинский монастырь, Минск). Продолжительность: 41:49. Субтитры на русск. и англ. яз.
Фильм в подробностях показывает древний обряд, который в живом бытовании сохранился только в деревне Лука Столинского района Брестской области Беларуси. После Рождества, в канун Нового года по старому стилю, мужчины собираются вместе, чтобы сделать большую восковую свечу в качестве жертвы на храм.

Каменные «девочки» (Каменныя «дзевачкі»). 2010. Хроникально-документальный фильм. Автор сценария Ольга Лобачевская.  Режиссер Ирина Волох.  Оператор Сергей Милешкин.  Беларусь, Белвидеоцентр.  Продолжительность: 13 :17.
Видеофильм документирует уникальный обряд почитания местных святынь – древних каменных крестов антропоморфной формы («каменные девочки») в Лельчицком районе Гомельской области Беларуси. Обряд связан с культом почитания камней, верой в то, что камни когда-то были людьми, были прокляты и окаменели.

 

Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud seminar

 

 

 

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents "Välitööd ajaskaalal" ja Pille Kippari 80. sünnipäev

Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverentsile "Välitööd ajaskaalal" ning sellele järgnevale Pille Kippari 80. sünnipäeva
tähistamisele 30. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.


Kava:

9.00 avamine

9.15 Mall Hiiemäe
Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina
9.45 Liina Saarlo
Vestlesin kolme objektiga. Saak oli suhteliselt hea…
Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel Ida-Virumaal
10.15 Anu Korb
Folkloorikogujate välitöökirjeldused ajastuomase kogumistöö
peegeldusena

kohvipaus

11.15 Guldžahon Jussufi
Välitöödel kasutatavate tehniliste vahendite muutumine ning selle mõju
uurija ja uuritava vahelisele suhtlusele
11.45 Ildikó Sándor
The táncház method – transmission of intangible cultural heritage

lõunapaus

13.30 Marika Alver
Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioonid:
etnograafilisest joonistusest performance’ini
14.00 Elo-Hanna Seljamaa
Liiga elav esitus? Pagulastemaatika taustal osalusvaatluse ja folkloori
piiridest
14.30 Mare Kõiva "Välitööd kui uurimisvahend"

kohvipaus

15.30–16.15 ümarlaud • juhatab Merili Metsvahi
16.30–17.30 dokumentaalfilm “Kuidas teha Saaremaal sokku” (2015),
kommenteerib autor Merit Karise

17.30 Pille Kippari õnnitlemine

 

Digitaalhumanitaaria Konverents Eesti Kirjandusmuuseumis 19.-21. oktoobril.

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 19.-21. oktoobril rahvusvaheline konverents

„Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria“. Konverentsi keskmes on küsimus, kuidas kasutada digitaalseid tehnoloogiaid eri keeltest ja kultuuridest pärineva ainese uurimisel ja esitlemisel ning millised võimalused on maailma mitmekeelsusest tingitud mõistmisraskuste ületamiseks humanitaarses uurimistöös. Konverentsil tutvustatakse ka valminud ja

käimasolevaid digitaalhumanitaaria uurimis- ja arendusprojekte, veebirakendusi ning arutletakse digitaalhumanitaaria kui valdkonna arengusuundade üle Eestis ja mujal. Konverentsi peaesinejateks on Kalev H. Leetaru, kes tutvustab maailma erikeelsete uudiste koondamise ja tõlkimise projekti GDELT, ning Jan Rybicki, kes tutvustab kirjandustekstide

analüüsitehnikaid, mis võimaldavad eritleda autorite ja kirjandusvoolude eripärasid keelestatistika alusel. Konverents on iga-aastaste digitaalhumanitaaria konverentside seerias kolmas. Konverentsi ettekannete osale järgneb Jan Rybicki stilomeetria õpipaja ning Göttingeni Ülikooli eTRAP projekti tekstide taaskasutuse tuvastamise õpipaja.

 

Konverentsi kava ja teesid:

http://www.folklore.ee/dh/en/events/dh_conference_estonia_2015/

 

Teadlaste Öö Eesti Kirjandusmuuseumis

Reedel, 25. septembril Teadlaste Öö üritused Eesti Kirjandusmuuseumi saalis                                            


18.00 Reet Hiiemäe. Loeng-töötuba valuravist eesti rahvameditsiinis.
Lektor räägib valu põhjustest (näiteks võisid uskumuste kohaselt valu ja
haigusi tekitada nii energiapuudus, traumad, üleloomulikud olendid kui
maagilised manipulatsioonid) ning ravivõtetest. Soovijad saavad valmistada
endale ise rahvapärase retsepti järgi valuravimi.

19.00 Renata Sõukand. Loeng-töötuba ""Muutused eestlaste ravimtaimede
kasutuses"". Võimalusel pakutakse ravimtaimeteesid.

20.00 Mare Kõiva. Loeng ""Kas unenäod, haigused ja saatus on seotud?""
Lektor räägib unenägude rollist rahvameditsiinis, samuti rituaalidest,
mida kasutati haiguse avaldumist või püsimist ettekuulutavate unenägude
tühistamiseks.

21.00 Ringkäik Lilla Daamiga. Muuseumikummitus tutvustab põnevamaid paiku
Eesti Kirjandusmuuseumi majas.

Lähem info: Reet Hiiemäe, reet[ät]folklore.ee

 

Rahvusvaheline seminar "Folk on the Internet: Ideas and directions"

 

9. juunil kell 9:30 - 18:00 toimub EKMi saalis rahvusvaheline seminar "Folk on the Internet: Ideas and directions".
Seminaril esinevad teiste seas mainekad USA internetiuurijad Lynne McNeill (Utah State University), Trevor Blank (State university of New York at Potsdam) ja Rob Howard (University of Wisconsin-Madison), kes käsitlevad
folklooritekstide levikut, muutumist ja kohanemist sotsiaalmeedias ja internetis üldisemalt. Seminari töökeeleks on inglise keel.

Seminari kodulehekülg: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2015/folk_internet/index.html

Seminari toetab Eesti Kultuurkapital

Lähem info: Liisi Laineste, liisi[ät]folklore.ee

 

Venemaale veerenud V

 

2015. aasta Eesti folkloristika preemiad

 

2015. aasta Eesti folkloristika preemia kätteandmine
28. mail kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat.
Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask (2012), Janika Oras (2013) ja Eda Kalmre (2014).
Sel aastal esitati preemiakomisjonile kolm kandidaati: Risto Järv, Anu Korb ja Mare Kõiva.
Kõigi mainitute 2014. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid, allikapublikatsioone, populaarteaduslikke väljaandeid kui ka heliplaate.
Kõigi ülesseatute puhul tõsteti esile ka nende teadusorganisatoorset tegevust.
Risto Järve juhitud muinasjuttude töörühmal valmis 2014. aastal eesti imemuinasjuttude teadusliku tüübiantoloogia teine osa –
see väljaanne lõpetab eesti rahvaluule akadeemilise allikpublikatsioonide sarja „Monumenta Estoniae Antiquae“ muinasjutuseeria imemuinasjuttude alamseeria.
Koostöös kirjastusega Loovhoog valmis lastele mõeldud muinasjutukaartide kogumik „Head eesti muinasjutud“ ning koostöös muinasjutuvestjatega Tallinn-Tartu maanteelugude plaat „Linda kivist lilla daamini“.
Anu Korbil ilmusid 2014. aastal artiklid Siberi eestlaste matmiskommetest ja Siberi eesti külade asutajatest pajatatavatest lugudest.
Neist esimene oli osa tema enda külalistoimetatud ajakirja Folklore Siberi-teemalisest erinumbrist (vol 58).
Numbri juhatas sisse Korbi ülevaade lätlaste ja eestlaste Siberi asunduste uurimislukku.
Aasta jooksul ilmus ka kaks Anu Korbi koostatud kogumikku – veebiväljaanne „Siberi eestlaste laulud“ ning sarja „Eesti asundused“ kuues raamat „Eestlased Venemaal: elud ja lood“.
Mare Kõival  ilmus 2014. aastal kaks artiklikogumikku: Through the Ages I. Folklore as a Common Expression of Lingual, Figurative,
Emotional and Mental Memory ja Through the Ages II. Time, Space, and Eternity.
Kogumikesse koondatud käsitlused peegeldavad autori huvide mitmekesisust, hõlmates nt loitsusid ja meediumeid, haldjapärimust, isikuaheljutte ning hirmunähtustega seotud problemaatikat.

Selleaastane preemia saaja kuulutatakse välja 28. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Eda Kalmre ettekanne. Järgneb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi uute auliikmete valimine ning üldkoosolek.


Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee, Pihla Maria Siim pihla.siim@ut.ee

 

 

Kevadkonverents 14. ja 15. mail 2015

KIRJANDUSE PINGEVÄLJAD JA ADRESSAADI DÜNAAMIKA

 

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 14. ja 15. mail konverents „Kirjanduse pingeväljad ja adressaadi dünaamika“, mis uurib Eesti kirjanduse ja kultuuri suhteid pagulastega ning eluloojutustamise mitmesuguseid vorme. Viivi Luige, Uku Masingu, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelsoni, Elin Toona, Helga Nõu, Aino Kallase jt eesti klassikute loomingu põhjal käsitletakse mina-kirjutamisi, pihtimusi ja tunnistusi, samuti kodueestlaste ja pagulaste suhteid, mõistmisi ja vääritimõistmisi.

 Konverentsi kahel päeval peavad Eesti Kirjandusmuuseumi, Tallinna ja Tartu Ülikooli ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadlased kokku 16 ettekannet. Esimese päeva lõpetab Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Merle Karusoo elulookirjutuse kursuse esitlusetendus „Kaevudes“. Teisel päeval esitleb Rutt Hinrikus kirjandusmuuseumist „Marie Underi päevikut 1922-1957“ – värskelt ilmunud raamatut sarjas „Litteraria“ Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt.

 Konverentsi on toetanud Eesti Teadufond, Haridus- ja Teadusministeeriumi institutsionaalne uurimisgrant „Kirjanduse formaalsed ja mitteformaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“ (IUT22-2) ning Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professuur.

 

 

TEESID

 

Neljapäev, 14. mai

10.00–10.15 AVASÕNAD (Janika Kronberg, Arne Merilai, Marin Laak, Leena Kurvet-Käosaar)

I sessioon – modereerib Marin Laak

10.15–10.45 ARNE MERILAI – Autori kahekeelsus: Oidipus, Tess ja Mäeküla piimanaine

10.45–11.15 LEENA KURVET-KÄOSAAR – Enese ilmnemine/ilmutamine Viivi Luige romaanis „Varjuteater“

 

Paus 11.15–11.30

II sessioon – modereerib Leena Kurvet-Käosaar

11.30–12.00 KÜLLIKI KUUSK – Autori ja jutustaja, sündmuse ja vaatepunkti küsimustest Uku Masingu pihtimuslikus luules

12.00–12.30 AARE PILV – Võta mind lehtede varju. Taimsuse-pagulus Masingul ja Õnnepalul

12.30–13.00 BRITA MELTS – Kõnetlused Paradiisist

 

Lõuna 13.00–14.30

III sessioon – modereerib Sirje Olesk

14.30–15.00 MARIN LAAK – Laulu algus – siin ja sealpool raudset eesriiet

15.00–15.30 TIINA KIRSS – Suhtlejad ja võitlejad: väliseestlaste vastuolulised vaated kodumaale 1960–1980

15.30–16.00 TRIINU OJAMAA – Eesti lugu plaadiraamatutes: Harri Kiisa annotatsioonid Eduard Tubina muusikateostele

 

Paus 16.00–16.30

IV sessioon – modereerib Tiina Kirss

16.30–17.00 RUTT HINRIKUS – Elin Toona teosed ja liikuv vaatepunkt

17.00–17.30 JANIKA KRONBERG – Karl Ast-Rumori kolm eksiili

18.00 „Kaevudes“ – kaasakirjutatud ja meeldetuletatud elude lood. TÜ vabade kunstide professori MERLE KARUSOO elulookirjutuse kursuse esitlus

 

Reede, 15. mai

V sessioon – modereerib Maarja Hollo

10.00–10.30 JOHANNA ROSS – Olmekirjanik Helga Nõu: Undi ja Ruudi vahel

10.30–11.00 EVA REINUneskõndijad: Eesti taasiseseisvumine kui trauma K. Linda Kivi romaanis „If Home is a Place“ ja Arved Viirlaiu novellis „Saatuse sõlmed“

11.00–11.30 AIJA SAKOVA-MERIVEE – Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse uni“ kui moraalne tunnistus?

 

Paus 11.30–12.00

VI sessioon – modereerib Külliki Kuusk

12.00–12.30 EVE ANNUK – Kellele on foto adresseeritud? Fotod biograafilise uurimise kontekstis

12.30–13.00 AGNES NEIER – Foto adressaadi dünaamika fiktsiooni ja elulookirjutuse pingeväljas

 

Lõuna 13.00–14.30

VII sessioon – modereerib Marin Laak

14.30–15.00 TIINA SALUVERE – Dialoogi võimalustest: eri variante Nõukogude Eesti ja eksiili suhtluseks EKLA kogude põhjal

15.00–15.30 KRISTA OJASAAR – Virtuaalsed institutsioonid varjatud sisepaguluse tunnistajana

15.30–16.00 SIRJE OLESK – Sügis eksiilis: Aino Kallas ja Aino Suits

 

16.00–16.30 Kokkuvõte

 

16.30 Raamatuesitlus: „Marie Underi päevik 1922–1957. Litteraria: Eesti kultuuriloo allikmaterjale 27.“ Koostanud ja kommenteerinud Rutt Hinrikus.

 

 

Konverents Noorte hääled 2015



29. aprill, Eesti Rahva Muuseum (J. Kuperjanovi 9, Tartu)


11.00–12.40

Avasõnad

Tõnn Adermann, Marika Alver. Tähelepanekuid peterburiliku eestluse
piiriületustest
Aivo Põlluäär. Setode visuaalse representeerimise traditsioonidest Eestis
Hanna Linda Korp. Omaelulooline kohapärimus ja rahvapärimus Lauri Sommeri
teoses “Sealpool sood”

12.40–13.10 tee- ja kohvipaus

13.10-14.40

Eva-Liisa Roht. “Armastuse väike hunnik” – pöördumisloost, kuid mitte ainult
Anna Mishina. Soomlased ja  „kirvemisjon” maride seas
Jaan Sudak. Kuidas lugeda unenägusid

14.40-15.00 tee- ja kohvipaus

15.00-16.30

Mart Alaru. Teerituaali analüüs unelemise võtmes
Margus Parts. Juhitud jalutuskäigu meetodist ruumi uurimisel
Katrin Alekand. Tunnelnägemine või terasus? Oma uurimisteema nägemine
erinevates kultuuritekstides, henna kasutamise näitel



30. aprill, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (Vanemuise 42)


9.30–11.30

Patrick O'Rourke. Häädemeeste kihelkonna ja Kuramaa liivlaste mereline
folkloor: võrdlev analüüs
Rahel Laura Vesik. Cosplay-kultuur Eestis
Triin Põldver. Laste mängud ja mänguasjad 20. sajandi II poolel ja 21.
sajandi alguses
Anna-Kristina Rätsep. Kogukond muuseumi loojana või muuseum kogukonna
loojana? Saatse kogukonna hoiakud Saatse Seto muuseumisse

11.45–12.15
Diskussioon: Noorteadlased, kuidas ja kuhu edasi?

12.15 Esitlused:
Lona Päll Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisvõistluse „Minu maastikud“
tutvustus
Mall Hiiemäe „Virumaa vanad vaimujutud“


Korraldajad: Piret Koosa (ERM) ja Ave Goršič (EKM ERA)

 

Haridus- ja teadusminister annab kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele

 

24. aprillil 2015 kell 13 annab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Pidulikul aktusel tunnustatakse ka teisi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisi.

2014. aastal laekus arhiivi kokku üle 6500 lehekülje kirjapanekuid, 2000 fotot ja 351 audiovisuaalset säilikut, suur osa neist kaastööliste vabatahtliku panusena. Kaastööd sisaldavad muuhulgas  üliõpilastraditsiooni, pärimust nii Kihnust, Karjalast kui Setomaalt. Arhiivi 2014. aasta kogumisteema oli "Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest". “Laekunud võistlustööd näitavad ilmekalt, kuidas erineb eestlaste kodu-kogemus ja -tunnetus eri vanuserühmades,” ütles kogumisaktsiooni peakorraldaja Mari Sarv. “Kodulugudes kajastub ka eestlaste liikuvuse suurenemine 20.–21. sajandi muutlikes ühiskondlikes oludes,” tõdes Sarv.

Aktusel kuulutatakse välja uus, 2015. aasta kogumisaktsioon "Minu maastikud", mille keskmes on kohapärimus. Arhiivi oodatakse tähenduslike paikade või maastikega seotud lugusid, mälestusi ja muljeid. Küsitluskava on kättesaadav Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodulis Kratt: http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/8; lisainfot saab ka facebookilehelt www.facebook.com/minumaastikud.

Esitletakse värsket väljaannet "Head eesti vanasõnad" ning avatakse näitus ERA kogudest ja kohapärimusest.

Rahvaluulearhiivi kaastööliste päeva lõpetab väike kontsert Andre Maakerilt.
 
Kodupärimuse kogumisaktsiooni on toetanud Eesti Rahvuskultuuri Fond ning Eesti Kultuurkapital.

Lähem info: ERA teadur Astrid Tuisk ja arhivaar Kadri Tamm 7377 730, ERA juhataja Risto Järv 51 904 371
 
Kava:
11.00 Mall Hiiemäe: Rahvaluule kogumise ideed ja ideoloogiad
11.25 Mari Sarv: kogumisvõistluse "Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest" ülevaade
12.00 Kaastööliste sõnavõtud
12.25 Galeriinäituse tutvustus
12.30 Hingetõmbepaus

13.00 Janika Kronbergi tervitus
13.05 EV haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi annab kätte EV Presidendi rahvaluule kogumise preemiad 2014
13.15 Laureaatide tänukõne
13.25 Astrid Tuisk - Eesti Rahvaluule Arhiiv 2014

13.50 Arhiivi kaastööliste tänamine
14.05 Kogumisvõistluse "Minu maastikud" väljakuulutamine - Lona Päll
14.15 Väljaande "Head Eesti vanasõnad" esitlus - Piret Voolaid

14.25 Andre Maakeri kontsert

15.15 Arhiiviekskursioon (soovijatele)

 

ELULOOPÄEV


2. aprillil 2015
algusega kell 12
Olete oodatud eluloopäevale
KIRJANDUSMUUSEUMIS

Koolist, õppimisest ja õpetamisest ning raamatu „Mina, õpetaja“ valmimisest

Kõnelevad:
Rutt Hinrikus „Avasõnad“
Urve Buschmann „Eesti keel on täitsa tavaline keel“
Jan Kaus „Kirjandus, lugude ajalugu“
Mihkel Kunnus „Õpetaja eetilisest kutserumalusest“
Elulooraamatu „Mina, õpetaja“ esitlus

 

 

Emakeelepäev Eesti Kirjandusmuuseumis

 

  1. märtsil kell 16.00 tähistab Eesti Kirjandusmuuseum emakeelepäeva
    Gustav Suitsu nimelise luulepreemia üleandmisega.

Kava
16.00 avasõnad Eesti Kirjandusmuuseumi direktorilt Janika Kronbergilt
16.10 žürii esindaja Carolina Pihelgase kokkuvõtte preemiale kandideerinud
luuleteostest
16.20 laureaadi õnnitlemine
16.25 luule & film

Gustav Suitsu luulepreemia eesmärk on tunnustada ja innustada luuletajat,
kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt
kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid
väärtusi. Preemiale võisid kandideerida kõik luuletajad, kes on
2014.aastal avaldanud vähemalt ühe luulekogu, lisaks said luuletajale
preemiat taotleda kõik isikud ja organisatsioonid, sealhulgas kirjastajad.
Preemia suurus on 2000 eurot.

Lähem info: Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, tel 737 7700.

 

58. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents "Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon" Eesti Kirjandusmuuseumis 

16. ja 17. detsembril 2014. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Tartus Vanemuise 42

"Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon" teesid

 

 Teisipäev, 16. detsember

 11.00

Janika Kronberg. Eesti Kirjandusmuuseum 2014. aastal

Tarmo Soomere. Academia ajaülesed väärtused muutuval teadusmaastikul

Rein Veidemann. Eduard Ertis ja tema (museaalne) aeg – skemaatiliselt

Katre Talviste. Igale tõlkeluuletajale oma Kreutzwald!

 Ivar Ivaski stipendiumi kätteandmine

15.00

Tiina Kirss. Mitte ainult Bildung'ist: perekond maailmakirjanduses

Tiiu Jaago. Perepärimuse uurimine ja interdistsiplinaarsus

Kiira Järv. Perekonna mõistest nüüdisaegse perekonnapsühhoteraapia kontekstis

Leena Kurvet-Käosaar. Perekonnalugu põlvkondade- ja kultuuridevaheliste sidemete vahendajana

 Vallo Kepi dokumentaalfilm "Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg"

 

Kolmapäev, 17. detsember

 10.30

Merili Metsvahi. Emajärgsed eestlased ehk Eesti perekonna varasema ajaloo kajastusi rahvaluules

Liina Lukas. Kinder-Küche-Kirche baltisaksa jutustavas kirjanduses kaasaegse naisküsimuse valguses

Maarja Hollo. Päevik kui perekonna- ja kultuuriloo allikas

Uku Lember. Rahvus, vaikus ja kooselu: eesti-vene pered Nõukogude Eestis (suuline ajalugu)

 14.00

Liina Paales. Endogaamia kurtide rahvarühmas

Astrid Tuisk. Pere ja kodu pärast II maailmasõda kasvanud laste mängimisega seotud mälestustes

Piret Õunapuu. Tulid kolm mulki Hallistest

 

Eesti Kirjandusmuuseumi uute väljaannete tutvustused

 

Lisateave: Janika Kronberg, janika@kirmus.ee, 7 377 701

 

 

Regilaulutuba 4. detsembril

Neljapäeval, 4. detsembril kell 18-20 kõlavad Eesti Kirjandusmuuseumi saalis regilaulud. Laulude valik on inspireeritud hingedeajast ja väljas valitsevast pimedusest. Laulutuba veab Eva Väljaots.

Eva tutvustab tulevast laulutuba nii: "Käes on aeg, kui õues jääb valgust aina vähemaks, ent see on hea põhjus tulla kokku tubadesse ja tunda rõõmu kooslaulmisest ja lugudest, mis helisevad hästi just sügisõhtutel.

Käes on ka hingedeaeg ja sellele mõeldes võibki laulda just neid laule, mis tulevad pimedal ajal meile meelde ja tahavad hingelt laulmist.

Tihtilugu võivad need olla pärit erinevatest Eesti otsadest või veel kaugemaltki, lähemast või kaugemast minevikust, olla regilaulud või uuemad laulud. Tähtis on, et hingel ikka hea oleks ja seda rõõmu koos jagada ja laulda saaks.

" Regilaulutuba toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu). Laulutoa sissepääs on tänu Eesti Kultuurkapitali (rahvakultuur ja Tartumaa) ning Eesti Kirjandusmuuseumi toetusele prii.

 

 8. Regilaulukonverents 26.-27. novembril

 

Kolmapäeval ja neljapäeval, 26.-27. novembril toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 8. regilaulukonverents "Regilaulu teisenemised ja piirid"

http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2014/

Läänemeresoome vanema laulutraditsiooni teemalisel rahvusvahelisel teaduskonverentsil keskendutakse laulupärimuse avaldumisele ja muutumisele eri kultuurikontekstides. Ettekannetes käsitletakse laulude piirkondlikke ja þanrilisi erijooni nende dünaamikas, kokkupuuteid kirjaliku kultuuriga, suulise laulupärimuse vormi ja leviku, keele ja helirea küsimusi, vanema pärimuse väärtustamist tänapäeval jm. Uurimused hõlmavad ulatusliku ala "Soomest Saarde" - vaadeldakse Eesti ja selle eri piirkondade (Setomaa, saarte, Kirde-Eesti, diasporaa), samuti soome, karjala, saami, vepsa rahvalaulutraditsioone.

26. novembril kell 17.15 esitletakse Anu Korbi koostatud veebiantoloogiat "Siberi eestlaste laulud", mis põhineb samanimelisel trüki- ja CD-väljaandel (2005); lisatud on videomaterjale tantsudest-lauludest ning täiendatud tekstiosa. Salvestused on tehtud Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel, alates 1991. aastast.

http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/siberilaulud/eestlased/

26. novembril kell 17.45 esineb Celia Roose laulukavaga RegiMetsaMäng. Kontsert on rännak Celia koduümbruse metsades regilaulu ja filmi vahendusel. Selles jutustatakse lugu elu ringkäigust metsas, aga ka üldisemalt.

Olete oodatud kuulama, kaasa elama ja mõtlema!

Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuusemi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisateave: Janika Oras, Taive Särg

janika@folklore.ee

taive@folklore.ee

(+ 372) 56 22 75 86

(+ 372) 7 377 751