Näitused Eesti Kirjandusmuuseumis

Viljar Ansko mälestusnäitus “Arst, kes elas luules” Eesti Kirjandusmuuseumis

Viljar Ansko (17. mai 1948 – 20. detsember 2016), luuletajanimega Viljar Kaarna oli arst, luuletaja, tõlkija, toimetaja, karikaturist ja bibliofiil.
Viljar Ansko sündis Tartus, tema lapsepõlv möödus Kaareperes ning noorusaastad Kohtla-Järve töölisasulas Sompas. 1970. aastast kuni surmani elas hr Ansko Läänemaal Risti alevikus.

Töömehetee algas tal juba 15-aastaselt põlevkivikaevanduses, algul lihttöölisena, hiljem elektrilukksepana ja kaevurina ning jätkus sõjaväeteenistuses autojuhina. Ülikooliaastatel töötas hr Ansko öösiti elektrikuna, öövalvurina ja meditsiiniõena.

Viljar Ansko õppis vaheaegadega 1970–1993 Tartu Ülikoolis psühholoogiat ning lõpetas 1985. a. arstiteaduskonna. Ülikooliõpingute vahel töötas ta kuus aastat Risti metalltoodete tsehhis energeetikuna.  Enamuse aja oma elust töötas hr Ansko siiski arstina, sealhulgas kiirabiarstina, psühhiaatrina Taagepera hooldekodus ja vaestearstina (ravikindlustamatute arstina) Tallinnas. 1989. aastast oli ta Arstide Liidu liige.

Viljar Ansko oli  aastatel 1990–1996  ajalehe Memento toimetaja. Ta asutas kirjastusühistu Anamnesia, kus ta koostas, toimetas ja andis välja üle 30 raamatu.
Valdavas osas raamatutest ja ka Memento ajalehtedes ilmus laagriluule.

Laagriluule kogumine oli tõepoolest Viljar Ansko elutöö – kokku kaheksa luulekogu ja 70 autorit, teiste seas Rein Sepp, Venda Sõelsepp ja Ilmar Onton.
Mitme autoriga viis saatus teda kokku juba nõukogude ajal, mitmed otsis ta ise üles. Laagrimeeste ja –naiste luulet sai tol ajal koguda ja levitada mõistagi vaid salaja.
Hr Ansko jagas ise laagriluule kui žanri kolmeks  – ehtne laagriluule, mis on loodud vahetult seal või hiljem mälestustes; enne vangistust loodud luule,
mis võiski saada vangistuse ettekäändeks, ning luule, mis on loodud peale vabanemist ja mis kirjutati sahtlisse tihti protestiks ning lootmatagi selle avaldamisele.

Võime oletada, et ilma hr Ansko pühendumuseta oleks paljugi sellest eriomasest loomingust aja jooksul kaotsi läinud.

Viljar Ansko enda sulest (pseudonüümi Viljar Kaarna all) on ilmunud viis luulekogu: „Tuulelembest, luuletõmbest“, „Meeletuse meelas maitse“, „Aateaabicatõed“, "Kahe vahel" ja "Raha tüürib".

Ta on tõlkinud Vladimir Võssotski ja L. Konovalovi luulet ja avaldanud ajakirjanduses kultuuriloolisi artikleid.

Viljar Ansko hakkas tõsisemalt  karikatuure joonistama 1971. aastal, kui ta oli ülikoolis esimesel kursusel. Hr Ansko oli NAKSi (Noorte Andekate Karikaturistide Sõpruskonna) asutajaliige ning  ta on osalenud mitmetel karikatuurivõistlustel ja -näitustel, mida on ka ise kokku pannud. Viljar Ansko on koostanud ka NAKSi esimese näituse (1972) kataloogi, mis  ilmus väikeses tiraažis.

Viljar Ansko on koostanud Tallinna kiirabi ajaloo, mis on 2001. a. raamatuna  välja antud.

Viljar Ansko oli Risti raudteejaama juures asuva Lääne-Eestist küüditatute mälestusmärgi „Raudtee rööpad mäletavad…“ ideekavandi autor ja püstitamise eestvedaja.
Hr Anskot on autasustatud Punase Risti IV klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärgiga, Kodanikupäeva aumärgiga ja Risti teeneteristiga.

2004. aastal valmis temast portreefilm „Unistaja“.

Viljar Ansko mälestusnäituse ja tutvustava teksti koostas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infokorralduse eriala üliõpilane Piret Tarto.
Arhiivraamatukogu poolt abistasid Ave Pill ja Mariliis Õunapuu. Näitus jääb avatuks märtsikuu lõpuni.

Loomingu Raamatukogu 60

 „Loomingu Raamatukogu“ ajaloole pühendatud näitus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu kogudest. Näitus on avatud märtsikuu lõpuni.

"Debora Vaarandi 100"

 

Näitus "Debora Vaarandi 100"

Me oleme kartlikud linnud,

ainsamaiks sulgedeks meile

on meie laul.

Eesti Kirjandusmuuseumis avatud näitus keskendub Debora Vaarandile kui
andekale loojale ja luuletajale. Debora Vaarandi oli vastuoluline
isiksus, kuid tal on siiski kindel kohteesti kirjandusloos.

Näitusel on püütud esitada dokumente ja teoseid, mis iseloomustaksid
luuletajat kõige paremini. Lisaks DeboraVaarandi loomingule saab näha
kirjavahetust Ilmi Kollaga, 1950ndate kirjanduskriitikat, tõlketeoseid,
fotosid ja Leili Muuga maali.

Näitus kulgeb ajateljel Debora Vaarandi enda kirjutatud eluloo katkete
saatel. Tema loomingu iseloomustamiseks on kasutatud kirjandusteadlaste
ja kirjanike Paul Rummo, Paul Viidingu, Rein Veidemanni, Peeter Oleski,
Viivi Luige, Andres Ehini jt. mõtteid.

Näituse tegijad loodavad, et neil õnnestus tekitada huvi Debora Vaarandi
kui inimese ja looja vastu.

Koostaja: Kaie Oks

Kujundaja: Mariliis Õunapuu

 

Näitus "Eesti keelde tõlgitud Põhja-Ameerika põlisrahvaste ilukirjandust"

Arhiivraamatukogu koridori püstvitriinis on võimalus näha valikut eesti keelde tõlgitud Põhja-Ameerika põlisrahvaste ilukirjandusest. Valik on piiratud sellega, mida on võimalik leida Arhiivraamatukogu fondidest. Esindatud on tõlked 19. sajandi lõpust kaasajani. Eraldi on välja toodud hulgaliselt eestikeelseid esmatrükke, sealhulgas kaunilt illustreeritud ameerika kirjaniku James Fenimore Cooperi tuntud romaane ning samuti sakslase Karl May Winnetou raamatuid. May puhul on tähelepanuväärne, et Ameerikat külastas ta alles pärast eelmainitud romaanide avaldamist. 

Näituse koostas Maarja Soonberg.