Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2018

Humanitaarainetest huvitatud põhi- ja gümnaasiumiastme õpilasi oodatakse osa võtma Eesti esimesest humanitaarainete õpilaskonverentsist HUNTS 2018. HUNTS toimub Teadlaste Ööl 28. septembril 2018. aastal Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus.

HUNTS on mõeldud õpilastele üle Eesti, kes seisuga september 2018 õpivad 9.-12. klassis. „Konverentsiga soovime teadvustada laiemalt humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale ning avada noortele humanitaarteadusi kui üht võimalikku karjäärisuunda,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „Noored on oodatud koos konverentsile kutsutud teadlastega arutlema uute ja innovatiivsete meetodite ning vaadete üle“.

Ootame ettekandeid pikkusega kuni 15 minutit, mille formaat on kas suuline, pildiline, video, poster vms, esineda võib ka mitmekesi. Ettekande aluseks võivad olla humanitaarteadustega seotud loovtööd või uurimis- ja praktilised tööd (näiteks ajaloos, kirjanduses, keeltes, kultuuriloos, ühiskonnaõpetuses, kunstis, muusikas). Kuna 2018. aasta on Euroopa kultuuripärandi aasta, võib konverentsil esinemise ühendada osalusega erinevate mäluasutuste kogumis- ja võistlusaktsioonidest.

Konverentsile saab registreeruda aadressil http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts2018/

Registreerimise ja teemast teatamise tähtaeg on 15. mai, ettekande lühikokkuvõtete (150 kuni 250 sõna) esitamise tähtaeg on 25. august.

HUNTS 2018 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium.

Lähem teave: Koduleht: http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts2018/, Facebook: HUNTS2018, E-post: hunts@kirmus.ee

Toimkond: Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum), Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum), Virve Tuubel ( Eesti Rahva Muuseum), Agnes Aljas (Eesti Rahva Muuseum), Kristiina Punga (Hugo Treffneri Gümnaasium)

 

Konverents „Noorte hääled 2018“

Traditsiooniline noorte humanitaaride konverents „Noorte hääled“ toimub sel aastal 23. ja 24. aprillil. Esimene päev (23. aprill) toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja on pühendatud rahvusvahelistele teemadele. Teine päev (24. aprill) Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu) on eestikeelsete ettekannete päralt.

Konverentsi eesmärk on luua võimalus erinevate erialade ja uurimisteemade dialoogiks ning pakkuda ühtlasi avaramat kõlapinda aktuaalsetele ja värsketele uurimisteemadele. Ettekanded hõlmavad mitmetahulist spektrit kaasaja uurimisvaldkondadest. Konverentsi plenaarettekandes keskendub professor María Inés Palleiro Buenos Airese ülikoolist, Argentiina linnalegendidele.

Konverentsi programmi mahuvad ka raamatututvustus, ühine filmi vaatamine ja Eesti Kirjandusmuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi noortele suunatud kogumisprojektide tutvustused, samuti ohtralt sotsiaalset melu. 
Põhjalikumat tutvustust ja jooksvat informatsiooni võib vaadata konverentsi Facebookilehelt: https://www.facebook.com/events/336345756878472

KAVA ja TEESID

Lisainfo: 
Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Lona.Pall[ätt]kirmus.ee 
Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, Marleen.Metslaid[ätt]erm.ee

 

 

 

Balkan and Balticum. Current Studies in the Postsocialist Space - Sator 18 Ekaterina Anastasova ja Mare Kõiva (toim.)

 Interdistsiplinaarne kogumik keskendub kultuurilistele ja religioossetele protsessidele Eesti ja Bulgaaria näitel. Vaatluse all on vähemused ja väikesed kogukonnad oma identiteedi loomise ja rände mustritega, sakraalsed paigad ja religioossuse vormid, aga ka tänased linlaste harrastused. Kogumik valmis Bulgaaria ja Eesti Teaduste Akadeemia bilateraalse projekti "Balkan and Baltic Holiness – Modern Religiosity and National Identity" raames ning Bulgaaria Etnoloogia- ja Folkloori Uuringute Instituudi koos Etnograafia Muuseumiga ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostööna. Raamatu kirjastas EKM Teaduskirjastus, see on saadaval trükisena ja loetav aadressil: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator18/

Incantatio 6. James Kapalo ja Jenny Butleri koostatud "Incantatio" kuuendast numbrist leiate valiku artikleid, mis jätkavad Corkis 2016. aastal toimunud ja järjekorras üheksandal ISFNRi „Loitsude, loitsimise ja loitsijate“ uurimisrühma konverentsil alustatud dialooge. Artiklid tutvustavad uurimisala mitmetest vaatenurkadest: ajalooline muutus ja modernsuse mõju (Dillinger, Radchenko); teoreetilised ja metodoloogilised uuendused digitaal- ja virtuaalmaailmas (Ilyefalvi, Sawden), kuidas loitse ja loitsijaid on kajastatud erinevatel ajastutel ja erinevates ühiskondades (Milne, Tausiet, Leitão). Ajakiri ilmub EKM Teaduskirjastuse toetusel ja on loetav aadressil: http://www.folklore.ee/incantatio/Incantatio2017_6.pdf

 

Kirjandus- ja muusikamuuseum avas Tartus näituse “Eduards Veidenbaums – võimatu luuletaja

 5. märtsist 30. aprillini saab Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus vaadata Läti Kirjandus- ja muusikamuuseumi näitust “Eduards Veidenbaums – võimatu luuletaja”, mis jälgib läti esimese modernse luuletaja napi eluea pöördepunkte, otsides ka vastust küsimusele, mis tähtsus oli tema lühikeses elus Tartu ülikoolil ja Tartus veedetud ajal.

 

28.02.2018 Eesti Kirjandusmuuseum

Algas üle-eestiline kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki!“.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kuulutas välja kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“, mille eesmärk on salvestada igalt Eesti vanema põlvkonna inimeselt vähemalt üks tema jaoks tõeliselt oluline lugu või laul. See võib olla lugu, mis on juhtunud jutustaja endaga, ere mälestus, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on jutustajat läbi elu saatnud, või hoopis õpetlik juhtum, mis on pannud kaasa mõtlema.

Noortele suunatud kogumisaktsiooni ühe initsiaatori, Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mari Sarve sõnul on kampaania eesmärk lisaks lugude talletamisele tekitada tavapärasest veidi erinev koostööhetk eri põlvkondade vahel, luua (üksteise)mõistmist. Noortele annab kogumisaktsioon aga võimaluse kehastuda youtuber’iks ja anda nii oma panus meie kultuuri järjepidevusse.

Jakob Hurda „hullust ideest“, üleskutsest koguda kokku eesti rahvapärimus, mis pani aluse meie hiiglaslikele rahvaluulekogudele, möödus äsja 130 aastat. 2018. aasta kogumisaktsioon kordab Hurda-aegset ettevõtmist uues vormis – igaühe kodus elav pärimuskultuur püütakse tuua tänapäeva noorteni.

Osalema on oodatud koolinoored ja tudengid, aga ka teised, kes vanema põlvkonna sõnumi tulevikku talletamist vajalikuks peavad. Parimaid kogujaid eri vanuseastmetes premeeritakse auhindadega.

Nutiseadmesõbralik koduleht, mis juhib noort läbi kogumistöö etappide, asub veebiaadressil http://kratt.folklore.ee/vanaema/.

Kogumisvõistlus kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. sündmuste sekka Eestis. Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

Info: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 737 7730, e-post era@folklore.ee.

 Algas üle-eestiline kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018“

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 2018 algas kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018“, mille eesmärk on jäädvustada Eesti õpilaste maailm sellisena, nagu see just praegusel hetkel on. Osalema kutsutakse 4.–12. klasside õpilasi üle Eesti, samuti kutsekoolide õpilasi. Küsitluskava saab täita nii eesti kui vene keeles kuni 24. maini.

„Ülevaade ühe noorte põlvkonna pärimusest võimaldab jälgida ja uurida ühiskonnas praegu toimuvaid protsesse, mõista paremini õpilaste elus aktuaalseid hirme, uskumusi ja unistusi,“ ütles „Koolipärimus 2018“ projektijuht Reet Hiiemäe. „Korraldajad soovivad aktsiooniga näidata, et õpilaspärimus on elav ja ehe osa eesti kultuurist, millel on oma koht siinses elus ja identiteedis ka tulevikus.“

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõtmisel toimuva projekti patroon on kirjanik Mika Keränen ja „Koolipärimus 2018“ valiti üheks Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuseks. Kogumisaktsiooni põhifaasi valmistas ette detsembris toimunud pilootfaas, mille käigus laekus umbes 300 täidetud küsitlusankeeti. Juba enne põhifaasi ametlikku algust on õpilased jõudnud täita veel 200 uut ankeeti.

Parimatele õpilastele ja õpetajatele on ette nähtud mitmesugused auhinnad. Kogumisaktsiooni koduleht koos osalemisjuhiste ja küsitluskavaga asub veebiaadressil: http://folklore.ee/kp
Projekti läbiviimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa kultuuripärandiaasta, samuti on õla alla pannud Rahvusooper Estonia, teater Vanemuine, Apollo, Eesti Meremuuseum, Lennusadam, Viiking Spaa Hotell, Estonia Spa ja Megazone.

Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

Info: Reet Hiiemäe, „Koolipärimus 2018“ projektijuht, kp@folklore.ee