Näitused Eesti Kirjandusmuuseumis

 Portreede näitus "Loominguline pale"

Kirjandusmuuseumis on avatud folklorist Mari-Ann Remmeli maalitud portreede näitus "Loominguline pale".

Õlimaalidel on kujutatud loovisikuid, kelle seas on nii tuntud sõnameistreid, luuletajaid, kunstnikke, näitlejaid, muusikuid kui ka teadusse ja poliitikassegi kalduvaid multitalente. Suurem osa piltidest on valminud aastail 2016-2018 Konrad Mägi Ateljees, kuhu auväärseid Tartu kultuuritegelasi poseerima kutsuti. Nende hulgas on ka autori häid tuttavaid ja kolleege Kirjandusmuuseumist. Näitusel on väljas ka mõned varasemad portreed, millel kujutatud persoonid on samuti loomult loovad - need tööd on maalitud suvistes maalilaagrites rahvaluulekogumise välitöödel Lõuna-Eestis, Setomaal ja Saaremaal. Kõik eksponeeritud maalid - kokku 28 - on sündinud reaalsete kohtumiste vältel.

Modellid: Lehti Dorch, Mait Oliver Hellat, Mall Hiiemäe, Indrek Hirv, Merle Jääger, Tuule Kann, Ülle Koppel, Epp Krosmann, Erik Krosmann, Tõnis Mägi, Tea Lemberpuu, Vassili Lillepuu, Jaan Malin, Margus Meinart, Tuuli Otsus, Carolina Pihelgas, Krista Piirimäe, Aare Pilv, Ella Põld, Evar Riitsaar, Anu Sarv, Piret Simson, Aira ja Triinu-Liis Tarros, Karmo Tüür, Urmas Vadi, Kristina Viin, Ergo-Hart Västrik

Näitust saab vaadata esialgu märtsi keskpaigani.

 

Jaan Tõnissoni  näitus „ Vaim on, mis elustab“ .

 Eesti Kirjandusmuuseumi uus näitus on pühendatud riigivanem  Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale.

Väljapanekusse on koondatud väike valik  Jaan Tõnissoni elu ja tegevust kajastavaid käsikirju, fotosid ja raamatuid muuseumi kogudest. Mitmed huvitavad perepildid pärinevad J. Tõnissoni vanema venna Matsi tütretütre Mari-Anne Reinbergi erakogust.  Näha saab ka pildiseeriat riigivanem Jaan Tõnissoni visiidist Rootsi kuningriiki 1928. aastal.

Näitus on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal ja jääb avatuks 2019. aasta veebruari lõpuni.

 

Näitus „Armasta mu rahvast! Oskar Kallas 150“ Eesti Kirjandusmuuseumis

  1. oktoobril 2018.a. möödus 150 aastat keeleteadlase, folkloristi, diplomaadi, Eesti Rahva Muuseumi rajaja, Eesti rahvusraamatukogu algataja, kooliõpetaja, lutsi ja kraasna maarahva avastaja, kooliõpetaja, tõlkija ja ajakirjaniku Oskar Kallase sünnist.

Näitusel saab koos Kallasega rännata linnast linna mööda kronoloogilist ajatelge ja ka mööda temaatilisi radu just nii, nagu ta omal ajal reisis ja tegutses. Väljapanek on üles ehitatud tema päevikute põhjal alates lapsepõlvest kuni diplomaaditee lõpuni.

Eksponeeritud on hulk põnevaid fotosid, kirju, dokumente, sh diplomaatilisi passe ja George V kiri president Konstantin Pätsile tunnustava hinnanguga Oskar Kallase diplomaatilisele tegevusele, päevaraamatuid, külalisraamatuid, kogutud rahvaluuleainest, valminud uurimusi jne. Oma noorusaja kohta on Kallas kirjutanud: „Kasvasin Saaremaal kesk etnograafilist muuseumi, ilma et etnograafia mõistest oleksin kuulnud ehk muuseumi kunagi näinud“, kuid ometigi sai temast Eesti Rahva Muuseumi ja selle arhiivraamatukogu rajaja. Näituse moto „Armasta mu rahvast“ pärineb Eesti Üliõpilaste Seltsi 1. Albumist, kus ta kirjutas oma tulevasele abikaasale kihlumisel „Armasta mu rahvast“. Nii seda albumit, kui ka mitmeid teisi perekondlike pühendustega trükiseid (näiteks vanemate poolt leeripäevaks kingitud kullatud piibel) saabki näitusel  uudistada.  Näha saab ka mõningaid teoseid, mida Kallas on kinkinud ja pühendanud arhiivraamatukogule. Kallas tegutses rohkem kui 70-s organisatsioonis ja ka sellest tegevusest on väljas hulk põnevat materjali, sh mitmed aukirjad ja auliikme tunnistused.

Näitusel selgub, miks on Oskar Kallast nimetatud Maajumala pojaks,  Goethe või Kreutzwaldi mõõtu hiiglaslikuks valgustajaks, Eesti rahvusraamatukogu isaks, eestiainelise vanavara ja rahvaviiside kuningaks.

Näitus on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal ja jääb avatuks 2019. aasta veebruari lõpuni.

 

Kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“ 28.juunist 28.septembrini 2018

Eesti Kirjandusmuuseumis avatakse Austraalia kultuuripärandi näitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on avatud  kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“. Näitus teeb autentsete arhiivimaterjalide kaudu nähtavaks osakese Teise maailmasõja järgsete Eesti pagulaste saatuseloost ja tähistab salapärase pallaslase, Austraalia eesti kunstniku ja kirjaniku Austraalias Gunnar Neeme 100. sünniaastapäeva.

Gunnar Neeme, sõjakeerises kadunud pallaslase mahuka arhiivi annetas Melbourne’st Eesti Kirjandusmuuseumisse kunstniku perekond. Arhiiv sisaldab maale, akvarelle, graafikat, skulptuure, käsikirjalist pärandit, kirjavahetusi, luule- ja proosateoste käsikirju, eskiiside plokke jpm. Tartusse jõudsid ka Gunnar Neeme „Kalevipoja“-aineliste piltide originaalid, vanimad aastast 1966. Neid „Kalevipoja“ pilte pidas kunstnik oma elutööks. Kokku on Gunnar Neeme loonud eepose ainetel üle 200 suuremõõtmelise teose, milles originaalselt on kujutatud rahvuseepose mütoloogilist maailma. Koostöös Tasmaanias elanud Austraalia luuletaja Triinu Kartusega töötas kunstnik 1998–2003 eepose uue ingliskeelse tõlke raamatu kujundajana. Tõlke käsikiri avaldati koos 80 Gunnar Neeme pildiga Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena 2011. aastal. Näitusel on eksponeeritud Eestis seni tundmatut 18 maali ja 12 pilti „Kalevipojast“, käsikirju jm.

Koostööpartner: Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseum.

Toetajad: HTM-i rahvuskaaslaste programm ja teadusprojekt IUT22-2; EL Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145).

Lisainfo: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, näituse kuraator

Mob +372 52 69320, marin.laak@kirmus.ee

 

A r h i i v

Kauneimate raamatute näitus

 Eesti Kirjandusmuuseumis on võimalik vaadata näitust "25 kauneimat eesti raamatut 2017" ja "5 kauneimat lasteraamatut 2017".

 Arhiivraamatukogu tähistab uue näitusega nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka 60 aasta möödumist ajast, mil Eestis esimest korda kauneimaid raamatuid välja valiti.

 Auhinnatud raamatute hulgas on ka Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse väljaanne "Vennaste ja vete vald : Nabala kohajutud", mille autoriks on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Mari-Ann Remmel. Kuna osa eksponeeritud raamatutest on säilituseksemplarid jääb näitus avatuks ainult maikuu lõpuni.

 Näituse koostas arhiivraamatukogu fondide põhjal vanemraamatukoguhoidja Kristin Liba. Head imetlemist!