Näitused Eesti Kirjandusmuuseumis

 

5. märtsist 30. aprillini saab Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus vaadata Läti Kirjandus- ja muusikamuuseumi näitust “Eduards Veidenbaums – võimatu luuletaja, mis jälgib läti esimese modernse luuletaja napi eluea pöördepunkteotsides ka vastust küsimuselemis tähtsus oli tema lühikeses elus Tartu ülikoolil ja Tartus veedetud ajal.

Kuidas on võimalik, et inimesel, kes elas vähem kui 25 aastat ja jõudis realiseerida vaid tühise osa oma loomepotentsiaalist, oli määratud saada läti kaasaegse luule alusepanijaks? Näitus “Eduards Veidenbaums – võimatu luuletaja” püüab lahti harutada Veidenbaumsi lühikese, kuid ebatavaliselt sisuka elu lõnga.

Näituse tuumaks on tänaseni säilinud üksikud esemelised tõendid “Kalāči” memoriaalmuuseumist ning Kirjandus- ja muusikamuuseumi kogudest (asjad, mis on kuulunud E. Veidenbaumsile; luuletaja ülikooliaastate märkmed, luuletuse käsikiri), mille ümber on loodud metafoorne ja informatiivne väli, mis illustreerib E. Veidenbaumsi isikut ja tema panust Läti ja maailma kontekstis. Näitusel saab lugeda ka eesti luuletaja ja tõlkija Contra (Margus Konnula) poolt tõlgitud Veidenbaumsi töid.

E. Veidenbaums tõi 19. sajandi 90ndate aastate alguses luulesse modernse indiviidi tunde- ja mõttemaailma. Veidenbaumsi sügavalt isiklikult läbitunnetatud üldinimlike ideede ja järelduste konflikt laseb tema luulel tänapäevasena mõjuda ka praegu. Veidenbaumsi aktuaalsus on kõige märgatavam kriisi ja paradigmamuutuse ajastutel, kui uued maailmavaatemudelid ei ole veel tekkinud.

Et elustada E. Veidenbaumsi kohalolu Tartus ja aktualiseerida tema luulet läbi isikliku kogemuse, on kavandatud mitmed kaasavad tegevused. Jalutuskäik mööda luuletaja lemmikmarsruute annab võimaluse saada tuttavaks tema elukohtadega Tartus, samas jagades muljeid sotsiaalvõrgustikes. Näitusekorraldajad kutsuvad igaühte võrdlema enda saavutusi Veidenbaumsi omadega ja päästma mõnd tema luuletust hävimisest.

Näituse “Eduards Veidenbaums – võimatu luuletaja” kontseptsiooni autor: Marians Rižijs
Kuraator: Lelde Vaivode Stsenograaf: Mārtiņš Kalseris Videokunstnik: Ineta Sipunova Konsultant ja tõlkija: Margus Konnula

Näituse avamine: 5. märtsil kell 18.00 Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise 42 Tartu.

Näitust “Eduards Veidenbaums - võimatu luuletaja” rahastatakse Läti kultuuriministeeriumi vahenditest. Näituse koostamises osales Eduards Veidenbaumsi memoriaalmuuseum “Kalāči”. Toetajad: Läti Vabariigi saatkond Eestis, Eesti Kirjandusmuuseum, “Valmiermuiža” õlletehas ja Tartu Läti Selts.

Näitus „Eesti vabariigi aastapäevi“ Eesti Kirjandusmuuseumis

 24. veebruaril 1918. a. lisandus Euroopa kaardile veel üks riik – demokraatlik Eesti Wabariik. Arhiivraamatukogus koostatud näitus „Eesti Vabariigi aastapäevi“ annab ülevaate Eesti riigi järjepidevusest 100 aasta jooksul. Sõnas ja pildis on võimalik näha, mismoodi kajastati Eesti Vabariigi sünnipäevi iseseisvas Eestis ning väliseesti kogukondades laias maailmas.

Näitusel on väljas 24. veebruaril 1918. a. Tallinnas trükitud iseseisvusmanifest ning selle trükkimise, leviku ja uurimislugu. Oma riigi esimest aastapäeva tähistati vaatamata käimasolevale sõjale juba paraadiga. 1920ndatel aastatel sai iseseisvuspäeva tähistamisest traditsioon, mispuhul ilmus mitmeid brošüüre, albumeid ja erikujundusega ajakirjandusväljaandeid.

1928. aastal tervitati noore vabariigi 10. aastapäeva ka paljude välisriikide, eriti aga Skandinaavia maade ajakirjanduses pikemate või lühemate kirjutistega, mis on koondatud Eesti saatkondades ja konsulaatides koostatud lõigendite mappidesse. Näitusel on väljas neist ainult mõned. On tähelepandav, et juba 1928.a. lehvis Eesti sinimustvalge lipp Winnipegi suurema ajalehe „Free Press“ vardas.

Külastaja saab uudistada ajalehtede Postimees, Põhja Kodu, Eesti Rada, Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Edasi EV aastapäevade erinumbreid läbi aastate, albumeid Sõjainvaliid, Vabadusalbum, Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust jt aastapäevi tähistavaid eri väljaandeid. Eesti Vabariigi 20. a. pidustuste sisust ja levikust Eestimaa eri paigus annavad värvika ülevaate müürilehed. Ühtlasi saab näha trükiseid, milles antakse soovitusi sobilike näidendite valikuks ning jagatakse teadmisi õpilastele. Väljapanekus on ka haruldasi fotosid 1928. a. Tallinna paraadist, Montreali Eesti Seltsi koosviibimisest 1933. a. ning mitmeid teisi fotosid ja pisitrükiseid aastapäevade tähistamisest eestlaste kogukondades vabas maailmas koos mõjukate poliitikutega Ameerikas, Austraalias, Kanadas, Rootsis ja mitmel pool mujal. Väljapaneku lõpetavad trükised taasiseseisvunud Eestist.

Näituse koostasid: Ave Pill, Merike Kiipus, tehniline tugi: Jaanus Tordik, Ave Soeorg. Näitus jääb avatuks 9. aprillini.