Näitused Eesti Kirjandusmuuseumis

ELUKAARE KAKS OTSA

Esimene väliseesti näituste festival

Seoses 2019 suvel Eestis aset leidvate ESTO festivali ja üldlaulupeoga algab maikuus üle-Eestiline väliseesti näituste festival ja kestab kuni aasta lõpuni. Festivali käigus eksponeeritakse väliseesti kogukondade, Eesti mäluasutuste või nende ühistööna valminud väliseesti teemalisi näitusi. Esimene näitus „Elukaare kaks otsa“ jõudis Eestisse Kanadast, Väliseesti Muuseumist, ja see avati 29. mail Eesti Kirjandusmuuseumis.

Nii kodu- kui väliseesti mäluasutused on viimaste aastate jooksul loonud märkismisväärse hulga näitusi, mis käsitlevad eesti diasporaa ajaloo erinevaid etappe ja aspekte. Osa neist on Eestis varem eksponeeritud, suurt osa näeb Eesti publik esmakordselt. Programmis on 16 erinevat näitust Eestist, Kanadast, Austraaliast ja Rootsist, mida terve suve vältava festivali nö esimese ringi jooksul näidatakse 13s erinevas mäluasutuses ühtekokkuu viies linnas - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Võrus. Käsitlemist leiavad nii põgenemislood kui elu DP laagrites, aga ka väliseesti kogukondade erinevad tegemised, harrastused ja saavutused. Lisaks II maailmasõja põgenikest ja nende järeltulijatest jutustavatele väljapanekutele vaadeldakse ka eestlaste varasemat väljarännet Kanadasse ja Siberisse.  Ajaloonäituste kõrval saab näha fotonäitusi ja väljapanekuid, mis kasvanud välja suulise ajaloo projektidest või eesti naiste käsitööharrastusest. Üks näitustest räägib kõigi baltlaste, sh baltisakslaste, põgenemise ja Kanadas uue kodu ehitamise loo. Festivali ajal avatakse ka mõned päris uued näitused: Eesti Rahva Muuseumis ERMi ja Väliseesti Muusesumi (VEMU) koostööna valmiv „ESTO – globaalse eestluse hoidja“ ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis „Eesti sport Kanadas“.

Sügise hakul lähevad näitused teisele ringile, see tähendab, et need muudavad asupaika – ikka selleks, et võimalikult palju vaatajaid neid näha saaks.

Festivali korraldavad väliseesti ja -balti kultuuripärandiga tegelev MTÜ Baltic Heritage Network ja Torontos asuv VEMU koostöös paljude Eesti ja väliseesti mäluasutustega. Ettevõtmist toetavad Eesti Teadus- ja Haridusministeerium / rahvuskaaslaste programm ja Estonian Studies Centre/VEMU.
ELUKAARE KAKS OTSA, mis avati Eesti Kirjandusmuuseumis 29. mail, on valmind Torontos Väliseesti Muuseumis 2018. aastal Eesti Vabariigo 100.  sünnipäevaks. Toomas Volkmanni (Eesti) ja Kristen Dobbini (Kanada) fotod kujutavad Kanada eestlaskonna kõige eakamaid ja kõige nooremaid liikmeid. Volkmanni fotodel näeme neid, kes sündinud samal ajal, kui Eesti Vabariik. Fotosid täiendavad tekstid, kus eakad võtavad lühidalt kokku oma pika ja dramaatilise elutee ning elutarkused. Noor Kanada Eesti fotograaf Dobbin jälgis 2017. aastal kaameraga Ontarios tegutseva Jõekääru lastelaagri suve. Laager, mis jäi Dobbinile tema laspepõlves kättesamatuks, kuna ta ei osanud eesti keelt, võtab nüüd vastu kõiki, kes oma eestlust edendada soovivad. Dobbini fotod annavad aimu sellest, millsed on noorimate väliseestlaste argi- ja pidupäevad selles pika ja väärika ajalooga laagripaigas.   

Teavet kõigi näituste ja nende asupaikade kohta leiate Facebookist ja veebilehtedelt https://www.balther.net/et/ ja http://estofestival.com/ 

Kontakt: piretnoorhani@gmail.com, t. + 1 416 925 9405 ja 372 55 608 998.

 

 

 

 

A r h i i v

Eesti Kirjandusmuuseumis on alates esmaspäevast, 11. märtsist avatud eesti keele aastale pühendatud näitus „Esthnisch – Ehstnisch – eesti keel“.

Lugedes ja võrreldes erinevatel aegadel kirja pandud tekste, saab vaataja ülevaate eesti kirjakeele arengust pea 500 aasta vältel, eesti keele varasematest ülestähendustest ja kirjeldustest kuni tänapäevase keeleni. Erinevad trükised ja käsikirjad tähistavad eesti õigekirja ja trükikirja muutumisi, kirjaoskuse levikut ja süvenemist, kirjakeele teadlikku arendamist ja kujundamist, aga ka tegelikku keelekasutust ning keele avaldumist luules kui keelelise mõtlemise ülimas vormis.

Näituse koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal Kristi Metste ja Leili Punga Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist ning Ave Pill Arhiivraamatukogust.

Näitus on avatud kuni 31. maini 2019.

 

Portreede näitus "Loominguline pale"

Kirjandusmuuseumis on avatud folklorist Mari-Ann Remmeli maalitud portreede näitus "Loominguline pale".

Õlimaalidel on kujutatud loovisikuid, kelle seas on nii tuntud sõnameistreid, luuletajaid, kunstnikke, näitlejaid, muusikuid kui ka teadusse ja poliitikassegi kalduvaid multitalente. Suurem osa piltidest on valminud aastail 2016-2018 Konrad Mägi Ateljees, kuhu auväärseid Tartu kultuuritegelasi poseerima kutsuti. Nende hulgas on ka autori häid tuttavaid ja kolleege Kirjandusmuuseumist. Näitusel on väljas ka mõned varasemad portreed, millel kujutatud persoonid on samuti loomult loovad - need tööd on maalitud suvistes maalilaagrites rahvaluulekogumise välitöödel Lõuna-Eestis, Setomaal ja Saaremaal. Kõik eksponeeritud maalid - kokku 28 - on sündinud reaalsete kohtumiste vältel.

Modellid: Lehti Dorch, Mait Oliver Hellat, Mall Hiiemäe, Indrek Hirv, Merle Jääger, Tuule Kann, Ülle Koppel, Epp Krosmann, Erik Krosmann, Tõnis Mägi, Tea Lemberpuu, Vassili Lillepuu, Jaan Malin, Margus Meinart, Tuuli Otsus, Carolina Pihelgas, Krista Piirimäe, Aare Pilv, Ella Põld, Evar Riitsaar, Anu Sarv, Piret Simson, Aira ja Triinu-Liis Tarros, Karmo Tüür, Urmas Vadi, Kristina Viin, Ergo-Hart Västrik

Näitust saab vaadata esialgu märtsi keskpaigani.

 

Jaan Tõnissoni  näitus „ Vaim on, mis elustab“ .

 Eesti Kirjandusmuuseumi uus näitus on pühendatud riigivanem  Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale.

Väljapanekusse on koondatud väike valik  Jaan Tõnissoni elu ja tegevust kajastavaid käsikirju, fotosid ja raamatuid muuseumi kogudest. Mitmed huvitavad perepildid pärinevad J. Tõnissoni vanema venna Matsi tütretütre Mari-Anne Reinbergi erakogust.  Näha saab ka pildiseeriat riigivanem Jaan Tõnissoni visiidist Rootsi kuningriiki 1928. aastal.

Näitus on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal ja jääb avatuks 2019. aasta veebruari lõpuni.

 

Näitus „Armasta mu rahvast! Oskar Kallas 150“ Eesti Kirjandusmuuseumis

  1. oktoobril 2018.a. möödus 150 aastat keeleteadlase, folkloristi, diplomaadi, Eesti Rahva Muuseumi rajaja, Eesti rahvusraamatukogu algataja, kooliõpetaja, lutsi ja kraasna maarahva avastaja, kooliõpetaja, tõlkija ja ajakirjaniku Oskar Kallase sünnist.

Näitusel saab koos Kallasega rännata linnast linna mööda kronoloogilist ajatelge ja ka mööda temaatilisi radu just nii, nagu ta omal ajal reisis ja tegutses. Väljapanek on üles ehitatud tema päevikute põhjal alates lapsepõlvest kuni diplomaaditee lõpuni.

Eksponeeritud on hulk põnevaid fotosid, kirju, dokumente, sh diplomaatilisi passe ja George V kiri president Konstantin Pätsile tunnustava hinnanguga Oskar Kallase diplomaatilisele tegevusele, päevaraamatuid, külalisraamatuid, kogutud rahvaluuleainest, valminud uurimusi jne. Oma noorusaja kohta on Kallas kirjutanud: „Kasvasin Saaremaal kesk etnograafilist muuseumi, ilma et etnograafia mõistest oleksin kuulnud ehk muuseumi kunagi näinud“, kuid ometigi sai temast Eesti Rahva Muuseumi ja selle arhiivraamatukogu rajaja. Näituse moto „Armasta mu rahvast“ pärineb Eesti Üliõpilaste Seltsi 1. Albumist, kus ta kirjutas oma tulevasele abikaasale kihlumisel „Armasta mu rahvast“. Nii seda albumit, kui ka mitmeid teisi perekondlike pühendustega trükiseid (näiteks vanemate poolt leeripäevaks kingitud kullatud piibel) saabki näitusel  uudistada.  Näha saab ka mõningaid teoseid, mida Kallas on kinkinud ja pühendanud arhiivraamatukogule. Kallas tegutses rohkem kui 70-s organisatsioonis ja ka sellest tegevusest on väljas hulk põnevat materjali, sh mitmed aukirjad ja auliikme tunnistused.

Näitusel selgub, miks on Oskar Kallast nimetatud Maajumala pojaks,  Goethe või Kreutzwaldi mõõtu hiiglaslikuks valgustajaks, Eesti rahvusraamatukogu isaks, eestiainelise vanavara ja rahvaviiside kuningaks.

Näitus on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal ja jääb avatuks 2019. aasta veebruari lõpuni.

 

Kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“ 28.juunist 28.septembrini 2018

Eesti Kirjandusmuuseumis avatakse Austraalia kultuuripärandi näitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on avatud  kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“. Näitus teeb autentsete arhiivimaterjalide kaudu nähtavaks osakese Teise maailmasõja järgsete Eesti pagulaste saatuseloost ja tähistab salapärase pallaslase, Austraalia eesti kunstniku ja kirjaniku Austraalias Gunnar Neeme 100. sünniaastapäeva.

Gunnar Neeme, sõjakeerises kadunud pallaslase mahuka arhiivi annetas Melbourne’st Eesti Kirjandusmuuseumisse kunstniku perekond. Arhiiv sisaldab maale, akvarelle, graafikat, skulptuure, käsikirjalist pärandit, kirjavahetusi, luule- ja proosateoste käsikirju, eskiiside plokke jpm. Tartusse jõudsid ka Gunnar Neeme „Kalevipoja“-aineliste piltide originaalid, vanimad aastast 1966. Neid „Kalevipoja“ pilte pidas kunstnik oma elutööks. Kokku on Gunnar Neeme loonud eepose ainetel üle 200 suuremõõtmelise teose, milles originaalselt on kujutatud rahvuseepose mütoloogilist maailma. Koostöös Tasmaanias elanud Austraalia luuletaja Triinu Kartusega töötas kunstnik 1998–2003 eepose uue ingliskeelse tõlke raamatu kujundajana. Tõlke käsikiri avaldati koos 80 Gunnar Neeme pildiga Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena 2011. aastal. Näitusel on eksponeeritud Eestis seni tundmatut 18 maali ja 12 pilti „Kalevipojast“, käsikirju jm.

Koostööpartner: Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseum.

Toetajad: HTM-i rahvuskaaslaste programm ja teadusprojekt IUT22-2; EL Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145).

Lisainfo: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, näituse kuraator

Mob +372 52 69320, marin.laak@kirmus.ee

 

A r h i i v

Kauneimate raamatute näitus

 Eesti Kirjandusmuuseumis on võimalik vaadata näitust "25 kauneimat eesti raamatut 2017" ja "5 kauneimat lasteraamatut 2017".

 Arhiivraamatukogu tähistab uue näitusega nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka 60 aasta möödumist ajast, mil Eestis esimest korda kauneimaid raamatuid välja valiti.

 Auhinnatud raamatute hulgas on ka Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse väljaanne "Vennaste ja vete vald : Nabala kohajutud", mille autoriks on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Mari-Ann Remmel. Kuna osa eksponeeritud raamatutest on säilituseksemplarid jääb näitus avatuks ainult maikuu lõpuni.

 Näituse koostas arhiivraamatukogu fondide põhjal vanemraamatukoguhoidja Kristin Liba. Head imetlemist!