2017. aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe



Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Möödunud aastal pälvis preemia Andreas Kalkun.

Sel aastal esitati žüriile neli kandidaati: Reet Hiiemäe, Helen Kõmmus, Aado Lintrop ja Merili Metsvahi. Kõigi mainitute 2016. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid, allikapublikatsioone kui ka populaarteaduslikke väljaandeid.

2017. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadurile Reet Hiiemäele. Reet Hiiemäe on mitmekülgne ja viljakas folklorist ja usundiuurija. 2016. aastal ilmus Reet Hiiemäe sulest hulgaliselt kõrgetasemelisi teadusartikleid ning laiemale lugejaskonnale mõeldud käsitlusi, ka koostas ta ajakirja Folklore usundiliste juttude erinumbri. Aasta lõpus valmis tal ka doktoritöö „Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast“, mille kaitses käesoleva aasta algul.

Reet Hiiemäe on uurinud nii klassikalisi folkloorižanre kui tänapäevaseid rahvaluule ja usundiga seotud nähtusi. Tänu heale vana pärimuse tundmisele oskab Reet Hiiemäe näha seoseid vanade ja uute nähtuste vahel. Reet Hiiemäe uurimuste allikateks on nii arhiivides kui meedias ja internetis leiduv elav pärimus. Reet Hiiemäe uurimused aitavad mõista tänapäeva näiliselt sekulaarses Eestis toimuvaid nähtusi (nt üleloomulikud kogemused ja teispoolsusega suhtlemine) ning näitavad pärimuse dünaamikat. Lisaks teadustegevusele on Reet Hiiemäe ka aktiivne oma uurimuste populariseerija.

Preemia anti kätte 25. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.

Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee

 

On ilmunud ajakirja Folklore 67. number ning ajakirja Mäetagused 66. number!

Ajakirja Folklore on võimalik lugeda: http://www.folklore.ee/folklore/

Ajakirja Mäetagused: http://www.folklore.ee/tagused/

 

Head lugejad!

Seoses Eesti Uuringute Tippkeskuse konverentsiga  “Across Borders: Cultures in dialogue” 27-28. aprillil on arhiivraamatukogu ning rahvaluule arhiiv nendel päevadel uurijatele suletud.

Vabandame!

 

 

Eesti Vabariigi President tunnustab 4. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis rahvaluulekogujaid ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud eluloovõistlusest osavõtjaid.

Teisipäeval, 4. aprillil kell 16.00 algaval aktusel annab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid üle Eesti Vabariigi Presidendi 2016. aasta rahvaluule kogumispreemiad.
Samas autasustatakse eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus“ võitjaid.


Aktusele eelneb kell 13.00–15.00 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ühine eluloo- ja kaastööliste päev, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud 2016. aastast ja kavandatakse uut. Eelmine aasta paistis silma mitmekülgsena, tuues muuhulgas rahvaluule arhiivi nii väärtuslikud saami folkloori salvestused kui sõdurpoisi kirjad sõjaväest. Nagu mitmel eelnevalgi aastal, on märkimisväärne üliõpilaste panus, kes paistavad silma uudsete kogumisteemade ning lähenemisnurkadega. Kuulutatakse välja 2017. aasta kogumisteema „Perekonnanimi ja selle lugu“, kuhu oodatakse töid nimede ajaloost, tähendustest, tähtsusest nende kandjatele.

Eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus“ kokkuvõtted juhatab sisse eestkõneleja Kristiina Ehin, žürii nimel kõneleb dr Tiina Ann Kirss.  Võistlusele saadeti 193 kaastööd, mille seas leidus elulugusid eestlastelt üle maailma. Laekus nii köidetud suguvõsaraamatuid kui huvitavaid detailseid mälestuslugusid, nt elu muutumisest 1990. aastatel. Võistlusel välja kuulutatud armastuse-teema tuleb esile vaoshoitult. „Kui seda väljendataks suurtest emotsioonidest tulvil, siis ma ei usuks seda,“ tõdes žürii liige Merle Karusoo. Kuna kirjutajate hulka on astunud uued põlvkonnad, kajastatakse varasemast vähem 20. sajandi keskpaiga pöördelisi aegu. Päeva jooksul esitavad saabunud elulugudest katkeid teatri Must Kast näitlejad.

Üritusel esitletakse  Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölise, meremehe ja kirjaniku Jegard Kõmmuse elulooraamatut „Hiiumaa meremees jutustab. Uurimusi ja mälestusi Hiiumaa mereloost I“. Raamatu on toimetanud Helen Kõmmus ning välja andnud EKM Teaduskirjastus.

Arhiivide kaastöölisi on auhindadega toetanud Eesti Kultuurkapital, Mõisakeraamika, Piusa Savikoda, kirjastused Tänapäev, Rahva Raamat ja Petrone Print.
Korraldajad: EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Elulugude Ühendus

Lähem info Astrid Tuisk: 7377730, era@folklore.ee
Elulood: Marin Laak, 5269320, marin@kirmus.ee


Kava:
Eluloo- ja kaastööliste päev
13.00    Avasõnad – Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv
13.05    Ülevaade ERA 2016. aasta kaastöödest ja eluloovõistlusest – Astrid Tuisk
13.20    Eesti perekonnanimeraamatu kavast  – Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
13.30    2017. aasta kogumisteema „Perekonnanimi ja selle lugu“ – Valdo Valper
13.35    Rahvaluule arhiivi kaastööliste tänamine
13.50    Jegard Kõmmuse raamatu „Hiiumaa meremees jutustab“ esitlus – Helen Kõmmus

14.00    Teater Must Kast: eesti elulood I
14.05    Elulaulu jäljed – Kristiina Ehin, võistluse eestkõneleja
14.15    Kokkuvõte eluloovõistlusest –  Tiina Ann Kirss, žürii esindaja
14.30    Eluloovõistluse parimate osalejate tunnustamine
14.55    Raamatust „Eesti elulood IV“ – Tauno Vahter,  kirjastuse Tänapäev peatoimetaja
15.00    Lõuna

Aktus
16.00    Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
16.05     Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluule kogumispreemiad
16.15    Teater Must Kast: eesti elulood II
16.25    Eluloovõistluse „EV 100. Minu elu ja armastus” võitjate autasustamine
16.30    Pildistamine
16.45    Teater Must Kast: eesti elulood III

 

14. märtsil on EKM Teaduskirjastuse väljaandeid võimalik soetada Tartu Linnaraamatukogust!

14.03 on Kirjandusmuuseum uurijatele suletud.

 

In memoriam Arvo Krikmann (21. VII 1939 – 27. II 2017)

 

Eesti humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.


Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal Avanduse vallas Pudivere külas, õppis Pudivere Algkoolis aastail 1946–1950, Simuna 7-klassilises Koolis aastail 1950–1953 ning Väike-Maarja Keskkoolis aastail 1953–1957. 1957. aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina 1962. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist suunati Arvo Krikmann Kirjandusmuuseumi, kus ta töötas 1969. aastani, misjärel oli aastail 1970–1972 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1975. aastal kaitses Arvo Krikmann filoloogiakandidaadi väitekirja vanasõnade sisu ja maailmavaate problemaatikast. Aspirantuuri järel töötas ta aastatel 1973–1977 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris, 1977. aastast KKI-s arvutuslingvistika sektori vanemteadurina, hiljem Eesti Keele Instituudi peateadurina ja aastail 2000–2014 Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna vanemteadurina.

Arvo Krikmanni teaduslikuks põhitööks oli suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I–V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I-II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostamine ja toimetamine. Arvo Krikmanni doktoritöö „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu 1997) on põhjapanev lühivormialane uurimus. Viimastel kümnenditel rakendas Arvo Krikmann rahvaluuletekstide uurimisel kognitivistlikke ja lingvistilisi meetodeid, silmapaistva eduga arendas ta Eesti huumoriuuringuid. Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud.

Isikliku uurimistöö kõrval oli kõrge väärtusega Arvo Krikmanni pedagoogitöö. Tartu Ülikooli erakorralise professorina pidas ta 1990. aastatest alates loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on kaitstud viis doktoritööd.1997. aastast kuulus A. Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta oli mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide,
toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.

Arvo Krikmann on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Balti Assamblee
teaduspreemia, Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinnaga. 2014. aastal pälvis Arvo Krikmann Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna
eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi
rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.


Kolleegid ja õpilased jäävad Arvo Krikmanni mäletama kui erakordselt säravat teadlast, erakordselt sügava eruditsiooniga suurt inimest.

 

Kirjandusmuuseum on perioodil 03.07 - 07.08 suletud.

 

23.02 on Kirjandusmuuseum uurijatele avatud kella 13.00ni.

 

Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi! Palju õnne!

Arenguprojekti „Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi vaheline arengukoostöö“ raames ilmus esimene uurimus.

Artiklit on võimalik lugeda: http://ethnobiomed.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13002-017-0139-x

 

Kirjandusmuuseum otsib andmebaaside spetsialisti

Lähema informatsiooni leiab siit.

Mäetagused 65. number

 

Vahetult enne jõule nägi ilmavalgust ajakirja Mäetagused 65. number, kuhu on koondatud viis artiklit, milles käsitletakse piire ja piirialasid.
Autorid analüüsivad ajas ja ruumis kokkupuutumatuid sotsiaalseid ja kultuurilisi keskkondi, seetõttu esindavad artiklid küllalt erinevaid vaatepunkte ja küsimuseasetusi. Samas võimaldab artiklite selline kooslus peatuda kahel teemal: sümboolsed piirid ühiskonnas ja interdistsiplinaarsus kui teadusvaldkondade vaheline piiriala.
Numbri koostaja ja külalistoimetaja on Tiiu Jaago. Erinumbri ilmumist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5.
Veebis on ajakiri loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr65
Head lugemist!

22.12 on Kirjandusmuuseum avatud kella 16.00ni, 23.12 kella 13.00ni.

26.12.16 - 01.01.2017 on Kirjandusmuuseum uurijatele suletud.

 

Ilmus Folklore 66. number

Tutvu ajakirjaga veebis: http://www.folklore.ee/folklore/vol66/

 

Ilmus Satori uus köide „Фольклористика Коми“  

 

EKM Teaduskirjastuses ilmus sarja Sator järjekordse köitena venekeelne artiklikogumik Фольклористика Коми. Kogumik sisaldab artikleid kaasaegsest komi rahvaluule uurimisest. Artiklite autoriteks on Komi teaduskeskuse Keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi folkloristid ja etnograafid.

Raamatus on esitatud peamised uurimissuunad ja -teemad, millest huvituvad ja millega tegelevad komi rahvaluuleuurijad. Selles käsitletakse kosmogooniliste müütide tekste, üht spetsiifilist nähtust loitsimise traditsioonist, loomapidamisega seotud rituaalide verbaalset komponenti ja omapärast meelelahutusviisi lastefolkloorist. Samuti kirjeldatakse üht varasemat rahvaluulekogu ja räägitakse eraldi nendes leiduvatest mõistatustest. Artiklites on juttu ka mehekssaamisest ja mehe rollist komi jahipidamise kontekstis, nõidadest ja nn geograafilistest lauludest.

Kogumik valmis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Komi teaduskeskuse rahvaluulesektori vahelise koostöö raames. Raamatu valmimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute tippkeskus) ning see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT22-5.

Tutvu raamatuga siin: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator17/

 

Eestlaste elulugude ülemaailmse kogumisvõistluse lõpuni on jäänud mõned nädalad.


Eluloovõistluse toimkond annab teada, et võistlusele „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“ on juba saadetud 125 elulugu, aega kirjutada on 1. jaanuarini 2017.

Kuna eestlasi elab laiali üle maailma, on elulugusid saadetud ka inglise, saksa ja võro keeles. Kirjutajate enamik on keskealised ja vanemad, seepärast oodatakse eriti nooremate inimeste elulugusid, et saada värvikamat pilti elusaatuste kujunemisest ka lähiminevikus.
Toimkond on saabunud tööde hulgast leidnud mitmeid huvitavaid kogemuslugusid teemadel, millest senini ei ole nii detailselt räägitud.

Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus „Eesti rahva elulood“. Parimatele on ette nähtud auhinnad. Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis.

Elulugusid saab saata
postiga: ELULOOD, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003;
e-postiga: elulood@kirmus.ee.
Täpsem info Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: http://www.kirmus.ee/est/teenused/elulood/.

Lisainfo:
Rutt Hinrikus, 7377 723
Astrid Tuisk, 7377 730, 521 2457
Eesti Kirjandusmuuseum 

 

 

Seoses Kreutzwaldi päevade e. tippkeskuse konverentsiga 12.-13. detsembril (https://folklore.ee/CEES/kava2016.pdf ) on Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu uurijatele suletud.

 

Ilmus etnobotaanikute Renata Sõukandi ja Raivo Kalle raamat „Changes in the Use of Wild Food Plants in Estonia“

Äsja ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi teadurite Renata Sõukandi ja Raivo Kalle kirjutatud raamat looduslike taimeliikide kasutamisest. Raamatu aluseks on trükiallikad alates 18. sajandist kuni tänapäevani, arhiiviallikad Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Rahva Muuseumist ning autorite välitööd ja ankeetküsitlused. Autorid ühendavad raamatus kvalitatiivse ajaloolise materjali analüüsi ja tänapäevased kvantitatiivsed kasutamise uurimise meetodid, mida kohtab etnobotaanilises kirjanduses väga harva.

Raamat võtab kokku ühel kindlal territooriumil elava rahva looduskultuuri osa (looduslike taimede kasutamine ja neisse suhtumine) ning selle muutumise viimase kolme sajandi jooksul. Sellist mahukat uurimust pole ühegi meie naaberrahva kohta varem rahvusvahelise levikuga teaduskirjastuses ilmunud. Publikatsiooni väärtust tõstab ka see, et publitseerijaks on rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastus Springer.

Teos on suunatud rahvusvahelisele lugejaskonnale ja annab ülevaate Eesti territooriumil kasutatud rohkem kui 200 loodusliku taimeliigi kultuurilise tähtsuse muutumisest, ning sisaldab ka lühikokkuvõtteid autorite varem teadusajakirjades avaldatud temaatilistest teoreetilistest anaüüsidest, nagu loodusliku toidutaimede rahvapärane defineerimine ja näilise looduskultuuri rikkust iseloomustava „unustamise võla“ mudel.

Tutvu raamatuga siin: http://www.springer.com/us/book/9783319339474

 

Kutsume osa võtma kogumisvõistlusest "Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus" ja ka Sinu elulugu võib ilmuda raamatus "Eesti rahva elulood IV" Uus tähtaeg on 1. jaanuar 2017

 

2016. aasta Eesti Muuseumimeene esimese preemia võitis Eesti Kirjandusmuuseumi CD-duubelplaat „Linda kivist Lilla Daamini“ !

 

Ilmus ajakirja Mäetagused 64. number

Mäetagused 64. on pühendatud meid ümbritsevale värvikirevale maailmale, tähelepanu all on värvid – värvinimetused, värvide sümboolsed ja sotsiaalsed tähendused ja väljendused, nende kujunemine – nii folklooris kui ka keeles laiemalt.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr64.

 

Eesti Rahvaluule Arhiiv on reedel, 23. septembril suletud.

 

 

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv otsib oma kollektiivi
FOTOARHIVAARI.

Vaata lähemalt: http://www.folklore.ee/era/fotoarhivaar/

 

 

 Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja käsikirjade võistluse “Keelest meeleni”, mille eesmärk on väärtustada eestikeelse mõtteloo arengut ja toetada eesti keele kasutamist kultuurkeelena.

 Võistlusele ootame kaastöid kahes kategoorias:

 

  1. Esseede kategoorias on oodatud 10-20-leheküljelised (18 000–36 000 tähemärki koos tühikutega) kaastööd, mille eesmärk on mõtestada eesti keele tähendust eri aegadel, sh nõukogude ajal, tänapäeval avatud riigipiiridega Eestis, aga ka väliseesti kogukondades. Essees kutsume arutlema järgmiste teemade üle:
  • keele ja identiteedi seosed;
  • keel ja mõtlemine;
  • eesti keele olevik ja tulevik – kellest ja millest see sõltub?;
  • teiste keelte mõju eesti keelele kui kultuurkeelele;
  • keele muutumine, nt infotehnoloogiaajastul;
  • bürokraatiakeel ja kolekeel – kas näen neis probleemi?;
  • kes või mis on eesti keelt kõige rohkem mõjutanud?;

 

  1. Pikemate analüüsivate uurimuste või pikemate esseistlike käsitluste kategoorias on oodatud kuni 200-leheküljelised (360 000 tähemärki koos tühikutega) eesti keelt ja kultuuriruumi väärtustavad käsikirjad. 

 

Konkursi paremad kaastööd publitseeritakse. Võidutööde autoreid premeeritakse vääriliste rahaliste auhindadega.

 

Palume saata käsikirjad 1. novembriks 2016.

Märksõnaga „Keelest meeleni“ varustatud kaastöid ootame arvutifailina meiliaadressil maarjah@kirmus.ee.

 

Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Folkloristika osakond, toetaja Haridus- ja Teadusministeerium

 

Lisainfo: Maarja Hollo, maarjah@kirmus.ee

 

Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud  4. juulist - 7. augustini.

 

20. juunil on Eesti Rahvaluule Arhiiv suletud seoses Akadeemilise Rahvaluule Seltsi matkaga.

 

2016. aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat on Andreas Kalkun

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago, Madis Arukask, Janika Oras, Eda Kalmre ja Mare Kõiva.

Sel aastal esitati žüriile neli kandidaati: Reet Hiiemäe, Andreas Kalkun, Merili Metsvahi ja Ingrid Rüütel. Kõigi mainitute 2015. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid, allikapublikatsioone, populaarteaduslikke väljaandeid kui ka heliplaate.

2015. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Eesti Kirjandusmuuseumi teadurile Andreas Kalkunile. Andreas Kalkun avaldas täiendatud väljaande oma doktorimonograafiast „Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole“, seto jutuvestja Feodor Vanahundi juttude kogumik “Ilosa’ ja pogana’ jutu’” ning artiklid setode õigeusust ja esimeses maailmasõjas teeninud sõduri kirjadest kodustele. Lisaks sellele osales ta koguteose “Setomaa” rahvaluule ja tänapäeva kultuuri osa koostamisel, kirjutamisel ja toimetamisel, ning viis läbi välitöid Siberi, Värska, Saatse ja Petserimaa setode juures. Andreas Kalkuni käsitluste keskmes olevad teemad, žanrid ja kultuuripraktikad jäävad folkloristika uurimiskeskmest sageli välja ega mahu selgelt määratletud kategooriatesse – olgu selleks seto improvisatsiooniline laul, setode õigeusupraktika või klišeelikest viisakusväljenditest koosnev kirjavahetus. Andreas Kalkun tunneb väga põhjalikult varasemat uurimislugu ning on aldis varasemate uurijate poolt loodud representatsioone tänapäevasest vaatepunktist mõtestama. Andreas Kalkuni teadustööd on kirjutatud nõtke sulega, mida on nauditav lugeda nii kolleegidel kui laiemal publikul.

Preemia anti kätte 26. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.

Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee

Ilmunud on eesti rahvamuusika veebiantoloogia


Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus avaldas veebiversiooni populaarsest heliväljaandest, Herbert Tampere, Erna Tampere ja Ottilie Kõiva koostatud "Eesti rahvamuusika antoloogiast". Esmakordselt 1970. aastal vinüülplaatidel ning teist korda 2003. aastal CD-formaadis ilmunud antoloogia on rahvamuusika sümbolväljaanne, millest paljud tänapäeva pärimusmuusikud on oma populaarseks saanud loomingule aluse ammutanud. Antoloogia teeb Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestised kättesaadavaks nii teadlastele kui praktikutele, nii pärimusmuusikutele kui muusikaõpetajatele.

 

Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvasse Eesti Rahvaluule Arhiivi koondati selle loomisel (1927) kõik olulisemad eesti rahvaluule, sh. muusikalise pärimuse kogud ning arhiivi on selle loomisest alates järjepidevalt täiendatud uute andmete, salvestuste ja üleskirjutustega. Antoloogia aluseks olnud CD-kogumiku toimetasid Janika Oras, Vaike Sarv ning Ergo-Hart Västrik, veebiväljaande toimetasid Janika Oras ja Kadi Sarv, kujundas Andrus Kalkun. Väljaande avaldamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4), Kultuuriministeeriumi programm "Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded" ning Eesti Kultuurkapital.

 

Eesti rahvamuusika veebiantoloogiat esitletakse täna kell 19 Viljandis Eesti Pärimusmuusika Keskuses toimuval kontserdil Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinevad paljud pärimusmuusikud, kes on saanud inspiratsiooni meie rahvamuusikast rahvaluulearhiivi vahendusel, samuti sõlmitakse ühiste kavatsuste lepe Eesti Pärimusmuusika Keskuse ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahel.

Väljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/


Lisainfo: Janika Oras 58116793, Risto Järv,  51 904 371.

 

21. aprillil avab Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) kauaoodatud Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaali E-varamu (www.e-varamu.ee)

 

E-varamu portaal on värav, mille vahendusel saab teha otsingut korraga raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides. Teisisõnu on tegemist erinevaid andmebaase integreeriva, kaasaegsel otsimootoril põhineva portaaliga, mille ambitsioon on teha ühest kohast otsitavaks ja leitavaks kogu see vaimuvara, mida Eestis kogutakse ja säilitatakse digitaalselt.

E-varamu on ühtlasi Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekti “Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)“ üks osa ja oluline riikliku teadustaristu komponent.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor ja ELNET Konsortsiumi juhatuse liige Andres Kollist on E-varamu portaali ülesehitamist vedanud viis aastat. “E-varamu esimese etapi teostumine on tähelepanuväärne. Suurepärane, et mäluasutused ja digitaalarhiivid suudavad koonduda ühe kaubamärgi alla, mis ei vähenda muidugi nende tähtsust eraldiseisvatena. See, et erinevates andmekogudes peituv teave muutub lugeja või uurija jaoks hõlpsamini leitavaks ning ta ei pea enam sooritama otsinguid paljudes erinevates portaalides, on kaasaja kiires ja muutuvas maailmas väga oluline,“ selgitab Kollist.

E-varamu portaal põhineb samal tarkvaral, millel ka Saksamaa digitaalraamatukogu (www.deutsche-digitale-bibliothek.de). Tänu sellele on portaalil stardipositsioon ja arenguvõimalused väga head, kuid võrreldes Saksamaa digitaalraamatukoguga on E-varamul Eesti väiksusest tulenevalt veel lisaks ka oma eeliseid.

Eesti e-varamu tugevuseks on Kollisti sõnul võime integreerida portaali väga erinevat tüüpi andmeid. Praegu on portaalil 11 partnerit. Nende hulgas on Tartu Ülikooli raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu. Eraldi tasub rõhutada, et E-varamuga on ühinenud oma andmetega ka teine teadustaristu objekt „Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik“. „See on hea näide erinevate valdkondade vahelisest koostööst. Ühte seotakse nii suured loodusteaduslikud kui ka traditsioonilised raamatukogude ja arhiivide andmemahud,“ rõhutab Kollist.

E-varamusse on liidestatud ka e-kataloog ESTER, artiklite andmebaas ISE, muuseumide infosüsteem MuIS. Hetkel leiab portaalist rohkem kui 11 miljonit objekti. E-varamu portaal on eskaleeritav ja sellega saab liita järjest kasvavaid andmebaase.

Loomulikult leiab portaalist ka kõikide partner-raamatukogude ja arhiivide digitaalsed kogud. Kollisti sõnul on E-varamus kuvatud ka Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogu ETERA, mis on samuti Euroopa Liidu struktuurifondide toel valminud teadustaristu objekt.

„Tulevikkuvaatavalt on E-varamu teist etappi realiseerides eriti oluline, et intelligentsel ja kontekstitundlikul otsingul põhinev otsimootor tooks kasutajateni ideaalis kogu Eesti digitaalse mälu. See peab toimuma organiseeritult ja kasutajasõbralikult. Praegusel nutitelefonide ja tahvelarvutite ajastul on see rohkem kui oluline,“ lisab Kollist.

E-varamu portaali avamine toimub ELNET Konsortsiumi 20. tegutsemise aastat tähistava konverentsi „ELNET20 – raamatukogude visioonikonverents“ raames. 21. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus aset leidval konverentsil esinevad mitmed silmapaistavad Euroopa riikide teadusraamatukogude ja konsortsiumite esindajad. Konverentsi päevakava: http://www.elnet.ee/elnet20/kava.php

 Teate edastas:

Aija Sakova, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu arendus- ja kommunikatsioonijuht, aija.sakova@tlulib.ee, 665 9425, 529 1159

 

Rohkem infot E-varamu ja ELNET Konsortsiumi kohta:

E-varamu portaal: www.e-varamu.ee

Peeter Kondratjev, E-varamu portaali loomise projektijuht, peeter.kondratjev@elnet.ee

 

ELENT Konsortsium: www.elnet.ee 

 

 

Tsensuuriseminari ettekanded e-raamatuna

 

Eesti Kirjandusmuuseumis 26. novembril 2015 toimunud tsensuuri teemadele pühendatud seminari „Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni“ sama pealkirja kandev ettekannete kogumik on nüüd kättesaadav ka e-raamatuna. Ettekannetele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted ja illustratsioone.

Käsitletakse varauusaegsete eestikeelsete luterlike katekismuste tsenseerimist (Piret Lotman), tsensuuri ja trükisõna XVIII sajandi lõpukümnendil (Tiiu Reimo), F. R. Faehlmanni sekeldusi tsensor G. F. E. von Sahmeniga (Kristi Metste), kirjavahetuse salajast kontrolli ja Pärnust pärit esitsensorit G. C. von Weismanni (Tõnu Tannberg), tsensuuriolusid Jannsenite ja Jakobsoni päevil (Malle Salupere), Vene sõjatsensuuri Läänemere provintsides Esimese maailmasõja ajal (Vello Paatsi), ajakirja Eesti Loodus tsenseerimist (Ilmar Kask) ning maakaartide tsensuuri Nõukogude Liidus (Heino Mardiste).

Vt https://kivike.kirmus.ee/meta/EKLA-16096-43727-98182

Raamat on leitav ka kataloogis ESTER

Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni

Koostanud ja toimetanud Vello Paatsi ja Kristi Metste

Tõlkinud Tiina Mällo

Kujundanud ja küljendanud Krete Pajo

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2016, 61 lk

ISBN 978-9949-544-69-1 (trükis)

ISBN 978-9949-544-70-7 (pdf)

Koostööleping Eesti Rahvusraamatukoguga

30. märtsil kirjutasid Urmas Sutrop ning Janne Andresoo alla Eesti Kirjandusmuuseumi ning Eesti Rahvusraamatukogu koostöölepingule.

 

24.03 on kirjandusmuuseum uurijatele avatud kuni kella 13.00-ni.

 

Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisvõistlusele „Minu maastikud“ saatsid osalejad üle 2000 lehekülje maastikulugusid

Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kohapärimuse kogumise võistluse „Minu maastikud“ raames kirjutasid ja jutustasid oma maastikulugusid 300 inimest üle Eesti. Saadeti 2100 lehekülge kohalugusid ja 1100 fotot, lisaks hulk kaardiväljavõtteid, plaane, joonistusi, illustratsioone, helisalvestusi ja videomaterjali. Kogumisvõistluse kokkuvõttev seminar ja parimate kirjutajate autasustamine toimub 28. märtsil Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmise pidulikul sündmusel. Samal päeval avatakse kirjandusmuuseumi saalis ka fotonäitus võistlusele saadetud fotodest.

aasta kevadest 2016. aasta jaanuarini kestnud kogumisvõistlusega kutsuti inimesi kaasa mõtlema, kirjutama ja jutustama neile tähtsatest paikadest. „Suur osa arhiivi jõudnud lugudest ongi seotud isiklikumate või vaid mõnele perele või kogukonnale tähendusliku paigaga,“ ütles võistluse koordinaator Lona Päll. „Palju saadeti ka vanematelt või vanavanematelt kuuldud või üles kirjutatud lugusid“.

Pälli sõnul annavad kaastööd hea ülevaate eestlaste paigaidentiteedi kujunemisest ja muutumisest, arhiivi saadetud lood on läbilõige kaasaegsest Eesti kohapärimusest. On kirjutatud näiteks korilusmaastikest, pühadest paikadest, unustusse vajuvatest pärandmaastikest, kaasaegse linnakeskkonna perifeeriatest ja fosforiidikaevandamise alla jäänud küladest. Kesksemaid märksõnu on kohanemine, nii isiklikus kui ka ühiskondlikus perspektiivis.

„Osalenute suur hulk, samuti aasta jooksul korraldatud sündmustel käinud ja võistlusele kaasa elanud inimeste rohkus näitab, et koha- ja maastiku teemad on Eesti inimeste jaoks tähtsad,“ tõdeb Päll. „Olgu siis tõukejõuks Valdur Mikita raamatud, hoogustunud kogukondlikud liikumised ja -mõtlemised või kiiretest maastikumuutustest tulenev ohutunne“.

Näiteid saabunud kaastöödest postitatakse „Minu maastike“ Facebooki-lehel www.facebook.com/minumaastikud. „Minu maastike“ fotonäitus jääb Kirjandusmuuseumi saali üles käesoleva aasta maikuuni.

Võistlust toetavad Go Reisiajakiri, Muhu Leib, Petrone Print, Piletilevi, Rahva Raamat, Soomaa.com, Süvahavva loodustalu. Osalejatele panevad eripreemiad välja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskus, Meremuuseum, SA Hiite maja, Viru Instituut, ja Võru Instituut.

Lisainfo:

Lona Päll

Kogumisvõistluse koordinaator

53812181

lona@folklore.ee

Käsikirjade võistlus "Keelest meeleni"

Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja käsikirjade võistluse “Keelest meeleni”, mille eesmärk on väärtustada eestikeelse mõtteloo arengut ja toetada eesti keele kasutamist kultuurkeelena.

 

Võistlusele ootame kaastöid kahes kategoorias:

1. Esseede kategoorias on oodatud 10-20-leheküljelised (18 000–36 000 tähemärki koos tühikutega) kaastööd, mille eesmärk on mõtestada eesti keele tähendust eri aegadel, sh nõukogude ajal, tänapäeval avatud riigipiiridega Eestis, aga ka väliseesti kogukondades. Essees kutsume arutlema järgmiste teemade üle:

  • keele ja identiteedi seosed;
  • keel ja mõtlemine;
  • eesti keele olevik ja tulevik – kellest ja millest see sõltub?;
  • teiste keelte mõju eesti keelele kui kultuurkeelele;
  • keele muutumine, nt infotehnoloogiaajastul;
  • bürokraatiakeel ja kolekeel – kas näen neis probleemi?;
  • kes või mis on eesti keelt kõige rohkem mõjutanud?;

2. Pikemate analüüsivate uurimuste või pikemate esseistlike käsitluste kategoorias on oodatud kuni 200-leheküljelised (360 000 tähemärki koos tühikutega) eesti keelt ja kultuuriruumi väärtustavad käsikirjad. 

Konkursi paremad kaastööd publitseeritakse. Võidutööde autoreid premeeritakse vääriliste rahaliste auhindadega.

Palume saata käsikirjad 15. novembriks 2016, võitjad kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017. aastal.

Märksõnaga „Keelest meeleni“ varustatud kaastöid ootame arvutifailina meiliaadressil maarjah@kirmus.ee.

Korraldajad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, folkloristika osakond, toetaja Haridus- ja Teadusministeerium

 

Lisainfo: Maarja Hollo, maarjah@kirmus.ee

 

G.Suitsu luulepreemia pälvis Jüri Kolk luulekogu "Mee lakkumine ei ole meelakkumine" eest.

 

Emakeelepäev ja Gustav Suitsu luulepreemia üleandmine

Kristjan Jaak Petersoni 215. sünniaastapäeval, 14. märtsil kell 15.30 viiakse Eesti Kirjandusmuuseumi külastajad Eesti Kultuuriloolise Arhiivi hoidlasse, kus harukordse võimalusena näidatakse Kristjan Jaak Petersoni päevaraamatut ja tema teisi väheseid säilinud käsikirju. Kell 16 algab emakeelepäeva tähistamine Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi sõnavõtuga. Maarja Hollo kuulutab välja koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldatava käsikirjade võistluse „Keelest meeleni“. Seejärel avaldatakse Gustav Suitsu luulepreemia võitja, sõna saab žürii liige Berk Vaher. Luulepreemia annab üle Tartu kultuurkapitali nõukogu esimees Helmer Jõgi. Esineb laureaat, kitarril musitseerib Riho Kall.

 

Lähem info:

Anne Evrecht, anne.evrecht@kultuurkapital.ee, tel 744 1500

Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, tel 737 7700

 

Eluloopäev

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub reedel 4. märtsil algusega kell 14.00 iga-aastane eluloopäev. Eluloopäeva teemaks on kirjade ja dokumentide

kasutamine eluloos ja elulugude kasutamine perekonnaloos. Tutvustatakse ka uut üleilmset eluloovõistlust.

Eluloopäeva külalised on Mari ja Andres Tarand.

 

23.02 on kirjandusmuuseum avatud kella 13.00-ni.

 

Eesti Kirjandusmuuseum on üheks Eesti teaduse tippkeskuseks aastateks 2016 - 2023

Eesti-uuringute tippkeskus (Center of Excellence in Estonian Studies, CEES) on valitud üheksa Eesti teaduse tippkeskuse hulka aastateks 2016-2023.
Keskus tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja selle juht on juhtivteadur Mare Kõiva. Tippkeskus koondab 15 uurimisgruppi, milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi Eesti Kirjandusmuuseumist,Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudist. Tippkeskuse eesmärgiks on Eesti uuringud kõige laiemas mõttes, transkultuuriliste ja emblemaatiliste nähtuste kompleksne uurimine Eesti keele- ja kultuuriruumis; digihumanitaaria ja arvutianalüüsi arendamine.
Tippkeskusega seotud uudiseid saab jälgida veebilehel http://www.folklore.ee/CEES/

 

Üheteistkümnes folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad“

4.–5. veebruaril 2016 toimub Viljandimaal üheteistkümnes folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad“. Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, mille eesmärgiks on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum. Tänavune talvekonverents kutsub kaasa mõtlema oma ja võõra piiride ning dialoogi võimaluste üle. Euroopat tabanud põgenikekriisi tingimustes on oma identiteedi ja omapära säilimise pärast mures mitmekultuurilises keskkonnas elavad inimesed, kuid ootamatult on ärevil ka monokultuursed kogukonnad. Konverentsil käsitletakse oma ja võõra teemat nii ajaloolisest perspektiivist (nt eestlaste ja baltisakslaste ning diasporaa ja kodumaa suhted) kui arutletakse tänaste probleemide üle (nt põgenikekriisi kajastusi Sloveeni folklooris).

Konverentsi kava ja teesid: www.folklore.ee/era/tk2016

Konverents toimub Kivi Turismitalus Loodi Looduspargi Sinialliku orus.

Folkloristide talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga.

Info Anu Korb: korb@folklore.ee.

 

Fotonäitus "Pooltund kirjanikuga" Brüsselis

Eesti Kirjandusmuuseumil valmis Eesti Kultuuriloolisel Arhiivi 85. sünnipäevaks rändnäitus "Pooltund kirjanikuga". Mustvalged ja värvifotod eesti kirjanikest, tõlkijatest, kriitikutest ja kirjandusuurijatest on aastatest 2001-2013, autor on Alar Madisson. Fotodel on kujutatud kirjandusinimeste olemust nende endi valitud tähenduslikus paigas, portreteeritud on nii klassikuid kui noori autoreid. Näitust on seni olnud võimalik vaadata Tartu Kunstimajas, Riigikogus ja Moskvas Eesti saatkonnas. Eile avati rändnäitus Eesti alalise esinduse EL juures Brüsselis 0 korruse fuajees aadressil 11/13 rue Guimard. Näitus jääb Brüsselisse kevadeni.

Näituse kuraatorid:

Vilve Asmer

Krista Ojasaar

Alar Madisson

 

 

ELULOOVÕISTLUS EESTI VABARIIGI 100. SÜNNIPÄEVAKS

Üleskutse

Kutsume võtma osa uuest eluloovõistlusestEesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”!

Iga inimene tunneb kõige paremini vähemalt ühte ala – oma elulugu. Iga inimene on ajalugu, esmalt oma lastele ja lapselastele, aga ka kõigile järeltulevatele põlvkondadele. Elulugu on elu jälg mälus! Võistluse eeskõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin!

Kutsume oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni. Vajadusel võib kasutada varjunime. Palume mahutada oma lugu 10 kuni 20 leheküljele.

Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus „Eesti rahva elulood“ kirjastuses Tänapäev. Parimatele auhinnad! Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.

Mõtete koondamiseks esitame mõned küsimused:

Meenuta oma elu enne ja nüüd. Pane kirja, kuidas muutuv maailm on mõjutanud sinu ja su lähedaste elu.

  • Mis tähendus on olnud lähedastel, armastusel, tundemaailmal üldse?
  • Mida on sulle ja su lähedastele andnud Eesti Vabariik? Mida ta on võtnud?
  • Millised on sinu mälestused ja sinu lähedaste mälestused Eesti jaoks pöördelistest sündmustest?
  • Missuguseid rolle oled pidanud elus võtma?
  • Milliste valikute ees oled seisnud? Kuidas oled talunud kahepalgelist elu?
  • Mille ees oled tundnud hirmu?
  • Mille nimel oled elanud?
  • Kirjuta oma kogemustest, põimi julgelt olevikku ja minevikku, räägi nii heast kui halvast sinu elus ja su ümbruses.

 Palume saata oma lood 1. detsembriks 2016. a:

Postiga: ELULOOD, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003

E-postiga: elulood@kirmus.ee

Häid mõtteid soovides

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahvaluule Arhiiv

Ühendus Eesti Elulood

Eesti Õppetöö Keskus / VEMU Torontos

Üleskutse

 

 

Ilmus ajakirja Mäetaguste 62. number

 

Jõulude ja uue aasta vahel jõudis trükikojast kirjandusmuuseumisse ajakirja Mäetagused 62. number, mis pakub lugemist nii usundilisest jutuloomest, rahvaarstidest, eestlaste suurpidudest kui ka kristlikust kunstist.

Reet Hiiemäe vaatleb peamiselt vanema pärimuse usundiliste juttude tekste, analüüsides, milliseid seaduspärasusi esineb mitteverbaalse sündmuse sõnastamisel, millist rolli mängivad selle juures sündmuse toimumise kontekst (näiteks aeg ja koht) ning jututegelaste tegutsemise laad ja resultaat.

Mare Kõiva kirjutab Lõuna-Eesti tuntud rahvaarstist Laine Rohust, keda tunti ka Kaika Lainena. 1980. aastatel nõudis rahvaarst vastuvõtule pürgivatelt patsientidelt arsti saatekirja, mis võis olla tingitud asjaolust, et sovetiajal oli rahvameditsiin põlu all. Artikkel vaatleb saatekirjaga saabunud patsientidele kohaldatud ravimisrituaali, diagnoose, millega patsiendid pöördusid, arstide ja patsientide päritolu, trükiste ja kirjalikkuse osa 20. sajandi ravija traditsioonis ja tema ravirituaalis. Ühtlasi iseloomustatakse ajastukohaseid meediakuvandeid ravijast ja meedia osa ravija tuntuse alusena.

Stanislav Nemeržitski, Iivi Zajedova artikkel analüüsib rahvatantsuga tegelemise põhjuseid ja selle seoseid heaoluga täiskasvanute seas.

Ülle Sillasoo on uurinud kristlikke pilte, millel on kujutatud seeni ning leiab, et mõnel juhul peegeldavad seenemetafoorid Neitsi Maarja isikut ümbritsevat ilmutuslikku õhustikku, seevastu kannatusestseenides seostub seene punane värv või seene kasutamine Kristuse ristikannatuse ja surmaga.

Rubriigis “Meist endist” on Ave Goršič võtnud vaatluse alla aastal 1967 Eesti Rahvaluule Arhiivi 40. sünnipäevaks avaldatud kirjutised, keskendudes nupukesele “Seitse soovi”, mille oli arhiivirahva ootuste-lootuste põhjal kokku pannud Ingrid Rüütel, ning teeb kokkuvõtte peaaegu poole sajandi arengutest.

Pille Kippar meenutab samas rubriigis Richard Viidaleppa rahvaluule koguja ja kolleegina.

Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

Asta Niinemets

 

4.-5. veebuaril 2016. a toimub 11. folkloristide talvekonverents „Omad ja võõrad. Kohanemised ja sulandumised"

Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud igatalviseid konverentse, mille eesmärgiks on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.

Üheteistkümnes talvekonverents kutsub kaasa mõtlema oma ja võõra piiride ja nende omavahelise dialoogisuhte üle. Kutsume teid arutlema teemadel, mis käsitlevad erinevatest aspektidest oma ja võõra suhteid, diasporaad ja rändeid, kohanemise ja sulandumise, identiteedivahetuse ja kultuurimustrite segunemisega seonduvat.

Ettekannete teese (kuni 5000 tähemärki) ootame hiljemalt 11. jaanuariks 2016 Anu Korbi e-posti aadressile: korb@folklore.ee

Ka kõigil neil, kes soovivad konverentsil osaleda ettekandeta, palun registreerida 11. jaanuariks 2016 samal aadressil.

Konverentsi osavõtumaksu 15 eurot saab tasuda kohapeal sularahas, võimalik on tasuda ka ülekandega ARSi arveldusarvele.

Folkloristide üheteistkümnenda talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga.

Lähem info: Anu Korb, tel 5089035 ja Andreas Kalkun, tel 56984077.

 

Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 23.12.2015 - 03.01.2016

 

Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Uuringute Keskus
59. Kreutzwaldi päevade konverents
"Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome"

 

Kutsume teid 16. ja 17. detsembril osalema 2015. aasta Kreutzwaldi päevade konverentsil ja arutlema dialoogide teemal. Ettekanded käsitlevad eri vaatepunktidest dialooge ja dialoogilisust, sealhulgas katkenud ja lõpetamata või koguni lõppematuid dialooge. Omaette oluline valdkond on dialoogi puudumine teatud küsimustes ja sellega seoses küsimus, miks meil ühiskonnas enamasti dialoog puudub ja kas see on üldse võimalik.

Konverentsi avab traditsiooniline direktori ettekanne, mille järel kuulutab Kristiina Ehin Eesti Vabariigi läheneva 100. sünnipäeva tähistamiseks kirjandusmuuseumi ja ühenduse Eesti Elulood eestvõttel välja uue üleilmse eluloovõistluse. Järgnevad ettekanded, kus on vaatluse all keelenähtuste dialoogilisus ning kirjutajate suhted tekstide ja kultuurikontekstidega. Plenaarettekanne on Tiit Hennostelt. Esimese päeva lõpus tutvustatakse kirjandusmuuseumi uuemaid väljaandeid.

Konverentsi teine päev keskendub "tavamaailma" ja "virtuaalsuse" sümboolsele ühendamisele, dialoogilisusele poliitika ja religiooni kontekstides. Konverents lõppeb udmurdi folkloristi, 2015. aasta parima soomeugri filmitegija tiitli kandja Denis Kornilovi lühifilmidega.

 

Kolmapäev, 16.12

11.00

I sessioon

11.00 – 11.15 Urmas Sutrop. Eesti Kirjandusmuuseum 2015. aastal

Kollektiivlepingu allkirjastamine

11.15 – 11.30 Kristiina Ehin. Elulugude kogumisvõistluse väljakuulutamine

II sessioon

Juhatab Anneli Baran

11.30 – 11.35 Mare Kõiva. Dialoogid, sissejuhatus

11.35 – 12.10 Tiit Hennoste. Igavene vigade parandus. Dialoog vigadega

12.10 – 12.20 paus

12.20 – 12.50 Heete Sahkai, Meelis Mihkla, Mari-Liis Kalvik. Dialoogilisus kõnes: infostruktuuri prosoodia

12.50 – 13.20 Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik, Kristel Uiboaed. Keelekontaktid ja nende mõju eesti murrete grammatilisele ehitusele

13.20 – 13.50 Renate Pajusalu. Sina või teie ehk kuidas uurida pöördumist

13.50 – 14.40 lõunapaus

III sessioon

Juhatab Urmas Sutrop

14.50 – 15.20 Epp Annus. Dialoogitusest

15.20- 15.50 Katre Kikas. Jakob Hurda ja Helene Maaseni dialoog – rahvaluulesaadetised, kirjad ja aruanded

15.50 – 16.20 Irina Belobrovtseva. Marie Under kui Boris Pasternaki luule tõlkija

16.20 – 16.30 paus

16.30 – 17.00 Peeter Olesk. Tekstoloogia kirjandusmuuseumis 1980. aastatel17.00 – 17.30 Janika Kronberg. Välitööde vajadusest ja võimalusest, peamiselt EKLA näitel17.30 Esitlused: Külli Habicht. Heinrich Stahli tekstide sõnastikustLiisi Laineste. War matters. Constructing Images of The Others 1930s to 1950s

            Andreas Kalkun. Seto laul eesti folkloristika ajaloos

            Helen Kõmmus. Iiuma vägimihe Leigri seiklused

 

Neljapäev, 17.12

10.00

IV sessioon

Juhatab Eda Kalmre

10.00 – 10.30 Liisi Laineste. Pagulaskriis Eesti internetis

10.30 – 11.00 Margit Sutrop. Lahkarvamuste paljususest

11.00 – 11.30 Triinu Ojamaa. Ühest episoodist Kodu- ja Eksiil-Eesti kultuurisuhtluse arengus

11.30 – 11.40 paus

11.40 – 12.10 Tõnno Jonuks. Dialoog loodusega

12.10 – 12.40 Atko Remmel. Kümme minutit võitleva ateistiga (ja kümme minutit ilma)

12.40 – 13.10 Mare Kõiva. Dialoogid paralleelmaailmadega

13.10 -14.00 lõunapaus

 

V sessioon

Juhatab Marin Laak

14.10 – 14.40 Liina Lukas. Herderlikud dialoogid

14.40 – 15.10 Aado Lintrop. Poeem „Jangal-maa“ ja mansi eepika – dialoog või möödarääkimine?

15.10 – 15.40 Urmas Sutrop. Muinasjutud: dialoog teiste kultuuridega ajas ja ruumis

15.40 – 15.50 paus

15.50 – 16.20 Mare Kalda. Tehingud teispoolsusega aardejuttudes

16.20 – 16.50 Piret Voolaid. Keerdküsimused internetimeemides – verbaalsed dialoognaljad dialoogis visuaalsusega

16.50 Filmid: Denis Kornilov, udmurdi folklorist ja 2015. aasta parima soomeugri filmitegija tiitli kandja, tutvustab oma filme „Ema“ ja „Kurutoy puny“ („Äge koer!“)

 

Lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar Eesti Kirjandusmuuseumis
ja Eesti Rahva Muuseumis


3.-4. detsembril 2015. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis
(Vanemuise 42) ja Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas (Kuperjanovi 9)
lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar "Üki, kaki, kommi, nommi
…".
Kuuendat korda toimuva keeleseminari eesmärk on tutvustada
lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste
kujundamisel. Alates 2010. aastast Tartus toimuval kahepäevasel
seminaril saavad traditsiooniliselt sõna kirjanikud, teadlased,
muuseumitöötajad ja alushariduse praktikud. Seekordse seminari keskmes
on eesti keel ja arvumaailm, tutvustatakse arvude-numbrite temaatikat
keeles, kultuuripärandis ja folklooris laiemalt. Kuulatakse ettekandeid
arvumaailmast eesti regilaulus, muinasjuttudes, vanasõnades,
mõistatustes ja usundis ning kõneldakse numbrite tähendusest
kultuurinähtustes laiemalt. Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse arvu-
ja numbrimaailmaga seonduvaid praktilisi väljundeid ja
õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on ühtlasi toetada eesti keele
õpetamist.

KAVA

Neljapäev, 3. detsember Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu)
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine
11.15 Merit Hallap: Kõne areng ja arendamine – võtmeisik
lasteaiaõpetaja?
12.15 Urmas Nemvalts: Pildikeel ja keelepilt lasteraamatutes
12.45–13.45 Lõuna
13.45 Mare Kõiva: Numbrimaagia eesti rahvausundis
14.15 Kärri Toomeos-Orglaan: Kolmest põrsakesest seitsme pöialpoisini:
Muinasjutud ja arvud
14.45 Tiiu Jaago: Kolm on asja …: arvud regilaulus
15.15 Piret Voolaid: Vanasõnade ja mõistatuste arvukirev maailm
16.00 Pille Arnek: Uued tööraamatud lasteaialapsele (Kirjastus Avita
raamatuesitlus)
16.30–17.30 Kolme Põrsakese teadusetendus

Reede, 4. detsember Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas (Kuperjanovi 9,
Tartu)
9.00 Astrid Tuisk: Eesti Rahvaluule Arhiivi mängude andmebaasi tutvustus
9.30–11.30 Praktilised töötoad
Janika Oras: Ringmängu mõnu
VirveTuubel: Kui tütarlaps põlvepikkune, siis veimevakk vaksakõrgune
11.30–12.00 Numbrimängud kolleegilt kolleegile
12.00 Lõuna
12.30 Seminari lõpetamine, tunnistuste kätteandmine

Koolitusseminari koduleht http://folklore.ee/kp/lp/2015/index.html
varasemate koolituste kohta vt http://folklore.ee/kp/lp/
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Haridus- ja
Teadusministeerium, Eesti Rahva Muuseum. Seminar toimub Haridus- ja  Teadusministeeriumi toel.
Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee; Kadri Sõrmus, kadri.sormus@ut.ee; Virve Tuubel, Virve.Tuubel@erm.ee

 

Raamatu "Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970" esiltus

 

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 19. novembril 2015, kell 16.15
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42)


Kavas:

Madis Arukask "Surm väljal. Agraarsest viljakusriitusest Nižni Novgorodi
oblastis 2015. aasta välitööde põhjal"


Raamatuesitlus:

„Komi mütoloogia“ (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus ja Eesti
Folkloori Instituut, 2015). Raamatust kõneleb tõlkija ja toimetaja
Nikolai Kuznetsov.


Kõik on oodatud!
ARSi juhatus

Info: Katre Kikas katreki@folklore.ee, Kärri Toomeos-Orglaan, karri@folklore.ee

 

Valgevene kultuuriuurijad soovivad Eesti Kirjandusmuuseumi abil jõuda euroopalikku teadusruumi

 

16. - 20. novembrini viibib Eesti Kirjandusmuuseumis koolitusreisil Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudi kultuuriuurijate viieliikmeline delegatsioon. Eesti-Valgevene arengukoostöö programmi raames õpitakse viie päeva jooksul tundma Eesti Kirjandusmuuseumi digiarhiive, heli- ja fotokogusid, tutvutakse teadusajakirjade ja muude teaduspublikatsioonide indekseerimise ning metodoloogilise lähenemisega ingliskeelses teadusruumis publitseerimisele.

Valgevene teadlased on pannud rohkem rõhku SRÜ riikide venekeelses kultuuriruumis avaldamisele ja teinud seda kõrgel tasemel. Nad tahaksid, et nende töö oleks kättesaadav kogu maailmas. Samas, kuna humanitaarteaduses on kommunikatsioon väga oluline (selle baasil luuakse uut teadmist) on Valgevene teadlaste saavutuste kättesaadavaks tegemine läbi interneti ja andmebaasides indekseerimise väga oluline ka Euroopa humanitaarteaduse seisukohalt. Vastastikusest vajadusest kasvab välja tugev teaduskoostöö.
„Valgevene kultuuriuurijad on viimase poole aastaga teinud suure hüppe IT vallas“ rääkis Siarhej Vitsiaz, Valgevene Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudi vastne innovatsioonidirektor. „Meil on nüüd olemas kõigil lauaarvutid, hangitud on ka digi-arhiveerimiseks vajalikud serverid ning ja skännerid ja ning palgatud uus IT eest vastutav töötaja. Siiski on see kõik alles algusjärgus ja Eesti abi on hetkel väga ajakohane ja vajalik. Oleme tänulikud kõige eest, mida te meile õpetada suudate.“

Järgnevad koolitused viiakse läbi Valgevenes internetiandmebaaside loomise ja haldamise teemadel ning kevadel korraldatakse interdistsiplinaarne välitööde kool, kus õpitakse uusi meetodeid. Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudile soetatakse välisministeeriumi arengukoostöö projekti kaudu ka välitöödeks vajalik aparatuur.
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop tervitas külalisi ja tutvustas muuseumi kui teadusasutuse ajalugu, struktuuri ja arengut. Folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva viib läbi praktilisi koolitusi. Eelretsenseeritavate rahvusvaheliste elektrooniliste väljaannete valmimisetappe, registreerimist andmebaasides ja DOI-numbritega varustamist tutvustab ajakirjade Folklore: EJF ja Mäetagused toimetajaskond: Tiina Mällo, Diana Kahre, Asta Niinemets ja Liisa Vesik; andmebaasialast koolitust viib läbi vanemteadur Piret Voolaid. Koolitusse on kaasatud ka Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajad Kadri Tamm, Olga Ivaškevitš, Jaan Tamm ja Janno Simm, kes tutvustavad arhiivi traditsioonilisi ja digikogusid. Koolitusse panustavad ka Tartu Ülikooli Keeletehnoloogia õppetooli teadurid Olga Gerassimenko ja Neeme Kahusk, kes tutvustavad Eesti digihumanitaaria võimalusi. Esimesel päeval tutvusid külalised Tartu linna ja Eesti teadusajalooga Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo lektori Ken Kallingu vahendusel ja Tartu Mänguasjamuuseumi ainulaadse etnograafilise koguga arendusdirektor Marge Pärnitsa abiga. Koolitusreisi koordineerib arengukoostööprojekti juht, folkloristika osakonna teadur Renata Sõukand, kes ühtlasi vahendab oma kogemusi teadusajakirjades avaldamisest ja retsenseerimisest.
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnal on pikaaegne interdistsiplinaarse koostöö ja publitseerimise kogemus ning tugev baas folklooriandmebaaside loomisel. Meie ajakirjadest on ingliskeelne Folklore (http://www.folklore.ee/folklore/) ja eestikeelne Mäetagused (http://www.folklore.ee/tagused/) indekseeritud maailma teaduse tippandmebaasides ja kuuluvad Eesti teadussüsteemis kõrgemaisse, 1.1 kategooriasse.
Koostöö on Eesti Teaduste Akadeemia toel kestnud juba üle aasta. Sõlmitud on koostööleping Eesti Kirjandusmuuseumi ja Valgevene Teaduste Akadeemia Kultuuri, Keele ja Kirjanduse Instituudi (Цэнтр Даследаванняў Беларускай Культуры, Мовы І Літаратуры Нацыянальнай Акадэміі Навук Беларусі) vahel, kokku lepitud on pikaajaline koostöö perspektiiv. Koostööprojekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning toetab ka Eesti Teaduste Akadeemia.

Ühtlasi võtavad Valgevene teadlased osa 19. novembril Kirjandusmuuseumis toimuvast teaduslik-praktilisest seminarist „Folkloori uurimise perspektiivid“. Seminar on vene keeles ja kõigile avatud. Lisaks ettekannetele saab vaadata kahte Valgevene etnograafilist filmi. Neist pikemal on inglis- ja venekeelsed subtiitrid.

Lisainfo: Renata Sõukand, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur, tel: 5022394, e-post: renata@folklore.ee.

 

Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud seminar 6. novembril

 

 

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents "Välitööd ajaskaalal" ja Pille Kippari 80. sünnipäev

Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverentsile "Välitööd ajaskaalal" ning sellele järgnevale Pille Kippari 80. sünnipäeva
tähistamisele 30. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.


Kava:

9.00 avamine

9.15 Mall Hiiemäe
Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina
9.45 Liina Saarlo
Vestlesin kolme objektiga. Saak oli suhteliselt hea…
Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel Ida-Virumaal
10.15 Anu Korb
Folkloorikogujate välitöökirjeldused ajastuomase kogumistöö
peegeldusena

kohvipaus

11.15 Guldžahon Jussufi
Välitöödel kasutatavate tehniliste vahendite muutumine ning selle mõju
uurija ja uuritava vahelisele suhtlusele
11.45 Ildikó Sándor
The táncház method – transmission of intangible cultural heritage

lõunapaus

13.30 Marika Alver
Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioonid:
etnograafilisest joonistusest performance’ini
14.00 Elo-Hanna Seljamaa
Liiga elav esitus? Pagulastemaatika taustal osalusvaatluse ja folkloori
piiridest
14.30 Mare Kõiva "Välitööd kui uurimisvahend"

kohvipaus

15.30–16.15 ümarlaud • juhatab Merili Metsvahi
16.30–17.30 dokumentaalfilm “Kuidas teha Saaremaal sokku” (2015),
kommenteerib autor Merit Karise

17.30 Pille Kippari õnnitlemine

 

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub 19.-21. oktoobril rahvusvaheline konverents

„Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria“. Konverentsi keskmes on küsimus, kuidas kasutada digitaalseid tehnoloogiaid eri keeltest ja kultuuridest pärineva ainese uurimisel ja esitlemisel ning millised võimalused on maailma mitmekeelsusest tingitud mõistmisraskuste ületamiseks humanitaarses uurimistöös. Konverentsil tutvustatakse ka valminud ja

käimasolevaid digitaalhumanitaaria uurimis- ja arendusprojekte, veebirakendusi ning arutletakse digitaalhumanitaaria kui valdkonna arengusuundade üle Eestis ja mujal. Konverentsi peaesinejateks on Kalev H. Leetaru, kes tutvustab maailma erikeelsete uudiste koondamise ja tõlkimise projekti GDELT, ning Jan Rybicki, kes tutvustab kirjandustekstide

analüüsitehnikaid, mis võimaldavad eritleda autorite ja kirjandusvoolude eripärasid keelestatistika alusel. Konverents on iga-aastaste digitaalhumanitaaria konverentside seerias kolmas. Konverentsi ettekannete osale järgneb Jan Rybicki stilomeetria õpipaja ning Göttingeni Ülikooli eTRAP projekti tekstide taaskasutuse tuvastamise õpipaja.

 

Konverentsi kava ja teesid:

http://www.folklore.ee/dh/en/events/dh_conference_estonia_2015/

 

Ilmus ajakirja Folklore 61. number

Folklore 61: Drinking and Driving

It is our pleasure to present to you the latest, special issue of journal Folklore: Electronic Journal of Folklore, with Art Leete and Aimar Ventsel
as guest editors. The idea of this issue originated in an Arctic workshop at the University of Tartu, held on May 31 and June 1, 2013, under the heading “Drinking and driving is so much fun”. In Arctic studies alcohol
is primarily contextualised from the negative side: alcohol-related violence, suicide, the decline of indigenous traditions, culture shock, and other misfortunes that result from excessive drinking.
Despite the scholarly approach to alcohol use, people still continue to drink, and alcohol is deeply embedded within many rituals,
such as the greeting of an honoured guest, the demonstration of masculinity, or as part of religious ceremonies.
The articles in this collection are based on a selection of the papers presented at this workshop, examining a wide range of topics. Tatiana Argounova-Low and Platon Sleptsov in their article, Breaking the Code:
Strategies of Alcohol Addicts, discuss the problems related to alcohol abuse and its medical treatment called ‘coding’.
The article explains why treatment by coding is often ineffective, pointing out alcoholics’ strategies and ways to manoeuvre and manipulate the relationships between them and other more dominant agents.
Kirill Istomin in his article, The Sooner You Drink It All, the More Time You Will Have Thereafter, speaks about the problems reindeer herders of
the Taz tundra have with excessive alcohol consumption and how they confront these problems, trying to limit the consumption and the amount of alcohol available, as well as shortening the periods of drinking.
The paper analyses the strategies using the theory on alcohol craving developed in the field of addiction psychology.
The article by Joachim Otto Habeck is dedicated to hangover, which is a widespread phenomenon in many societies, yet has received very scant systematic attention in social sciences.
The author focuses on some psychological aspects of hangover, and examines the inter¬relation of hangover, responsibility, and transgression,
concluding that the social perception of hangover involves different modes of human non-perfection.
Laura Siragusa’s article, Monolingual and Bilingual Practices: Reversing Power Relations during a Festivity in Pondala, is based on extensive fieldwork among Veps, a Finno-Ugric population,
and aims to demonstrate how people can shift prevailing power relations when engaging in distinct bilingual practices, especially in convivial settings in a remote, yet familiar to the speakers, rural environment.
The article founds its argumentation on three key concepts: language ecology, and power and agency in the heritage language.
Stephan Dudeck’s article, ‘Do You Respect Me?’: Drinking as a Social Catalyst in the Reindeer Herding Communities of European Russia and Western Siberia, analyses alcohol consumption amongst the indigenous
communities of reindeer herders in the Russian North, identifying two main patterns of drinking practices, the ‘losing face together’ and the ‘competitive drinking’ spree.
The author introduces the metaphor of thesocial catalyst to interpret a broad range of effects and motivations linked with drinking practices and discourses associated with alcohol.
Eleanor Peers and Stepan Kolodeznikov in their article, How to Enjoy a Teetotal All-Night Party: Abstinence and Identity at the Sakha People’sYhyakh, exploit the interconnections between alcohol use and politics,
to examine changing forms of Sakha identification in the Sakha people’s northeast Siberian Republic, Sakha (Yakutia), focusing on a shamanic ritual called Yhyakh.
The Yhyakh has become a fulcrum for the physical, spiritual and moral aspirations of a nationalist movement that can no longer exert a political influence,
but is nonetheless capable of shaping aesthetic and moral values, and physical practice.
The article by Art Leete, The Historical-Ethnographic Image of the Drinking Peoples of the North, analyses descriptions of Arctic peoples’drinking as one of the oldest stereotypes concerning inhabitants of theNorth,
exploring philosophical frameworks and ways of observation that have influenced the appearance and maintenance of the image of a drinking northerner in literature through the millennia.
The author concludes that the appearance and long-term survival of the ethnographic image of a drinking native of the North has been possible because of the adaptation of this idea to specific temporary narrative strategies.
The issue continues with the method section, in which Daniel Briggs, Ivan Gololobov,
and Aimar Ventsel as observing participants give an overview of ethnographic research carried out by them among drinking youth cultures of the United Kingdom, Russia, and Germany, respectively.
The authors show on the one hand that this kind of research is possible but it requires the researcher to adopt versatility and fieldwork flexibility,
while on the other, in some ways to abandon their ethical conceptions of what they are expected to objectively do and instead engage with the group under study.
This is followed by a discussion from Natalia Struchkova and Aimar Ventsel on the reflections and thoughts about the social and cultural role of alcohol throughout time, and a research report by Art Leete, Piret Koosa, and Laur Vallikivi,
discussing Pentecostals and Charismatic Protestants in the Republic of Komi and Nenets tundra.
The news section publishes an obituary, gives an overview of Estonian folklorists’ 10th winter conference, work at the Estonian Folklore Archives and the president’s folklore collection award, and also introduces some new publications.

 

Ilmus ajakirja Mäetagused 61. number

Mäetaguste 61. number sisaldab valiku Ülo Tedre (1928 - 2015), ühe mitmekülgsema eesti folkloristi lühematest,  rahvaluule eri valdkondade kohta kirjutatud käsitlustest, et pakkuda võimalust tema loominguga tutvuda ka tänastel lugejal ja uurijatel.
Ülo Tedre sündis 12. veebruaril 1928. a Tallinnas kooliõpetajate peres. Pärast Tallinna 7. Keskkooli lõpetamist 1946. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja lõpetas selle 1951. aastal eesti filoloogina, diplomitööga rahvaluule erialal. Rahvaluulet pidas Tedre ajaloole lähemaks teadusharuks, kuid rõhutas ka seoseid keeleteadusega. Järgnes kraadiõpe ja väitekiri teemal “Klassivõitluse kajastamine XX sajandi eesti lõppriimilises rahvalaulus“, mis käsitles mh kirjalikke riimilisi rahvalaule ning rahvalauluvormide paralleelset kirjalikku ja suulist levikut.
Pikemalt töötas ta Tallinnasse asutatud Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris (1949–1999, aastail 1962–1991 sektori juhatajana, 1991–2001 folkloristika osakonna vanemteadurina). Ülo Tedre uurimistegevus oli seotud erinevate laulukultuuride ja -stiilidega (regilaul, uuemad laulud), kombestiku ja eriti maskeerimise uurimine, folkloristika ajaloo käsitlemine.
Ülo Tedre on umbkaudu 400 kirjatöö autor, millest mahukamad on "Eesti rahvalaulud. Antoloogia I-IV" (1969–1974), koostöös Hilja Kokamäega 1999 lõpetatud Jõhvi ja Iisaku regilaulude suurteos „Vana Kannel VIII“. Kombestiku alal valmis tal ülevaade „Eesti pulmad“ (1973), 2000. aastatel osales ta Carsten Bregenhøj  ja Terry Gunnelli juhitud Põhjamaade maskeerimistavade projektis „Masks and mumming in the Nordic area“, mille tulemusena valmis poolesaja-leheküljeline ülevaade „Masks and mumming in Estonia“ (2007). Folkloristika ajaloo kirjutised on seotud W. Andersoni, A. Annisti, M. J. Eiseni, O. Kallase, O. Looritsa, J. Peegeli jt tegevusega. Samuti on ta ka kirjutanud enam kui 80 arvustust erialastele raamatutele, olnud viljakas toimetaja, keskkooliõpikute ja kirjanduslugude rahvaluulealaste käsitluste autor. Sovetlikus Eestis oli ta rahvusvahelisemaid folkloriste, nii suhteid sõlmides ja hoides, aga ka võõrkeeltes avaldades: näiteks folkloristika ajaloo ja rahvajuttude käsitlused, eesti, vene, inglise ja saksa keeles ilmunud populaarsed kombestikukäsitlused jpm. Viljakas oli koostöö helilooja Veljo Tormisega: ta valmis ja seadis kooriseadetele tekste, koostas populaarse „Regilauliku“.

Head lugemist!

http://www.folklore.ee/tagused/nr61/

 

Ilmus ajakirja Mäetagused 60. number

Mäetaguste 60. number keskendub poliitilistele ja usundilistele rituaalidele, samuti rahvaste omavahelistele suhetele.
Jurij Fikfak käsitleb poliitilisi rituaale ja diskursusi Austrias Kärnteni liidumaal elavate sloveenide ja austerlaste suhete näitel.
Artikli fookuses on kaks rituaalset tava Klagenfurtis (slov. Celovec), Austria kõige lõunapoolsema liidumaa Kärnteni pealinnas. Esimene neist on seotud 10. oktoobriga, mil Klagenfurtis tähistatakse 1920. aasta rahvahääletuse aastapäeva.
Enamik inimesi hääletas selle poolt, et Kärnten jääks Austria – Austria-Ungari kaksikmonarhia järeltulija – koosseisu. Teine rituaal – mälestuskõnd (sks Gedenkgehen, slov Spominska hoja) – on tunduvalt hilisem.
Analüüsitakse erinevaid kultuurilisi tavasid, samuti sümbolite ja ruumi kasutamist ning meedia-, riiklikku ja rahvuslikku diskursust.
Ekaterina Anastasova räägib kirillitsa loojate, vendade püha Kirilli (Cyril) ja Methodiuse päeva tähistamisest Ukrainas Odessas ja Krimmis elavate bulgaarlaste kogukonna näitel.
Analüüs näitab kahe pühaku elu ja töö tõlgendamise dünaamikat rahvaste paradigmas ja riigi prioriteetides.
Mare Kõiva, Andres Kuperjanovi ja Liisa Vesiku ühisartikkel vaatleb Bulgaarias asuvaid palverännakute sihtkohti, millest enamik on Bulgaaria õigeusu kiriku või islamiga seotud pühamud (mõned pühakojad on mõlemale poolele pühad; külastajaiks erinevate religioonide järgijad).
Uusvaimsetest liikumistest on tähtsaimad prohvet Baba Vanga kirik ja klooster, iidse traakia usundi taasloomine ja 20. sajandi algul Peter Dunovi rajatud Valge Vennaskond, mille puhul on olulisel kohal looduslikud pühapaigad.
Vladimir Sazonov on vaatluse alla võtnud kuningavõimu muistses Sumeris ja Akkadis. Ta kirjeldab riikliku ideoloogia arenguid ja valitsejate poliitikat templite suhtes aastail 2500–2154 eKr.
Liina Eek kirjeldab artiklis “Õigeusu kese eestikeelse õigeuskliku silmis: ühe kvalitatiivse uuringu tulemused”, mida arvavad õigeusust eesti keelt kõnelevad õigeusklikud.
Kirjutises on hulgaliselt tsitaate intervjuudest selle kohta, mis teeb õigeusu inimeste silmis eriliseks ja teistest konfessioonidest eristuvaks. Analüüsitakse, kuidas on kujunenud inimeste arvamus õigeusu kui sellise kohta, vaadeldakse seost religioosse identiteediga ning teiste konfessioonidega.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused
Asta Niinemets

 

Kirjandusmuuseumi lahtiolekuajad suvel

Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 29. juunist - 2. augustini.

 

Ilmus ajakiri Methis nr 15

Studia Humaniora Estonica vabanumber (12 kd, nr15). Koostaja Marin Laak, toimetajad Kanni Labi ja Tiina Saluvere. Tartu Ülikooli Kirjastus, 198 lk.

Uus number avaldab üheksa värsket uurimust, rubriigid Teooriavahendus jaArvustused. Seekordne vabanumber paistab silma interdistsiplinaarsete uurimuste ja käsitletavate teemade avara ajalise diapasooni poolest.
Läbivaks on rahvuse ja rahvusluse küsimus, seda eripalgelistest aspektidest: eestlaste nüüdisaegne paremäärmuslus internetisuhtluses, vene emigratsiooni eripärad, tõlkeajalooline leid 19. sajandist ja suulise
tõlke roll Eesti omariikluses, rahvusnarratiiv filmis, kirikurituaali teatraliseeritus, teatriuuendus ja  postmodernism, murdekeele roll eesti kirjanduses jm.

http://www.methis.ee/arhiiv/methis-nr-15-kevad-2015

 

Kirjandusmuuseumi lahtiolekuaeg pühade ajal

Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 22.juunist- 24.juunini.

 

2015. aasta Eesti folkloristika preemia sai Mare Kõiva

 

2015. aasta Eesti folkloristika preemia otsustati anda Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõivale.
Mare Kõival  ilmus 2014. aastal kaks artiklikogumikku: Through the Ages I. Folklore as a Common
Expression of Lingual, Figurative, Emotional and Mental Memory ja Throughthe Ages II. Time, Space, and Eternity.
Kogumikesse koondatud käsitlused peegeldavad autori huvide mitmekesisust, hõlmates nt loitsusid, haldjapärimust, hirmunähtustega seotud problemaatikat, rahvameditsiini,
internetikogukondi ja eesti diasporaakogukondi. On nii vanale arhiiviainesele keskenduvaid käsitlusi, isiklike välitöömaterjalide
analüüse kui ka katsetusi erinevate teadusharude piiridele jäävate teemade ja meetoditega.
Üldistavalt võib öelda, et Mare Kõivat paelub see, mida ja millesse erinevad inimesed erinevatel aegadel usuvad, kuidas neid uskumusi narratiivideks vormivad ning oma käitumises arvesse võtavad.

 

2015. aasta Eesti folkloristika preemia kätteandmine

 

28. mail kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat.
Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask (2012), Janika Oras (2013) ja Eda Kalmre (2014).


Sel aastal esitati preemiakomisjonile kolm kandidaati: Risto Järv, Anu Korb ja Mare Kõiva.
Kõigi mainitute 2014. aasta oli tegus ja laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid, allikapublikatsioone, populaarteaduslikke väljaandeid kui ka heliplaate.
Kõigi ülesseatute puhul tõsteti esile ka nende teadusorganisatoorset tegevust. 


Risto Järve juhitud muinasjuttude töörühmal valmis 2014. aastal eesti imemuinasjuttude teadusliku tüübiantoloogia teine osa –
see väljaanne lõpetab eesti rahvaluule akadeemilise allikpublikatsioonide sarja „Monumenta Estoniae Antiquae“ muinasjutuseeria imemuinasjuttude alamseeria.
Koostöös kirjastusega Loovhoog valmis lastele mõeldud muinasjutukaartide kogumik „Head eesti muinasjutud“ ning koostöös muinasjutuvestjatega Tallinn-Tartu maanteelugude plaat „Linda kivist lilla daamini“.


Anu Korbil ilmusid 2014. aastal artiklid Siberi eestlaste matmiskommetest ja Siberi eesti külade asutajatest pajatatavatest lugudest.
Neist esimene oli osa tema enda külalistoimetatud ajakirja Folklore Siberi-teemalisest erinumbrist (vol 58).
Numbri juhatas sisse Korbi ülevaade lätlaste ja eestlaste Siberi asunduste uurimislukku.
Aasta jooksul ilmus ka kaks Anu Korbi koostatud kogumikku – veebiväljaanne „Siberi eestlaste laulud“ ning sarja „Eesti asundused“ kuues raamat „Eestlased Venemaal: elud ja lood“.


Mare Kõival  ilmus 2014. aastal kaks artiklikogumikku: Through the Ages I. Folklore as a Common Expression of Lingual, Figurative,
Emotional and Mental Memory ja Through the Ages II. Time, Space, and Eternity.
Kogumikesse koondatud käsitlused peegeldavad autori huvide mitmekesisust, hõlmates nt loitsusid ja meediumeid, haldjapärimust, isikuaheljutte ning hirmunähtustega seotud problemaatikat.

Selleaastane preemia saaja kuulutatakse välja 28. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Eda Kalmre ettekanne. Järgneb Akadeemilise Rahvaluule Seltsi uute auliikmete valimine ning üldkoosolek.


Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee, Pihla Maria Siim pihla.siim@ut.ee

 

Konverents "KIRJANDUSE PINGEVÄLJAD JA ADRESSAADI DÜNAAMIKA"

14. ja 15. mail Eesti Kirjandusmuuseumis

Konverents uurib Eesti kirjanduse ja kultuuri suhteid pagulastega ning eluloojutustamise mitmesuguseid vorme. Viivi Luige, Uku Masingu, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelsoni, Elin Toona, Helga Nõu jt eesti klassikute loomingu põhjal käsitletakse mina-kirjutamisi, pihtimusi ja tunnistusi, samuti kodueestlaste ja pagulaste suhteid, mõistmisi ja vääritimõistmisi.

Konverentsi kahel päeval peavad Eesti Kirjandusmuuseumi, Tallinna ja Tartu Ülikooli ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadlased kokku 16 ettekannet. Esimese päeva lõpetab Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Merle Karusoo elulookirjutuse kursuse esitlusetendus „Kaevudes“. Teisel päeval esitleb Rutt Hinrikus kirjandusmuuseumist „Marie Underi päevikut 1922-1957“ – värskelt ilmunud raamatut sarjas „Litteraria“ Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuselt.

 

Vaata kava ning tutvu teesidega!

 

Muuseumiöö Kirjandusmuuseumis

16. mail toimub järjekordne muuseumiöö. Tutvu kavaga siin!

 

Folklore 60 - sissevaateid rituaalse aasta problemaatikasse

 

Ilmus ajakirja Folklore: EJF 60. number (http://www.folklore.ee/folklore/vol60/).
Seekordsed artiklid käsitlevad rituaalse aasta arengujooni Euroopa erinevates riikides, sh on vaatluse all erinevate poliitiliste diskursuste
mõjud 20. ja 21. sajandi pühitsemisvõimalustele. Numbri valmistasid ette külalistoimetajad Laurent Sébastien Fournier and Irina Sedakova.

 

Mäetagused 59. number

 

Ajakirjas Mäetagused on vaatluse all tervis ja toit

Mäetaguste 59. numbris avaldatud artiklite aluseks on Medica IX interdistsiplinaarse konverentsi “Tervis, linn ja loodus” ettekanded. Artiklites käsitletakse keha tähendust uue vaimsuse õpetustes ja nende õpetuste järgijate seas (Marko Uibu), samuti arutletakse, mida tähendab loomulikkus, eriti kui tantsijaile öeldakse, et tantsida tuleb loomulikult (Sille Kapper).

Reet Hiiemäe on võtnud vaatluse alla internetifoorumid, täpsemalt painajakogemustest rääkimise neis.

Intrigeeriv on Eda Kalmre käsitlus kaubandusega seotud kuulujuttudest tänapäeval. Ta keskendub kahele Eestis levinud kuulujututsüklile, uurides nende teket ja algupära. 2006. aastal suhtlusvõrgustikes ja ajakirjanduses tähelepanu äratanud kuulujutt salatipesust ning tõenäoliselt USAst alguse saanud kettkirjana levinud hoiatusjutt beebiporgandite kahjulikkuse kohta, mis tekitas Eestis elevust 2013. aastal.

Raivo Kalle, Ester Bardone ja Renata Sõukand on võtnud vaatluse alla kolm levinud taime (sibul, kadakas ja küüslauk), analüüsides nende toel, kuidas saab üks piirkond määratleda end konkreetse taime kaudu nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult.

Anu Korb käsitleb Krasnojarski krai Minussinski piirkonna eestlaste toidukultuuri, keskendudes piirkonna Siberi eestlaste suhtumisele oma toitu.

Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

 

Asta Niinemets

 

Eesti Kirjandusmuuseum on pühade ajal avatud järgmiselt:
30.04 uurijatele avatud kuni 13.00
01.05 suletud

 

Riigi teadus- ja arendusasutuse EESTI KIRJANDUSMUUSEUM teadusnõukogu kuulutab välja avaliku konkursi Eesti Kirjandusmuuseumi

DIREKTORI

ametikoha täitmiseks alates 01.07.2015
tähtajaga viis aastat

Kandidaadile esitatavad nõuded:
• doktorikraad (soovitatavalt humanitaarteadustes)
• arendus- ja teadustöö kogemus
• organisatoorse ja administratiivse töö võimekus
• Eesti seadusandluse ja teaduspoliitika tundmine
• majandus- ja kultuurielu tundmine
• koostöövõime ja pingetaluvus

Konkursil osaleja esitab Eesti Kirjandusmuuseumile järgmised dokumendid:
1) avaldus
2) elulookirjeldus
3) teaduskraadi tõendav dokument või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri
4) ametikohale vastavust tõendavad muud dokumendid või nende ärakirjad
5) tähtsamate teadustööde või uurimisprojektide nimekiri
6) tegevusprogramm teadus- ja arendusasutuse direktorina
7) kandidaadi soovil muud dokumendid või materjalid

Dokumendid esitada hiljemalt 24. aprilliks 2015 aadressil Vanemuise 42, 51003 Tartu või kirmus@kirmus.ee.

Lisainfo telefonil 737 7700, kirmus@kirmus.ee

 

Miljon andmekirjet kirjanduse, rahvaluule ja kultuuriloo kohta veebis kättesaadavad

2012. aastal valminud failirepositoorium Kivike (http://kivike.kirmus.ee) koondab Eesti Kirjandusmuuseumi kogude digiteeringuid ning andmeid kogude kohta. Peaaegu kaks aastat kestnud projekti „Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine” käigus täienes repositoorium uute andmekirjetega ning praeguseks on otsitavad kokku üle miljoni säiliku, pala ning isiku kohta käivad kirjed.
Kivikesega on ühendatud teiste Kirjandusmuuseumi andmebaaside materjalid ning sinna on kantud detailsemat infot juba digiteeritud materjalide kohta, et muuta failid sisu järgi otsitavaks.
Kasutajatel on nüüd võimalik otse veebikeskkonnas materjali enda jaoks koondada ja märgendada, materjalide digitaalkoopiaid tellida. Lisaks on soovijatel võimalik andmeid nii failidena kui veebiteenuse kaudu eksportida.
Eesti Kirjandusmuuseumi kogud hõlmavad Eesti rahvaluulet, kirjakultuuri ja kultuurilugu käsitlevaid materjale. Kirjandusmuuseum koosneb kolmest arhiivist – Arhiivraamatukogust, Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist ning kahest teadusosakonnast – folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnast. Neist peamised andmete pakkujad on kolm arhiivi.
„Kasutajad on rahul sellega, et järjest enam saab kogudega tutvuda veebikeskkonnas. Näiteks õpilased saavad rahvaluuletekste uurimistööks kasutada ka siis, kui Tartusse tulek neile keeruline oleks,” selgitas Eesti Rahvaluule Arhiivi arhivaar Kadri Tamm, kes lisas, et veebi pole veel siiski jõudnud kõik materjalid ning täpseteks päringuteks tuleks arhivaariga konsulteerida ja vahel (sõltuvalt uurimisteemast) ka paberkartoteeke kasutada.
Projekti rahastajaks oli Euroopa Regionaalarengu Fond läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse.

Lisainfo:
Kaisa Kulasalu, projektijuht
kaisakulasalu@folklore.ee
Telefon: 7 377 730

 

 

Emakeelepäev Eesti Kirjandusmuuseumis

 

13. märtsil kell 16.00 tähistab Eesti Kirjandusmuuseum emakeelepäeva
Gustav Suitsu nimelise luulepreemia üleandmisega.

Kava
16.00 avasõnad Eesti Kirjandusmuuseumi direktorilt Janika Kronbergilt
16.10 žürii esindaja Carolina Pihelgase kokkuvõtte preemiale kandideerinud
luuleteostest
16.20 laureaadi õnnitlemine
16.25 luule & film

Gustav Suitsu luulepreemia eesmärk on tunnustada ja innustada luuletajat,
kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt
kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid
väärtusi. Preemiale võisid kandideerida kõik luuletajad, kes on
2014.aastal avaldanud vähemalt ühe luulekogu, lisaks said luuletajale
preemiat taotleda kõik isikud ja organisatsioonid, sealhulgas kirjastajad.
Preemia suurus on 2000 eurot.

Lähem info: Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, tel 737 7700.

 

Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja konkursi järgmistele teadustöötajate ametikohtadele:

 

IUT22-2 täitmiseks Eesti Kultuuriloolises Arhiivis

•biograafika ja omaelulookirjutuse teadur (0,8) alates 01.04.2015

•läänediasporaa kirjanduse ja kultuurikonteksti teadur (0,8) alates 01.04.2015

•nõukogude eesti kirjanduse ja institutsioonide teadur (0,8) alates 01.04.2015

 

IUT22-4 täitmiseks Eesti Rahvaluule Arhiivis

•folkloorikogude ja folkloristika ajaloo teadur (1,0) alates 01.04.2015

•etnomusikoloogia vanemteadur (1,0) alates 01.04.2015

 

IUT22-5 täitmiseks folkloristikaosakonnas

•etnoastronoomia teadur (1,0) alates 01.04.2015

•usundi ja usundiliste juttude teadur (1,0) alates 01.06.2015

•soomeugri kultuuriuuringute teadur (0,5) alates 01.06.2015

 

Konkursil osaleja esitab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor nimele järgmised dokumendid: 

1)avaldus

2)elulookirjeldus

3)haridust tõendav dokument või selle koopia

4)viimase viie aasta tähtsamate teaduspublikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri

5)teemakohane tööplaan viieks aastaks

 

Dokumendid esitada hiljemalt 13. märtsiks 2015 aadressil Vanemuise 42, 51003 Tartu või kirmus@kirmus.ee. 

 

Lisainfo tööülesannete jms kohta telefonil 737 7700, kirmus@kirmus.ee 

 

 Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja konkursi

 

Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) digitaalarhivaari kohale

 

Arhivaari tööülesanneteks on: 

Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi (kivike.kirmus.ee) ning andmebaaside ERA-poolne arendamine;

laekuvate materjalide digitaalne arhiveerimine ning digiteerimisstuudio tööprotsesside koordineerimine;

arhiivi kasutajate nõustamine.

Kandidaadilt eeldame:

Digitaalarhiivinduse alaseid teadmisi ning huvi neid täiendada;

algatusvõimet ja loomingulisust;

orienteeritust ametialasele koostööle ja arengule.

Vastukaaluks pakume 

tööd Eesti ühe vanema mäluasutuse toredas kollektiivis;

võimalust anda oma panus Eesti kultuurikogude hoidmisse ja tutvustamisse;

avastamis- ning jagamisrõõmu nii mineviku kui tänapäeva pärimuse mälukihtidest.

 

Lähem info 7377 732, 51 904 371 ning http://www.folklore.ee/era

Palun saata kandideerimissoov koos CV ning motivatsioonikirjaga 16. märtsiks Eesti Kirjandusmuuseumi direktori nimele aadressil kirmus@kirmus.ee.

 

Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 24.12.2014 - 04.01.2015.

 

 

4.-5. detsembril 2014. aastal toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar "Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu?".

Viiendat korda toimuva seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Seekordse seminari keskmes on eesti keel ja värvid/värvused, tutvustatakse värvide temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris. Kuulatakse ettekandeid värvinimedest eesti ja teistes soome-ugri keeltes, värvinimetustest eesti regilaulus, muinasjuttudes ja mõistatustes ning kõneldakse värvide tähendusest kultuurinähtustes laiemalt. Toimuvad töötoad, milles tutvustatakse värvinimetustega seonduvaid praktilisi väljundeid ja õpitakse/mängitakse mänge, mille eesmärk on toetada eesti keele õpetamist.

KAVA

Neljapäev, 4. detsember

10.30-11.00 Registreerumine, saabumiskohv

11.00 Avamine

11.15 Urmas Sutrop, Värvid soome-ugri keeltes

11.45 Agne Solba, Värvinimed eesti keeles

12.15 Vilja Oja, Värvid. Sõnaloome ja tähendus

12.45 Lea Maiberg, Värviline keel

13.30 Lõuna kohvikus Newton (Teaduskeskuses AHHAA, Sadama 1, Tartu)

14.30-17.00 Teaduskeskuse AHHAA külastus ja programm „Värviline maailm“ (kahes rühmas, I rühm kl 15.00 ja II rühm kl 16.00)

18.00 Etendus „Punamütsike“ Teatri Kodus (Lutsu 2, Tartu)

Reede, 5. detsember

9.00 Tiiu Jaago, Värvid eesti regilaulus

9.30 Piret Voolaid, Mõistatuste värvikirev maailm

10.00 Kärri Toomeos-Orglaan, Värvid muinasjuttudes ja nende tähendus

10.30 Virve Tuubel, Töötuba „Kirju-mirju värvimaailm“

11.00 Kohvipaus

11.30 Seminari lõpetamine, tunnistuste kätteandmine

Seminari korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirjandusmuuseum, Emakeele Selts.

Koduleht: http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/index2.html

Info: Jüri Valge, Juri.Valge@hm.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee; Kadri Sõrmus, kadri.sormus@ut.ee

 

Kirjandusmuuseumi uus väljaanne: "Linda kivist Lilla Daamini" 


Eesti Rahvaluule Arhiivi on talletatud suur hulk konkreetsete paikadega seotud kohajutte – muistendeid ehk rahva terminoloogias „legende”.

CD-extra formaadis duubelplaadil „Linda kivist Lilla Daamini” on esitatud tänapäevaste jutuvestjate esituses traditsioonilisi pärimuslugusid marsruudilt, mida katab Tallinna ja Tartu vaheline maantee.

Need lood on väga erinevad, on meeste lugusid ja naiste lugusid. On lugusid, mis on hirmsad ja lugusid, mis on ilusad. On lugusid, mille jutustaja on olnud üleskirjutaja vanavanem, on olnud neid, mille puhul on üleskirjutaja sootuks teadmata. See plaat on täis lugusid nii kohtadest, kus kogutakse pärimust ka praegu, samuti paikadest, millest mõnest ongi järel ainult kirjapandud nimi rahva mälestuses. Need kohalood ja -nimed saavad aga elavaks läbi jutustamise.

Kaetud on kogu Tallinn-Tartu-Tallinn marsruut mõlemas suunas ühe autoteekonna vältel (2x125 minutit). Lugude vahel on kasutatud Andre Maakeri improvisatsioone ning helisalvestuste töötlusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, samuti on esitatud mõned lood varasemate jutustajate esituses.

Koostanud: Risto Järv, lood Piret Päär, Anne Türnpu, muusika Andre Maaker. 
Kujundus: Pille Niin.
Tekstide salvestus: Jaan Tamm, kõlakujundus Andre Maaker

Väljaannet on võimalik soetada Eesti Kirjandusmuuseumi valvelauast hinnaga 8.50 €

 

Juhan Voolaiu raamatu "Hokimängija Tartu linnamüüril" esitlus Eesti Kirjandusmuuseumis

Teisipäeval, 25. novembril kl 17.30 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise tn 42) Juhan Voolaiu raamatut „Hokimängija Tartu linnamüüril“, mille on välja andnud kirjastus Atlex.

Raamat räägib loo keskealise mehe mõistusevastasest öisest rännakust endisaegset Tartut ümbritsenud linnamüüri trassil.

Haaravasse seiklusjuttu on „sisse kootud“ nii Tartu keskaegne ajalugu kui ka Tartuga seotud vürtsikad meenutused nõukogude perioodi lõpust ja taasiseseisvunud Eesti algusajast.

Autor tutvustab esitlusel raamatu saamislugu ja loeb ette katkendeid teosest.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

Lisainfo: Juhan Voolaid, voolaidjuhan@gmail.com

 

 

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

 

Neljapäeval, 20. novembril 2014, kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42)

Kavas on Laura Siragusa (Tartu ülikool, Aberdeeni ülikool) ettekanne "Language sustainability and healing oral practices: Vepsian _puhegid_" 

Ettekanne on inglise keeles.

Kõik on oodatud kuulama!

ARSi juhatus, Info: Pihla Maria Siim 737 6256

 

 

Artiklikogumiku  „Мы не немы: Антропология протеста в России 2011–2012 годов“ (Me ei ole tummad. 2011. ja 2012. aastal Venemaal aset leidnud protestide antropoloogia) esiltus 14. novembril

 

14. novembril kell 16 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42) artiklikogumikku „Мы не немы: Антропология протеста в России 2011–2012 годов“ (Me ei ole tummad. 2011. ja 2012. aastal Venemaal aset leidnud protestide antropoloogia), mille on välja andnud Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus. Teadusartiklite ja materjalide kogumiku valmistasid ette vene antropoloogid, folkloristid, lingvistid ja sotsioloogid, kes ühendasid oma jõud, et kompleksselt analüüsida ühte kõige eredamat nähtust postsovetliku Venemaa ühiskonnaelus – 2011. aasta Riigiduuma valimisele järgnenud protestilainet, mis leidis väljenduse ka tänavaprotestidena.

Lähem informatsioon: Asta Niinemets, asta@folklore.ee

 

 

Perekonnaloo konverents 3.-4. novembril

 

Family History: Facilitating Intergenerational and Intercultural Exchange

 3-4 November 2014, Estonian Literary Museum, Tartu, Estonia

 

PROGRAMME

 

Monday, November 3

 

10.00 – 10.15 Opening words. Leena Kurvet-Käosaar, Janika Kronberg

10.15 – 10.45 Kirsi Keravuori (Finnish Literature Society). From Attics to Archives. The Practical and Emotional Processes of Archiving Family Correspondences

10.45 – 11.15 Eva C. Karpinski (York University, Toronto). Everyday Life as Resource: Learning and Practicing Feminist Methodology Through Family History

 

11.45 – 12.15 Abigail Knight (Thomas Coram Research Unit, Institute of Education, University of London). Food and Families in the Archives: Methodological Reflections on Using Narrative Archival Data to Study Food and Family Life in Hard Times

12.15 – 12.45 Maija Runcis (Stockholm University). Mothers vs the State. The Fight for the Children’s Best in the Swedish Welfare 1938 – 1968

12.45 – 13.15 Jyrki Pöysä (University of Jyvaskyla). Cultural Values and the Continuities of Family Business - the Case of the Inari-Turunen Family

14.30 – 15.00 Jobst Welge (University of Konstanz). Transgenerational Memory in Recent Latin American Fiction

 

15.00 – 15.30 Andreas Athanasiades (University of Cyprus). “Tell me a Story, Dad”: (Post)memory and the Archaeology of Subjectivity in Hanif Kureishi’s My Ear at His Heart

15.30 – 16.00 Rutt Hinrikus (Estonian Literary Museum). Family Story, Life Story, History.  Asta’s Case

 

16.30 – 17.00 Leena Kurvet-Käosaar (Estonian Literary Museum, University of Tartu). Family Memories and Archives at the Intersections of Cultures, Generations and Disciplines

17.00 – 17.30 Kristina Kivirand (Estonian Literary Museum). Presentation of the Family History Web Resource

 

Tuesday, November 4

9.00 – 9.25 Aivo Põlluäär (University of Tartu). “Oh, the merrymaking and laughter!” From Oral Memories to an Autobiography. How My Grandmother Wrote her Life Story

9.25 – 9.50 Laura Jamsja (University of Tartu). The Post-Socialist Cityscape of Jõhvi Through the Eyes of a Woman: Everyday Life, Fears and Ethnic Relations

9.50 – 10.15 Antti. J. Malinen (University of Jyvaskyla). Families in Distress. Housing Applications and Letters of Complaint as a Source for Family History

10.15 –10.40 Ieva Upīte (Association of Latvian Oral History Researchers "Life Story”). The First Time Cinema Attendance: Analysis of Our Parents' Generation Memories

 

11.00 – 11.30 Tiina Kirss (Tallinn University). Letters Across the Barrier: Encodings, Silences, and Outspokenness in Family Letters from the Diaspora to Estonia

11.30 – 12.00 Maija Krūmiņa (Association of Latvian Oral History Researchers "Life Story”). Different Experience of the Members of One Family During World War II Exodus

12.00 – 12.30 Māra Zirnīte (Association of Latvian Oral History Researchers "Life Story”). Transmission of Inherited Memories: the Example of the Brunovsku Family

 

14.00 – 14.30 Betty O’Neill (University of Technology, Sydney). Finding My Polish Father: A Search from Australia

14.30 – 15.00 Maarja Hollo (Estonian Literary Museum). “But I went on and found a golden compass, and it will show me my direction till the end of my life…”. The Story of a Bildung

                                              

15.30 – 16.00 Mari Sarv (Estonian Literary Museum). Don’t Tell Such Things Outside Your Family: Divergence of Family Stories In - and Outside the Family

16.00 – 16.30 Anni Reuter (University of Helsinki, SKS). Family as the Carrier of Memories of Exile - The Case of Ingrian-Finnish Memory Culture

16.30 – 17.00 Uku Lember (Central European University). Perspectives on Late Socialism in Estonia: Notes from Oral History with the Russian-Estonian Families

 

17.00 Closing words

 

Organized by Estonian Cultural History Archives (IUT 22-2), Estonian Literary Museum, supported by Nordplus Horizontal Project HZ-2012_1a-31041 and ETF9035.

--- 

 

Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja ­hariduses 27.- 28. oktoobril


Digitaalhumanitaaria on interdistsiplinaarne valdkond, mille keskmes on infotehnoloogia vahendite ja võimaluste kasutamine humanitaarvaldkonnas. Kutsume teid osalema digitaalhumanitaarseid uurimusi, projekte, loodavaid ja kasutatavaid rakendusi tutvustaval
seminaril “Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja ­hariduses” Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).
Seminari ettekandepäev toimub esmaspäeval, 27. oktoobril. Teisipäeval, 28. oktoobril pakume humanitaaridele võimalust ennast täiendada kahes eri suunitlusega õpitoas.

Esmaspäev, 27. oktoober

Ettekanded

10.00 ­- 10.15 Kogunemine, hommikukohv 

10.15­ - 10.30 Sissejuhatus ja 2013. aasta seminari projektitutvustuste kogumiku esitlus

10.30­ - 11.00 Anu Lepp “Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine paberiajaloolises uurimistöös
vesimärgiandmebaaside näitel”

11.00 ‒ ­11.30 Mari Sarv “Võrgustikuanalüüs humanitaarteaduste meetodina”

11.30 ‒ ­12.00 Raivo Kelomees “1990. aastate kunstnikumultimeedia päästemissioon. Digikonserveerimise ja ­arhiveerimise võimalustest”

12.00­ ‒ 12.30 Maive Mürk “Rahvusarhiivi ühisloome algatus "Eestlased esimeses maailmasõjas"”

12.30 ‒ ­13.00 Vahur Puik “Fotokogude digiteerimisest ja taaskasutamisest, mh rahvahanke võimalustest ja plaanidest Ajapaiga ja Europeana näitel”

 

13.00 ‒ ­14.30 Lõunapaus

 

14.30 ‒ ­15.00 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov “Akadeemilised avatud juurdepääsuga ajakirjad –
kuhu edasi?”

15.00 ‒ ­15.30 Marin Laak, Marju Mikkel "Eesti kirjandusklassika e-raamatute koostööprojekt"

15.30 ‒ ­16.00 Kaisa Kulasalu “Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus balansseerimas
rahvaväljaande ja uurimiskeskkonna vahel”

16.00 ‒ ­16.30 Ülo Treikelder “TEELE ­ Tartu Linnaraamatukogu andmebaas “Tartu ilukirjanduses”” 
Lõpudiskussiooni Eesti digitaalhumaniaariast juhivad Vahur Puik ja Hembo Pagi

Teisipäev, 28. oktoober

Õpitoad

9.30‒13.30 Tekstikorpused, nende analüüsivahendid ja ­võimalused (Kadri Muischnek, Liina
Lindström, Kristel Uiboaed) 

14.00‒18.00 RTI fotograafia museaalide ja säilikute uurimiseks (Hembo Pagi)

Õpitubadesse palume registreerida aadressil digitaalhumanitaaria@gmail.com

Lähem teave seminari ja õpitubade kohta aadressil http://folklore.ee/dh/dhe2014

 

Oskar Kallase päev 24. oktoobril

 Reedel, 24. oktoobril 2014. a. toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42) arhiivraamatukogu asutajale Oskar Kallasele pühendatud XXV eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev.

Juubelikonverentsil räägitakse Oskar Kallase kahest kirest, vaadeldakse Jaan Jõgeveri tegutsemist tsensorina, valgustatakse Enn ja Helga Nõu raamatukogu lugu ning analüüsitakse varasemaid raamatuteaduse konverentse. Kõne all on ka koduloo uurimise trükiallikad, eesti rahvusbibliograafia koostamise hetkeseis ja tulevik ning arhiivraamatukogus säilinud tartukeelsed trükised.

Konverentsil esinevad uurijad Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust, Tartu Ülikoolist, Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Rahvusraamatukogust ja Eesti Kirjandusmuuseumist.

Kontakt: Merike Kiipus merike@kirmus.ee

Tel. 737 7711

 

KONVERENTSI KAVA

ESIMENE ISTUNG

11.00 -- 13.15

Janika Kronberg – Avasõna

Piret Õunapuu – Oskar Kallase kaks kirge

Vello Paatsi – Jaan Jõgever tsensorina

Szilárd Tibor Tóth – Eesti kirjakeele viienda perioodi algus- ja lõpuaasta väljaannetest tartu keele loojangu kontekstis

Enn Nõu – Ühe raamatukogu lugu

 

TEINE ISTUNG

14.15--16.30

Aija Sakova-Merivee,Tiiu Reimo –  Võõrkeelne retrospektiivne rahvusbibliograafia - hetkeseis ja vaade tulevikku

Jane Makke – Parima retsepti otsingul: kuidas teha head rahvusbibliograafiat

Ülo Matjus – Minu ringeniana : Ringeni ringid ehk Rõngu rõngad ajas ja ruumis

Heino Räim – Veerandsajale eesti raamatuteaduse konverentsile mõeldes

 

Jaan Kaplinski teoste esitlus 22. oktoobril

22. oktoobril kell 16 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Jaan Kaplinski "Kirjanike Häälte" sarjas ilmunud luuleplaati "Kolmes keeles" ja proosaraamatut "Mõtsa ja tagasi".

Kõnelevad: Jaan Kaplinski, Ene-Reet Soovik, Janika Kronberg, Jan Rahman

Korraldajad: Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Võru Instituut

Lähem info: Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, 737 7700

 

Kirjanduskonverents "VALETAJA TÕEOTSINGUIL - Helga Nõu 80" 16. oktoobril

 

Neljapäeval, 16. oktoobril kell 15 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kirjanik Helga Nõu 80. sünnipäeva konverents VALETAJA TÕEOTSINGUIL.

 

Helga Nõu kuulub 1930. aastatel sündinud eesti kirjanike põlvkonda, on selle üks andekamatest prosaistidest paguluses. Ta on avaldanud kokku kaheksa romaani ja novellikogu.

Kirjanduskonverents „Valetaja tõeotsinguil“ toob Helga Nõu loomingust rääkima Leena Kurvet-Käosaare (Eesti Kirjandusmuuseum / Tartu Ülikool), Kärt Hellerma (Eesti Kirjanike Liit), Jaanus Vaiksoo (Eesti Kirjanike Liit / Tallinna Ülikool) ja Rutt Hinrikuse (Eesti Kirjandusmuuseum).

 

KONVERENTSI KAVA

ESIMENE ISTUNG

15.00 - 16.30

Avasõnad, tervitused

L. Kurvet-Käosaar – Inimloom Helga Nõu loomingus

K. Hellerma – Õilistatud grotesk Helga Nõu loomingus: siirdeid konteksti

 

TEINE ISTUNG

17.00 -  18.00

J. Vaiksoo – Helga Nõu kuues sõrm

R. Hinrikus – Helga Nõu elust ja loomingust kõrvaltvaates

 

Tähelepanu, esialgses kavas on muudatus: Johanna Rossi ettekanne jääb ära!

 

RAAMATUESITLUS, ÕNNITLUSED

Konverentsi lõpetab raamatu „KAS SA TAMMSAARET OLED LUGENUD? Kirjanduslik eluloovestlus Helga Nõuga“ esitlus. Koostaja Rutt Hinrikuse küsimustele perekonnaloost ja põgenemisest, pagulaste elust Rootsis, raamatutest ja lugemisest; naistest, feminismist ja sallivusest, heast ja kurjast ning muidugi kirjutamisest on kirjanik vastanud e-kirjade vormis. „Olen hunt lambanahas!“ ütleb Helga Nõu, tema looming on olnud protest.

Kirjanduslikku eluloovestlust saadab kirjandusteadlase ja eluloouurija Rutt Hinrikuse saatesõna. „Kuidas olla sõber ja leida sõpru? Kuidas mõista oma tõelist loomust ja leida oma rada? Helga Nõu ei anna üheseid vastuseid, ta meetodiks on küsimuste vormistamine,” kirjutab Rutt Hinrikus. Lühimonograafia mahus artikkel arutleb Helga Nõu teoste, tegelaskujude ja tähenduste üle. Raamat on hariv ja õpetlik igale kirjandushuvilisele.

Raamatu jutud teevad elavaks fotod. Helga Nõu juhuste ja võimalikkuse maailm tema maalidel on aga rõõmsalt värviline.

 

Avatakse „SÕNAD JA VÄRVID. Kirjanik Helga Nõu arhiivinäitus“. Välja on pandud valik kirjaniku käsikirju Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist, tema maale ja muudki.

 

Korraldab Eesti Kultuurilooline Arhiiv

Toetab Eesti Kultuurkapital 

Lähem info: Marin Laak, 737 7727, marin@kirmus.ee

 

 

Teadlaste öö 27. septembril


Teadlaste Öö algab Eesti Kirjandusmuuseumis kell 19.00. NB! Ole valmis üllatusteks!

19.00 Reet Hiiemäe loeng-töötuba terviseennetuslikust kaitsemaagiast
20.00 räägib Mare Kõiva saunakultuurist ja terviseloitsudest
21.00-22.00 toimub traditsiooniline Kirjandusmuuseumi majaduur Lilla Daami juhendamisel

Avatud on näitused.



Näitus Alberta eestlastest


Näitus "Alberta's Estonians 1899 - Present" Eesti Kirjandusmuuseumis

Eesti Kirjandusmuuseumis on novembri keskpaigani avatud näitus 
"Alberta's Estonians 1899 - Present", mis annab ülevaate 19. sajandi 
lõpul alguse saanud eesti kogukonnast Alberta provintsis Kanadas. 
Esimesed eestlased saabusid Alberta provintsi 1899. aastal, olles 
pioneerideks tolles külalislahkes riigis, mis hiljem on avanud oma uksed 
nii tuhandetele pagulaseestlastele kui ka majandusmigrantidele.

Näitus valmis 2012. aastal Edmontonis Alberta Eesti Kultuuripärandi 
Seltsi ja Alberta Provintsi Arhiivi Kultuuripärandi Osakonna koostöös. 
Ekspositsiooni on tutvustatud mitmel poolt Põhja-Ameerikas ja 2014. a. 
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Tänu ühele koostajale Dave 
Kiilile jõudis rändnäitus ka Eesti Kirjandusmuuseumisse.

Alberta Eesti Kultuuripärandi Selts on minevikku jäädvustatud nii 
dokumentaalfilmina (Alberta's Estonians, 2007) kui ka sisuka raamatuna 
(Freedom, Land, & Legacy: Alberta's Estonians 1899 -- 2009, 2010). 
Lisaks antakse 1989. aastast alates välja ingliskeelset ajakirja Ajakaja.

Seoses 1944.a. põgenemisega on huvilistel võimalik näha ka 
arhiivraamatukogu väljapanekut "Suur põgenemine".

Kontaktisik Merike Kiipus merike@kirmus.ee



Näitus "Pooltund kirjanikuga" Riigikogus


Alates esmaspäevast, 8. septembrist on Riigikogu hoones ja Toompea lossis avatud Eesti Kirjandusmuuseumi näitus "Pooltund kirjanikuga". Vaatamiseks on valik fotosid aastatest 2001-2013, mil muuseumi kultuurilooline arhiiv viis läbi sihipärase kirjanike, luuletajate, tõlkijate ja kirjandusteadlaste pildistamise eesmärgiga täiendada arhiivi fotokogu kaasaegse ja elulise fotomaterjaliga. Pildistas muuseumi fotograaf Alar Madisson.

Kuna kohavalik jäeti kirjarahva enese otsustada, sai projekt nime „Kirjanik ja tema keskkond”. Nii kutsuti pildistama kodudesse ja koduaedadesse, suvilatesse, töökohtadesse, raamatukogudesse, kohvikutesse, mere äärde, parkidesse või linnatänavaile - sinna, kus oli igaühele harjumuspärane ja tuttav keskkond.

Tänaseks on sel põhjusel külastatud 256 kirjainimest ning sõidetud eelnevalt kokkulepitud paikadesse pea kõikjale üle Eesti, lisaks käidud ka Riias ja
Stockholmis. Inimesed on aga erinevad. Nii ei õnnestunud pildistamistel alati kinni pidada planeeritud poolest tunnist, vaid see aeg ületati sageli mitmekordselt – tulemuseks mõlemapoolne kohtumisrõõm, meeldivad vestlused kohvitassi juures ning hulgaliselt õnnestunud fotosid.

Näitus jääb Riigikogusse 30. septembrini ja on avatud tööpäeviti kella 10-st 16-ni. Sissepääsuks on vajalik pildiga isikut tõendav dokument.




Raamat halltõvest ja sellega seotud uskumustest


Head pärimusehuvilised!

Ootame teid raamatu “Eesti muistendid. Mütoloogilised haigused II.
Halltõbi” esitlusele 9. septembril 2014 kell 12.00 Tartus, Eesti
Kirjandusmuuseumi saalis.

“Hallitõbi on üks väga vana haiguseliik, päris muiste on olnud ka siin
Eestis. Ühe arvamise järele tulla hall külmetamisest, teised arvavad, et
need olla Lapimaa vanatüdrukud Põhjast, kes siin ratsutamas käivad. Haigus
käib hookaupa, suure külmavärinaga. Kui see mööda läheb, tuleb suur
päävalu. Seejärel on haige päris terve, kuni uus hoog tuleb.” (ERA II 192,
699 (34) < Viljandi khk. – Leili Takk (1938))

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses publitseeritud raamat kuulub
rahvaluule suursarja “Monumenta Estoniae Antiquae” ja koondab Eesti
Rahvaluule Arhiivi kogutud usundi- ja kombestikuteated ning muistendid
halltõvest. Folkloristika osakonna ettevalmistustööde toel koostas mahuka
kogumiku Piret Paal, kellelt on raamatus ka põhjalik uurimus halltõve kui
mütoloogilise haiguse varasematest käsitlustest, malaariast ning selle
rahvapärasest ravist üldisemalt, samuti haigust puudutavate uskumuste ja
jutupärimuse peamistest joontest.

Teose koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi
riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu, sihtfinantseeritav teema
SF0030181s08, uurimisprojekt IUT-2205, Eesti Kultuurkapital ja
Rahvuskultuuri Fond.

Kõik on lahkesti palutud sündmusest osa saama!

Info: Mare Kalda, 7377 741, kalda@folklore.ee

Seotud lugemist: http://www.horisont.ee/node/1675



Ilmus Mäetaguste 57. number


Ajakirja Mäetagused 57. number pakub lugemist mitme valdkonna huvilistele. Tiiu Jaago püüab artiklis “Nõukogude aeg elulugudes – ‘katkestus’ või ‘järjepidevus’” selgusele jõuda, kas 20. sajandi lõpul jutustatud elulood
esindavad 20. sajandi ajaloosündmuste tõlgendamisel pigem katkestuse või
järjepidevuse kontseptsiooni. Analüüs tugineb 18 eluloole Eesti elulugude
kogust ja kahele avaldatud tekstile, milles kujutatakse elu stalinlikes
vangilaagrites.
Pille Arnek on keskendunud eestlaste nimesid kandvatele hauatähistele
(artikkel “Tekstid 16. ja 17. sajandi ratas- ja Malta ristidel”).
Mari Kendla käsitleb eesti keeles esinevate kalanimede kujunemist
(“Eestikeelsed kalanimetused: teaduslikud versus rahvapärased).
Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel mõtisklevad ACTA ratifitseerimise
protsessi veebipeegelduste põhjal Eesti paremäärmuslaste enesekirjelduse
eripärade üle (“Paremäärmuslik sõnavabadus eesti rahvusradikaalide
veebusuhtluses”).
Jelena Popova analüüsib Udmurdimaa loodeosas elava väikerahva bessermanide kalendrikombestiku muutusi artiklis “Talsipühade sanditamised ja maskid bessermanide tänapäevases kalendrikombestikus”.
Pavel Limerov võrdleb artiklis“Imetegija Stepan: püha Permi Stefani kuju
komi legendides” Epifanius Targa kirjutatud püha Permi Stefani elulugu
komi rahvapärimusest tuntud imetegija Stepani lugudega, et selgitada
välja, milliseid mõjutusi on saanud permi (komi) kultuur Permi Stefani
vahendusel vene kultuurist ja kuidas on rahvapärimuse legendid seotud
komide ristiusustamisega. Pikemalt käsitletakse salapäraste tšuudidega
seotud pärimust.
Ruth Mirovi artikkel “Laul jutustab lauljast” annab ülevaate Lüganuse
lauliku Mai Alasi regilauluvarast.

Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud
erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud
ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast
1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

Lähem info: Asta Niinemets, tel 737 7709, asta@folklore.ee

 

Sümpoosion "Scala naturae: Symposium in honour of Arvo Krikmann's 75th birthday" 18. augustil Tallinnas


Esmaspäeval, 18. augustil 2014 toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) sümpoosion "Scala naturae: Symposium in honour of Arvo Krikmann's 75th birthday".
Sümpoosioniga tähistatakse Eesti ühe mitmekülgsema ja viljakama folkloristi, kirjandusmuuseumi vanemteaduri ja Eesti Teaduste Akadeemia liikme Arvo Krikmanni 75. sünnipäeva.
Sümpoosionile on Arvo Krikmanni põhilisimaid uurimissuundi (rahvaluule lühivormid, huumor, kujundkõneteooria) käsitlevate ettekannetega oodata uurijaid lisaks Eestile Soomest, Venemaalt, Poolast, Austriast, USAst. Ettekanded on inglise keeles.

KAVA

11.00 Tervituskohv

11.30 – 14.00
Peeter Tulviste (Eesti Teaduste Akadeemia) 
Joanna Szerszunowicz (University of Białystok) – Priamels as Carries of Cultural Information
Ülo Valk (Tartu Ülikool) – Animals, Animism and Vernacular Theorising
Alexandra Arkhipova (Russian State University for the Humanities) – To Fear Stalin, to Laugh at Fidel: Two Ways of Tabooing in Authoritarian Societies
Yuri Berezkin (Russian Academy of Sciences (Kunstkamera)) – Three Tricksters: World Distribution of Zoomorphic Protagonists in Folklore Tales
Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum) – Invented Sacrality

14.00 Kohvipaus

14.30–16.30
Peter Grzybek (University of Graz) – Estonian Proverbs: Some Linguistic Regularities
Pekka Hakamies (University of Turku) – Meetings with Arvo Krikmann
Władysław Chłopicki (Jagiellonian University) – The Power of Metonymy
Wolfgang Mieder (University of Vermont) – Futuristic Paremiology: A Plea for the
Study of Modern Proverbs

16.30 Raamatuesitlused

17.00 Õnnitlemine ja koosviibimine

Sümpoosioni korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Teaduste Akadeemia, toetab Eesti Kultuurkapital.

Info: Anneli Baran, anneli@folklore.ee; Liisi Laineste, liisi@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee.

Kirjandusetadusee IV Nüpli suvekool


20.-21. juunil 2014 toimus Nüplis kirjandusteaduse IV suvekool (XXI kevadkool) teemal „Pulbitsev perifeeria“


KAVA

Reede, 20. juuni

12.45-13.45 Genius loci
13.45-14.00 Suvekooli avamine

I paneel 
14. 00-14.15 Krista Ojasaar – sissejuhatus
14.15-14.45 Külliki Kuusk – Rahvalaulik Uku Masing. Parallelism tema poeetilise keele ja enesetaju kujundajana.
14.45-15.15 Maarja Hollo – Perifeeriast Bernard Kangro loomingus

15.15-15.35 Paus

II paneel 
15.35-16.05 Mari Tarvas – Perifeeriast ja teooriast
16.05-16.35 Kadri Naanu – Vaikusest ja vastutusest: M. NorbeSe Philip'i luulekogu „Zong!“
16.35-17.05 Joosep Susi – Lünk kirjanduslikkuse ruumis

17.05-18.30 Söögipaus

III paneel 
18.30-19.00 Johanna Ross – Pulbitsev maaelu
19.00-19.30 Ene-Reet Soovik – Leiba, rahu, tööd ja maad. Ühest luulesarjast
19.30-20.00 Neeme Näripä, Mart Kuldkepp – Helmut Tarandi „Onanood“: vaba vaim on obstsöönne

20.00-20.15 Paus

20.15-21.00 Kersti Unt & Tõnis Parksepp & Johnny B Isotamm

Laupäev, 21. juuni

IV paneel 
11.00-11.30 Anneli Mihkelev – Perifeeria valu ja võlu: kultuuriliste sise- ja välisdialoogide lummus 
11.30-12.00 Ingrid Velbaum-Staub – Eestivene hullusest. Tõlkija märkmed
12.00-12.30 Annika Aus – Läti-leedu kirjandus ja selle avastamine Eestis 

 
- - -


18:15 - 12.06.2014
  Folkloristid avaldasid Lauluisa noorpõlves kogutud regilaulud
Eesti Kirjandusmuuseum
Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muuseum


Pressiteade 12.06.2014


Esmaspäeval, 16. juunil kl 16 esitletakse Paides Järvamaa Muuseumis regilauluväljaannet „Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal“. Eesti- ja inglisekeelne väljaanne sisaldab Kreutzwaldi noorpõlves Järvamaalt kogutud regilaule.
„Toona üles kirjutatud laulude arv pole küll suur, kuid see on mitmeski mõttes tähelepanu vääriv kogu,” ütles raamatu koostaja, folklorist Ottilie Kõiva. „Need on ühed vanemad säilinud Kreutzwaldi regilaulude kirjapanekud ja ühtlasi ka vanimad teadaolevad Järvamaalt kogutud laulud.“
Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) ülikooliaegsed õppevaheajad möödusid tema vanemate tolleaegses töö- ja elupaigas Peetri kihelkonnas Viisul. Oma ajastu suurmeeste eeskujul ärkas ka noores Kreutzwaldis huvi rahvaluule vastu. Viisu mõisa ümbruskonnast kirjutas Kreutzwald üles 28 regilaulu, mida ta hiljem kasutas ka „Kalevipoja” loomisel. Raamatu koostaja Ottilie Kõiva sõnul oli Kreutzwaldil õnn kuulda veel elavat regilaulu selle ehtsas esituskeskkonnas – neidudelt kiigeplatsil.
Kakskeelne, värviliste illustratsioonidega raamat sisaldab lisaks Kreutzwaldi käsikirja faksiimilelehtedele ja laulutekstidele ka sõnaseletusi, ülevaadet Viisu külast kogutud regiviisidest ning saatesõna.
Raamat valmis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja SA Ajakeskus Wittenstein/ Järvamaa Muuseumi koostöös. 
Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.

Risto Järv 5190 4371, Janika Oras 737 7736 (Eesti Kirjandusmuuseum)
Ants Hiiemaa 5347 4875 (Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa Muuseum)


Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal / Time to Wake. Twenty-Eight Estonian Folk Songs. Written Down by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1828 in Viisu Village, Järva County
Koostaja: Ottilie Kõiva
Toimetajad: Janika Oras, Liina Saarlo, Kadri Tamm
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2014
Vaata raamatust lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=53 

 
- - -


11:59 - 11.06.2014
  Uuendused e-kataloogis ESTER

E-kataloogid ESTER Tartu ja ESTER Tallinn liidetakse juulis 2014. Alates
30.juunist esineb häireid Tartu kataloogi kasutamisel.

Tartu ESTERi raamatukogud on:
Eesti Kirjandusmuuseumi Arvhiivraamatukogu (laenutus@kirmus.ee)
Eesti Maaülikooli raamatukogu (library@emu.ee)
Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu (raamatukogu@erm.ee)
Tartu Linnaraamatukogu (laenutaja@luts.ee)
Tartu Ülikooli raamatukogu (library@utlib.ee)

NB! Nendes raamatukogudes, kus kasutate Minu ESTER võimalust:

Kahjuks ei ole tehniliselt võimalik Tartu Minu ESTERis salvestatud
andmeid säilitada. Selle info saate ise enne 30. juunit 2014 arhiveerida. 
Minu ESTERis pole võimalik üle tuua:
- laenutuste ajalugu
- minu kaustasid
- salvestatud otsinguid.

Arhiveerimiseks on mitu võimalust:
- andmete eksport NB! Laenutuste ajaloo andmed väljastatakse ilma
laenutuse kuupäevadeta.
- andmete kopeerimine ekraanilt
- ekraanipiltide salvestamine (Print Screen)


Küsimuste korral palun pöörduge raamatukogu poole, mille kasutaja olete.


Ühine e-kataloog ESTER www.ester.ee avatakse 9. juulil.
Tartu ESTERi ja Tallinn ESTERi aadressidelt saab toimuma ümbersuunamine
uude kataloogi. Kirjete püsilingid säilivad.

Palume vabandust ebamugavuste pärast ja loodame mõistvale suhtumisele!

Arhiivraamatukogu

 
- - -


12:14 - 09.06.2014
  Brian McConnelli preemia Eda Kalmrele

ISCLRi 32. konverentsil kuulutati välja Brian McConnelli 2014. aasta
raamatupreemia, mille pälvis Eda Kalmre ingliskeelne monograafia Human
Sausage Factory.

 
- - -


17:15 - 03.06.2014
  Teadaanne
Eesti Rahvaluule Arhiiv on 16. juunil suletud

 
- - -


16:53 - 03.06.2014
  Julia DeSotto näidend Eesti Kirjandusmuuseumis

JULIA DESOTTO (TORONTO) ETENDUSES
I REMEMBER MAMA / MÄLETADES MAMAT

Julia DeSotto näidend, mis täidab Sind armastuse ja naeruga

Julia DeSotto on näitlejanna, stsenarist ja Lulubelle Productions'i peaprodutsent. Oma näidendis "I Remember Mama" jutustab ta soojuse ja huumoriga lugusid kolmest tähtsast naisest oma elus - oma eesti emast, itaalia vanaemast ja šoti ämmast. Nende sitkus, julgus ja tarkus on tugevalt mõjutanud Juliat ja tema vaadet elule."I Remember Mama" esietendus 2011. aasta juulis Toronto International Fringe Festival`il Tarragon Theatre'is. 2012. aastal mängiti seda Wychwood Barns Theatre'is, aasta hiljem Columbus Centre'is. 2013 ja 2014 toimusid edukad etendused Tartu College'is, Toronto eestlaste keskuses.

Julia lemmikrollideks on Rheana lavastuses "Les Belles Soeurs" ja Helga lavastuses "Dethtrap" (Centre of the Performing Arts), Simon lavastuses "Bedful of Foreigners" (Harborside Playhouse), õde Robert Anne lavastuses "Nunsense 1 and 2" ja Mona lavastuses "Best Little Whorehouse in Texas". Julia on kaasa teinud filmides, televisioonis, reklaamklippides ning andnud hääle reale filmitegelastele.

"I Remember Mama" / "Mäletades Mamat" on Julia DeSotto monoetendus, mis sündis armastusest oma pere vastu ja kohusetundest hoida mälestusi pereliikmetest alles ka pärast seda, kui nad on meie hulgast lahkunud.

17. juunil kell 19.00 Kuusalu Rahvamajas 
Etendus on tasuta. Vabatahtlik annetus on teretulnud.

18. juunil kell 19.00 Tallinnas Kirjanike Majas 
Piletid 10 €, õpilastele ja pensionäridele 7 €. Piletid saab välja osta tund aega enne etenduse algust Kirjanike Majas.

19. juunil kell 19.00 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis
Etendus on tasuta. Vabatahtlik annetus on teretulnud.

27. juunil kell 18.00 Viinistu Kultuuri- ja Konverentsikeskuses

Etendused on inglise keeles. Käsilehtedena on saadaval näidendi teksti tõlge eesti keelde.

Piletid 10 €, õpilastele ja pensionäridele 7 €. Piletid saab välja osta tund aega enne etenduse algust Viinistus. 

Ettetellimine: BHNetendus@gmail.com

Täpsem info: www.lulubelleproductions.ca, vemu.ca, Piret Noorhani (piretnoorhani@gmail.com), Julia DeSotto (lulubelle_julia@hotmail.com)

Lulubelle Productions (Toronto) on Kanada produktsioonifirma, mis tegutseb teatri, filmi, raadio ja televisooni alal ja mille missiooniks on jutustada lugusid elust enesest, nooretele ja vanadele. Lulubelle Productions'i etendused on siirad ja vahetud ning kosutavad vaataja hinge. Nende loomingulises köögis on alati midagi küpsemas. 

"I Remember Mama" etendub Eestis 17.-27. juunil 2014. 

Korraldajad ja toetajad: VEMU/EESTI ÕPPETÖÖ KESKUS, BALTIC HERITAGE NETWORK, RAHVUSKAASLASTE PROGRAMM 

 
- - -


16:50 - 30.05.2014
  Rahvaluulepreemia Eda Kalmrele

Akadeemiline Rahvaluule Selts

PRESSITEADE
30.5.2014

2014. aasta Eesti folkloristika preemia sai Eda Kalmre

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti
Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti
folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia
saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask
(2012) ja Janika Oras (2013).

Sel aastal esitati preemiakomisjonile kolm kandidaati: Reet Hiiemäe, Eda
Kalmre ja Piret Voolaid. Kõigi mainitute 2013. aasta oli tihe ja
mitmekülgne – valminud on nii teadusartikleid kui ka populaarteaduslikke
väljaandeid.

2014. aasta Eesti folkloristika preemia otsustati anda Eesti
Kirjandusmuuseumi vanemteadur Eda Kalmrele. Eda Kalmre avaldas 2013.
aastal rahvusvahelisele publikule suunatud monograafia kuulujuttudest
Teise maailmasõja järgses Tartus (The Human Sausage Factory. A Study of
Post-War Rumour in Tartu, kirjastus Rodopi), ning artiklid Münchauseni
lugude seostest tänapäevaste loomapiinamist kajastavate meediatekstidega
ja nn päritolu-muistendite (lood tuntud välismaalaste Eesti päritolust)
esilekerkimise sotsiaalsetest tagamaadest.

Kõiki publikatsioone läbivad küsimused rahvajutu ja tõe suhetest, ametliku
ajaloo ning indiviidi mälu erinevustest ning inimeste ja kollektiivide
soovist minevikku üha uuesti olevikuga kohandada. Uurimused tuginevad väga
mitmekülgsele allikmaterjalile: rahvaluulearhiivi kogud, ajaloodokumendid,
erinevate ajastute ajakirjandusväljaanded, mälestused, ilukirjandus,
telesaated, fotod ning kõikvõimalikud interneti allikad. Autor on kõik
need allikmaterjalid sünteesinud põnevaks tervikuks, kus ühelt poolt
tulevad esile iga allikaliigi eripärad, teisalt aga ka ehk esmapilgul
märkamatuks jäävad seosed erinevate ajastute tekstide vahel.

Preemia anti kätte 29. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.

Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee, Pihla Maria Siim pihla.siim@ut.ee

 
- - -


13:45 - 29.05.2014
  Lahtiolekuajad suvel

Eesti Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 30.06 - 3.08. 

 
- - -


15:15 - 27.05.2014
  2014. aasta Eesti folkloristika preemia kätteandmine

29. mail kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti
Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti
folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia
saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.
Varasematel aastatel on preemia pälvinud Tiiu Jaago (2011), Madis Arukask
(2012) ja Janika Oras (2013).

Sel aastal esitati preemiakomisjonile kolm kandidaati: Reet Hiiemäe, Eda
Kalmre ja Piret Voolaid. Kõigi mainitute 2013. aasta oli viljakas ja
laiahaardeline – valminud on nii teadusartikleid kui ka
populaarteaduslikke väljaandeid.

Reet Hiiemäel ilmus 2013. aastal laiale lugejaskonnale suunatud raamat
ennetest eesti rahvausundis ning artiklid ohuallikate kognitiivsest
kaardistamisest, virtuaalidentiteedi kujundamisest ja uskumusolendite
nimede tõlkimisest.

Eda Kalmre avaldas rahvusvahelisele publikule suunatud monograafia
kuulujuttudest teise maailmasõja järgses Tartus, ning artiklid nn
Münchauseni lugudest tänapäevases ja minevikulises aineses ning
kuulujuttudest ja tänapäeva muistenditest identiteedi loomise protsessis.

Piret Voolaid on 2013. aasta jooksul avaldanud artikleid
identiteediloomest internetis, rahvus- (ja spordi-) kangelaste
konstrueerimisest ning paröömilisest ainesest ajalehtedes ja grafitis.
Viimase teemaga seonduvalt valmis tal ka grafiti andmebaas
(http://www.folklore.ee/Graffiti); lisaks ilmus noortele suunatud
mõistatuste kogumik.

Selleaastane preemia saaja kuulutatakse välja 29. mail kell 16.15 algaval
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi
saalis.

Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee, Pihla Maria Siim pihla.siim@ut.ee

 
- - -


16:28 - 20.05.2014
  Seminar "ENSV kultuur" ja raamatuesitlus

23. mail 2014 Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu)

Seminar „ENSV kultuur Hruštšovi ajal“


11.00 Sirje Olesk: Avasõnad

11.15 Tõnu Tannberg: Sulaaja kultuuripoliitikast NSV Liidus: institutsionaalne raamistik, olulisemad murdepunktid ja uuemad allikapublikatsioonid

11.45 Mariliis Hämäläinen: Eesti NSV kultuurielu juhtimine läbi nomenklatuuri prisma

12.15 Sirje Olesk: Kirjanike kongressid ja nende tähendus ENSV-s

Lõunapaus

14.00 Aigi Rahi-Tamm: Tagasitee normaalsusse: hoiakute teisenemisest 1960te rehabiliteerimise protsessi foonil

14.30 Tiit Lauk: Eesti džäss raudse eesriide taga

15.00 Tiina Saluvere: Eelneva ja järgneva peegeldusi Vanemuise 1964. aasta kriisis

Kohvipaus

16.00 Johanna Ross: Külad meesteta ja meestega. Sõda kui nõukogude eesti
naisarenguromaani taust

16.30 Janika Kronberg: Märkmeid noorest Uno Lahest


* * *

Kell 17. 00 Marin Laak: raamatuesitlus 

„KIRJANDUSPÄRAND KULTUURILOOS:
artikleid ja uurimusi 2008–2014“

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. sünnipäevaks 
(sarjas „EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost“ 7)


Korraldajad & toetajad:

Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv, uurimisgrant „Eesti kirjanduse pingeväljad 1956–1968: ideoloogiad, institutsioonid ja baastekstid Nõukogude ja paguluse kontekstides“ (ETF9160) ning teadusteema „Eesti kirjanduse formaalsed ja mitteformaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“ (IUT22-2).

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond ning sihtfinantseeritav teema „Eesti Külma sõja ajastul“ (SF0180050s09).

 
- - -


16:07 - 14.05.2014
  Muuseumiöö Eesti Kirjandusmuuseumis

17. mail 2014 kell 18.00 – 20.30
Tartus, Vanemuise 42

Sissepääs tasuta


Kord aastas, rahvusvahelisele muuseumipäevale lähimal laupäeval, tähistatakse üle Euroopa muuseumiööd. Eestis on tänavuseks teemaks „Öös on tähti“ ning Eesti Kirjandusmuuseumis saabki kuulda ja näha huvitavat meie uurimistööst ja varasalvedest.

18.00-18.30 näituse „Tähetõrvajad“ avamine
Tähetõrv võib olla ka värviline, kui muuseumitöötaja endalt suvel arhiivitolmu vihmas ja päikeses maha peseb. Näitusel on õlimaalid neljalt kolleegilt (Inge Annom, Kanni Labi, Tuuli Otsus, Mari-Ann Remmel) Eesti Kirjandusmuuseumist, kelle ühine hobi on viinud neid maalima nii koos kui eraldi, nii siin kui seal, aga põhiliselt juulikuises Lõuna-Eestis.

18.30–19.00 näituse „Ajas tagasi. Säravaid arhiivileide“ tutvustamine
Arhivaar Leili Punga tutvustab Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. sünnipäevale pühendatud näitust, kust muuhulgas saab teada, milline on olnud sõjaeelsete ajakirjanike edevam külg, milline on Ernst Enno kannel, millistele hinnetele õppisid koolis tuntud kirjanikud või kuidas nad lastena ülepea välja nägid. 

19.00–19.30 näituse „Kahel pool piiri: paralleelid ja vastandid“ tutvustamine
Lilla Daam teeb ringkäigu Arhiivraamatukogu 105. sünnipäevale pühendatud näitusel, mis annab ülevaate Nõukogude Liidus ilmunud eestikeelsest kirjasõnast ning paralleelina sarnastest Eestis ilmunud väljaannetest, lisaks saab tutvuda raamatukoguhoidjate argipäevaga 1940. aastatest kuni 20. sajandi lõpuni.

19.30–20.00 Sirje Oleski ettekanne „Öös on Mati Unt“
"Öös on asju" on Mati Undi 1990. aastal ilmunud romaani pealkiri. Mati Undi elus oli nii Tartul kui Vanemuise tänaval Tartus oluline koht. Kuigi romaani elektrist ja asjadest öös kirjutas Unt juba tallinlasena, on tema seotus Tartuga püsivalt oluline. Räägitakse Undist Tartus ja asjadest, mis öödes Undiga seostuvad....

20.00–20.03 Janika Kronbergi ettekanne „Meie tähed, võõras taevas“
Janika Kronberg jutustab ühe loo ühest külast võõraste taevatähtede all ja võõraste kirjatähtede meelevallas. Päike paistab sellele mägedest piiratud külale vähe ja vaid keskpäeval, sest igast ilmakaarest piiravad seda mäed. Aga päris kindlasti paistavad selle küla kohal taevas tähed ja vahest ka kuu… 


Lisainfo: Krista Ojasaar, krista@kirmus.ee, tel 7377 700

 
- - -


17:20 - 13.05.2014
  Seminar "ENSV kultuur Hruštšovi ajal" 

Seminar "ENSV kultuur Hruštšovi ajal" 23. mail Eesti Kirjandusmuuseumis


20. sajandi teise poole Eesti aja- ja kultuuriloo uurimine on praegu
aktuaalne. Oma huvi ja teadmised on ühendanud aja- ja kirjandusloolased,
kes arutavad ühise tööseminari raames kultuurivaldkonna erinevaid aspekte
sula-aja Eesti NSV-s üleliiduliste arengute kontekstis.

Seminar "ENSV kultuur Hruštšovi ajal" toimub reedel, 23. mail
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42)

Esinevad:

11.15 Tõnu Tannberg: Sulaaja kultuuripoliitikast NSV Liidus:
institutsionaalne raamistik, olulisemad murdepunktid ja uuemad
allikapublikatsioonid
11.45 Mariliis Hämäläinen: Eesti NSV kultuurielu juhtimine läbi
nomenklatuuri prisma
12.15 Sirje Olesk: Kirjanike kongressid ja nende tähendus ENSV-s

Lõunapaus

15.00 Aigi Rahi-Tamm: Tagasitee normaalsusse: hoiakute teisenemisest
1960te rehabiliteerimise protsessi foonil.
15.30 Tiit Lauk: Eesti džäss raudse eesriide taga
16.00. Tiina Saluvere: Eelneva ja järgneva peegeldusi Vanemuise 1964.
aasta kriisis

kohvipaus

17.00. Johanna Ross: Külad meesteta ja meestega. Sõda kui nõukogude eesti naisarenguromaani taust
17.30. Janika Kronberg: Märkmeid noorest Uno Lahest.

Korraldaja: Eesti Kirjandusmuuseum
Lähem info: Sirje Olesk, tel 737 7722, sirje@kirmus.ee

 
- - -


15:25 - 02.05.2014
  Electronic Journal of Folklore, 56

We are honoured to invite you to read the newest issue of Folklore:
Electronic Journal of Folklore (online since 1996). In this issue, topics
range from analysis of symbols and religion, distinguishing traits of the
materiality of religion in contemporary society to (the influence of
personality on) individual religious interpretations. Continued
reconstruction of creation myths comes from a comparative mythological
viewpoint. The effect of traditional rural lifestyle on architectural
structures is explored on the example of Turkish tradition. Perhaps the
most controversial topic concerns one of the most painful and best known
phenomena of the Soviet system, the GULAG prison camps, and their cultural
life is given an insight to. The issue ends with a conference report and
book reviews.

A place of miracles. The artistic representation of Lourdes by two
contemporary directors: Lourdes (2009) by Jessica Hausner and Une femme
nommée Marie (2011) by Robert Hossein

Theo Meder
Lourdes in the south of France has grown into the most popular pilgrimage
destination in the western Christian world. Recently created art works
offer two rather opposite interpretations of (Christian) conceptions such
as supernatural healing and salvation.
http://www.folklore.ee/folklore/vol56/meder.pdf
http://dx.doi.org/10.7592/FEJF2014.56.meder

Golgotha on city peripheries: the passion play in Bydgoszcz Fordon
Kamila Baraniecka-Olszewska
Passion plays are gaining more and more popularity in Poland. Some Easter
plays interpret political and social processes through the religious
story. The article examines how the concept of ritual efficacy can explain
the impact of the Easter play on its participants.
http://www.folklore.ee/folklore/vol56/baraniecka.pdf
http://dx.doi.org/10.7592/FEJF2014.56.baraniecka

What influence do the old Sámi Noaidi drums from Lapland play in the
construction of new shaman drums by Sámi persons today?
Francis Joy
The Noaidi in Sámi society was a healer, curer, diviner and ritual master.
New types of decorative ‘shaman’ drums in Finnish and Norwegian Lapland
reflect the worldview of the Noaidi from the seventeenth and eighteenth
centuries, and provide some level of insight how the transmission of
culture continues today.
http://www.folklore.ee/folklore/vol56/joy.pdf
http://dx.doi.org/10.7592/FEJF2014.56.joy

The dog, the horse and the creation of man
Yuri Berezkin
A manifold overview of the myths of the creation of man and other
creatures. The creation myths became known to at least some inhabitants of
the Eurasian Steppe zone not later than the early II millennia BC as
indicated in echoes in later folklore.
http://www.folklore.ee/folklore/vol56/berezkin.pdf
http://dx.doi.org/10.7592/FEJF2014.56.berezkin

A (forgotten) vernacular from Anatolian villages: guestrooms in
Sivas/Turkey
Uğur Tuztaşı, Mehmet Uysal, Fatih Akdeniz
The article analyses traditional lifestyle and architectural structures as
effected by traditional rural lifestyle over a particular sampling area.
http://www.folklore.ee/folklore/vol56/TUA.pdf
http://dx.doi.org/10.7592/FEJF2014.56.TUA

Social meaning of culture in a Stalinist Prison camp
Aimar Ventsel, Baurzhan Zhangutin, Dinara Khamidullina
The Stalinist prison camp system existed from 1931–1960 and became world
famous as a synonym for terror, humiliation and human suffering. This
article focuses on the social significance of culture in one of the
biggest Stalinist prison camps – Karlag in Central Kazakhstan.
http://www.folklore.ee/folklore/vol56/ventsel.pdf
http://dx.doi.org/10.7592/FEJF2014.56.ventsel

More information: Mare Kõiva, mare@folklore.ee

 
- - -


15:06 - 02.05.2014
  Mäetagused pärimusliku ajaloo hetkeseisust

Ajakirja Mäetagused 56. number pakub võimaluse saada ülevaade pärimusliku ajaloo uurimise hetkeseisust ning arutleda, milliseid suundi ja otsinguid esineb pärimusliku ajaloo alal Soome, Eesti ja Läti koostöös.

Marta Kurkowska-Budzan tutvustab suulise ajaloo akadeemilist uurimist Poolas ja sellele tuginevat suulise ajaloo materjalide kasutamist avalikkuses (nt muuseumides, linnatänaval, internetis, sh tänapäevase infotehnoloogia võimaluste kasutust suulise ajaloo taasesitamisel). Joni Krekola ja Pauliina Latvala tutvustavad Soome paralamendi raamatukogus olevat endiste parlamendisaadikutega tehtud suulise ajaloo intervjuude kogu, mis sai alguse 1980. aastatel.

Kristi Grünberg arutleb enda kui intervjueerija kujunemise üle, ühitades intervjuumeetodi teooriaid ja enda kogemuse. Ta näitab, kui keeruline on minna intervjueerija rollist üle uurija rolli, eriti kui samal ajal ei saa eirata teisigi rolle (lähisugulane, kaasmaalane vms).

Tiiu Jaago artiklis pakub analüüsitava materjalikogu looja, ajaloolane Hillar Palamets võimaluse jälgida meetodi kujunemise erinevaid etappe. Artikli kirjutamise ajendiks oli autori sõnul aga küsimus, kuidas saab pärimusliku ajaloo uurimises kasutada arhiivitekste, mis ei ole loodud pärimusliku ajaloo eesmärke ja teooriat silmas pidades.

Ieva Garda-Rozenberga ja Māra Zirnīte artiklis tõuseb taas olulisena esile intervjuu. Autorid tuginevad Läti pärimusliku ajaloo arhiivile, mis sisaldab suuremas osas intervjuu-helisalvestusi, talletatud välitöödel Läti erinevates piirkondades viimase veerandsaja vältel. Valik on tehtud kahe etnilis-kultuurilise rühma esindajate – liivlaste ja mustlaste lugudest, et leida Läti ühiskonna vaatepunktist neile lugudele iseloomulik kultuuriline koloriit.

Pihla Siim analüüsib 20. sajandi viimasel aastakümnel kujunema hakanud mitmemaisuse kogemust: ta intervjueerib inimesi, kelle pereliikmed elavad harali kas Loode-Venemaal, Eestis või Soomes. Mitmemaiste perede pärimusest kirjutab ka Anne Heimo, kelle tähelepanu keskmes on kas esimest või mitmendat põlve väljarännanute kogukond – Austraalia soomlased.

Usunditeemat käsitleb kõnealuses numbris Marko Uibu artiklis “Inglid ja Inglipesa internetifoorum uue vaimsuse kandjate ja legitimeerijatena”.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. 

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

Info: Asta Niinemets, asta@folklore.ee

 
- - -


12:35 - 02.05.2014
   Rahvusvaheline konverents Teise maailmasõja aegsetest karikatuuridest

7.–9. maini toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) rahvusvaheline konverents “Constructing the Other through the prism of war: Contested images in Eastern Europe (1930s–1950s)”. Konverentsi eesmärk on kokku tuua etnilise ja poliitilise “teise” uurimisega seotud interdistsiplinaarne teadlaskond. Arutletakse stereotüüpide üle, mida levitas Teise maailmasõja aegne ja järgne visuaalne meedia. Vaatluse alla tulevad eelkõige karikatuurid, aga ka fotod, filmid ja muu omal ajal šokeerivgi peamiselt Ida-Euroopa arhiividest kogutud pildiline materjal. Kolme päeva jooksul toimub üheksa temaatilist sessiooni ning kolm plenaarloengut. Kolmapäevast reedeni kell 9.30 algavates plenaarloengutes käsitletakse “teise” visualiseerimise teooriaid (prof. Dagnoslaw Demski, kolmapäev, 7. mai), võrreldakse Briti ja Ida-Euroopa karikatuuritraditsiooni (prof. Christie Davies, neljapäev, 8. mai) ja analüüsitakse Tartu linnakeskkonna kujutamist maailmasõja-aegsetel fotodel (dr. Eda Kalmre, reede, 9. mai).

Samal ajal on Eesti Kirjandusmuuseumi saalis võimalik vaadata Eesti Riigiarhiivi näitust “Teise maailmasõja aegsed naljad ja karikatuurid mõlemalt poolt rindejoont” (koostaja Margus Lääne).

Konverentsi kava ja teesidega saab tutvuda kodulehel http://folklore.ee/rl/fo/konve/ImagesIII/programme.html

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, Briti Nõukogu, Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas, Eesti Riigiarhiiv ja Eesti Kirjandusmuuseum.

Kõik huvilised on oodatud!


Info: Liisi Laineste, visual.encounters2014@gmail.com

 
- - -


12:32 - 02.05.2014
  Digiuudiseid Eesti Kirjandusmuuseumist

Eesti Kirjandusmuuseumis lõppes projekt „Säilituslaborite ja -seadmete ajakohastamine“ (TAP33-2). Projekti eesmärgid täideti 2013. a. kui Eesti Kirjandusmuuseum soetas kaasaegsed digiteerimisseadmed, mis võimaldavad köidetud analoogkandjal oleva informatsiooni üle viia digitaalkujule ja teha ohustatud säilikutest operatiivselt nii arhiiv- kui ka kasutusfaile. Projekti raames kaasajastati ka säilitus- ja digiteerimislaborite töökeskkonda ning tagati digitaalse teadusinformatsiooni kättesaadavus institutsionaalse failirepositooriumi Kivike vahendusel.

Arvestades arhiivide põhivajadusi soetas Eesti Kirjandusmuuseum pealtvalgustatavad digiteerimisseadmed: A2 raamatuskanner Zeutschel OS 14000 TT, A3 raamatuskanner Zeutschel OS 15000 ja A3 skanner-raamatupaljundaja Zeutschel ZETA Comfort. Digiteerimisseadmed ja nendega vajaliku riist- ja tarkvara tarnis Overall Eesti AS. Kivikese digimoodulit arendas Piksel OÜ. Laborisisustust uuendas AS Retent. Projekti rahastas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu rakendusüksuse SA Archimedes vahendusel meetme „Teadusaparatuuri ja –seadmete kaasajastamine“ alameetmest „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine“ kogusummas 183 000 €.

2014. a. märtsis käivitus uus projekt „Digiteerimiskeskuse aparatuuri kaasajastamine“ (TAP49-1), mille raames on alustatud juba foto- ja digiteerimisstuudio aparatuuri komplekti hanget. Projekti eesmärgiks on suurendada EKMi kompetentsi ja võimekust digitaalse informatsiooni hoidmisel, pikaajalisel säilitamisel, käsitlemisel ja uurijatele kättesaadavaks tegemisel. Kavas on kaasajastada EKMi digiteerimiskeskuse seadmeparki, muretseda juurde vajalikku kettamassiivi failirepositooriumile Kivike, soetada vajalikku laborisisustust, laiendada teaduskollektsioonide kasutatavust ning edendada asutuse arhiveerimisvõimekust rahvusteaduste valdkonnas. Projekti TAP49-1 toetab samuti Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondist SA Archimedes vahendusel teadusaparatuuri meetmest kogusummas 103 000 €.


Projektijuht: Merike Kiipus
merike@kirmus.ee

 
- - -


16:39 - 28.04.2014
  Lahtiolekuajad sel nädalal
Eesti Kirjandusmuuseumis on 30. aprillil lühendatud tööpäev, külastajaid võetakse vastu kuni 13.00. 

1.-2. mail on Eesti Kirjandusmuuseum suletud.

 
- - -


15:01 - 17.04.2014
  Suur reede

Eesti Kirjandusmuuseum on pühade tõttu 18. aprillil suletud. 17. aprillil on muuseum avatud kell 9-13.

 
- - -


14:59 - 17.04.2014
  Konverents "Noorte Hääled" 23.04-24.04.2014
Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega. 

Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.

Konverentsi kava ja ettekannete teesid on tutvumiseks veebis: http://www.folklore.ee/era/nt/ ja http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Konverentsid/Noorte-haaled/Noorte-haaled-2014.

Kõik on oodatud kuulama ja kuuldu üle arutlema!

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm. 

Lisainfo: 
Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent jaanikah@folklore.ee
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator piret.koosa@erm.ee

 
- - -


14:47 - 17.04.2014
  Auhind parima Journal of Baltic Studies artikli eest

Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriteooria töörühma vanemteadur Epp Annus pälvis Vilis Vitolsi auhinna aasta parima Journal of Baltic Studies artikli eest artikliga "The Problem of Soviet Colonialism in the Baltics", (ilmunud Journal of Baltic Studies, Volume 43, Issue 1, 2012). Auhind kuulutati välja hiljuti Yale'i ülikoolis toimunud Balti ja Skandinaavia uuringute konverentsil.

 
- - -


15:30 - 03.04.2014
  EKLA 85 ja Arhiivraamatukogu 105

Aprillis täitub 105 aastat Arhiivraamatukogu ja 85 aastat Eesti
Kultuuriloolise Arhiivi sünnist. Sel puhul avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis 11. aprillil kl. 14.00 kaks näitust: "Kahel pool piiri: paralleelid ja vastandid" ja "Ajas tagasi. Säravaid arhiivileide." Samas esitletakse kl. 15.00 ka Aino Suitsu päevaraamatut.

Soovijatel on võimalus tutvuda arhiivraamatukogu renoveeritud ruumidega ja uute hoidlatega kl. 12.00 ja 13.00. Vajalik on eelnev registreerumine (kuni 9. aprillini) telefonil 737 7711 või aadressil merike@kirmus.ee.

Lähem info: Merike Kiipus, tel 737 711, merike@kirmus.ee; Vilve Asmer, tel 737 7724, vilve@kirmus.ee

 
- - -


14:06 - 27.03.2014
  Eesti Kultuurilooline Arhiiv 85: fotonäitus "Pooltund kirjanikuga"

Tartu Kunstimaja suures saalis avatakse 10. aprillil kell 17.00 Alar Madissoni fotonäitus "Pooltund kirjanikuga. Valik fotosid aastatest 2001-2013" . Sõna saavad Janika Kronberg, Tiia Teppan, Vilve Asmer ja Alar Madisson. 

Näitusel on 167 mustvalget ja värvifotot eesti kirjanikest, tõlkijatest, kriitikutest, kirjandusuurijatest. Fotode tegemisel on püütud avada kujutatavate olemust nende endi valitud tähenduslikus paigas, portreteeritud on nii klassikuid kui noori autoreid. Näitus jääb avatuks 7. maini.

Lähem info: krista@kirmus.ee, tel 737 7700

 
- - -


13:18 - 24.03.2014
  Konverents „Tervis, linn ja loodus“ kutsub osalema

Tervise ja toitumisega seotud mõtteviisidele, tavadele ja uskumustele pühendatud konverents Medica IX kutsub kuulajaid kolmapäeval, 26. märtsil Eesti Kirjandusmuuseumisse Tartus. Konverentsil esitlevad Eesti sotsiaal- ja humanitaarteadlased uurimusi tervise hoidmise ja ravimise viisidest, (mahe)toidu ja laiemalt tervisliku-loomuliku eluviisi tähendustest Eestis. 

Konverentsi alateema „Tervis, linn ja loodus“ viitab inimeste püüdele leida (linna)keskkonnas ja toidus peituvate riskide maandamiseks nii loodusest kui traditsioonist pärinevat tarkust: puhast toitu ja alternatiivseid raviviise. Urbanistlikus tarbimiskultuuris on leidnud kindla koha öko- ja mahetooted, tervisliku toitumise kohta leidub meedias hulgaliselt eksperthinnanguid. Ravimine, energiate ammutamine ning pingete maandamine põimib linlikesse elustiilidesse looduslikkuse kui tervise allika nii raviviiside, elustiili kui ka toidu näol. Konverentsil käsitletakse tervisliku toidu ja raviga seonduvad teemasid ning viise, kuidas inimesed on saavutanud kontakti oma olemusega nii ajalooliselt kui ka tänapäeval.

Konverentsile registreerimine algab kolmapäeval kell 9.00, avasõnad kell 9.50 Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise 42.

Lähemat infot konverentsi kohta leiab Medica koduleheküljelt: 
http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaIX/
Sealsamas võib tutvuda ka varasemate kohtumiste teemadega:
http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medica/

 
- - -


18:06 - 11.03.2014
  Luuleplaadi ja vanasõnade kogumiku esitlus

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Ene Mihkelsoni CD-d "Olematuse üheaegsus". Sissejuhatava sõnavõtuga esineb Aare Pilv, oma luulet esitab Ene Mihkelson.

"Olematuse üheaegsus" valmis Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi koostöös ning Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Kell 17 esitlevad kogumikku "Eesti mõistatused III:2. Paralleelide register" Rein Saukas ja Arvo Krikmann.

 
- - -


17:52 - 11.03.2014
  Arhiivijuhatajate konkurss

Riigi teadus- ja arendusasutus Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja avaliku konkursi järgmiste ametikohtade täitmiseks perioodiks 01.04.2014 – 01.04.2018:

• Arhiivraamatukogu juhataja (1,0)
• Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja (1,0)

Nõuded kandideerijale:

• kõrgharidus
• vähemalt kahe võõrkeele oskus
• arhiivitöö kogemus
• eelnev juhtimiskogemus 
• projektide läbiviimise kogemus
• on kursis eriala kaasaegsete suundumustega


Konkursil osaleja esitab Kirjandusmuuseumi direktori nimele järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) elulookirjeldus; 3) haridust tõendav dokument või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri; 4) viimase viie aasta tähtsamate projektide nimekiri, 5) teemakohane tööplaan valimisperioodiks.

Dokumendid esitada hiljemalt 12. märtsiks 2014 aadressil Vanemuise 42, 51003 Tartu või kirmus@kirmus.ee. 

Lisainfo telefonil 737 7700, kirmus@kirmus.ee

 
- - -


17:51 - 11.03.2014
  Teadustöötajate konkurss

Riigi teadus- ja arendusasutus Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja avaliku konkursi järgmiste teadustöötajate ametikohtade täitmiseks:

perioodiks 01.04.2014 – 31.12.2018:

• Folkloristika osakonna juhtivteadur folkloristika alal (1,0)
• Folkloristika osakonna vanemteadur rahvajuttude alal (1,0)
• Folkloristika osakonna teadur folkloristika ajaloo alal (1,0)
• Folkloristika osakonna teadur etnobioloogia alal (0,8)
• Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur rahvalaulu ja -muusika alal (1,0) 
• Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur lastepärimuse ja tänapäeva folkloori alal (1,0) 
• Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur rahvalaulu ja -usundi alal (0,5) 

perioodiks 01.07.2014 – 31.12.2018:

• Folkloristika osakonna vanemteadur huumoriuuringute alal (1,0)
• Folkloristika osakonna vanemteadur Eesti religiooniloo varasemate perioodide alal (1,0)
• Folkloristika osakonna vanemteadur fraseoloogia ja kujundkõne alal (1,0)


Konkursil osaleja esitab Kirjandusmuuseumi direktor nimele järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) elulookirjeldus; 3) haridust tõendav dokument või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri; 4) viimase viie aasta tähtsamate teaduspublikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri, 5) teemakohane tööplaan valimisperioodiks.

Dokumendid esitada hiljemalt 12. märtsiks 2014 aadressil Vanemuise 42, 51003 Tartu või kirmus@kirmus.ee. 

Lisainfo telefonil 737 7700, kirmus@kirmus.ee 

 
- - -


12:18 - 25.02.2014
  EV Presidendi rahvaluule kogumispreemiate pidulik kätteandmine 28. 2. 2014
Reedel, 28. veebruaril algusega kell 14.00 annab Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse parimaid kogujaid ja lastemängude üleskirjutajaid ning kuulutatakse välja uus, kodupärimuse kogumisvõistlus.

Eesti Rahvaluule Arhiivi 2013. aasta kogujate seas on nii kodukandi- kui pereajaloo kirjapanijaid, tudengitööks ning kogumispraktikaks ainese kogujaid, pikaajalisi kaastöölisi, kes aastast aastasse arhiivi materjali toovad, kui ka lastemängude kogumisaktsioonist osavõtjaid. Kokku lisandus ERA kogudesse 2013. aastal üle 4000 lk käsikirjalist materjali, üle 3000 foto, hulk heli- ning videosäilikuid. 

Sellaastase presidendi kogumispreemia saavad kolm ERA kaastöölist. Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia on rahaline autasu, mis on mõeldud rahvaluulearhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Preemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele. 

Kultuuripärandi aasta raames toimunud lastemängude kogumisvõistlusele saatsid oma lapsepõlvemälestusi ning mänge 77 inimest kokku 650 leheküljel, lisaks kogunes fotosid, jooniseid, paberlauamänge, pabernukke jm. Võistluse eripäraks võib pidada mängude kirjeldamist oma mängukogemuse kaudu, kus eriti selgelt ilmneb ajastu mõju laste tegemistele. Kogumisvõistluse läbiviimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuripärandi aasta, võitjaid toetasid auhindadega Ahhaa Keskus, Ludo lauamängupood, kirjastused Hea Lugu ja Koolibri.

Lähem info: rahvaluule arhiiv 7377-730, Astrid Tuisk 5212-457, Risto Järv 51904-371, või e-postiga era@folklore.ee.

 
- - -


11:30 - 25.02.2014
  Üheksas folkloristide talvekonverents "Folkloor ja sidusus"
26. ja 27. veebruaril 2014 toimub Urvastes Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis
üheksas folkloristide talvekonverents "Folkloor ja sidusus".
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud
iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri
institutsioonide folkloriste ning luua foorum ühisteks aruteludeks. 2014.
aasta konverentsil tulevad vaatluse alla folkloori ühiskondliku ja
kultuurilise sidususe, folkloori terviklikkuse, aga ka folkloristika ja
ühiskonna vahelised suhted. Seda nii ühiskondlikust kui ka väiksemate
kogukondade ja üksikisiku vaatepunktist, toetudes nii minevikus
läbielatule kui ka olevikus lahendust ootavatele küsimustele.
Kahepäevane konverents on pühendatud folklorist Mare Kõiva 60.
sünnipäevale. Konverentsil esinevad Eesti, Leedu, Läti, Soome, Ungari ja
Vene teadlased, kes seovad oma ettekandeid juubilari laialdaste
uurimisteemadega. Viimaste hulka kuuluvad näiteks rahvameditsiin,
rahvaastronoomia, rahvausund, arheoloogia, internetipärimus,
väliseestlaste ja vähemusrahvaste kultuur ning tänapäeva folkloor.
Konverentsi päevakava ja ettekannete teesidega saab tutvuda kodulehel
http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2014/ftk.

Folkloristide üheksanda talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi
folkloristika osakond koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Tartu
Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga. Sündmust toetavad Eesti
Kultuurkapital ja A. Le Coq.

Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee;
Kristel Kivari, kristelkivari@hotmail.com.

 
- - -


13:37 - 05.12.2013
  57. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents "Transmediaalsed siirded"

17.–18. detsembril toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 57. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents "Transmeedialised siirded". 

Konverentsil käsitletakse eri meediumide – kirjanduse, folkloori, filmi, televisiooni, interneti, ajakirjanduse – omavahelisi suhteid. Vaatluse alla tulevad ristmeedia ilmingud kultuuriloo eri etappidest alates 19. sajandi lõpust kuni Sirbi juhtumini 2013.

Konverentsi avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg. Konverentsiteema juhatavad sisse Balti Filmi- ja Meediakooli direktor Katrin Saks ning kirjanik Indrek Hargla. Ettekannetega astuvad üles ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mare Kõiva, Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu, Tartu Ülikooli dotsent Maarja Lõhmus jt.

KAVA

Teisipäev, 17. detsember 2013 

11.00 
Janika Kronberg. Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2013 
Toomas Kiho. Eesti Linnarahva muuseum ja Jaan Tõnissoni osa selles 
Katrin Saks. Sissejuhatus konverentsiteemasse 
Aune Unt. Sirp ristmeedia meelevallas 

14.30 
Indrek Hargla. Kirjanik kui kratt 
Mare Kõiva, Andres Kuperjanov. Transmeedialised hiiunarratiivid 
Mari Laaniste. Korrutamise kultuur 
Siim Sorokin. Sidusad karakterikavatsused, ebausutavad lood? Kollektiivselt esilduv mõtlemisest mõtlemine teleseriaali "Breaking Bad" internetiretseptsioonis 

Kolmapäev, 18. detsember 2013 

11.00 
Anneli Saro. Film kirjanduse populariseerija, interpreteerija ja kanoniseerijana 
Külliki Kuusk. Tondid, pillipuhujad ja palverändurid ehk mis on vabaduse hind? Ühest Uku Masingu suurest müüdist 
Risto Järv. Vanarahva muinasjutud reklaamikunstis 

14.00 
Marju Kõivupuu. Harglast, ristipuudest ja Vaigutajast ehk kes tegelikult mängib täringuid? "Süvahavva" näitel 
Katre Kikas. Rahvajutust ajalugu otsimas. Muinasjutt Rahurikkujast, Siniussist ja Truuvaarist 1890. aasta ajakirjanduses 
Maarja Lõhmus. See oli nali! 


Info: Triinu Ojamaa, tel 737 7708, triinu @folklore.ee

 
- - -


18:11 - 22.11.2013
  Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija ja uuritav

Neljapäeval, 28. novembril 2013, algusega kell 9.15 toimub Eesti
Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) Akadeemilise Rahvaluule Seltsi
kogumiskonverents "Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija ja uuritav".
Välitööpraktikate analüüsile pühendatud konverentse korraldab
Akadeemiline Rahvaluule Selts juba alates 2003. aastast iga-aastaselt.
Kogumiskonverents on alati olnud foorumiks, kus kohtuvad erinevatest
institutsioonidest pärinevad välitöö-meetodit rakendavad uurijad ning
otsivad lahendusi välitöödelt pärinevate uurimismaterjalide loomise ja
kasutamisega seotud probleemidele.

Selleaastase konverentsi üldteema "Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija
ja uuritav" küsib selle järele, milline on see mõtteline väli, kus
osapooled kohtuvad, ja kes paneb paika selle mängureeglid? Mismoodi
mõjutab välitöid tegev uurija uuritavat kogukonda ja isikut? Missugustesse
ohtlikesse olukordadesse võib välitöid tehes sattuda?

Konverentsi järel (kell 17) toimub Mall Hiiemäe raamatu "Endis-eesti
elu-olu V. Lugemispalu kodusest ja perekondlikust elust" (Eesti Rahvaluule
Arhiivi Toimetused, 30) esitlemine.

Konverentsi korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Rahvaluule
Arhiiv.

Kava ja teesid: http://www.folklore.ee/rl/inste/ars/kogumiskonv.html
Info: Merili Metsvahi tel 7376256

 
- - -


15:53 - 09.11.2013
  Rahvaluule rongides

Rongiluule viies aasta hakkab lõppema ning Edelaraudtee rongide akendele ilmuvad kohe uued kleebised, mis seekord on pühendatud kultuuripärandi aastale ning professionaalse luule asemel saab sõidu ajal lugeda Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud pärimust. 

13. novembril kell 16 tutvustavad Tartu vaksalihoone näituseruumis kaasaegset ja vanemat rahvaluulet (mõistatusi, muinasjutte, lastepärimust jm) Piret Voolaid ja Moon Meier, rahvalaule laulab Helen Kõmmus. 

Olete kõik oodatud nii kuulama, vaatama kui kaasa lööma!

Korraldajad: Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, AS Edelaraudtee 

Lähem info: Krista Ojasaar, 56 950 482, kristaojasaar@hotmail.com

 
- - -


14:08 - 09.11.2013
  Näitus "Kaarle Krohn 150: dokumente kirjandusmuuseumi arhiividest"
Kaarle Krohn (1863 - 1933)
Soome folkloristi ja folkloristika teoreetikut, geograafilis-ajaloolise
koolkonna arendajat ning kirglikku välitöölist sidusid Eestiga lugematud
niidikesed. Tänaseni annavad tema teoreetilised tööd ja eepose "Kalevala"
käsitlused ainet arutlusteks, nende juurde pöördutakse tagasi.

1898. aastast oli K. Krohn Helsingi Ülikooli soome ja võrdleva rahvaluule
professor. Õppesuuna arendamise kõrval pani ta aluse tänaseni
maailmatuntusega sarjadele nagu Folklore Fellows' Communications (1907),
Finno-ugrische Forschungen (Emil Nestor Setäläga, 1901), Virittäjä (1896).
Küllap on kõnekas asjaolu, et tema lähemate sõprade hulka kuulusid 20.
sajandi algupoole suured folklooriteoreetikud Johannes Bolte ja Axel Olrik
jpt. Kaarle Krohni uurimusest Die folkloristiche Arbeitsmethode sai saksa
keeles avaldamise järel soome koolkonda tutvustav tunnusteos.

Eesti folkloristide hulgas oli tal kolleege, tuttavaid ja sõpru, kellega
teda sidus elav erialane suhtlus. Jäägitu toetuse andis K. Krohn ideele
tuua Jakob Hurda vanavara köited hoiule Eestisse, kus neist sai asutatava
rahvaluulearhiivi süda.

Olete teretulnud tutvuma näitusega "Kaarle Krohn 150: dokumente
kirjandusmuuseumi arhiividest", mille seadis kokku Rein Saukas.

Näitus on avatud Vanemuise 42 fuajees kuni 2014. aastani.

 
- - -


17:00 - 30.10.2013
  „Kirjanik ja tema pärand. Enn Nõu 80“ kirjandusmuuseumis

Reedel, 8. novembril kell 15 tähistatakse EKM saalis ettekandekoosoleku ja arhiivinäitusega „Kirjanik ja tema pärand“ kirjanik Enn Nõu 80. sünnipäeva. Näitus tutvustab Enn Nõu poolt aastate vältel kogutud ja Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi üleantud materjale ja lubab pilku heita kirjanike Helga ja Enn Nõu romaanide loomislugudesse. 

KAVA
15.00 Avamine, Janika Kronberg
15.05 Mart Orav raamatust „Tõotan ustavaks jääda“
15.15 Rutt Hinrikus Enn Nõust arhivaarina
15.25 Marin Laak näitusest „Kirjanik ja tema pärand“
15.35 Triinu Ojamaa Enn Nõu romaanidest „Lõigatud tiibadega“ ja „Pärandusmaks“ 

15.50 KIRJANIK JA TEMA PÄRAND!? KAHEKÕNE: Kaur Riismaa ja Enn Nõu 
Kahekõnes arutatakse vajaduste ja võimaluste üle koguda ja talletada kirjanike ja loomeinimeste arhiive, nii varasemal ajal kui praegusel digiajastul. Miks on arhiive vaja, kuidas neid koguda, kättesaadavaks teha, kasutada?

16.30 ÕNNITLUSED, TERVITUSED

Raamatumüük: Helga Nõu „Mahajätjad“ ja Enn Nõu Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi“ (Tänapäev, 2013)

Romaanide esitlus toimub Tartus neljapäeval, 7. novembril kl 17 Tartu Linnaraamatukogus (IV korrus, Kompanii 3/5).

***
Enn Nõu on tuntud eesti proosakirjanik, 11 romaani autor ja eesti kultuuri tulihingelisi alalhoidjaid Rootsis. Tema triloogiat "Vabariigi pojad ja tütred“ I–III autor tunnustati 2012. aastal Jaan Krossi kirjandusauhinnaga. 

Enn Nõu on sündinud 2. oktoobril 1933 Tallinnas. Nagu paljud teised, oli Nõude pere sunnitud 1944 kodumaalt lahkuma. Enn Nõu lõpetas 1961 Uppsala ülikooli arstiteaduskonna, 1978 kaitses doktorikraadi. Tema ilukirjanduslik looming on sündinud töö kõrvalt Uppsala kliinikutes ja ülikoolis kopsuarsti ja dotsendina. 
Enn Nõu mälutöö tippe on ajalooartiklite ja dokumentide monumentaalne koguteos "Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992", mis valmis koostöös Mart Oravaga (EKS, 2004). 

Näituse on korraldanud Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv. 
Info: Marin Laak: marin.laak@gmail.com (tel: 52 69 320)

 
- - -


15:24 - 25.10.2013
  Eesti Kirjandusmuuseumi uus koduleht
Eesti Kirjandusmuuseumil on valmimas uus koduleht, mis asub aadressil gnoom.kirmus.ee ning on juba avalikult kättesaadav. Uus koduleht täieneb pidevalt ning käibib mõnda aega vana kodulehe paralleelvariandina.

 
- - -


13:13 - 22.10.2013
  Seminar IT-rakendustest humanitaareadustes

25. oktoobril 2013 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
(Vanemuise 42) seminar "Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013:
IT-rakendused humanitaarteadustes".

Digitaalhumanitaaria on valdkond, mis hõlmab humanitaarteaduste ja
infotehnoloogia ühisosa, seda nii humanitaarala andmekogude loomises ja
haldamises kui ka allikate ja uurimistulemuste esitamises ning uurimistöös.
Seminaril räägivad arheoloogid, keele- ja kunstiteadlased, rahvaluule- ja
kirjandusuurijad, tutvustatakse digiarhiive, veebinäituseid ning
koosloomerakendust. Esmakordselt tutvustatakse publikule interaktiivse
andmebaasifilmi projekti "The East" (Raivo Kelomees, Hille Karm).


Kava:

9.00-9.20 Mari Sarv, Kaisa Kulasalu (Eesti Kirjandusmuuseum, ERA)
Avasõnad + Teel rahvaluule digiarhiivi poole

9.20-9.40 Liina Lindström, Grethe Juhkason, Pärtel Lippus (Tartu Ülikool)
Eesti murrete digitaalne arhiiv

9.40-10.00 Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)
Interaktiivne andmebaasifilmi projekt "The East"

10.00-10.10 Paus

10.10-10.30 Veronika Varik (Tallinna Ülikool)
TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi digitaalarhiiv Hariduslooline e-varamu

10.30-10.50 Priit Laanoja
Professionaalne kretinism ja moodsad tehnoloogiad

10.50-11.10 Jaanus Kõuts (Eesti Rahvusraamatukogu)
Ülevaade Eesti veebiarhiivist

11.10-11.20 Paus

11.20-11.40 Hembo Pagi (Southamptoni Ülikool / MTÜ Arheovisioon)
Kuidas fotod ja andmed ellu ärkavad: Arheovisiooni kolm aastat

11.40-12.00 Kadri Muischnek (Tartu Ülikool)
TÜ kirjaliku keele korpused ja nende baasil tehtud ressursid

12.00-12.20 Mari-Liis Posti (Tallinna Ülikool)
TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude infosüsteem

12.20-13.20 Lõunapaus

13.20-13.40 Vallo Kepp
Audiovisuaalse-digitaalse kirjanduse võimalikkusest meie kultuuriruumis

13.40-14.00 Andres Kuperjanov (Eesti Kirjandusmuuseum, FO)
Skriptoorium - tekstimassiivi automatiseeritud kiirtöötlus ja selle
väljundid folkloristika osakonna sisestuste näitel.

14.00-14.20 Allar Haav (Tartu Ülikool)
Muistse asustuspildi uurimine digitaalsete meetoditega

14.20-14.40 Hilkka Hiiop ja Meelis Pärjasaar (Eesti Kunstimuuseum/Eesti
Kunstiakadeemia ja Wiseman Interactive OÜ)
Graafilise dokumentatsiooni tarkvara (konserveerimine, muinsuskaitse)

14.40-14.50 Paus

14.50-15.10 Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum, FO)
Sakraaltekstide digikorpus

15.10-15.30 Pille Eslon, Mart Laanpere (Tallinna Ülikool)
IT-rakendused humanitaarteadustes: eesti vahekeele korpus

15.30-15.50 Elle-Mari Talivee (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Digitaalsed kirjandusmaastikud

15.50-16.00 Paus

16.00-16.20 Andres Uueni ja Kaimar Karu (Ennistuskoda Kanut)
virtuaalmuuseum.ee lahendusest

16.20-16.40 Marju Mikkel (Eesti Kirjandusmuuseum, EKLA)
Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb: uue versiooni tutvustus

16.40-17.00 Vahur Puik, (MTÜ Eesti Fotopärand / Ajapaik.ee)
Ajapaik.ee - mängustatud koosloomerakendus ajaloolistele fotodele
pildistamiskohtade ja ülepildistuste kogumiseks

17.00-17.20 Kadri Vider (Eesti Keeleressursside Keskus)
Eesti Keeleressursside Keskuse tutvustamine

17.20-18.20 Lõpudiskussioon


Vaatmikud:

Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum, FO) - Paröömilise grafiti andmebaas
folkloristliku infoallikana

Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseum, FO) - MediaWiki potentsiaal
digitaalhumanitaarias: eksperiment anekdootidega kolme rahvuse kohta

 
- - -


12:09 - 16.10.2013
  Seminar Madis Kõivu ja Sulev Keeduse loomingust

8. novembril 2013 toimub Tallinna Kirjanike Maja (Harju 1) musta laega
saalis järjekordne seminar sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”, mille
korraldaja on Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm.

Seekordne seminar keskendub loomingulisele tandemile Madis Kõiv ja Sulev
Keedus, kelle koostöös on valminud eesti filmikultuuri ja autorikino jaoks
kriitilise tähtsusega ekraaniteosed “Georgica” (1998), “Somnambuul” (2003)
ja “Kirjad Inglile” (2011).

Kava
12:00 Kogunemine ja avasõnad
12:30 Aare Pilv, Kõivu ja Keeduse sõjatriloogia?
13:00 Lauri Kärk, Sulev Keeduse filmid: perekond
13:30 Eva Näripea, Kehad ja ruumid: neoliberaalse kapitalismi kriitika
Sulev Keeduse filmides

14:00 Kohvipaus

15:00 Maarja Ojamaa, “Somnambuul” ja “Üks teine lugu”: helimaastikud
15:30 Mari Laaniste, Tüüpilised Eesti filmid: Sulev Keeduse filmide
retseptsioonist
16:00 Jaak Lõhmus, Üks Kõiv, mitu nägu: ääremärkusi Sulev Keeduse ja Priit Pedajase Kõivu-lavastuste võrdluseks
16:30 Diskussioon

17:00 Sven Vabari ja Jaak Tombergi koostatud kogumiku “Katsed nimetada
saart. Artikleid fantastikast” (Etüüde nüüdiskultuurist, nr 4) esitlus

Info: Eva Näripea, tel 626 7367 või 626 7362, eva.naripea@artun.ee

 
- - -


13:22 - 15.10.2013
  "Eesti keel ja kultuurimälu (2009-2013)" kultuuri mooduli projektide aruandekonverents

"Eesti keel ja kultuurimälu (2009-2013)"
kultuuri mooduli projektide aruandekonverents

Riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu (2009-2013)"
kultuurimooduli eesmärgiks on olnud aidata kaasa eesti kultuuri uurimisele ja arendamisele. Kõnesolev programm on lõpusirgel, mis lubab teha
kokkuvõtteid ja hinnata enne uue programmi algust, kuhu oleme jõudnud ja missugused on riikliku programmi abil saavutatud tulemused.

Kokkuvõtete tegemiseks toimub kolmapäeval, 16. oktoobril 2013. a algusega kell 10.00 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42)
kultuurimooduli projektide konverents. Esitlemisele tulevad kultuuri erinevate valdkondadega seotud ning programmist rahastatud
rakendusprojektide tulemused.

Ettekannetes demonstreeritakse ka humanitaaria digimegaprojektide
arengusuundi ning uuemaid andmekorpusi.

Olete oodatud kuulama!

Kava ja teesid on leitavad aadressil: http://www.folklore.ee/pubte/teesid/ekkm09/

KAVA

10.00-10.15 Sissejuhatus – Mart Velsker, Renate Pajusalu
10.15-10.30 Õnne Kepp, Elle-Mari Talivee - Friedebert Tuglase, Marie Underi ja Artur Adsoni vaimne pärand
10.30-11.00 Malle Ermel, Kaspar Kolk - Ülevaade kahest Tartu Ülikooli
raamatukogu käsikirjakogusid hõlmavast projektist
11.00-11.15 Kristina Pai - Estica/Baltica ajalooliste täistekstide
digitaalne kättesaadavaks tegemine (2009–2013)
11.15-11.30 Merike Kiipus - Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku
kultuurimälu kandja digitaalajastul

11.30-11.45 paus

11.45-12.00 Irina Külmoja -Vanausulised kultuurimälu kandjatena
12.00-12.15 Anu Korb - Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus
12.15-12.30 Risto Järv Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded
12.30-12.45 Mari-Ann Remmel - Eesti kohapärimuse andmebaas ja piirkondlikud publikatsioonid (2009–2013)
12.45-13.00 Janika Oras - Eesti regilaulude avaldamine

13.00-14.00 lõuna

14.00.14.15 Arvo Krikmann - Eesti ja Ida-Euroopa huumor ja mõistatused:
globaliseerumine, lokaliseerumine ja žanriuuendused
14.15-14.30 Mare Kõiva - Eesti muistendid ja loitsud
14.30-14.45 Renata Sõukand, Raivo Kalle - Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas (HERBA) ja satelliitandmebaasid
14.45.-15.00 Andres Kuperjanov, Piret Voolaid - Folkloristlikud rakendused
elektroonilistel infokandjatel
15.00-15.10 Anneli Baran - Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas ja fraseologismide allikpublikatsioon “Monumenta Estoniae Antiquae” sarjas

15.10-15.30 paus

15.30.-15.45 Eve Annuk, Kristi Metste - Kirjandus- ja kultuuriloolised
allikapublikatsioonid EKLA kogudest
15.45-16.00 Rutt Hinrikus - Eesti elulood suulise ja kirjaliku traditsiooni
vahel
16.00-16.15 Roosmarii Kurvits - Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 
(kuni 1940. aastani) 
16.15-16.30 Marin Laak, Marju Mikkel - Peatus mineviku kiirteel: teabekeskkond “Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb”

16.30-16.45 paus

16.45-17.00 Piret Peiker - Juri Lotmani ja Zara Mintsi teaduspärand ning
seda arendavad iga-aastased rahvusvahelised Lotmani päevad
17.00-17.15 Tiit Lauk - Eesti džäss “raudse eesriide” taga
17.15-17.30 Liina Lukas - Balti kirjakultuuri ajalugu
17.30-18.00 Kokkuvõtted, arutelu

Vaatmikud:
Piret Viires - Monograafiasari “Heuremata”
Marin Laak - Humanitaarajakirja Methis rahvusvahelise taseme tõstmine


Lähem info konverentsi kohta: Mare Kõiva, mare@folklore.ee, tel 7377 740

 
- - -


14:00 - 14.10.2013
  Karl Ristikivi päev

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub sel reedel, 18. oktoobril algusega kell 14.00 Karl Ristikivi päev "Sündinud 1913. aastal".

Arvo Mägist, Gert Helbemäest ja Valev Uibopuust kõnelevad Jaan Kaplinski,
Elin Toona, Janika Kronberg.

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lähem info: Janika Kronberg, janika@kirmus.ee, tel 7377 701

 
- - -


13:48 - 11.10.2013
  Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes

Digitaalhumanitaaria (digital humanities) on kiirestiarenev interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab humanitaarteaduste ja infotehnoloogia ühisosa, seda nii humanitaarala andmekogude loomises ja haldamises kui ka allikate ja uurimistulemuste esitamises ning
uurimistöös. Üha enam kasutatakse humanitaarteadustes mitmesuguseid massandmete analüüsi meetodeid (statistiline teemaanalüüs, võrgustikuanalüüs, visualiseerimine, GISanalüüs jm), olulisel kohal on laiatarberakenduste loomine ning rahva kaasamine. Mitmesuguste standardite loomise ja rakendamise abil püütakse tagada digitaalsete
andmete säilivus ja võimalikult lai kasutatavus, mis võimaldaks juba kord kirjeldatud ja märgendatud andmeid kasutada sõltumata konkreetsest rakendusest või keelest.

Klassikalises humanitaarhariduses programmeerimist ega andmetöötlust ei õpetata, kuid praktilises uurimistöös on selle järele üha suurem vajadus, Mõned humanitaarid on omandanud rohkem või vähem süstemaatilised teadmised IT valdkonnas, teised teevad oma uurimisülesannete lahendamiseks koostööd arvutispetsialistidega. Lääne-Euroopa ja Põhja-
Ameerika teadusmaastikul on digitaalhumanitaaria muutunud iseseisvaks distsipliiniks, mille toel humanitaarid saaksid paremini ellu rakendada digitaalajastu võimalusi, järjest rajatakse vastavaid uurimiskeskusi ja õppetoole, saab omandada akadeemilisi kraade ning digitaalsed
meetodid on saamas iseenesestmõistetavaks osaks humanitaarharidusest. Eestis esindavad seda valdkonda iseseisvate uurimisaladena arvutuslingvistika ja keeletehnoloogia, kuid kogu humanitaarias kasutatakse üha enam meetodeid ja lahendusi, mida saab mõtestada digitaalhumanitaaria raamistikus.

Selleks, et saada ülevaadet digitaalhumanitaaria hetkeseisust Eestis, kutsume selles valdkonnas tegutsejaid tutvustama oma uurimusi, projekte ning loodavaid ja kasutatavaid rakendusi seminaril “Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013”, mis toimub reedel, 25. oktoobril
Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. Digitaalhumanitaaria uurimisala teadvustamine ning teadlaste koondamine loob paremad eeldused koostööks, teadmiste vahetamiseks ja välismaailmaga suhtlemiseks, kokkuvõttes kogu valdkonna arenguks Eestis. Palume teatada
oma osalemissoovist hiljemalt 14. oktoobriks aadressil dh@folklore.ee, lisada oma ettekande pealkiri ning paari lausega ka kirjeldada, millist uurimust, projekti, rakendust tutvustate.

Mari Sarv
Kaisa Kulasalu
Eesti Kirjandusmuuseum

 
- - -


15:22 - 27.09.2013
  Konverents “Soouuringud Eestis: hetkeseis ja arengud”

3. ja 4. oktoobril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis konverents “Soouuringud Eestis: hetkeseis ja arengud”, mis käsitleb soolist temaatikat erinevatest vaatenurkadest. Soouuringud on Eesti kontekstis uudne interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib sugu, soolist identiteeti seostatuna teiste identiteedi aspektidega ja soolisust ühiskonnas ja kultuuris laiemalt nii tänapäeval kui ka ajaloolises perspektiivis. 

Konverentsi ettekanded räägivad meeste ja naiste erinevustest, naisteadlaste karjäärivõimalustest humanitaarteadustes ning meesjuhtide karjääriprivileegidest, soostereotüüpidest hariduses ning soost ja meediaharidusest, feministlikust teooriast ja soouuringute võimalikkusest Eestis, soost ja kunstipraktikatest, naistest kirjanduses, elulugudes ja anekdootides, seto naiste usundist, meestest ja seksismist meedias ning mässavatest meestest eesti punkmuusikas. 

Konverents püüab saada ülevaadet Eesti soouuringute hetkeolukorrast. Eesmärk on vastata küsimustele, kuivõrd on sooline vaatepunkt esindatud erinevatel teadusaladel, nagu sotsioloogia, meediauuringud, kunsti- ja kirjandusteadus, folkloristika, ajalugu jm. ning kui nähtavad on soouuringud laiemas ühiskondlikus kontekstis ja millises rollis? 

Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloo allikate ja kirjanduse uurimise töörühm. Konverentsi toetab Eesti Teadusfondi uurimisgrant “Sooküsimus Eestis: kohalik olukord ja rahvusvahelised mõjud” (ETF 8875). 

Lisainfo: Eve Annuk, eve@kirmus.ee Tel. 7377 725

KAVA

Neljapäev, 3. oktoober

10.00 – 10.20 Avasõnad. Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum). Miks soouuringud? 
10.20 – 10.30 Mari-Liis Sepper (võrdõigusvolinik). Milline on eesti nais- ja meesuuringute ideaal? 
10.30 – 11.00 Mare Ainsaar (Tartu Ülikool). Kas mehed ja naised on erinevad? Kokkuvõte mõnede sotsioloogiliste uuringute tulemustest Eestis
11.00 – 11.30 Endla Lõhkivi (Tartu Ülikool). Naisteadlaste karjäärivõimalustest humanitaarteadustes

11.30 –12.00 Kohvipaus

12.00 – 12.30 Kairit Kaur (Tartu Ülikool). Fantaasiast tegelikkuseks – kuidas sai võimalikuks Balti naiskirjanik
12.30 – 13.00 Tiina Kirss (Tallinna Ülikool). Uue naise eellased: küsimused 19. sajandi teise poole nais- ning soouurimuseks Eesti kontekstis
13.00 – 13.30 Andreas Kalkun (Eesti Kirjandusmuuseum). Jumalaema kodustamine. Seto naiste usundist ja rahvapärasest marioloogiast

13.30 – 15.00 Lõuna 

15.00 – 15.30 Redi Koobak (Linköpingi Ülikool). Feministlik teooria Ida-Euroopa kontekstis: pinged ja paradoksid
15.30 – 16.00 Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus). Soo- ja seksuaalsuse kriitilised kaasaegse kunsti praktikad Ida-Euroopas
16.00 – 16.30 Hannaliisa Uusma (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Romantiline macho: mässav mees eesti pungis?

16.30 – 17.00 Kohvipaus

17.00 – 17.30 Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikool), Gertrud Kasemaa (Tallinna Ülikool). “Poisid saavad andeks”. Eesti haridustegelaste arusaamad nn. sugude korrast (Gender order) ja selle soostereotüüpe taastootvast mõjust koolikontekstis
17.30 – 18.00 Gertrud Kasemaa (Tallinna Ülikool). Õpetajate ja õpilaste sooesitlused Eesti üldhariduskoolis etnograafilise uuringu põhjal

Reede, 4. oktoober 

9.30 – 10.00 Johanna Ross (Tartu Ülikool). Nõukogude eesti naisarenguromaan?

10.00 – 10.30 Leena Kurvet-Käosaar (Eesti Kirjandusmuuseum/Tartu Ülikool). Armastus ja nõukogude aeg eesti naiste elulugudes
10.30 – 11.00 Eda Kalmre (Eesti Kirjandusmuuseum). Omaloomingulised armastusjutud romantilises tüdrukutekultuuris. Ajaloost ja arengutest 
11.00 – 11.30 Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseum). Naise roll eesti anekdootides

11.30 – 12.00 Kohvipaus

12.00 – 12.30 Mirjam Hinrikus (UTKK, Tallinna Ülikool). Kust otsida Tammsaare “uut naist”: kas femme fragile’i ja femme fatale’i vahelt?
12.30 – 13.00 Kai Stahl (Turu Ülikool). Kastreeriv Juudit eesti kujutavas kunstis 1910.–1920. aastatel

13.00 – 14.30 Lõuna 

14.30 – 15.00 Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool). Otsustajad, kurjategijad, sporditähed ja tolad. Eesti meedia mehelikkuste spekter Jürgen Ligist strippar Marconi
15.00 – 15.30 Katrin Seppel (Eesti Kultuuri Koda). Seksism eesti meedias Heidi Vilu juhtumi näitel

15.30 – 16.00 Kohvipaus

16.00 – 16.30 Andra Siibak (Tartu Ülikool), Kristi Vinter (Tallinna Ülikool). “Ma tahaks olla Bond 007“ ehk meediahariduse ja sootundliku kasvatuse võimalikkusest lasteaias
16.30 – 17.00 Kadri Aavik (Tallinna Ülikool). “Mulle pakuti seda töökohta”: sotsiaalse kapitali roll intersektsionaalse privileegi loomisel eesti meesjuhtide karjäärinarratiivides

17.00 Kokkuvõte

Konverentsi organiseerijaks on Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloo allikate ja kirjanduse uurimise töörühm. Konverentsi toetab Eesti Teadusfondi grant “Sooküsimus Eestis: kohalik olukord ja rahvusvahelised mõjud” (ETF 8875) ja sihtfinantseeritav teadusteema SF 0030065s08.

 
- - -


18:29 - 20.09.2013
  Teadlaste Öö Eesti Kirjandusmuuseumis

Teadlaste Öö Eesti Kirjandusmuuseumis
27. septembril kell 18-21.30
Vanemuise 42, Tartu

Sel Teadlaste Ööl soovime kaasata inimesed pärandkultuuri põnevasse
maailma läbi meeleolukate katsete ja tuua seeläbi rahvapärand
reaalsusesse! Kirjandusmuuseumis ootavad külastajaid erinevate
eksperimentidega kolm uurimisrühma

Kell 18. Rahvameditsiini uurimisrühm tutvustab erinevaid ravimtaimi ja
pakub taimeteesid. Tule, maitse ka ise ja püüa ära arvata, millistest
taimedest need salapärased joogid tehtud olla võiksid. Juhatab Renata
Sõukand

Kell 19. Rahvausundi uurimisrühm katsetab erinevate rahvausundist pärit
ennustamisvõtetega. Mis sa arvad, kas on võimalik inimest näppude peal
üles tõsta, kas on võimalik taldrikut keerlema panna ning kas iidsed
ennustamisrituaalid suudavad meile tõepoolest midagi tuleviku kohta öelda?
Uurime rahvausunditekstidest juhiseid ja proovime omal nahal järele!
Juhatab Reet Hiiemäe

Kell 20. Rahvaluule osakond võtab vaatluse alla paranormaalsed nähtused.
Räägime ka paranormaalsuse liikidest ja uurimisloost. Juhatab Mare Kõiva
Kell 20.45 ilmub muuseumikummitus Lilla Daam, kes viib huvilised
ringkäigule muuseumis.

Vaata ka: http://www.ahhaa.ee/eesti-kirjandusmuuseum-2013/

 
- - -


18:17 - 20.09.2013
  ARSi õhtu 26. septembril

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi
ÕHTU
neljapäeval, 26. septembril 2013 kl 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis

Kavas:

Ettekanded:
Mall Hiiemäe "Lastemängude temaatikast, otstarbest ja muutlikkusest"
Astrid Tuisk "Väike tüdruk ja bränditoode Littlest Pet Shop"

Lühitutvustused:
Risto Järv. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist. Veebisait "Uka-uka".
Mall Hiiemäe. 1000 eesti mängu.
Kaisa Kulasalu. ERA kogumismoodul Kratt.

Astrid Tuisk. Lastemängude kogumisvõistluse väljakuulutamine.

Raamatuesitlus:
Eda Kalmre „The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumor in Tartu“ (Amsterdam, New York: Rodopi, 2013)

Korraldajad:
Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Rahvaluule Arhiiv

Info: Merili Metsvahi 737 6256, Katre Kikas 58144118, Risto Järv 51904371


Eelteateid:
ARSi järgmine koosolek toimub 24. oktoobril.

28. novembril toimub kogumiskonverents „Välja piiritlemine: kus kohtuvad
uurija ja uuritav?“ Täpsem info lähiajal.

 
- - -


18:13 - 20.09.2013
  Raamatu "Eesti looduslikud toidutaimed..." esitlus

Raamatu "Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani" esitlused 17. septembril Tallinnas, Solarise Apollos, kl 16.00 ja 
19. septembril Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42) saalis, kl 16.00.

Tallinnas vestlevad autoritega toiduteadlane professor Raivo Vokk ning 
meisterkokk Dimitri Demjanov.
Tartus arutavad autoritega looduslike toidutaimede teemal marjateadlane Taimi Paal ja loodustalu pidaja Liisi Kutkina.

Raamatu tutvustus:
Läbi aegade on inimene saanud oma toidu teda ümbritsevast loodusest. Ka 
meie esivanemad on siin maal elades saanud kõigepealt põhitoidu ja hiljem 
leivakõrvase just loodusest. Kuigi potentsiaalselt söödavate taimede hulk 
on Eestis oluliselt suurem, on suuremal või vähemal määral toiduks 
kasutatud pea 200 siinses looduses leiduvat taimeliiki. Raamatu eesmärk on 
tuua lugejani praeguse Eesti territooriumil elanud ja elavate inimeste 
looduslike taimede toiduks kasutamise kultuurilugu vastates küsimustele: 
mida Eestimaal elanud inimesed on loodusest korjanud toiduks, milleks ja 
kuidas neid taimi kasutanud, kuidas on taimekasutus aja jooksul muutunud, 
millised taimed on tänaseks kasutusest kõrvale heidetud ja millised uued 
taimed asemele tulnud?

 
- - -


18:03 - 20.09.2013
  Nüpli III kirjandusteaduse suvekool

5.-6. juulil 2013 toimus Nüpli III kirjandusteasuduse suvekool / XX kevadkool, pealkirjaga „Lugedes rändavaid pilvi…“. Suvekooli eesmärgiks oli vaadelda ’rändamise’ mõiste tähenduste pilvi, nii rännukirjandust kui rändavaid mõisteid-motiive-tähendusi-hinnanguid. 

KAVA

REEDE, 5. juuli

12.30–13.00 Mari-Ann Karupää tervitus Gustav-Wulff Õie muuseumis
13.00–13.15 Suvekooli avamine

13.15–14.45 – I paneel: MUINASTEEKONNA METOODIKAKS – juhatab Johanna Ross
Risto Järv – Rännakutest Muinasjutumaal
Boris Veizenen – Reisikirjanik ja kirjandusteadlane: mõningaid tähelepanekuid reisikirjanduse uurimise metoodikast
Janika Kronberg – Maroko „diskursus“ Eesti kultuuris

Hingetõmme 14.45–15.00

15.00–16.00 – II paneel: POSITIIVSE KEELE MÄLUMÄNG – juhatab Kadri Tüür
Katre Pärn – Mälu ja mäng: kohatu pagasiga rändamise võludest ja valudest
Johanna Ross – Kangelane, karakter, ideaal

Hingetõmme 16.00–16.15

16.15–17.45 – III paneel: FANTOOMID, PUUSLIKUD JA NAISED – juhatab Sirje Olesk
Kairit Kaur – Püüdes tabada fantoomi ehk kes oli Juliane Flemming?
Liina-Ly Roos – „Kõige õnnelikumatel naistel nagu kõige õnnelikumatel rahvustel ei ole ajalugu“: naisekeha kui metafoor rahvusele Aino Kallase „Hundimõrsjas“ ja Sofi Oksaneni „Puhastuses“
Krista Ojasaar – Isamaaline siid ehk janusena Underi allikal

Suur hingetõmme 17.45–19.00

19.00–20.30 – IV paneel: LAPS, NOOR JA TRISTRAM – juhatab Marja Unt
Kersti Unt – Tundeline teekond Shandy-maile ehk visandlik sissevaade koos vahelugemistega Laurence Sterne'i Tristram Shandy elusse ja arvamustesse. 
Marit Karelson – André Gide’i palang Johannes Semperi päevaraamatutes
Sven Vabar – Tartu – nullilähedane linnake lõpmatuse kohal

Hingetõmme 20.30–20.45

20.45–21.15 
Piret Viires – Ajakirja Methis nr 11 (nullindate erinumber) esitlus

21.15–…. Janika Kronberg – Henrik Lindepuu Poola taevast…

22.00–… Nullpaneel (ÖÖ)


LAUPÄEV, 6. juuli

11.00–12.00 – V paneel: HEERINGAS KOMMUNISMI ÕLAL - juhatab Aare Pilv
Tanel Pern – Kommunism ja skisofreenia: Juhan Smuuli reisikirjade ebakindlast jutustajast
Kadri Tüür – Eesti viikingid heeringajahil: Evald Tammlaan-Jänkimehe heeringakirjad

Hingetõmme 12.00 – 13.00

13.00–14.00 – VI paneel: ANTIIK-TARVASTU ÄRMARISTSÕNA – juhatab Marin Laak
Neeme Näripä – Sobimatud lõigud Lukianose reisikirjas „Tõelised lood“
Valdur Mikita – Mõtteid ühe Tarvastu mulgi poolt loodud pöörasest seikluspõnevikust “K”

Suvekooli korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjanduse Selts, EÜS Veljesto.

 
- - -


12:46 - 25.06.2013
  Lahtiolekuajad suvel

Eesti Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 01.07-04.08


 
- - -


13:26 - 22.06.2013
  Näituse "Tartu kultuurirahvas" avamine

29. juunil kell 14.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi seinal Alar
Madissoni fotonäitus "Tartu kultuurirahvas". Sõna saavad Tartu linna
esindaja, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) juhataja Vilve Asmer ning
loomulikult fotode autor Alar Madisson. Kohaletulnuid kostitab muusikaga
bluusikitarrist Andres Roots. Näituse avamisele järgneb Kirjandusmuuseumis
sisehoovis Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetuse "Sõprade kirjad
on su poole teel" (Litteraria nr 26) esitlus, kus vestlevad Jaan Kaplinski
ja Janika Kronberg. Näitus tähistab tuleval aastal saabuvat EKLA 85.
sünnipäeva ning jääb Kirjandusmuuseumi seinale kaheks aastaks.

Mõlemad sündmused on osa Tartu linna päeva üritustest.

Info: Krista Ojasaar, tel 7377 700, krista@kirmus.ee

 
- - -


18:26 - 05.06.2013
  Konverents "Private Lives, Intimate Readings" 11.-12. juunil

PRIVATE LIVES, INTIMATE READINGS 

11-12 JUNE 2013


ESTONIAN LITERARY MUSEUM 

Organized by Archives of Cultural History, Estonian Literary Museum and Institute of Cultural Research and Fine Arts, University of Tartu 

PROGRAMME 

TUESDAY, JUNE 11 

10.00 - 10.30 Opening words. Leena Kurvet-Käosaar, Janika Kronberg 

10.30 - 11.30 Jeremy Popkin (Department of History, University of Kentucky), Family Memoir and Self-Discovery 

11.30 - 12.00 Coffee 

12.00 - 12.30 Magda Stroiñska & Vikki Cecchetto (Department of Linguistics & Languages, McMaster University), Autobiographical Writing as Historical
Document: the Impact of Self-Censorship on Life Narratives 

12.30 - 13.00 Tiina Kirss (Estonian Institute of Humanities, Tallinn
University), The Great Flight West of 1944: Shifting Grounds of Personal
Narratives of Estonian Exiles 

13.00 - 13.30 Gernot Howanitz (Chair of Slavic Literatures and Cultures, Universityof Passau), Kommunalka 2.0: Soviet Notions of Privacy and Their Continuity on the Russian Internet

13.30 - 15.00 Lunch 

15.00 - 15.30 Kirsi Keravuori (Research Department of the Finnish Literature Society), Looking Beyond Silences in 19th Century Family Correspondence 

15.30 - 16.00 Leena Kurvet-Käosaar (Archives of Cultural History, Estonian Literary Museum; Institute of Cultural Research and Fine Arts, University of
Tartu),"Letters, letters ... they are merely a substitute": 33 Years of
Correspondence Across the Iron Curtain 

16.00 - 16.30 Sandra Meðkova (Daugavpils University), Letter as a Model of Communication in the Autobiographical Texts by Margita Gûtmane and Irina Pana 

16.30 - 17.00 Coffee 

17.00 - 18.00 Urmas Viik (Department of Graphic Art, Estonian Academy of Arts), The Diary of August Tamm 

WEDNESDAY, JUNE 12 

9.30 - 10.00 Katharina Alsen (International Graduate School "InterArt Studies", Free University of Berlin), All Eyes on the Innermost: Stagings of
Intimacy Around 1900 

10.00 - 10.30 Sarah Herbe (Department of English and American Studies, University of Salzburg), Making the Private Public in Biographical Introductions to English Poetry Collections 

10.30 - 11.00 Margus Lattik (Department of English, University of Tartu), Solace of the Earth: Mourning in Derek Walcott's Poem "The Bounty" 

11.00 - 11.30 Coffee 

11.30 - 12.30 Paul Arthur (Centre for European Studies, Australian National University) When Online is a Lifeline 

12.30 - 14.00 Lunch 

14.00 - 14.30 Aigi Rahi-Tamm (Institute of History and Archeology, University of Tartu) , How to Read the NKVD Interrogation Transcripts of Personal Files: Source-Critical Aspects 

14.30 - 15.00 Eve Annuk (Archives of Cultural History, Estonian Literary Museum), Reading the Deportation Files: the Political as Personal 

15.00 - 15.30 Coffee 

15.30 - 16.00 Vappu Kannas (Department of Modern Languages,
University of Helsinki). From Private to Public Diaries: Editing of "The
Selected Journals" of L.M. Montgomery 

16.00 - 16.30 Marit Karelson (Institute of Germanic, Romance and Slavonic Languages and Literatures, University of Tartu), Europeanism: Towards Mind or Life? A Study of André Gide's Fervor in Johannes Semper's "Diaries" 

16.30 - 17.00 Timur Guzairov (Institute of Germanic, Romance and Slavonic Languages and Literatures, University of Tartu), The Autobiographies of Disgraced Counts Woronzows: Multiple Loyalties and Subjective Self of Russian Noblemen 

17.00 Closing words 

Organization of the conference has been supported by Estonian Science Foundation grant "Dynamics of Address in Estonian Life Writing" (ETF9035) and the TU Professorship of National Studies, Estonian Literature.

 
- - -


14:08 - 05.06.2013
  Lahtiolekuajad suvel

Eesti Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 01.07-04.08

 
- - -


16:06 - 14.05.2013
  Konverents realismi nüüdisaegsest tähendusest ja relevantsusest 
REALISM!!!!
Konverents realismi nüüdisaegsest tähendusest ja relevantsusest 

17. mail Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) 

Kava:
11:00-13:00 - I 
Jaak Tomberg – Materjali uus vastupanu
Silver Rattasepp – Korrelatsionism ehk realismisallimatus
Agnes Neier – Realismi ambivalentsus kaamerasilma läbi: mõnest näitest 

13:00-13:15 Paus 

13:15-14:30 - II 
Aare Pilv – Kuidas tõlkida romaani ühest „ismist“ teise? Rudolf Sirge juhtum
Johanna Ross – „Minu juhmus oli otsekui põhjatuul kevadel“: minajutustajast eesti sotsrealismis 

14:30-16:00 Paus 

16:00-18:00 - III 
Mihkel Kunnus – Inimene kaineneb ehk mõtlemise häbi
Hent Kalmo – Realism ja paranoia
Anti Saar – Kolm asjakohast lugemist tegelikkuse kohta 

Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm.

 
- - -


15:40 - 14.05.2013
  MUUSEUMIÖÖ laupäeval, 18. mail
Eesti Kirjandusmuuseum on muuseumiööl avatud 18.00 - 22.00

Eesti Kirjandusmuuseumi muuseumiöös on laulu ja interaktiivmängu,
koorimuusikat, kunsti ning kummitusi. Kirjandusmuuseumi külalistele
annavad terekäe põnevad isiksused aegade tagant ja tänasest Eesti
kultuuriloost.

18.00 - koorikontsert Vanemuise 42 ees - esinevad Mäluasutuste segakoor
MASK ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi segakoor

Kontserdil kohtuvad kaks Vanemuise tänava koori, kes lihvivad repertuaare
kõrvuti majades. Muuseumiööl on linnarahva rõõmuks koorilaulu ka tänaval
kuulda ja näha. Paduvihma korral kontsert sees.

18.30 - näituse avamine ERA galeriis - Mari-Ann Remmel esitleb maale,
joonistusi, visandeid.

Mari-Ann on piltidele püüdnud inimesi nii kolleegidest folkloristide seast
kui ka muudest kogukondadest. Oma igapäevatöös tegeleb Mari-Ann Remmel
kohapärimuse uurimisega, puutudes tihedalt kokku nii värvikate isiksuste
kui ka kogukonnateadlikkusega.

19.00 - elamusmäng kogu perele

Mida kirjutas omaaegne menukolumnist? Kuidas käituda ristteel? Kes on
pildil? Mis on nurga taga? Mitu ämblikku on videos?

Tule kohale, otsi kartoteekidest, vaata oma silmaga! Mäng koosneb
lihtsatest kiiksuga ülesannetest, mida võid täita üksi või mitmekesi.
Mängu käigus saad piiluda Kirjandusmuuseumi arhiividesse ja
nurgatagustesse.

20.00 - regilauluring muinasjuttudega - eest võtab Helen Kõmmus

Regilauluring ühendab jutu ja laulu võlu, osalemise ja kuulamise naudingu.
Olete ringi väga oodatud - nii kuulama kui ka kaasa laulma!

Helen Kõmmus on sünnilt hiidlane, andelt meisterlik jutuvestja ja ametilt
rahvamuusikauurija. Sõna sekka öelda ja viisi vedada on lubanud ka Taive
Särg.

21.00 - majaekskursioon Lilla Daamiga. Ekskursiooni algus fuajees.

Muuseumiööl fuajees müügil Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded.
Maja ees mängivad pilli Kadri ja Ülo Saaremõts.

Info: Moon Meier, tel. 58299165

 
- - -


15:29 - 14.05.2013
  Konkurss projektijuhi ametikohale

Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja konkursi projekti “Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine” juhtimiseks ajavahemikul 20.05.2013-20.03.2015. 

Projektijuhi tööülesanneteks on:

• Projekti üldjuhtimine vastavalt projekti ajakavale (22 kuud) ja eelarvele.
• Projekti finantstegevuse koordineerimine, eelarve järgimine ja eelarvest kinnipidamine.
• Projekti täitmiseks vajaliku informatsiooni, lähteandmete ja materjalide tagamine.
• Avaandmete sisestuse regulaarne kontroll, ajakavast kinnipidamise tagamine. 
• Failirepositooriumi tarkvara arenduse süstemaatiline analüüs, ajakavast kinnipidamise tagamine.
• Projektiga seotud regulaarsete koosolekute (juhtrühm, töörühmad) ettevalmistamine ja läbiviimine.
• Projekti dokumentatsiooni haldamine, süstematiseerimine, arhiveerimiseks ettevalmistamine, projekti dokumentide elektrooniliste failide haldamine ja arhiveerimine.
• Aruannete, väljamaksetaotluste ja muu projektiga seonduva dokumentatsiooni koostamine ja edastamine rakendusüksusele (RIA).
• Projektiga seotud riskide pidev analüüsimine, riskide vältimine.
• Tellija esindamine Töövõtjatega/Täitjatega suhtlemisel, projektiga seotud informatsiooni vahendamine.
• Kõikide vajalike dokumentide kooskõlastamine Tellija ning rakendusüksusega (RIA).
• Projekti teavituse korraldamine.
• Muude projekti elluviimiseks vajalike tegevuste tegemine ja dokumentide ettevalmistamine.

Edukalt kandidaadilt eeldame:

• Eelnevat projektijuhtimise (sh aruandluse) kogemust.
• Orienteerumist Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide ning arhiiviinfosüsteemide (nii analoog- kui digitaalkujul) spetsiifikas; nende kasutamise kogemust uurimistöös.
• Kõrgharidust humanitaarvaldkonnas.
• Kirge dokumendihalduse valdkonna vastu.

Kandideerimiseks palume saata CV koos vabas vormis kaaskirjaga, milles näidata ära oma kogemused ülalloetletud valdkondades, samuti muud eelised, mida kandidaat arvab enesel olevat. Dokumendid tuleb üle anda aadressil: Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003, Tartu hiljemalt 17. mail 2013 kell 12.00 või saata samaks tähtajaks meilitsi aadressil kirmus@kirmus.ee.

 
- - -


11:52 - 03.05.2013
  Digitalgud tulevad jälle!

4.-12. maini toimuvad Eesti mäluasutuste teised ühised digitalgud, mis
seekord keskenduvad inimeste tuvastamisele vanadelt fotodelt. Ettevõtmises
osalevad muuseumid, raamatukogud ja arhiivid üle Eesti, kokku ligi 20
asutust. Digitalgute eesmärgiks on lisainfo saamine mäluasutustes hoiul
olevate puudulikult kirjeldatud piltide kohta, et järgmistel huvilistel
oleks neid tulevikus kergem leida ja kasutada. Teema valiti juhindudes
tänavuse pärandiaasta juhtlausest "Pärijata pole pärandit" ning muuseumiöö
teemast, milleks on "Öös on inimesi".

Talgufotod avalikustatakse aadressil facebook.com/digitalgud Teeme Ära
kampaania talgupäeval 4. mail. Üheksa päeva jooksul, kuni 12. maini, on
kõigil vabatahtlikel kaasalööjatel võimalik lehitseda meie mäluasutuste
kogudest välja valitud ja digitalgute lehele üles laaditud ajaloolisi
pilte, millel leidub nii sportlasi, pillimängijaid, näitlejaid,
seltskonnategelasi, koolilapsi kui teisi kenasid Eesti inimesi. Lisaks
fotodele vajavad tuvastamist ka mõned filmikaadrid. Kuivõrd tegu on
arhiivimaterjalidega, palume digitalgupiltide kasutamine mistahes muudel
eesmärkidel kooskõlastada neid säilitava mäluasutusega.

Kutsume kõiki digitalgutele pilte vaatama ning julgelt oma
ära-tundmise-tunnet ja oletusi jagama, vanadelt fotodelt detaile ja vihjeid
otsima. Kindlasti palume kirjutada oma arvamuse ka siis, kui keegi on seda
juba pakkunud - see suurendab meie jaoks saadud info kaalu.

Lisaks kasutage ära kõik võimalused kaasata eri põlvkondi. Kuna tegemist on valdavalt isikute tuvastamisega, siis on mitme põlvkonna kokkusaamine ja tänapäevaste tehniliste vahendite kasutamine ainult rõõmu pakkuv tegevus. Noored, võtke oma nutitelefonid ja minge sõitke vanaonule külla või
koputage naabritädi uksele - teil kõigil tuleb üks tore päev.

Digitalgutoimkond

 
- - -


17:34 - 29.04.2013
  Maipüha

Eesti Kirjandusmuuseumi lugemissaalid on 30. aprillil avatud kuni kell 13.00,
1. mail on muuseum suletud.

 
- - -


16:43 - 24.04.2013
  Noorte Hääled 2013 ja "Rabatuluke"
Noorte folkloristide ja etnoloogide artiklikogumik „Rabatuluke“ ning konverents

Neljapäeval, 25. aprillil kell 10 jätkub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis kolmapäeval Eesti Rahva Muuseumis alanud noorte etnoloogide-folkloristide kaheksas konverents „Noorte hääled”. 

Tänavusel konverentsil vaadeldakse indiviide ja kogukondi kultuuri loojate ja kandjatena nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis. Muuhulgas tehakse ettekannetes sissevaateid etniliste ja sotsiaalsete vähemuste ellu ning nende uurimise problemaatikasse. Eesti ainestiku käsitlemise kõrval arutletakse läänemeresoome, islandi ja jaapani folklooritraditsioonide üle, vahendatakse kogemusi ja muljeid välitöödelt vadjalaste-vepslaste juurde ning analüüsitakse kultuuriprotsesside dünaamikat Bulgaarias ja Indoneesias.

Konverentsi lõpetab artiklikogumiku „Pro Folkloristica“ uue numbri esitlus kell 16 Kirjandusmuuseumi saalis. Järjekorras 17. numbriga „Pro Folkloristica“, pealkirjaga „Rabatuluke” koondab noorte teadlaste uurimusi, mida on tutvustatud 2011. ja 2012. aasta kevadkonverentsidel. Esindatud on ka teised kultuuri-uuringute valdkonnad, nagu ajalugu, semiootika, kirjandus- ja keeleteadus. Uurimisaines viib nii Ida-Virumaale, Peipsi-veerde, COD Ghosts Guns List, Ugandasse, Egiptusesse, jõuluvanakirjadesse, rappa, vabastava hingamise temaatikasse kui ka regilaulumaailma. Artiklites on sageli rakendatud eesti folkloristika kontekstis uudseid teooriaid ja meetodeid allikainese tõlgendamisel ning eksperimenteeritud selliste valdkondadega, mis seni uurijate huvisfääri pole kuulunud, näiteks püütud leida arheoloogilist infot regilauludest.

Vt lähemalt http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=13 



Noorteadlasi toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Nefa Rühm, AS Pere Grupp, Tartu Kaubamaja ja Chocolaterie Pierre.


Konverentsi kava ja teesid on tutvumiseks veebiaadressidel: http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Konverentsid/Noorte-haaled/noorte-haaled-2013 ning http://www.folklore.ee/era/nt/NTkava2013.htm 



Lisainfo:
Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator piret.koosa@erm.ee
Andreas Kalkun, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur andreas@folklore.ee
Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent jaanikah@folklore.ee

 
- - -


13:39 - 09.04.2013
  Minu töö on minu hobi

Arhiivraamatukogu koostas oma kauaaegse töötaja Heino Räime juubeliks
näituse "Minu töö on minu hobi", mis annab põgusa ülevaate juubilari elust
ja tegevusest.
Heino Räime uurimistöö tulemusena on valminud eesti raamatu 1525-1917
retrospektiivse rahvusbibliograafia väljaanded, mitmed vanaraamatu alased
publikatsioonid, kirjandiõpetuse metoodilised materjalid, konverentsiettekannete publikatsioonid ning ulatuslikud näitused. Ta on
olnud üks eesti raamatuteaduse konverentside eestvedajaid. Tema
ettepanekul hakati neid konverentse nimetama Oskar Kallase päevaks. Heino Räime elutöö pälvis 2002. aastal Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu
teenetepreemia. 2013. aastal valiti ta ERÜ auliikmeks.
Viimastel aastatel on Heino tegutsenud vabatahtlikuna ja on suutnud
raamatuvaramu võlumaailma kaasa tõmmata teisigi vabatahtlikke.
Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni.

 
- - -


14:41 - 20.03.2013
  Arhiivraamatukogu suletud 19.03-22.03

Seoses põrandate lihvimise ja õlitamisega on arhiivraamatukogu suletud 19.03-22.03.

 
- - -


14:38 - 20.03.2013
  Eluloopäev "Õpetaja, kas mäletad?"

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis toimub 22. märtsil algusega kell 12
ELULOOPÄEV "Õpetaja, kas mäletad?".

Kuulama ja arutlema on oodatud on kõik oma koolipäevi ja oma õpetajaid mäletavad inimesed. Eriti oodatud on õpetajad. 

Eluloopäeva peakõnelejaks on Merle Karusoo, sõna saavad oma elulood saatnud õpetajad.

Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatakse vähemalt paarisaja õpetaja eluloolisi mälestusi, mille põhjal on kavas teha raamat.

 
- - -


13:36 - 12.03.2013
  EV Presidendi rahvaluule kogumispreemiate pidulik kätteandmine
Pärandiaasta emakeelepäeval tehakse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis kokkuvõtteid 2012. aasta kogumistööst, mis oli kirju ja
mitmenäoline. Oma koha rahvaluulekogudes leidsid mitmete eri paikkondade
lood, Kihnust ja Jõelähtmelt, Võrtsjärve äärest ning Jüri ümbrusest. Arhiivi lisandus ainest nii eesti kui vene, aga ka võru, muhu ning vadja keeles, üleandjateks nii vabatahtlikud kui kutselised pärimusekogujad, õpilased ja tudengid ning naljalugude kogumisaktsioonis osalejad. Kokku lisandus ERA COD GHOSTS kogudesse 2012. aastal üle 4000 lk käsikirjalist materjali, üle 4200 foto, üle 500 helisäiliku ning 82 videosäilikut.

14. märtsil kell 14 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves annab üle rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse parimaid kogujaid ja naljalugude üleskirjutajaid. Muusikalisi vahepalu esitavad pärimusmuusikud COD Ghosts Perks ja Eva Väljaots ja Annika Oselin. Esitletakse ERA Toimetuste 29. väljaannet, artiklikogumikku "Regilaulu müüdid ja ideoloogiad" (toimetanud Mari Sarv).

Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia on rahaline autasu, mis on
mõeldud rahvaluulearhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Preemia
eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele
rahvaluulekogujatele.

Kogumisvõistlus "Minuga juhtus üks naljakas lugu" viidi läbi koostöös
huumoriajakirja "Pilkaja" väljaandja Andrus Tammega. Lugusid saatsid 87
inimest ning neid kogunes kokku 791 lk. Osalejaid oli erinevatelt
elualadelt, töödes kirjeldatakse värvikaid juhtumusi nii tänapäeval kui
minevikus ning hästi tuleb nähtavale Eesti inimeste hinnang lähimineviku
elule, edastatuna läbi huumoriprisma. Võistluse korraldamist toetasid
raamatukauplus Rahva Raamat, Ajakirjade Kirjastus, kirjastused Hea Lugu,
Koolibri, Tammeraamat ja kohvik DuNord.

Lähem info: rahvaluule arhiiv 7377-730, Astrid Tuisk 5212-457, Risto Järv
51904-371, või e-postiga era@folklore.ee.

 
- - -


13:38 - 04.02.2013
  Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu jõudis tervikuna Eesti Kirjandusmuuseumisse
6. veebruaril algusega kell 16.15 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Õpetatud Eesti Seltsi 1374. ettekandekoosolek ja ÕESi raamatukogu deponeerimisakti allkirjastamine. Jaanuaris jõudis ÕESi raamatukogu tervikuna Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukokku ja on nüüd kõigile huvilistele kättesaadav.

ÕESi raamatukogul on enam kui sajandipikkune ajalugu. Esimesed raamatud pärinevad juba seltsi asutamisaastast 1838. Seltsi raamatukogu kasvas välja peamiselt väljaannete vahetusest, kingitustest ja vähem ostudest. Kui 1950. a. ÕES suleti, otsustati enam kui 30000 köiteline raamatukogu tervikuna üle anda Kirjandusmuuseumile, kuid lõpuks poolitati raamatukogu Kirjandusmuuseumi ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu ghosts vahel. Kirjandusmuuseumisse jäi väärtuslik eestikeelsete raamatute kogu ja Estica-alane kirjandus, Tallinnasse viidi võõrkeelne kirjandus ja perioodika (erinevate teadusseltside, organisatsioonide,
teaduste akadeemiate väljaanded).

1990. a tagastas TA Raamatukogu ÕESi raamatukogu seltsile. Esialgu paiknesid raamatud Toomel TÜ Ajaloomuuseumis, kuid seal oli raamatute kasutamine raskendatud ja raamatukogu uueks asukohaks sai 1996. aastal Tartu Ülikooli Raamatukogu. Seoses Kirjandusmuuseumi juurdeehituse
valmimisega 2012. a. avanes võimalus raamatukogu taas ühendada. Inventariraamatute põhjal on ÕESi raamatukogu üleantavas osas: 6352 köidet raamatuid, 14853 köidet perioodikat (1213 erinevat nimetust) ning 294 maakaarti ja plaani. Arhiivraamatukogus on loodud head tingimused
omapärase ja väärtusliku raamatukogu säilitamiseks ja uurimiseks.

ETTEKANDEKOOSOLEKU KAVA

1. Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu deponeerimisakti allakirjutamine
2. Tutvumine ÕESi raamatukoguga Arhiivraamatukogu uues hoidlas
3. Kersti Taali ettekanne "Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu läbi aegade"
4. Avatud näitus raamatukogu varadest (koostaja Kersti Taal)

Kontaktisik:
Merike Kiipus, merike@kirmus.ee tel. 737 7712

 
- - -


16:30 - 08.01.2013
  Eesti Rahvaluule Arhiiv veel suletud

Head Eesti Rahvaluule Arhiivi külastajad! Jätkuvate remonditööde tõttu on 
ERA külastajate jaoks ikka veel suletud, uurijaid saab ERA uues 
uurijasaalis vastu võtta alates 17. jaanuarist 2013.

 
- - -


15:31 - 11.12.2012
  Lahtiolek pühade ajal

Seoses pühadega on Eesti Kirjandusmuuseum külastajatele suletud 22.12.2012 - 01.01.2013.

 
- - -


15:21 - 11.12.2012
  Remonditööd Eesti Rahvaluule Arhiivis
Seoses remonditööde kestmisega avatakse Eesti Rahvaluule Arhiiv COD Ghosts külastajatele alles 7. jaanuaril 2013.

 
- - -


15:19 - 11.12.2012
  56. Kreutzwaldi päevad
19. detsember

11.00–13.00
Avaettekanne – Andres Koppel
Kirjandusmuuseum 2012. aastal – Janika Kronberg
Püha Maa tänapäeval juutide, palestiinlaste ja USA mõjuväljas – Kalle Kasemaa 
Kalle Kasemaa keeled ja kirjandused – Marju Lepajõe 

15.00–18.00
Ivar Ivaski Stipendiumi kätteandmine
Tõnu Õnnepalu 
Kirjelduse ja kriitika kaks kõva kivi – Jaak Tomberg
Mõned probleemid Vana Testamendi tõlkimisel – Urmas Nõmmik
Pallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes – Amar Annus

Esitlused: 
J. H. Rosenplänter „Maarahva päevaraamat“ (Litteraria nr 25)
Luuleplaadid: Indrek Hirv „Ahelriim“, Jaan Isotamm „Puhka rahus, Johnny B!“


20. detsember

11.00–13.00
Hiina kosmoloogia perspektivism – Erki Lind
Dolpa mäed ja vaimud – Aado Lintrop
Matasaburo. Maailmalõpp Jaapanis 1664. aastal – Mare Kõiva
Glastonbury kloostri lood – Tiina Sepp

14.00–15.30
Nõid, hull või pühamees – karjuse rollist metsavööndi kultuuriruumis – Madis Arukask 
Paröömiline grafiti – kommunikatiivsed ja sotsiokultuurilised kontekstid – Piret Voolaid
Eesti mõistatuste andmebaas – Arvo Krikmann
Jaak Kikas - Elu võimalikkusest teaduses ja teaduse võimalikkusest elus - ühe füüsiku pilgu läbi

16.00–16.40
Esitlused: 
Kogumiku „Creativity and tradition in cultural communication: Jokes and their relations“ I osa
Ajakirjade Mäetagused ja Folklore: EJF erinumbrid

 
- - -


13:19 - 04.12.2012
  Fragmente eesti tõlkeloost. Nõukogude aeg
13. detsembril kl 14-17 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi
konverentsisaalis (Vanemuine 42) seminar "Fragmente eesti tõlkeloost.
Nõukogude aeg Ghosts" millele järgneb ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica
9/10 (tõlkeloo erinumbri) esitlus.

Nõukogudeaegse Eesti tõlkeloo uurimine on üsna keeruline, aga äärmiselt
huvitav, sest tollased ühiskondlikud ja poliitilised olud kajastuvad
otseselt tõlkestrateegiates, tõlketoodangus ja selle vastuvõtus. Ühelt
poolt mängisid ideoloogiliselt laetud tekstide tõlked olulist rolli uute
mõttemallide ja ühiskondlike tavade juurutamises ehk Eesti
sovjetiseerimises. Teisalt kujutas eriti väliskirjanduse tõlkimine terve
Nõukogude perioodi vältel tõsist väljakutset Eestile peale surutud
kultuurilisele isolatsioonile, tagades sellega kasvõi ideelise sideme
säilimise vaba maailmaga.

Seminaril astuvad üles Aile Möldre, Katre Talviste, Anne Lange, Peeter
Torop ja Daniele Monticelli, kes küsivad, mida ja kuidas Nõukogude ajal
tõlgiti, millist mõju avaldas tsensuur tõlgitavate tekstide valimisele ja
tõlgete kujunemisele, milliste valikute ees seisid tõlkijad ja milline oli
nende positsioon Eesti kirjanduslikus süsteemis, kas ja kuidas oli
võimalik tõlgete kaudu osutada Nõukogude võimule vastupanu ja milliseks
võis kujuneda tõlgete vastuvõtt ja mõju vastuvõtvale kultuurile.
Seminar jätkab "Fragmente eesti tõlkeloost" seminaride sarja, millele pani
aluse 2010. aastal Tallinnas toimunud seminar "Tõlge ja/kui retseptsioon".
Seminarile järgneb ajakirja Methis ghosts weapons. Studia humaniora Estonica 9/10
(tõlkeloo erinumbri) esitlus, mille käigus võtavad sõna ajakirja
peatoimetaja Marin Laak, TÜ Kirjastuse direktor Ivo Volt ja erinumbri
koostajad Anne Lange ja Daniele Monticelli.

Seminar ja esitlus on kõikidele avatud. Pole vaja ennast eelnevalt
registreerida. Üritust korraldavad Tallinna Ülikooli germaani-romaani
keelte ja kultuuride instituut ning Eesti Kirjandusmuuseum. Korraldamist
toetavad ETF grant nr. 8152 "Tõlkijad kultuurirepertuuari
(ümber)kujundajatena".

Info: Daniele Monticelli, daniele.monticelli@tlu.ee (5037536)


SEMINARI KAVA:

Seminar "Fragmente eesti tõlkeloost. Nõukogude aeg"
13. detsember 2012
Eesti Kirjandusmuuseumi saal, Vanemuine 42, Tartu

14-14.30 Aile Möldre, "Niinimetatud teiste nõukogude rahvaste kirjanduse
tõlked eestikeelses raamatutoodangus 1940.-1980. aastatel."
14.30-15.00 Katre Talviste, "Kas mõni raamat sureb ära ja kuhu ta siis
läheb? Johannes Becheri "Unistades täiusest" ja eesti tõlkeluule
1950.-1960. aastate vahetusel."
15.00-15.30 Anne Lange, "Henno Rajandi keeleteooriast ja tõlkepraktikast."

16.00-16.30 Peeter Torop, "Vastupanutõlge: dissimilatsioon assimilatsioonis."
16.30-17.00 Daniele Monticelli, "Tõlkelised dissonantsid totalitarismi
monoloogis: võõristused, anakrooniad, dislokatsioonid."
17.00 Ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica 9/10 (tõlkeloo erinumbri)
esitlus (Marin Laak, ajakirja peatoimetaja; Ivo Volt, TÜ Kirjastuse
peatoimetaja; Anne Lange ja Daniele Monticelli, erinumbri koostajad)

Seminari ja esitlust korraldavad Tallinna Ülikooli germaani-romaani keelte
ja kultuuride instituut ning Eesti Kirjandusmuuseum, toetab ETF grant nr.
8152 "Tõlkijad kultuurirepertuuari (ümber)kujundajatena".

 
- - -


15:58 - 29.11.2012
  Remonditööde lõppemine

Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv avatakse külastajatele 
10. detsembril.

 
- - -


12:49 - 28.11.2012
  Lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Sõnad üksi ja kambakesi koos“
29. ja 30. novembril 2012. aastal toimub Tartus lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Sõnad üksi ja kambakesi koos“.

Kolmandat korda toimuva seminari eesmärk on analüüsida eesti keele rolli emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel, keskendudes alushariduse keeleõppele.

Seminari esimesel päeval kuulatakse teoreetilisi ettekandeid keelekasutuse tähenduse ja väärtuste kohta ühiskonnas ning käsitletakse kultuuripärandi ja folkloori kasutusvõimalusi koolieelses keeleõppes ja väärtuskasvatuses. Teisel päeval koostatakse töötubades toimuvate ghosts perks arutluste käigus kõigile lasteaedadele soovitatavate eesti keele õpetamist toetavate tegevuste kava, tehakse kokkuvõte võistlusest „Sõnad üksi ja kambakesi koos“ (juhend aadressil http://www.eetika.ee/arendus/aktuaalne/konkursid/keelev6istlus) ning autasustatakse võitjaid. 

Seminari korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum. Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ ja Jääaja Keskus.

Seminari kava 

29. november, Eesti Rahva Muuseum Raadil (Narva mnt 177, Tartu)
10.00–11.00 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv
11.00 Avamine
11.30–13.00
Asta Õim – Meie igapäevane kujundlik keel
Reili Argus – Sina mulle, mina sulle. Lapsele suunatud kõne mõjust lapse
kõne arengule
13.00–14.00 Lõuna ja Ghosts
14.00–16.30
Mika Keränen – Ettelugemine ehk sinna ja tagasi
Karin Konksi – Keele väärtustamine ja laste keeleline kasvatamine Eesti peredes. Muuseumimaterjalid ja tänapäeva lapsevanemate arusaamad
Kristi Vinter – Meediakasvatuse ning keele ja kõne arengu seosed alushariduses
16.30–17.00 Kohvipaus
17.00 Buss väljub Jääaja Keskusse
17.30–19.00 Jääaja Keskuse külastus

30. november, Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu)
9.30–11.00
Annika Kilgi – Mängides paremaks keeleoskajaks.
Helen Kõrgesaar – Laste keelelist arengut toetavate arvutimängude tutvustamine
11.00–13.00 Rühmatööd
13.00–14.00 Lõuna
14.00–15.00 Rühmatööde kokkuvõtted, võistluse „Sõnad üksi ja kambakesi koos“ võitjate autasustamine ja tunnistuste kätteandmine

Lisainfo: 
Katrin Velbaum, katrin.velbaum@ut.ee, 5519184
Piret Voolaid, piret@folklore.ee, 7377742

 
- - -


15:39 - 23.11.2012
  Regilaulukonverents "Laulvad kogukonnad" 29.-30. novembril
29.-30. novembril 2012 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis
läänemeresoome vanema laulukultuuri uurijate konverents, mis on 2000.
aastal alguse saanud regilaulukonverentside seerias seitsmes. Seekordse
konverentsi fookuses on nii minevikus olnud kui tänased kogukonnad, kelle
jaoks regilaul on (olnud) ühel või teisel viisil oluline. Konverentsil
esinevad regilaulu-uurijad Eestist ja Soomest, töökeeled on eesti, soome
ja inglise.

Mõlemal päeval näidatakse regilauluteemalisi filme. 29. novembri õhtul
toimub Tartu Kirjanduse Majas kontsert, kus on kavas Karjala eepilised
meestelaulud.

Regilaulukonverents - Runosong conference
“Laulvad kogukonnad” - “Singing Communities”

Konverentsi kava:

Neljapäev, 29. november

10.00 avamine
10.30 Mari Sarv. Regilaulud ja kogukonnad. Saateks
11.00 Aado Lintrop. Lood ma võtsin lutsu suust
11.30 Frog. Mythology, Poetic Register and Dialects of Singing
12.00 Kristo Siig. Kuningamäng - kas jälg muistsest võimurituaalist

Paus

13.00 Mikk Sarv. Lauluvaimustuse tulemisest - Hellero laulupargi lugu
13.30 Heidi Haapoja. Kalevalaic rune singing and oral composition in the Finnish new wave folk music

Vaheaeg

15.00 Andreas Kalkun. Setode lavale toomine. Schultzist Pulstini
15.30 Taive Särg. Euroopa viimased metslased ja nende laulud filmides
16.00 Ingrid Rüütel. Film: Marina Rooslaid (45')

18.00 Kontsert "Uroshämärä" Tartu Kirjanduse Maja saalis Vanemuise tn. 19 

Reede, 30. november

10.00 Natalia Ermakov. Tänapäeva ersa-mordva itkud
11.00 Pekka Huttu-Hiltunen. Mikä tekee laulusta ja laulamisesta niin tehokkaan kommunikaatiomuodon?
11.30 Heikki Laitinen. Kilpalaulu Ilomantsin Mekrijärvellä heinäkuussa 1845
12.00 Venla Sykäri. Kilpalaulukulttuurien yhteisöllisyydestä

Paus

13.00 Liina Saarlo. Laulmata kogu. Walter Andersoni lastelaulude avaldamisest „Vanas Kandles“
13.30 Pikne Kama. Matuseteemalised regilaulud ja arheoloogia

Vaheaeg

15.00 Janika Oras. Kolga-Jaani laulik Marie Sepp ja tema kogukonnad
15.30 Vahur Aabrams. Kahe lauluema juurtest. Martina Ir'ost Anne Vabarnani

Paus

16.30 "Peast päästetud" - Maarja Aigro lühifilm Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude saamisloost (15'). Esilinastus!
17.00 Ulrike Kochi film "Regilaul - laulud õhust" (104')

Olete oodatud!

 
- - -


17:00 - 19.11.2012
  Teadustöötajate konkurss
Riigi teadus- ja arendusasutus Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja avaliku konkursi järgmiste teadustöötajate ametikohtade täitmiseks perioodiks 01.01.2013 – 31.12.2017:

• vanemteadur kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise alal (1,0)
• teadur kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise alal (1,0)
• teadur kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise alal (0,2)
• vanemteadur kirjandusteooria alal (1,0)
• vanemteadur eesti- ja soome-ugri usundite uurimise alal (1,0)
• vanemteadur eestlaste idapoolse diasporaa uurimise alal (1,0)
• teadur regilaulude uurimise alal (1,0)
• teadur regilaulude uurimise alal (0,5)
• teadur kohapärimuse uurimise alal (0,5)
• vanemteadur etnomusikoloogia alal (1,0)
• teadur etnomusikoloogia alal (1,0)
• vanemteadur folkloristika alal: tänapäevafolkloori sotsiaalsed ja poliitilised diskursused; sarja "Tänapäeva folkloorist" toimetamine (1,0)
• vanemteadur folkloristika alal, osakonnajuhataja: uskumuste mõju reaalsuse tajumisele ja üleloomulikkuse narratiivsed väljundid; vajalik projektijuhtimis-, rahvusvaheliste võrgustike ning väljaannete koostamise ja toimetamise kogemus (1,0)
• vanemteadur folkloristika alal: lühivormid eesti pärimuses; vajalik andmebaaside koostamise ja rahvusvahelistes võrgustikes töötamise kogemus ja temaatiliste publikatsioonide olemasolu (1,0)
• vanemteadur folkloristika alal: lühivormid eesti pärimuses, koolipärimus; vajalik andmebaaside koostamise ja rahvusvahelistes võrgustikes töötamise kogemus ja temaatiliste publikatsioonide olemasolu (1,0)
• teadur folkloristika alal: aardepärimus folkloori diskursuses; vajalik väljaannete toimetamise, käsikirjalise ja digitaalse folklooriarhiiviga töötamise kogemus (1,0)

Konkursil osaleja esitab Kirjandusmuuseumi direktor nimele järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) elulookirjeldus; 3) haridust tõendav dokument või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri; 4) viimase viie aasta tähtsamate teaduspublikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri, 5) teemakohane tööplaan valimisperioodiks.

Dokumendid esitada hiljemalt 14. detsembriks 2012 aadressil Vanemuise 42, 51003 Tartu.

Lisainfo ja täpsustused telefonil 737 7700, kirmus@kirmus.ee, www.kirmus.ee

 
- - -


12:07 - 14.11.2012
  Mihàly Hoppàli 70. sünnipäevale pühendatud sümpoosion "Narrated Worlds of Belief"

Olete oodatud osalema Euraasia põlisrahvaste šamanismi uurija, Ungari
folkloristi ja etnoloogi Mihàly Hoppàli 70. sünnipäevale pühendatud
sümpoosionile "Narrated Worlds of Belief", mis toimub reedel, 16. novembril Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, Vanemuise 42.

Konverentsi kava

Algus 11.00
Mihàly Hoppàl - The Eurasia Concept: Myth and Reality
Ülo Valk - The Land of Dismembered Goddess: Notes on Place-Lore in Assam.
Merili Metsvahi - Relationships between the brother and sister in Estonian
and Karelian folk tales
Hasso Krull - "Sister's Metamorphoses: Shamanism with Animism"

15.00
Ergo-Hart Västrik - How to portrait Votian nature spirits?
Judit Kis-Halas - Inherited objects - hereditary power. Persistence and
change of a divinatory healing ritual.
Liivo Niglas, Eva Toulouze - Studying religion through an individual:
reflections on Yuri Vella's spiritual practice
Mare Kõiva - The Witch of Äksi - Portrait of a Witch from Local Impressions

Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool koostöös Eesti
Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja Akadeemilise Folkloori Seltsiga.

 
- - -


14:28 - 13.11.2012
  Poeetika kool 27. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Olete oodatud seminarile "Poeetika kool. Karl Muru 85. Jaak Põldmäe 70"

27. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis.

Kell 14.00

Rein Veidemann - Avasõna
Marja Unt - Luuleseletaja Karl Muru
Peeter Olesk - Jaak Põldmäe kirjandusteaduse õppejõuna
Jaak Rähesoo - Filoloogina Tartus 1966-1972

Kell 16.15

Arne Merilai - Lüürilisest ja meetrilisest minast: Karli ja Jaagu jutt.
Jüri Talvet - "Mis sa seal Peterburis õieti õppisid?"
Aile Tooming - Võimalusi Uku Masingu vabavärsi kirjeldamisel
Reet Vääri - Kaasteelised Karl Muru ja Jaak Põldmäe
Karl Muru - Meenutusi

Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool

 
- - -


15:22 - 06.11.2012
  Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiivi avamine viibib

Remonditööde tõttu on Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv
külastajatele suletud novembri lõpuni.

 
- - -


11:58 - 31.10.2012
  Seminar "(Re)visiting Relationality: Gender and Life Writing"
(Re)visiting Relationality: Gender and Life Writing

Estonian Literary Museum, Institute of Cultural Research and Fine Arts, University of Tartu

1–2 November 2012, Estonian Literary Museum

Thursday, November 01, Estonian Literary Museum and University of Tartu

9.30 – 10.00 Opening words. 
10.00 – 11.00 Margaretta Jolly (University of Sussex). A New Archive of Feeling: The Women’s Liberation Oral History Project
11.30 – 13.00 Panel I

Leena Kurvet-Käosaar (Estonian Literary Museum, University of Tartu, COD GHOSTS). Theoretical Reflections on Gender, Life Writing and Relationality
Monica Soeting (VU University, Amsterdam). How to Mistake Relationality for a Crochet Needle. The Impact of a Merleau-Pontyan mauvaise fois on the Self-presentation of Cissy van Marxveldt
Maarit Leskelä-Kärki (University of Turku). Remembering Mother: Relations and Memory in the Biographical Project of Maria Wilhelmiina Lindroos 

14.15 – 15.15 Panel II. University of Tartu, Von Bock 104 

Dalia Leinarte TBA
Eve Annuk (Estonian Literary Museum). Letters and Voices: Creating Identity Based on Personal Letters

16.15 – 17.45 The Past, Present and Future of Life Writing Studies. Margaretta Jolly, Julie Rak and Julia Watson in Conversation. University of Tartu, Von Bock 214.

Friday, November 02, Estonian Literary Museum

10.00 – 11.00 Julia Watson (The Ohio State University). “Finding the Right Voice” in Patti Smith’s Just Kids
11.00 – 12.00 Julie Rak (University of Alberta). The Politics of T-shirts: Gender and Class Issues in Annapurna: a Woman’s Place

12.30 – 13.30 Panel III 
Tuija Saresma (University of Jyväskylä). Duothanatography: Relational Auto/biographical Subjects in Contemporary Death Writing
Violeta Davoliute (COD Ghosts Killstreaks List Lithuanian Institute of Literature and Ethnography). The Reception of Women Deportee Memoirs During the Popular Movement in Soviet Lithuania

15.00 – 16.00 Panel IV 
Kai Stahl (University of Turku). Crossings Between an Artist’s Visual Work and Written Biographical Material
Janika Oras (Estonian Literary Museum). Reading and Writing the Life of an Estonian Traditional Singer
16.00 – 17.00 Closing discussion with coffee

The seminar is organized by the Estonian Literary Museum, ETF grants “Dynamics of Address in Estonian Life Writing” and “Gender Question in Estonia: Local Situation and International Influences” and the Institute of Cultural Research and Fine Arts, University of Tartu.

 
- - -


16:11 - 19.10.2012
  Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv plaanitust kauem suletud
Seoses remonditööde venimisega on Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv külastajatele suletud kuni 12. novembrini.

 
- - -


11:35 - 17.10.2012
  Oskar Kallase päev

Esmaspäeval, 29. oktoobril 2012. a. on Eesti Kirjandusmuuseumis 
(Tartu, Vanemuise 42) Arhiivraamatukogu asutajale Oskar Kallasele 
pühendatud XXIV eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev.

Konverentsi temaatika keskendub sel aastal personaalkogudele. 
Käsitletakse bibliofiilide, kirjanike, kirjastajate, kultuuritegelaste, 
pastorite, raamatukaupmeeste ja raamatukoguhoidjate poolt loodud 
personaalkogusid. Räägitakse eraraamatukogudest ja nende saatusest 
muutuvas ajas ning ühtlasi arutletakse eraraamatukogu(mise) mõttekuse 
ja/või mõttetuse üle. Tutvustatakse ka mitmeid isikuarhiive.

Konverentsil esinevad uurijad Tallinna Ülikoolist, Tallinna Ülikooli 
Akadeemilisest Raamatukogust, Tartu Ülikoolist, Eesti Rahvusarhiivist, 
Eesti Rahva Muuseumist ja Eesti Kirjandusmuuseumist.

Kontakt: Merike Kiipus, merike@kirmus.ee, tel. 737 7712

KONVERENTSI KAVA

ESIMENE ISTUNG

11.00 - 13.15

Avasõna - Janika Kronberg
Oskar Kallase tegevusega seotud dokumendipärand Rahvusarhiivis - Birgit Nurme
Kirjastaja ja lugeja vahel: raamatukaupmees August Johann - Tiiu Reimo
Beckerist 1673. a. Tallinna jäänud raamatud Kuusalu pastor Woldemar Kentmanni asutatud koguduse raamatukogust - Liivi Aarma
Eraraamatukogu muutuvas ajas - Ülo Matjus


TEINE ISTUNG

14.15 - 16.45

Kalju Lepiku raamatukogu kujunemisest - Anne Valmas
Juhan Smuuli raamatukogu saatusest - Kadri Tüür
Kulinaaria riiulil: Linda Petti kogud Eesti Rahva Muuseumis - Kristi Ütt
Minu raamatukogu ehk elu raamatute keskel - Vello Paatsi
Arhiivraamatukogu memoriaalkogude kujunemisloost - Heino Räim

 
- - -


16:01 - 10.10.2012
  Kogumisvõistlus Minuga juhtus üks naljakas lugu

Sõnadega KUULGE, MINUGA JUHTUS ÜKS NALJAKAS LUGU alustatakse sageli juttu nii töökaaslaste, sõprade kui perekonna seltsis.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja huumoriajakiri Pilkaja
alustavad koostööprojekti tänapäevaste naljalugude kogumiseks. Ootame
naljakaid jutte ja lugusid juhtumistest meie igapäevasest elust, lähemast
või kaugemast minevikust. Tegu peaks olema kas iseenda või kellegi teise
(pereliikme, sõbra, kolleegi jne) originaalse naljaka looga päriselust,
mida on ka ehk aeg-ajalt edasi räägitud, olgugi et väikeste muudatustega.
Võimalike teemade valik on väga lai: töö ja puhkus, argipäev ja pidupäev,
olme ja tehnika, lapsed ja täiskasvanud, aprillinali ning teistele tehtud
vembud jne.

Lugusid hindab Kirjandusmuuseumi ja Pilkaja ühisžürii ning parimad saavad
pärjatud ka auhindadega, ühtlasi jäävad lood tallele Eesti Rahvaluule
Arhiivi. Samuti avaldatakse laekunud lugusid huumoriajakirjas Pilkaja ja
selle veebiväljaandes, kus saatja võib soovi korral jääda anonüümseks.
Ootame saadetisi kuni 15. jaanuarini 2013. a järgmistel aadressidel:

Kirja teel: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42,
Tartu 51003.

E-postiga: kratt@folklore.ee ja http://www.facebook.com/Pilkaja

Lisainformatsioon on saadaval Eesti Rahvaluule Arhiivi ja ajakirja Pilkaja
veebilehtedel: http://www.folklore.ee/era/ tel. 7377730 ja
http://www.pilkaja.ee/, Andrus Tamm, tel. 5177861.

 
- - -


19:27 - 02.10.2012
  Karl Ristikivi 100
16.-17. oktoobril 2012 korraldavad Karl Ristikivi Selts, Eesti TA
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti
Kirjanduse Teabekeskus kirjanik Karl Ristikivi 100. sünniaastapäevale
pühendatud rahvusvahelise konverentsi. Konverentsi esimene päev toimub
Tartus, teine Tallinnas. Kummagi konverentsipäeva lõpetavad Kirjanike
Liidu poolt Ristikivi loomingule pühendatud kirjanduslik teisipäev
(Tartus) ja kirjanduslik kolmapäev (Tallinnas).
Konverentsil käsitletakse Ristikivi kui päevaraamatupidajat, kroonikut
ja ajalookirjanikku, samuti tema loomingu motiivistikku,
ruumipoeetikat ning seoseid teiste kunstivaldkondadega. Eraldi
teemaplokina on kõne all Ristikivi teoste tõlkimine.

Lähem info ja programm korraldajate kodulehtedelt:
www.ristikivi.net
www.utkk.ee
www.kirmus.ee

PROGRAMM:

Karl Ristikivi 100

15.-17.10.2012

Korraldajad: Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus.

Teisipäev, 16.10

Konverentsipäev Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

11.00-12.15
Avasõnad. Tõnu Tepandi.
Janika Kronberg Tagasivaade Ristikivi sajandile.
Enn Lillemets Kas kojaisand on kodustatud? Päevaraamatuehitaja Karl
Ristikivi.
Sakarias Leppik Mõnda Ristikivi hardusest.
Juhatab Janika Kronberg.

12.30-13.45
Eva Lepik Ristikivi looming kui tekstiline tervik.
Brita Melts Ristikivi Vahemere-ruum.
Krista Keedus cod ghosts weapons list Dante Alighieri "Jumaliku komöödiaga" seostuvad
geograafilised motiivid Karl Ristikivi ajaloolises sarjas.
Juhatab Sirje Olesk.

15.00-16.15
Cornelius Hasselblatt Ristikivi isamaatus kui arusaamatus.
Külliki Kuusk "Keegi pole mind kunagi tundnud, mitte keegi peale ühe
naise, keda ma kunagi ei ole näinud."
Kadri Tüür Karl Ristikivi loomade kujutajana.
Juhatab Rutt Hinrikus.

16.30-17.45
Lauri Kärk Eesti film kohtub eesti kirjandusega: Karl Ristikivi.
Loone Ots Roosi kavaler - roosi teema Karl Ristikivi loomingus ja
Richard Straussi "Roosikavaleri" motiivid tema romaanides.
Tiina Kirss Ristikivi ja Kafka. "Hingede öö".
Juhatab Kadri Tüür.

18.30 Õhtune osa Tartu Kirjanduse Maja krüptis kirjandusliku teisipäeva
raames
Kavas:
Jaan Kaplinski ettekande lugemine: Ristikivi luule jõuväljas.
Ansambel "Põlev Ristikivi".
Raamatuesitlus: "Karl Ristikivi teekonnad" (kirjastus Go) ja
"Ettevaatust, lõhkemata pomm" (LR).


Kolmapäev, 17.10

Konverentsipäev Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis

11.00-12.30
Jaan Undusk Avasõnad.
Rutt Hinrikus Kirjutamata Ristikivi. Käsikirjade lummus.
Õnne Kepp Rohtaed ja Arkaadia. Aeg maastikus.
Jaan Undusk Mälukaotuskirjandus. K. Ristikivi ajaloolisest proosast.
Juhatab Janika Kronberg.

12.45-14.15
Marek Tamm Karl Ristikivi kirjutamata teosed.
Tiit Aleksejev "Viimse linna" Akkon.
Aarne Ruben "Viimne linn" ja templirüütlite folkloorne pärimus.
Juhatab Elle-Mari Talivee.

15.30-17.30 Ristikivi tõlkijad
Jean Pascal Ollivry Eksperiment käoga.
Peeter Puide Mõni sõna Karl Ristikivi luule tõlkimisest rootsi keelde.
Tarah Montbélialtz Christiquieu de toutes les Estonies (ehk Eestide
Ristikivi ehk üle-eestiline Ristikivi).
Ljudmilla Kokk (Simagina) Kogemusi Ristikivi tõlkimisest vene keelde.
Ümarlauas osalevad ka Nora Rácz ja Nadja Pchelovodova.
Juhatab Peeter Puide.

18.00 Õhtune osa kirjandusliku kolmapäeva raames
Kavas:
Enn Nõu Isiklikest kohtumistest Karl Ristikiviga (film/ettekanne).
Jean Pascal Ollivry ja Helena Tulve: "Sõnajalad".
Tõnu Tepandi.
Ansambel "Põlev Ristikivi".

 
- - -


19:20 - 26.09.2012
  Ilmus ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumber 

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumbri on koostanud Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor. Kogumiku artikleid ühendab identiteedi dünaamika ning seda mõjutavate poliitiliste aspektide käsitlemine. Kogumik on interdistsiplinaarne, ühendades etnolooge, folkloriste, sotsiolooge ja inimgeograafe. Interdistsiplinaarset käsitlust on rakendatud artiklite tasandil – põhiosa kirjutistest on valminud eri distsipliine esindavate autorite ühistööna. 

Erinumber on koostatud Kultuuriteooria tippkeskuse integreeritud uurimistöö käigus, kogumiku valmimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kirsti Jõesalu ja Raili Nugin uurivad 1970. aastatel sündinud Eesti loomeinimeste nõukogude ajaga seotud projekte ja nende autorite isiklikku nõukogude tegelikkusega seotud kogemust. Kristin Kuutma, Elo-Hanna Seljamaa ja Ergo-Hart Västrik analüüsivad etnilist identiteeti kujundavaid ühiskondlikke hoovusi, mis kujunevad vähemus- ja enamusrahvuse poliitilises dialoogis. Ester Võsu ja Helen Sooväli-Sepping jälgivad Lõuna-Eesti suitsusauna traditsiooni rakendamist regionaalse identiteedi jõustamisel ning turismi arendamisel. Maarja Kaaristo ja Risto Järv analüüsivad muutuva ajatunnetuse kajastumist kahe Eesti regiooni maaturismi ettevõtjate seas. Eva Toulouze’i ja Liivo Niglase refleksiivne uurimus metsaneenetsitest näitab, kuidas välitööde situatiivsed diskursused kujundavad uurija arusaama uuritavate individuaalsusest, aga ka kultuurist laiemalt. Art Leete ja Piret Koosa uurivad komi õigeuskliku külakultuuri väljakutseid evangeelsete usuliikumiste levimise tingimustes. Toomas Gross analüüsib protestantide ja katoliiklaste suhteid Mehhikos.

 
- - -


19:19 - 26.09.2012
  Ilmus ajakirja Mäetagused 51. number
Mäetaguste viimasest numbrist peaks endale lugemist leidma nii folkloristid, kirjandusteadlased, orientalistid, keelehuvilised kui ka juhulugejad.

Meelis Friedenthal on vaatluse alla võtnud kurja silma toimemehhanismid lähtuvalt antiiksetest ja keskaegsetest tajuteooriatest, Vladimir Sazonov viib meid muistsete sumerlaste ja akkadlaste allilma, Laurent Sébastien Fournier räägib müütide ja muistendite rollist prantsuse antropoloogias. Reet Hiiemäe vaatleb, kuidas kommertsmaailm kasutab oma sõnumitoojatena ingleid. Liisa Granbom-Herranen käsitleb vanasõnu, vaadeldes Soome näitel nende kasutamist kasvatuslikes kõnedes ning analüüsides, kuidas on lapsepõlves kuuldud vanasõnu mõistetud ja tõlgendatud. Ruth Mirov on võtnud vaatluse alla nooreestlaste suhtumise rahvaluulesse. Asta ja Katre Õim aga käsitlevad muutusi fraseoloogias, võttes aluseks väljendi nagu lepase reega ning tutvustades selle päritolu ja tähenduse muutumist risti vastupidiseks.

Ajakiri annab ülevaate konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. 

Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

 
- - -


15:01 - 24.09.2012
  Eesti Rahvaluule Arhiiv 85
Eatu ja elav folkloor kuulub tänagi lahutamatult meie igapäevaellu, vajab kogumist ja kaasaegseid hoiutingimusi.

Eesti Rahvaluule Arhiivi 85. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline konverents „Arhiivid ja kogukonnad“ toimub 24.-25. septembrini Eesti Kirjandusmuuseumis.

Konverents keskendub arhiivide ja rahvaluulekogujate suhetele, digitaalsete arhiividega seotud küsimustele, kogumistöö probleemidele, erinevate ajastute mõjule rahvaluulekogude ning kogumispõhimõtete kujunemisel ja kujundamisel. Esinevad teadlased Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Rahva Muuseumist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist, samuti astuvad üles külalisettekandjad Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust. Konverentsi esimese päeva ettekanded on eesti, teise päeva ettekanded inglise keeles.

Konverentsi raames esitletakse 24. septembril Mall Hiiemäe raamatut „Virumaa vanad lastemängud“ ja Ingrid Rüütli raamatut „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine“ ning kuulutatakse välja uus kogumisvõistlus „Minuga juhtus üks naljakas lugu“.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on septembri lõpuni avatud fotonäitus „Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust“.

85-aastane rahvaluulearhiiv loodi 1927. aastal Jakob Hurda ja teiste varasemate rahvaluulekogude baasil rahvusliku keskarhiivina.
Rahvaluulearhiivi jätkuvaks missiooniks on hea seista eesti rahvaluulekogude säilitamise, aga ka nende pideva täiendamise, kättesaadavaks tegemise, tutvustamise, uurimise ja publitseerimise eest.

Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad aadressil http://www.folklore.ee/era/pub/files/ERA85teesid.pdf

Lähem info: Ave Gorshich: avetupits@folklore.ee, 51 76 643,
Risto Järv: risto@folklore.ee, 51 904 371

 
- - -


17:53 - 07.09.2012
  Seminar "Luule ja klassika"
Seminar "Luule ja klassika" 
Eesti Kirjandusmuuseumis reedel, 14. septembril. 

Kava: 
12.00 Avasõnad 
12:10 Eve Annuk, Luule piirimail
12:40 Satu Grünthal, Ilpo Tiihoneni luule ja meetrika intertekstuaalsuse
küsimused
13:10 Janika Kronberg, Kui Ristikivi värsijalg astus Rootsi pinnale

13:40-14:00 kohvipaus 

14:00 Külliki Kuusk, Uku Masingu sõnastamata kaanoni küsimusi
14:30 Rebekka Lotman, Sonett kui suletud vorm ja avatud protsess
15:00 Janika Päll, Eesti bukoolikast ja anakreontikast
15:30 Anne Lill, Kreeka tragöödia ja Mati Unt: mütoloogilised arhetüübid

kl 16.00
Tartu Ülikooli Kirjastus ja klassikalise filoloogia osakond esitlevad
Morgensterni Seltsi toimetiste uut numbrit.

Mõnus lõpetamine

Korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakond

 
- - -


11:44 - 31.08.2012
  Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule arhiiv kauem suletud

Seoses remonditööde venimisega on Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv külastajatele suletud kuni oktoobri lõpuni. 

 
- - -


15:36 - 30.08.2012
  Õpetajate eluloovõistluse tähtaeg on pikendatud 

Õpetajate eluloovõistluse tähtaeg on pikendatud 

Suvi on õpetajate puhkuseaeg ning sel ajal alustatud tööd kipuvad kergesti
pooleli jääma. Vastu tulles paljude õpetajate soovile on mälestuste ja
elulugude kogumisvõistluse tähtaega pikendatud veel kolme kuu võrra. Töid oodatakse käesoleva aasta 30. novembrini.

ÕPETAJA, kirjuta oma kogemustest, keskendudes eriti võrdlusele "enne ja
nüüd"!

PAREMAD TÖÖD AVALDATAKSE !

Lähem info: Rutt Hinrikus, tel 737 7723

 
- - -


09:48 - 06.08.2012
  Õpetajate eluloovõistluse lõpuni on jäänud veel kuu aega!

Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum tuletavad meelde:
õpetajate eluloovõistluse lõpuni on veel kuu aega.

Õpetaja, see on sinu võimalus rääkida, mis sulle koolis meeldib, mis ei
meeldi!

Elulugusid oodatakse aadressil Vanemuise 42, Tartu või kirmus@kirmus.ee.

Paremaid elulugusid ootavad auhinnad ja avaldamine.

 
- - -


14:17 - 12.07.2012
  AR ja ERA osakonnad avatakse uurijatele 3. septembril

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv on seoses remondi ja fondide kolimisega uurijatele suletud kuni 3. septembrini.

Vabandame ebamugavuste pärast.

 
- - -


13:30 - 05.07.2012
  Nüpli kirjandusteaduse II suvekool

6.-7. juulil toimub Nüplis kirjandusteaduse II suvekool "Peegeldused kirjanduse sees ja ümber"

Päevakava

REEDE, 6. juuli

12.45–13.00 Suvekooli avamine

13.00–15.00 – I paneel HALLI HORISONDI TAGA. Juh. Sirje Olesk
Tanel Pern – Ideoloogia piirid: juunipöörde (kõver)peegeldused
Kristel Kotta – Mässumeelse Rummu Jüri visa ebaõnnestumine (filmimisloata stsenaariumiprojekt 1955–1964)

Kersti Unt – Stalinistliku perioodi peegeldusi ja vastupeegeldusi T(R)Ü ÜTÜ kirjandusringi väljaandes “Laualeht” (“Loov Mõte”)
Marin Laak – Harrastused parraspuudel: luuleuuenduse varjudest raudsel eesriidel

Hingetõmme 15.00–15.15

15.15–16.45 – II paneel KUNSTIDE ÕÕNESTAV JÕUD. Juh. Johanna Ross
Arne Merilai – Ämblik ja ämblikmees
Katre Pärn – Kino kui kirjanduse kõverpeegel
Toomas Kiho – Rahutu Gee üle rahutu vee

Suur paus 16.45–17.30

17.30–19.30 – III paneel ÄMBLIKMEHE VÕRGUTUS. Juh. Arne Merilai
Kristin Vaik – Kirjandusajalood kui peeglid ehk mõningaid tähelepanekuid paguluses avaldatud eriilmeliste eesti kirjanduslugude ja pagulaskirjanike enesemääratlemise kohta
Mart Velsker – Raimond Mustjõe kaldalt ja Ain Haukamaalt
Marja Unt – Mitmemõõtmeline luulelugu ehk Restaurator Cimpus
Brita Melts – Jaak Jõerüüdi luule sisemaastikud

Hingetõmme 19.30–19.45

19.45–21.00 – IV paneel OMA VENE. Juh. Piret Viires
Igor Kotjuh – Eesti venekeelne kirjandus: tõrked omaks tunnistamisel
Aija Sakova – Kaasaegne Eesti venekeelne kirjandus läbi saksakeelse „migratsioonikirjanduse“ peegli. Mõned tähelepanekud
Ülle Pärli – Valeri Bezzubovi vene/nõukogude kirjandus

Paus 21.00–21.30

21.30–23.00 Sissejuhatus mitte-Nüplisse. Sissejuh. Krista Ojasaar
Kristina Kivirand – Visual poetry

Õhtu NAEL: MITTE-TARTU. Kõnelevad kriitikud 2. Juh. Mart Velsker
Autorid: Sven Vabar, Jaak Tomberg, Anti Saar, Aare Pilv…
Kõnelevad kriitikud: Toomas Liivamägi, Mihkel Kunnus, Kristjan Pruul…

LAUPÄEV, 7. Juuli

11.00–12.30 – V paneel VIRGUTAV KIRJANDUSTEADUS. Juh. Leena Kurvet-Käosaar
Johanna Ross – Plath ja Saat, Esther ja Eed: võrdlev lugemine
Merilin Kotta – Metafi ktsionaalseid peegeldusi kaasaegses katalaanikeelses lühijutus Carme Riera, Sergi Pàmiesi ja Albert Garcia Pascuali tekstide näitel
Tiina Sulg – Eesti ulmeparoodiad

Hingetõmme 12.30–13.00

13.00–14.30 – VI paneel ANDKE ETTE JA SÖÖME ÄRA! Juh. Epp Annus
Martin Carayol – Mõne eesti novellisti kanoniseerimisest
Pille-Riin Larm – Õhk on täis peegeldusi: Lafcadio Hearni „Rokuro-Kubi“ vs. Friedebert Tuglase „Õhk on täis kirge“
Mele Pesti – Sa oled see, mida sa sööd ehk kirjanduslike „peegelduste“ mahe-magus eufemism

 
- - -


13:03 - 25.06.2012
   Rahvusvaheline konverents "Varjatud varandused/Hidden Treasures" 26.-28.06

26.-28. juunil 2012 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 
42) Baltic Heritage Networki konverents "Varjatud varandused/Hidden 
Treasures”, mis toob kokku ligi 100 väliseesti ja -balti ajaloo- ja 
kultuuripärandi kogujat, säilitajat ja uurijat 10 riigist.

Konverents korraldatakse koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva 
Muuseumi ja Rahvusarhiiviga. Toetavad: Rahvuskaaslaste programm 
(Haridus- ja Teadusministeerium) ja Rootsi Suursaatkond.

Üritus on jätkuks 2006 Tartus toimunud rahvusvahelisele välisbalti 
arhiivide konverentsile (International Conference on the Baltic Archives Abroad) ja 2009 aset leidnud BaltHerNeti konverentsile. 2006. aasta konverentsi eesmärgiks oli luua kontakte ja koondada infot Balti 
diasporaa kultuuripärandi leidumuse ja seisukorra kohta. 2009. aastal 
jätkati Balti kultuuripärandi kaardistamist, keskendudes Balti diasporaa kultuuripärandi tähtsusele ja tähendusele, ligipääsu ja kasutamisega seonduvale.

Täna algav konverents “Varjatud varandused” käsitleb maailma 
mäluasutustesse jõudnud välisbalti arhiivimaterjale, mis on uurijate 
pilgu eest seni kõrvale jäänud, kuid vääriksid teaduslikku uurimist või 
muul viisil avalikkusele tutvustamist. Räägitakse ka neist 
arhiiviväärtustest, mis on alles erakätes. Akadeemilistelt uurijatelt 
kuuleme, milliste unikaalsete arhiivimaterjalideni nad urimistöö käigus 
on jõudnud või milliste materjalide jälgi ajavad. Uurija on arhivaari 
parim sõber ning abiline - ja vastupidi. Uurijate huvid innustavad 
arhivaare tegutsema - ja vastupidi. Tänavune konverents on oma eesmärgi 
täitnud, kui uurijad ja arhivaarid on saanud vahetada kasulikku teavet 
ja genereerinud uusi ideid kogumis- ja uurimistööks.

Konverentsi töökeeled on inglise ja eesti.


Info:
Piret Noorhani
President
Baltic Heritage Network
Vanemuise 42, Tartu
m. 55 608 998
piretnoorhani@gmail.com

 
- - -


15:33 - 19.06.2012
  Enne jaanipäeva 

Seoses riigipühaga on Eesti Kirjandusmuuseum 22. juunil avatud kell 9-13. 

 
- - -


09:48 - 11.06.2012
  Eesti Kirjandusmuuseum suvel
Eesti Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 2. juulist 5. augustini.

Seoses fondide kolimisega suleb Arhiivraamatukogu oma uksed alates 19. juunist.


Head suvepuhkust!

 
- - -


18:03 - 06.06.2012
  Eesti folkloristika aastapreemia sai Madis Arukask

31. mail anti teist korda välja Eesti folkloristika aastapreemia. Preemia
määramisel arvestati ühe kalendriaasta jooksul ilmunud publikatsioone ja
populariseerivat tegevust.
2011/2012 preemia sai Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena osakonna
eesti keele ja kultuuri muukeelsete dotsent Madis Arukask, kelle
teadustegevus on olnud erakordselt viljakas, mitmekülgne ning
folkloristika piire avardav. Preemia anti kätte Tartus Eesti
Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi
aastakoosolekul.

Preemia asutas 2011. aastal Akadeemiline Rahvaluule Selts (ARS) koostöös
Eesti Kultuurkapitaliga tunnustamaks kõrgel professionaalsel tasemel
teaduslikku või/ja teadustulemusi populariseerivat tööd folkloristikas,
meie rahvuskultuuri ühes keskses valdkonnas.

 
- - -


14:21 - 04.06.2012
  Katkestus andmebaaside töös

Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaaside serverid on ehitustööde tõttu ajutiselt välja lülitatud ning ligipääs andmebaasidele puudub ilmselt selle nädala lõpuni. Vabandame ebamugavuste pärast.

 
- - -


22:45 - 29.05.2012
  Katkestus serverite ja andmebaaside töös

Eesti Kirjandusmuuseumi serverid on neljapäeval, 31. mail kell 8-13 ehitustööde tõttu välja lülitatud ning ligipääs muuseumi andmebaasidele on häiritud. Vabandame ebamugavuste pärast.

 
- - -


15:47 - 25.05.2012
  IAPLi 36. aastakonverents
28.05-3.06 toimub Eestis Rahvusvahelise Kirjanduse ja Filosoofia Assotsiatsiooni (IAPL) 36. aastakonverents "ARCHAEOLOGIES OF THE FUTURE: tracing memories / imagining spaces". Konverentsi ettekanded käsitlevad peale filosoofia ja kirjanduse ka filmi, muusikat, maalikunsti, kujutavat kunsti, arhitektuuri ja rahvakultuuri. Plenaaristungitel esinevad mh
prantsuse filosoof Jacques Ranciere, Erkki-Sven Tüür ja Sofi Oksanen. Täpsem kava: http://www.iapl.info/_conferencehistory/IAPL_2012/program/IAPL2012-CB-ConferenceProgram-0528-0240.pdf

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tallinna Ülikool koostöös Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga ning Kumu
kunstimuuseumiga. .

 
- - -


15:33 - 25.05.2012
  ELULOOPÄEV

25. mail 2012 algusega kell 14.15 Eesti Kirjandusmuuseumis

2012. aasta eluloopäeval räägitakse elulooliste andmete kogumiseset sugupuu andmete juurde, põnevatest vanade elulugude leidudest, perekonnaalbumitest ja fotode lugudest.

KAVA:

Avasõnad
Fred Puss. Esimesed sammud sugupuudest elulugudeni
Tiina Tafenau. Elulood ja sugupuud
Urve Sõmer. Sada aastat vana elulugu ehk vanaisa mälestusteraamat
Eduard Feldbach. Õ-tähest ja perekonna pärimusest
Maie Liplap. Üks pildialbumi lugu
Vilve Asmer. Kes, kus, miks ja millal? Perekonnafoto kõneleb

Ühendus Eesti Elulood
Eesti Kirjandusmuuseum

 
- - -


17:29 - 21.05.2012
  Arhiivraamatukogu 22.05 avatud kella 14.30-ni
Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu on 22. mail avatud kella 14.30-ni. Vabandame ebamugavuste pärast.

 
- - -


17:02 - 09.05.2012
  Katkestus serverite ja andmebaaside töös

Eesti Kirjandusmuuseumi serverid on reedel, 11. mail ehitustööde tõttu välja lülitatud ning ligipääs muuseumi andmebaasidele on häiritud.

 
- - -


10:54 - 07.05.2012
  Eesti esimesed digitalgud
Pressiteade

5.-15. maini toimuvad Eesti mäluasutuste ühised digitalgud. See on
teadaolevalt esimene omataoline ettevõtmine, kus osalevad nii muuseumid,
raamatukogud kui arhiivid. Digitalgute eesmärgiks on lisainfo saamine
mäluasutustes hoiul olevate piltide kohta, et järgmistel huvilistel oleks
neid tulevikus kergem leida ja kasutada.

Digitalgute lehekülg Facebookis COD Ghosts (www.facebook.com/pages/Digitalgud)
avalikustatakse Teeme Ära kampaania talgupäeva, 5. mai esimestel hetkedel. Sellest alates kümne päeva jooksul on kõigil vabatahtlikel kaasalööjatel võimalik lehitseda meie mäluasutuste kogudest välja valitud ja digitalgute lehele üles laaditud pilte, mis kujutavad maastikke, vaateid, tänavaid, maju täpsustamata asukohtades. Lisaks fotodele vajavad tuvastamist ka mõned maalid, kaardid ja filmikaadrid. Kuivõrd tegu on arhiivimaterjalidega, palume enne digitalgupiltide kasutamist mistahes muudel eesmärkidel peale tuvastamise võtta ühendust neid säilitava mäluasutusega.

Meie esimeste talgute teemaks on Eestimaa kohad. Kutsume kõiki inimesi julgelt oma ära-tundmise-tunnet ja oletusi jagama, vanadelt fotodelt detaile ja vihjeid otsima. Kindlasti palume kirjutada oma arvamuse ka siis, kui keegi on seda juba pakkunud – see suurendab meie jaoks saadud info kaalu. Postitustena Digitalgute lehe seinale on väga oodatud fotod tuvastatud kohtadest tänapäeval. Tuleb arvestada cod ghosts perks list ka võimalusega, et mõni pilt ei olegi tehtud praeguse Eesti Vabariigi territooriumil, vaid näiteks vanal Liivimaal või Narva jõe tagustel aladel. Sestap on oluline iga nüanss, mis meid pildil kujutatu täpsustamisele lähemale aitab.

Kõigi talguliste vahel loosime välja osalevate mäluasutuste meeneid.
Loosimine leiab aset 17. mail ning õnnelikud võivad oma meenetele järele
minna nii digitalgutel kui Muuseumiööl osalevatesse mäluasutusse Tallinnas
või Tartus. Kõige tõhusama sisulise panusega esinenud talgulistel on
lootust eriauhindadele.

 
- - -


12:39 - 03.05.2012
  ÖÖS ON KINO

Muuseumiöö 2012 Eesti Kirjandusmuuseumis

Laulud:
18.00 – 18.30 Mäluasutuste segakoor MaSk ja Riia Mentzendorffi segakoori Sonante ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval

18.30 – … Lasteprogramm – „Jänes hüppas kitse“. Räägime looma- ja piltmõistatustest. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine.
21.00 – 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides

Filmid:
18.00 – 18.20 –“Valgõ härg” (2009) – Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv.
18.25 – 18.45 – Värske film lastemängudest (2012). Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid Tuisk. 
18.45 – 19.30 Janno Simm – Sügis Obi jõel (2004)
19.35 – 19.55 Videojäädvustusi kohapärimuslikelt välitöödelt Juuru kihelkonnas. (2009) Kommenteerib Jüri Metssalu.
20.00 – 20.20 – „From Finland with love“ (2010) – Tartu NEFA 20. sünnipäevaks tehtud tudengifilm, mis on osaliselt filmitud Eesti Kirjandusmuuseumis.
20.25 – 20.45 – Helga Meriste „Kallis Paul“ – väike lugu Eesti ajaloost (2007)
20.45 – 21.30 – Andres Kuperjanov, Mare Kõiva „Täheonu“ (1998) – film omanäolisest astronoomist Hugo Raudsaarest. 
21.30 – 22.15 – Aado Lintrop „Lõunaudmurdi palvused“ (2004) – tänapäevani säilinud omausu palvustest-ohvritoomistest


Läbi Muuseumiöö toimub auhinnamäng-viktoriin Kirjandusmuuseumi filmiprogrammi kohta.

Näitused:
Arhiivraamatukogu näitus filmitrükistest
Siret Roots - Graafikanäitus "Lugu"

 
- - -


13:08 - 02.05.2012
  Ajakirja Folklore 50. number
Folklore 50. numbri (külalistoimetaja Anneli Baran) artikleid ühendavad
huumor ja stereotüüpsed arusaamad teistest rahvustest, samuti pärineb
enamiku kirjutiste empiiriline materjal Internetist.

Laimute Anglickiene ja Rita Repšiene vaatlevad etnilisi stereotüüpe
Internetis ning avavad fenomeni lähinaabrite, sh eestlaste pihta suunatud
etnonüümide ja anekdootide abil. Maria Yelenevskaya käsitleb Internetis
leiduvaid stereotüüpseid ettekujutusi, keskendudes eelkõige Vene
diasporaale. Pedro Martins toob esile portugaallaste etnilise huumori
eripära ja Grigor Grigorov vaatleb rahvuse enesekohase huumori
avaldumisvorme.

Marlene Hugoson analüüsib Nobeli preemia tseremooniate jäljendamist
kodudes ja institutsioonides, samuti seda ümbritseva koomika
avaldumisvorme.
Guntis Pakalns käsitleb jõuluvana humoristlikku kujutamist
Interneti-saitidel, lähtudes psühholoogilisest vaatepunktist avab Ana
Stefanova triksteri-kujundi universaalsuse ja huumori seoseid.

Lisaks tutvustab värske number sloveenia folkloristi-etnoloogi Ingrid
Slavec Gradišnikut. Lugeda saab doktoritööde kaitsmistest, konverentsidest
ja raamatututvustusi.

Eelretsenseeritav ajakiri Folklore: EJF ilmub järjepidevalt aastast 1996, black ops II, värske number on veebis loetav aadressil
http://www.folklore.ee/folklore/vol50/

 
- - -


11:20 - 27.04.2012
  Mäetaguste juubelinumber 
16 aastaga on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna ajakiri Mäetagused jõudnud 50. numbrini. Juubelinumber käsitleb eestlaste hajalat maailmas, võttes vaatluse alla nii Austraalias, Kanadas, Rootsis, Ladina-Ameerikas kui ka Venemaa avarustes elavad eestlased. Artiklid keskenduvad peamiselt võõrsil kohanemisele ja oma identiteedi säilitamisele. Numbri külalistoimetaja Aivar Jürgenson räägib kodu- ja võõrastest maastikest ning nende võrdlemisest migrantide lugudes, et uurida, kuidas üritavad migrandid võõrsil kompenseerida muutusi nii sotsiaalses kui ka ajaloolis-kultuurilises keskkonnas ning säilitada oma kultuurilist järjepidevust. 

Jane Kalajärv käsitleb Kanadas elavate eestlaste kodukujundust, Mare Kõiva adaptatsiooni Austraalia eestlaste kogemuste põhjal. Sander Jürisson räägib esimestest eesti väljarändajatest Brasiilias. Mall Hiiemäe vaatleb võõrsil kohanemise temaatikat Teise maailmasõja aegadel kodumaalt Eestist lahkunud ning Rootsis pagulaspõlve veetva perekonna hoiakute ja väärtushinnangute näitel.

Maarja Merivoo-Parro on vaatluse alla võtnud selle, kuidas on Teise maailmasõja sündmuste keerises Eestist põgenenud ning Ameerika Ühendriikidesse ümber asunud eestlased oma pagulaskogemust peegeldanud läbi huumori. Artikli fookuses on üks selle tendentsi ilmingutest: 1949 ja cod: bo2. Aastal New Yorgis ilmuma hakanud ajalehe Vaba Eesti Sõna rubriik, “Salme kirjad Ameerikast”.

Anu Korb ja Ivo Paulus käsitlevad Venemaal elavate eestlaste probleemistikku, kohanemist ja sulandumist, kusjuures Ivo Paulus jõuab kurva tõdemuseni "black ops 2 bo2": “Paraku pole Kaug-Ida eestlaskonnas enam alles keelelisust ega paiksust. Hääbumine on toimunud ühe põlvkonna jooksul.”
Mäetaguste kroonikaosas on tavapärane ülevaade erialasündmustest, väitekirjade ja ilmunud erialaraamatute tutvustused.

Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

 
- - -


11:18 - 27.04.2012
  Lahtiolek pühade ajal

Eesti Kirjandusmuuseum on 30. aprillil uurijatele suletud. 1. mail on muuseum riigipüha tõttu suletud.

 
- - -


16:04 - 19.04.2012
  Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on avatud

Eesti Kirjandusmuuseumil on hea meel teatada, et kaks aastat väldanud projekti “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine” tulemusena on valminud uus digitaalarhiivi keskkond, mis on Eesti rahvaluule ja kultuuriloo huvilistele kättesaadav aadressil kivike.kirmus.ee. 
Kivike on nii kirjandusmuuseumi arhiivide ühine andmebaas kui ka institutsionaalne repositoorium, kus säilitatakse ja tehakse nähtavaks väärtuslike materjalide digitaalseid koopiaid. 
Projekti käigus digiteeriti Eesti Rahvusraamatukogus enam kui 1300 Eesti trükise Punase Raamatu nimekirjadesse kuuluvat haruldast trükist. Tartu Ülikooli Raamatukogus digiteeriti tervikuna Jakob Hurda rahvaluulekogu (163 köidet), Eduard Philipp Körberi kodulooliste materjalide kogu (27 köidet) ja Ado Grenzsteini kirjakogu (18 köidet). Käsikirjad konserveeris OÜ Mandragora. Digiarhiivi tarkvaralised lahendused töötas välja Tartu firma OÜ Piksel, repositooriumi seadmed tarnis Infosüsteemide OÜ. Kogu töö toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi toel . 
Punase Raamatu nimekirja trükised on kogumina leitavad elektronkataloogis ESTER; käepärane on neid lehitseda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Kivikese kaudu on uurijatel ligipääs heakvaliteedilistele pdf-failidele ja võrgus lehitsemiseks sobivatele jpg-failidele. Vastavalt iga arhiivi kasutustingimustele võib uurijatel olla vaja failide vaatamiseks Kivikesse siseneda ID-kaardiga. Säilikute kirjeldusi saab lehitseda ka ilma sisse logimata. Suuremahulised tiff-formaadis tagatisfailid on Kivikeses kättesaadavad vaid autoriseeritud kasutajatele. Kivikest täiendatakse jooksvalt iga päev. Järgmise suure etapina digitaalarhiivi arendamisel on kirjandusmuuseumil kavas helikogu arendustööd. 

Teate koostas 
projektijuht Kadri Tüür
Lisainfo: 737 7712

 
- - -


15:57 - 19.04.2012
  Konverents "Noorte hääled" 25.-26. aprillil

„Noorte hääled” – noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

25. ja 26. aprillil 2012 toimub Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalust ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum). Ettekannetes keskendutakse diasporaa-uurimustele, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele, usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui kaugemal ning haakudes käimasoleva filmiaastaga, pööratakse tähelepanu ka sellele valdkonnale. Samuti tutvustatakse Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi KIVIKE.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal seitsmendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, mis oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.

Konverentsi ettekannete teesid ilmuvad trükisena.

Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebiaadressidel:
http://www.erm.ee/noortehaaled ning http://folklore.ee/era/nt.

Lisainfo:

Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator
piret.koosa@erm.ee, 53431084

Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur
avetupits@folklore.ee,
5176643

KAVA

25. aprill, EESTI KIRJANDUSMUUSEUM (Vanemuise 42, Tartu)

09.30 registreerimine
10.00–11.30
Avasõnad
Lona Päll. Keskkonnakogemus folklooris Kakerdaja rabaga seotud pärimuse näitel
Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk Virumaa poluvernikute religioossetest maastikest
Liset Marleen Pak. Kollektiivne memoraat?! Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide võrdlev analüüs

12–13.30
Anna Jevtšišina. Viha ja vihtlemisega seotud maagilised toimingud eesti vanemas ja tänapäeva saunatraditsioonis
Kadri Villem. Kurja silma uskumus Setomaal
Aliis Kiiker. Muutuvast matusekultuurist 21. saj Eestis: krematsioon ja põletusmatused

14.30–16.00
Kadri Tüür. KIVIKE – Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder
Kaisa Kulasalu. Folkloorikogud ideoloogia mõju all: Eesti Rahvaluule Arhiivi
kogudest Nõukogude perioodil tsenseeritud materjal
Maarja Merivoo-Parro. Globaalse eesti diasporaa uurimise perspektiive:
Põhja-Ameerika pagulasnoorsoo juhtum


26. aprill, EESTI RAHVA MUUSEUM (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

09.30 Registreerimine

10.00–11.30
Sigrid Solnik. Kaameraga välitöödele, eesmärgiks on teha film
Sten Kauber. Nõukogude Eesti film kultuurimälu meediumina nõukogudejärgses mälukultuuris
Katrin Alekand. Kehad piiramisrõngas: traditsioonilised kehamuutmistehnikad ja nende kaasaegne elu

12.00–13.30
Sander Jürisson. Tõotatud maale – eestlaste väljarändest Brasiiliasse
Helleka Koppel. Seljakotirändurite identiteet – vastandused ja vastuolud
Epp Tamm. Mustaq sainaq, puhas hing – Võru ja Urvaste vallas uuritud
suitsusaunakultuurist

14.30–16.00
Katre Koppel. Püha kolmainsus: Isa, Poeg, Püha Vaim – Isa, Ema, Laps. Vabastava
hingamise seanssidest EELK Tartu Jaani kirikus
Andrus Kask. Loov või loodud identiteet: folkloor ja kristlus. Folkloori roll
identiteedi kandjana ja kujundajana põhjahantidel
Jaanika Jaanits. Etnodiskoteka – Komi Noorteühenduse „Mi“ tegevus komi noorte etnilise identiteedi tugevdamisel

 
- - -


16:42 - 09.04.2012
  Katkestus serverite ja andmebaaside töös 

Seoses ehitustöödega ei tööta neljapäeval 12. aprillil kirjandusmuuseumi serverid kell 8.00-14.00. 12.-13. aprillil ei ole samal põhjusel elektrit uue majaosa keldrikorrusel, mistõttu võib olla häiritud arhiivimaterjalide tellimine kultuuriloolise arhiivi lugemissaali.

 
- - -


15:07 - 21.03.2012
  Katkestus kirjandusmuuseumi serverite töös

Elektritööde tõttu lülitatakse 22.03 Eesti Kirjandusmuuseumi serverid kell 11-15 välja. Andmebaaside kättesaadavus sel ajal on häiritud. Vabandame ebamugavuse pärast.

 
- - -


13:49 - 15.03.2012
  Tõrge Eesti Kirjandusmuuseumi serverite töös

Ehitustegevuse tõttu on neljapäeval, 15. märtsil häiritud Eesti Kirjandusmuuseumi serverite ja andmebaaside töö. 

 
- - -


15:50 - 13.03.2012
  Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiate üleandmine
Eesti Kirjandusmuuseumis antakse emakeelepäeva eelõhtul, 13. märtsil kell 16.00 üle Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad ning tutvustatakse uusi rahvamuusikaväljaandeid. 
Preemiate üleandmisele järgneb Iivi Anna Masso ja Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese raamatu "Omal häälel" esitlus.

 
- - -


14:46 - 06.03.2012
  Suurväljaande "Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud" esitlus
6. märtsil kell 17.30 esitletakse Järvamaa Muuseumis Eesti folkloristika
suurväljaannet "Vana Kannel X. BO2 - Paide ja Anna kihelkonna regilaulud".

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Järvamaa Muuseum kutsuvad huvilisi osa saama Eesti rahvaluuleteadlaste suurprojekti, sarja Monumenta Estoniae Antiquae vastilmunud köite "Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud" esitlusest.

Jakob Hurda poolt ligi 125 aastat tagasi algatatud eesti regilauluväljaannete seeria on jõudnud kümnenda köiteni.

Põhjalikku ettevalmistust nõudva teose igas köites avaldatakse kõik sellest piirkonnast talletatud rahvalaulud. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud cod ghosts mp maps. Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid ja laulikuid. Esmase ülevaate raamatust leiab pdf-failist lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=32

Materjali koondas ja raamatu koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast. Viisideosa koostajaks on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras.

Väljaanne ilmus Eesti Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi toel.

Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile
Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.

Lähem info: Risto Järv, risto@folklore.ee, black ops II, tel. 51 90 4371
Valev Väljaots, valev@jarvamaamuuseum.ee, tel. 51 57 105

 
- - -


14:44 - 06.03.2012
  Tõrge Eesti Kirjandusmuuseumi serverite töös

Ehitustegevuse tõttu on neljapäeval, 8. märtsil häiritud Eesti Kirjandusmuuseumi serverite ja andmebaaside töö. 

 
- - -


13:38 - 02.03.2012
  Eesti Kirjandusmuuseum otsib vabatahtlikke

Eesti Kirjandusmuuseum ootab appi vabatahtlikke, kes aitaksid 
arhiivraamatukogus säilitatavaid ajalehti, ajakirju ja brošüüre korrastada.

Abikäte vajadus on suur ja kestab mõnda aega, sest ideaalis tuleks kõik 
arhiivi laekuvad materjalid parema säilimise huvides kohe metallosadest 
vabastada, kuid piisava tööjõu puudumisel on seda tehtud ainult 
restaureerimise käigus. Vabatahtlike ülesandeks olekski metallklambrite 
eemaldamine ning ajalehtede-ajakirjade-brošüüride õmblemine.

Kuna arhiivraamatukogul seisab ees arhiivfondide kolimine uutesse 
arhiivihoidlatesse, on vaja abikäsi ka raamatute mapistamisel ja 
karbistamisel ning uue hoidla valmimisel saab kaasa lüüa kolimistöödel.

Soovijail palume endast märku anda arhiivraamatukogu juhatajale Merike 
Kiipusele telefonil 7377 712 või aadressil merike@kirmus.ee. 
Vabatahtlikke juhendatakse ja varustatakse töövahenditega kohapeal.

 
- - -


06:58 - 28.02.2012
  Arhiivraamatukogu ajutiselt suletud
Kuni 12. märtsini on Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu suletud avarii tõttu.

 
- - -


16:41 - 24.01.2012
  VII folkloristide talvekonverents
Seitsmes folkloristide talvekonverents 
"Pärimus inimese ja maastiku dialoogis"

2.–3. veebruaril 2012

Folkloristide VII talvekonverents on pühendatud ERA vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale, kelle üheks olulisemaks uurimisalaks on muuhulgas looduse ja paikadega seotud folkloor. Konverentsi korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv, kohapärimuse töörühm.

Talvekonverents leiab aset Võrumaal Rogosi mõisas. Konverentsi kodulehekülg http://www.folklore.ee/era/tk2012/

Osavõtutasu 15 eurot palume tuua konverentsi eel Eesti Rahvaluule Arhiivi uurijate tuppa või tasuda bussis sõidul Tartust Rogosisse. Kõigile esinejatele on konverents, bussisõidud, toit ja öömaja tasuta. 

Kontakt: Jüri Metssalu, tel 7377 738, polaarkoer@gmail.com, 53 405 
189 

Eesti Rahvaluule Arhiiv on seoses konverentsiga 2.-3.02. 2012 uurijatele suletud.

 
- - -


15:54 - 09.01.2012
  Näituse "Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul" avamine
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe
on oma töös alati oskuslikult sidunud teaduse ja looduse, akadeemilise ja
populaarse suuna.

09.01.2012 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus "Mall
Hiiemäe teaduses ja maastikul", mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi
vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Välja on pandud Mall Hiiemäe
kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi,
fotosid jm. Näituse avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.

Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe avarat teadlasetööd
iseloomustavad nii rohked teaduspublikatsioonid kui laiem avalikkusele
suunatud tegevus. Teaduse populariseerimist on Mall Hiiemäe cod ghosts pidanud üheks
oma südameasjaks. Oma tööaastate jooksul on ta ühtlasi osalenud rohkem kui kolmekümnel rahvaluulekogumise ekspeditsioonil, talletades üle 14 000
lehekülje mitmesugust pärimuslikku materjali.

Olete oodatud!

Lähem info: Ave Tupits, 7377736, Astrid Tuisk 7377737

 
- - -


14:57 - 02.01.2012
  Sada kevadet: müüt, märk, keel. Oskar Luts 125
Konverents

Sada kevadet: müüt, märk, keel
Oskar Luts 125
“Kevade” 100

6. jaanuaril 2012. a
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis


10.30 Avasõnad – Janika Kronberg 

Kandlel Gerda Merila (Heino Elleri nim Tartu muusikakool)

10.45–12.15
Liivi Rosenvald – Laps Lutsu loomingus BO2
Eve Annuk – Teele lugu
Mihkel Mutt – Joosep Tootsi ja teiste varjatud elu

12.30–14.30 Kultuurilooline ringsõit Tartus. Giid Peeter Olesk. Kohvilaud Oskar Lutsu majamuuseumis (Riia 38)*

14.45–16.15
Marju Mikkel – “Kevade” varasest vastuvõtust kriitikas
Anneli Saro – Müüt, rituaal ja kunstid. “Kevade” teatris ja filmis
Katre Pärn, Katre Väli – Meediumiülene “Kevad” kultuurimälus

16.15–16.30 Kohvipaus

16.30–17.30
Annika Koppel – Oskar Lutsu filmide fenomen
Paul-Eerik Rummo – “Suve” tegemisest - Black Ops II

Viiulil Joosep Reimaa (Heino Elleri nim Tartu muusikakool)


*Kultuurilooline ringsõit Tartus (kestus 1 h). Buss väljub Eesti Kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42) juurest 12.30. Pärast lõunapausi Oskar Lutsu majamuuseumis (Riia 38, black ops 2) saabub buss tagasi Eesti Kirjandusmuuseumi.
Osavõtjate registreerimine konverentsil. Ringsõidu korraldab Tartu Linnamuuseum.


Lähem info: teadur Külliki Kuusk, tel 7377727 , kylliki.kuusk@yahoo.com

 

 

 

Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv plaanitust kauem suletud

Seoses remonditööde venimisega on Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv külastajatele suletud kuni 12. novembrini.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Oskar Kallase päev

Esmaspäeval, 29. oktoobril 2012. a. on Eesti Kirjandusmuuseumis
(Tartu, Vanemuise 42) Arhiivraamatukogu asutajale Oskar Kallasele
pühendatud XXIV eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev.

Konverentsi temaatika keskendub sel aastal personaalkogudele.
Käsitletakse bibliofiilide, kirjanike, kirjastajate, kultuuritegelaste,
pastorite, raamatukaupmeeste ja raamatukoguhoidjate poolt loodud
personaalkogusid. Räägitakse eraraamatukogudest ja nende saatusest
muutuvas ajas ning ühtlasi arutletakse eraraamatukogu(mise) mõttekuse
ja/või mõttetuse üle. Tutvustatakse ka mitmeid isikuarhiive.

Konverentsil esinevad uurijad Tallinna Ülikoolist, Tallinna Ülikooli
Akadeemilisest Raamatukogust, Tartu Ülikoolist, Eesti Rahvusarhiivist,
Eesti Rahva Muuseumist ja Eesti Kirjandusmuuseumist.

Kontakt: Merike Kiipus, merike@kirmus.ee, tel. 737 7712

KONVERENTSI KAVA

ESIMENE ISTUNG

11.00 - 13.15

Avasõna - Janika Kronberg
Oskar Kallase tegevusega seotud dokumendipärand Rahvusarhiivis - Birgit Nurme
Kirjastaja ja lugeja vahel: raamatukaupmees August Johann - Tiiu Reimo
Beckerist 1673. a. Tallinna jäänud raamatud Kuusalu pastor Woldemar Kentmanni asutatud koguduse raamatukogust - Liivi Aarma
Eraraamatukogu muutuvas ajas - Ülo Matjus


TEINE ISTUNG

14.15 - 16.45

Kalju Lepiku raamatukogu kujunemisest - Anne Valmas
Juhan Smuuli raamatukogu saatusest - Kadri Tüür
Kulinaaria riiulil: Linda Petti kogud Eesti Rahva Muuseumis - Kristi Ütt
Minu raamatukogu ehk elu raamatute keskel - Vello Paatsi
Arhiivraamatukogu memoriaalkogude kujunemisloost - Heino Räim

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Kogumisvõistlus Minuga juhtus üks naljakas lugu

Sõnadega KUULGE, MINUGA JUHTUS ÜKS NALJAKAS LUGU alustatakse sageli juttu nii töökaaslaste, sõprade kui perekonna seltsis.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja huumoriajakiri Pilkaja
alustavad koostööprojekti tänapäevaste naljalugude kogumiseks. Ootame
naljakaid jutte ja lugusid juhtumistest meie igapäevasest elust, lähemast
või kaugemast minevikust. Tegu peaks olema kas iseenda või kellegi teise
(pereliikme, sõbra, kolleegi jne) originaalse naljaka looga päriselust,
mida on ka ehk aeg-ajalt edasi räägitud, olgugi et väikeste muudatustega.
Võimalike teemade valik on väga lai: töö ja puhkus, argipäev ja pidupäev,
olme ja tehnika, lapsed ja täiskasvanud, aprillinali ning teistele tehtud
vembud jne.

Lugusid hindab Kirjandusmuuseumi ja Pilkaja ühisžürii ning parimad saavad
pärjatud ka auhindadega, ühtlasi jäävad lood tallele Eesti Rahvaluule
Arhiivi. Samuti avaldatakse laekunud lugusid huumoriajakirjas Pilkaja ja
selle veebiväljaandes, kus saatja võib soovi korral jääda anonüümseks.
Ootame saadetisi kuni 15. jaanuarini 2013. a järgmistel aadressidel:

Kirja teel: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42,
Tartu 51003.

E-postiga: kratt@folklore.ee ja http://www.facebook.com/Pilkaja

Lisainformatsioon on saadaval Eesti Rahvaluule Arhiivi ja ajakirja Pilkaja
veebilehtedel: http://www.folklore.ee/era/ tel. 7377730 ja
http://www.pilkaja.ee/, Andrus Tamm, tel. 5177861.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Karl Ristikivi 100

16.-17. oktoobril 2012 korraldavad Karl Ristikivi Selts, Eesti TA
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti
Kirjanduse Teabekeskus kirjanik Karl Ristikivi 100. sünniaastapäevale
pühendatud rahvusvahelise konverentsi. Konverentsi esimene päev toimub
Tartus, teine Tallinnas. Kummagi konverentsipäeva lõpetavad Kirjanike
Liidu poolt Ristikivi loomingule pühendatud kirjanduslik teisipäev
(Tartus) ja kirjanduslik kolmapäev (Tallinnas).
Konverentsil käsitletakse Ristikivi kui päevaraamatupidajat, kroonikut
ja ajalookirjanikku, samuti tema loomingu motiivistikku,
ruumipoeetikat ning seoseid teiste kunstivaldkondadega. Eraldi
teemaplokina on kõne all Ristikivi teoste tõlkimine.

Lähem info ja programm korraldajate kodulehtedelt:
www.ristikivi.net
www.utkk.ee
www.kirmus.ee

PROGRAMM:

Karl Ristikivi 100

15.-17.10.2012

Korraldajad: Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus.

Teisipäev, 16.10

Konverentsipäev Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

11.00-12.15
Avasõnad. Tõnu Tepandi.
Janika Kronberg Tagasivaade Ristikivi sajandile.
Enn Lillemets Kas kojaisand on kodustatud? Päevaraamatuehitaja Karl
Ristikivi.
Sakarias Leppik Mõnda Ristikivi hardusest.
Juhatab Janika Kronberg.

12.30-13.45
Eva Lepik Ristikivi looming kui tekstiline tervik.
Brita Melts Ristikivi Vahemere-ruum.
Krista Keedus Dante Alighieri "Jumaliku komöödiaga" seostuvad
geograafilised motiivid Karl Ristikivi ajaloolises sarjas.
Juhatab Sirje Olesk.

15.00-16.15
Cornelius Hasselblatt Ristikivi isamaatus kui arusaamatus.
Külliki Kuusk "Keegi pole mind kunagi tundnud, mitte keegi peale ühe
naise, keda ma kunagi ei ole näinud."
Kadri Tüür Karl Ristikivi loomade kujutajana.
Juhatab Rutt Hinrikus.

16.30-17.45
Lauri Kärk Eesti film kohtub eesti kirjandusega: Karl Ristikivi.
Loone Ots Roosi kavaler - roosi teema Karl Ristikivi loomingus ja
Richard Straussi "Roosikavaleri" motiivid tema romaanides.
Tiina Kirss Ristikivi ja Kafka. "Hingede öö".
Juhatab Kadri Tüür.

18.30 Õhtune osa Tartu Kirjanduse Maja krüptis kirjandusliku teisipäeva
raames
Kavas:
Jaan Kaplinski ettekande lugemine: Ristikivi luule jõuväljas.
Ansambel "Põlev Ristikivi".
Raamatuesitlus: "Karl Ristikivi teekonnad" (kirjastus Go) ja
"Ettevaatust, lõhkemata pomm" (LR).


Kolmapäev, 17.10

Konverentsipäev Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis

11.00-12.30
Jaan Undusk Avasõnad.
Rutt Hinrikus Kirjutamata Ristikivi. Käsikirjade lummus.
Õnne Kepp Rohtaed ja Arkaadia. Aeg maastikus.
Jaan Undusk Mälukaotuskirjandus. K. Ristikivi ajaloolisest proosast.
Juhatab Janika Kronberg.

12.45-14.15
Marek Tamm Karl Ristikivi kirjutamata teosed.
Tiit Aleksejev "Viimse linna" Akkon.
Aarne Ruben "Viimne linn" ja templirüütlite folkloorne pärimus.
Juhatab Elle-Mari Talivee.

15.30-17.30 Ristikivi tõlkijad
Jean Pascal Ollivry Eksperiment käoga.
Peeter Puide Mõni sõna Karl Ristikivi luule tõlkimisest rootsi keelde.
Tarah Montbélialtz Christiquieu de toutes les Estonies (ehk Eestide
Ristikivi ehk üle-eestiline Ristikivi).
Ljudmilla Kokk (Simagina) Kogemusi Ristikivi tõlkimisest vene keelde.
Ümarlauas osalevad ka Nora Rácz ja Nadja Pchelovodova.
Juhatab Peeter Puide.

18.00 Õhtune osa kirjandusliku kolmapäeva raames
Kavas:
Enn Nõu Isiklikest kohtumistest Karl Ristikiviga (film/ettekanne).
Jean Pascal Ollivry ja Helena Tulve: "Sõnajalad".
Tõnu Tepandi.
Ansambel "Põlev Ristikivi".

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Ilmus ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumber

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumbri on koostanud Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor. Kogumiku artikleid ühendab identiteedi dünaamika ning seda mõjutavate poliitiliste aspektide käsitlemine. Kogumik on interdistsiplinaarne, ühendades etnolooge, folkloriste, sotsiolooge ja inimgeograafe. Interdistsiplinaarset käsitlust on rakendatud artiklite tasandil – põhiosa kirjutistest on valminud eri distsipliine esindavate autorite ühistööna.

Erinumber on koostatud Kultuuriteooria tippkeskuse integreeritud uurimistöö käigus, kogumiku valmimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kirsti Jõesalu ja Raili Nugin uurivad 1970. aastatel sündinud Eesti loomeinimeste nõukogude ajaga seotud projekte ja nende autorite isiklikku nõukogude tegelikkusega seotud kogemust. Kristin Kuutma, Elo-Hanna Seljamaa ja Ergo-Hart Västrik analüüsivad etnilist identiteeti kujundavaid ühiskondlikke hoovusi, mis kujunevad vähemus- ja enamusrahvuse poliitilises dialoogis. Ester Võsu ja Helen Sooväli-Sepping jälgivad Lõuna-Eesti suitsusauna traditsiooni rakendamist regionaalse identiteedi jõustamisel ning turismi arendamisel. Maarja Kaaristo ja Risto Järv analüüsivad muutuva ajatunnetuse kajastumist kahe Eesti regiooni maaturismi ettevõtjate seas. Eva Toulouze’i ja Liivo Niglase refleksiivne uurimus metsaneenetsitest näitab, kuidas välitööde situatiivsed diskursused kujundavad uurija arusaama uuritavate individuaalsusest, aga ka kultuurist laiemalt. Art Leete ja Piret Koosa uurivad komi õigeuskliku külakultuuri väljakutseid evangeelsete usuliikumiste levimise tingimustes. Toomas Gross analüüsib protestantide ja katoliiklaste suhteid Mehhikos.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Ilmus ajakirja Mäetagused 51. number

Mäetaguste viimasest numbrist peaks endale lugemist leidma nii folkloristid, kirjandusteadlased, orientalistid, keelehuvilised kui ka juhulugejad.

Meelis Friedenthal on vaatluse alla võtnud kurja silma toimemehhanismid lähtuvalt antiiksetest ja keskaegsetest tajuteooriatest, Vladimir Sazonov viib meid muistsete sumerlaste ja akkadlaste allilma, Laurent Sébastien Fournier räägib müütide ja muistendite rollist prantsuse antropoloogias. Reet Hiiemäe vaatleb, kuidas kommertsmaailm kasutab oma sõnumitoojatena ingleid. Liisa Granbom-Herranen käsitleb vanasõnu, vaadeldes Soome näitel nende kasutamist kasvatuslikes kõnedes ning analüüsides, kuidas on lapsepõlves kuuldud vanasõnu mõistetud ja tõlgendatud. Ruth Mirov on võtnud vaatluse alla nooreestlaste suhtumise rahvaluulesse. Asta ja Katre Õim aga käsitlevad muutusi fraseoloogias, võttes aluseks väljendi nagu lepase reega ning tutvustades selle päritolu ja tähenduse muutumist risti vastupidiseks.

Ajakiri annab ülevaate konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Eesti Rahvaluule Arhiiv 85

Eatu ja elav folkloor kuulub tänagi lahutamatult meie igapäevaellu, vajab kogumist ja kaasaegseid hoiutingimusi.

Eesti Rahvaluule Arhiivi 85. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline konverents „Arhiivid ja kogukonnad“ toimub 24.-25. septembrini Eesti Kirjandusmuuseumis.

Konverents keskendub arhiivide ja rahvaluulekogujate suhetele, digitaalsete arhiividega seotud küsimustele, kogumistöö probleemidele, erinevate ajastute mõjule rahvaluulekogude ning kogumispõhimõtete kujunemisel ja kujundamisel. Esinevad teadlased Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Rahva Muuseumist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist, samuti astuvad üles külalisettekandjad Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust. Konverentsi esimese päeva ettekanded on eesti, teise päeva ettekanded inglise keeles.

Konverentsi raames esitletakse 24. septembril Mall Hiiemäe raamatut „Virumaa vanad lastemängud“ ja Ingrid Rüütli raamatut „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine“ ning kuulutatakse välja uus kogumisvõistlus „Minuga juhtus üks naljakas lugu“.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on septembri lõpuni avatud fotonäitus „Naljakaid stseene ja lõbusaid fotoallkirju ERA fotokogust“.

85-aastane rahvaluulearhiiv loodi 1927. aastal Jakob Hurda ja teiste varasemate rahvaluulekogude baasil rahvusliku keskarhiivina.
Rahvaluulearhiivi jätkuvaks missiooniks on hea seista eesti rahvaluulekogude säilitamise, aga ka nende pideva täiendamise, kättesaadavaks tegemise, tutvustamise, uurimise ja publitseerimise eest.

Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad aadressil http://www.folklore.ee/era/pub/files/ERA85teesid.pdf

Lähem info: Ave Gorshich: avetupits@folklore.ee, 51 76 643,
Risto Järv: risto@folklore.ee, 51 904 371

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Seminar "Luule ja klassika"

Eesti Kirjandusmuuseumis reedel, 14. septembril.

Kava:
12.00 Avasõnad
12:10 Eve Annuk, Luule piirimail
12:40 Satu Grünthal, Ilpo Tiihoneni luule ja meetrika intertekstuaalsuse
küsimused
13:10 Janika Kronberg, Kui Ristikivi värsijalg astus Rootsi pinnale

13:40-14:00 kohvipaus

14:00 Külliki Kuusk, Uku Masingu sõnastamata kaanoni küsimusi
14:30 Rebekka Lotman, Sonett kui suletud vorm ja avatud protsess
15:00 Janika Päll, Eesti bukoolikast ja anakreontikast
15:30 Anne Lill, Kreeka tragöödia ja Mati Unt: mütoloogilised arhetüübid

kl 16.00
Tartu Ülikooli Kirjastus ja klassikalise filoloogia osakond esitlevad
Morgensterni Seltsi toimetiste uut numbrit.

Mõnus lõpetamine

Korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakond

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule arhiiv kauem suletud

Seoses remonditööde venimisega on Arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv külastajatele suletud kuni oktoobri lõpuni.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Õpetajate eluloovõistluse tähtaeg on pikendatud

Õpetajate eluloovõistluse tähtaeg on pikendatud

Suvi on õpetajate puhkuseaeg ning sel ajal alustatud tööd kipuvad kergesti
pooleli jääma. Vastu tulles paljude õpetajate soovile on mälestuste ja
elulugude kogumisvõistluse tähtaega pikendatud veel kolme kuu võrra. Töid oodatakse käesoleva aasta 30. novembrini.

ÕPETAJA, kirjuta oma kogemustest, keskendudes eriti võrdlusele "enne ja
nüüd"!

PAREMAD TÖÖD AVALDATAKSE !

Lähem info: Rutt Hinrikus, tel 737 7723

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Õpetajate eluloovõistluse lõpuni on jäänud veel kuu aega!

Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum tuletavad meelde:
õpetajate eluloovõistluse lõpuni on veel kuu aega.

Õpetaja, see on sinu võimalus rääkida, mis sulle koolis meeldib, mis ei
meeldi!

Elulugusid oodatakse aadressil Vanemuise 42, Tartu või kirmus@kirmus.ee.

Paremaid elulugusid ootavad auhinnad ja avaldamine.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


AR ja ERA osakonnad avatakse uurijatele 3. septembril

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Eesti Rahvaluule Arhiiv on seoses remondi ja fondide kolimisega uurijatele suletud kuni 3. septembrini.

Vabandame ebamugavuste pärast.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Nüpli kirjandusteaduse II suvekool

6.-7. juulil toimub Nüplis kirjandusteaduse II suvekool "Peegeldused kirjanduse sees ja ümber"

Päevakava

REEDE, 6. juuli

12.45–13.00 Suvekooli avamine

13.00–15.00 – I paneel HALLI HORISONDI TAGA. Juh. Sirje Olesk
Tanel Pern – Ideoloogia piirid: juunipöörde (kõver)peegeldused
Kristel Kotta – Mässumeelse Rummu Jüri visa ebaõnnestumine (filmimisloata stsenaariumiprojekt 1955–1964)

Kersti Unt – Stalinistliku perioodi peegeldusi ja vastupeegeldusi T(R)Ü ÜTÜ kirjandusringi väljaandes “Laualeht” (“Loov Mõte”)
Marin Laak – Harrastused parraspuudel: luuleuuenduse varjudest raudsel eesriidel

Hingetõmme 15.00–15.15

15.15–16.45 – II paneel KUNSTIDE ÕÕNESTAV JÕUD. Juh. Johanna Ross
Arne Merilai – Ämblik ja ämblikmees
Katre Pärn – Kino kui kirjanduse kõverpeegel
Toomas Kiho – Rahutu Gee üle rahutu vee

Suur paus 16.45–17.30

17.30–19.30 – III paneel ÄMBLIKMEHE VÕRGUTUS. Juh. Arne Merilai
Kristin Vaik – Kirjandusajalood kui peeglid ehk mõningaid tähelepanekuid paguluses avaldatud eriilmeliste eesti kirjanduslugude ja pagulaskirjanike enesemääratlemise kohta
Mart Velsker – Raimond Mustjõe kaldalt ja Ain Haukamaalt
Marja Unt – Mitmemõõtmeline luulelugu ehk Restaurator Cimpus
Brita Melts – Jaak Jõerüüdi luule sisemaastikud

Hingetõmme 19.30–19.45

19.45–21.00 – IV paneel OMA VENE. Juh. Piret Viires
Igor Kotjuh – Eesti venekeelne kirjandus: tõrked omaks tunnistamisel
Aija Sakova – Kaasaegne Eesti venekeelne kirjandus läbi saksakeelse „migratsioonikirjanduse“ peegli. Mõned tähelepanekud
Ülle Pärli – Valeri Bezzubovi vene/nõukogude kirjandus

Paus 21.00–21.30

21.30–23.00 Sissejuhatus mitte-Nüplisse. Sissejuh. Krista Ojasaar
Kristina Kivirand – Visual poetry

Õhtu NAEL: MITTE-TARTU. Kõnelevad kriitikud 2. Juh. Mart Velsker
Autorid: Sven Vabar, Jaak Tomberg, Anti Saar, Aare Pilv…
Kõnelevad kriitikud: Toomas Liivamägi, Mihkel Kunnus, Kristjan Pruul…

LAUPÄEV, 7. Juuli

11.00–12.30 – V paneel VIRGUTAV KIRJANDUSTEADUS. Juh. Leena Kurvet-Käosaar
Johanna Ross – Plath ja Saat, Esther ja Eed: võrdlev lugemine
Merilin Kotta – Metafi ktsionaalseid peegeldusi kaasaegses katalaanikeelses lühijutus Carme Riera, Sergi Pàmiesi ja Albert Garcia Pascuali tekstide näitel
Tiina Sulg – Eesti ulmeparoodiad

Hingetõmme 12.30–13.00

13.00–14.30 – VI paneel ANDKE ETTE JA SÖÖME ÄRA! Juh. Epp Annus
Martin Carayol – Mõne eesti novellisti kanoniseerimisest
Pille-Riin Larm – Õhk on täis peegeldusi: Lafcadio Hearni „Rokuro-Kubi“ vs. Friedebert Tuglase „Õhk on täis kirge“
Mele Pesti – Sa oled see, mida sa sööd ehk kirjanduslike „peegelduste“ mahe-magus eufemism

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Rahvusvaheline konverents "Varjatud varandused/Hidden Treasures" 26.-28.06

26.-28. juunil 2012 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise
42) Baltic Heritage Networki konverents "Varjatud varandused/Hidden
Treasures”, mis toob kokku ligi 100 väliseesti ja -balti ajaloo- ja
kultuuripärandi kogujat, säilitajat ja uurijat 10 riigist.

Konverents korraldatakse koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva
Muuseumi ja Rahvusarhiiviga. Toetavad: Rahvuskaaslaste programm
(Haridus- ja Teadusministeerium) ja Rootsi Suursaatkond.

Üritus on jätkuks 2006 Tartus toimunud rahvusvahelisele välisbalti
arhiivide konverentsile (International Conference on the Baltic Archives Abroad) ja 2009 aset leidnud BaltHerNeti konverentsile. 2006. aasta konverentsi eesmärgiks oli luua kontakte ja koondada infot Balti
diasporaa kultuuripärandi leidumuse ja seisukorra kohta. 2009. aastal
jätkati Balti kultuuripärandi kaardistamist, keskendudes Balti diasporaa kultuuripärandi tähtsusele ja tähendusele, ligipääsu ja kasutamisega seonduvale.

Täna algav konverents “Varjatud varandused” käsitleb maailma
mäluasutustesse jõudnud välisbalti arhiivimaterjale, mis on uurijate
pilgu eest seni kõrvale jäänud, kuid vääriksid teaduslikku uurimist või
muul viisil avalikkusele tutvustamist. Räägitakse ka neist
arhiiviväärtustest, mis on alles erakätes. Akadeemilistelt uurijatelt
kuuleme, milliste unikaalsete arhiivimaterjalideni nad urimistöö käigus
on jõudnud või milliste materjalide jälgi ajavad. Uurija on arhivaari
parim sõber ning abiline - ja vastupidi. Uurijate huvid innustavad
arhivaare tegutsema - ja vastupidi. Tänavune konverents on oma eesmärgi
täitnud, kui uurijad ja arhivaarid on saanud vahetada kasulikku teavet
ja genereerinud uusi ideid kogumis- ja uurimistööks.

Konverentsi töökeeled on inglise ja eesti.


Info:
Piret Noorhani
President
Baltic Heritage Network
Vanemuise 42, Tartu
m. 55 608 998
piretnoorhani@gmail.com

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Enne jaanipäeva

Seoses riigipühaga on Eesti Kirjandusmuuseum 22. juunil avatud kell 9-13.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Eesti Kirjandusmuuseum suvel
Eesti Kirjandusmuuseum on uurijatele suletud 2. juulist 5. augustini.

Seoses fondide kolimisega suleb Arhiivraamatukogu oma uksed alates 19. juunist.


Head suvepuhkust!

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Eesti folkloristika aastapreemia sai Madis Arukask

31. mail anti teist korda välja Eesti folkloristika aastapreemia. Preemia
määramisel arvestati ühe kalendriaasta jooksul ilmunud publikatsioone ja
populariseerivat tegevust.
2011/2012 preemia sai Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena osakonna
eesti keele ja kultuuri muukeelsete dotsent Madis Arukask, kelle
teadustegevus on olnud erakordselt viljakas, mitmekülgne ning
folkloristika piire avardav. Preemia anti kätte Tartus Eesti
Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi
aastakoosolekul.

Preemia asutas 2011. aastal Akadeemiline Rahvaluule Selts (ARS) koostöös
Eesti Kultuurkapitaliga tunnustamaks kõrgel professionaalsel tasemel
teaduslikku või/ja teadustulemusi populariseerivat tööd folkloristikas,
meie rahvuskultuuri ühes keskses valdkonnas.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Katkestus andmebaaside töös

Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaaside serverid on ehitustööde tõttu ajutiselt välja lülitatud ning ligipääs andmebaasidele puudub ilmselt selle nädala lõpuni. Vabandame ebamugavuste pärast.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Katkestus serverite ja andmebaaside töös

Eesti Kirjandusmuuseumi serverid on neljapäeval, 31. mail kell 8-13 ehitustööde tõttu välja lülitatud ning ligipääs muuseumi andmebaasidele on häiritud. Vabandame ebamugavuste pärast.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


IAPLi 36. aastakonverents

28.05-3.06 toimub Eestis Rahvusvahelise Kirjanduse ja Filosoofia Assotsiatsiooni (IAPL) 36. aastakonverents "ARCHAEOLOGIES OF THE FUTURE: tracing memories / imagining spaces". Konverentsi ettekanded käsitlevad peale filosoofia ja kirjanduse ka filmi, muusikat, maalikunsti, kujutavat kunsti, arhitektuuri ja rahvakultuuri. Plenaaristungitel esinevad mh
prantsuse filosoof Jacques Ranciere, Erkki-Sven Tüür ja Sofi Oksanen. Täpsem kava: http://www.iapl.info/_conferencehistory/IAPL_2012/program/IAPL2012-CB-ConferenceProgram-0528-0240.pdf

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tallinna Ülikool koostöös Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga ning Kumu
kunstimuuseumiga.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


ELULOOPÄEV

25. mail 2012 algusega kell 14.15 Eesti Kirjandusmuuseumis

2012. aasta eluloopäeval räägitakse elulooliste andmete kogumiseset sugupuu andmete juurde, põnevatest vanade elulugude leidudest, perekonnaalbumitest ja fotode lugudest.

KAVA:

Avasõnad
Fred Puss. Esimesed sammud sugupuudest elulugudeni
Tiina Tafenau. Elulood ja sugupuud
Urve Sõmer. Sada aastat vana elulugu ehk vanaisa mälestusteraamat
Eduard Feldbach. Õ-tähest ja perekonna pärimusest
Maie Liplap. Üks pildialbumi lugu
Vilve Asmer. Kes, kus, miks ja millal? Perekonnafoto kõneleb

Ühendus Eesti Elulood
Eesti Kirjandusmuuseum

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Arhiivraamatukogu 22.05 avatud kella 14.30-ni
Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu on 22. mail avatud kella 14.30-ni. Vabandame ebamugavuste pärast.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Katkestus serverite ja andmebaaside töös

Eesti Kirjandusmuuseumi serverid on reedel, 11. mail ehitustööde tõttu välja lülitatud ning ligipääs muuseumi andmebaasidele on häiritud.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Eesti esimesed digitalgud

Pressiteade

5.-15. maini toimuvad Eesti mäluasutuste ühised digitalgud. See on
teadaolevalt esimene omataoline ettevõtmine, kus osalevad nii muuseumid,
raamatukogud kui arhiivid. Digitalgute eesmärgiks on lisainfo saamine
mäluasutustes hoiul olevate piltide kohta, et järgmistel huvilistel oleks
neid tulevikus kergem leida ja kasutada.

Digitalgute lehekülg Facebookis (www.facebook.com/pages/Digitalgud)
avalikustatakse Teeme Ära kampaania talgupäeva, 5. mai esimestel hetkedel. Sellest alates kümne päeva jooksul on kõigil vabatahtlikel kaasalööjatel võimalik lehitseda meie mäluasutuste kogudest välja valitud ja digitalgute lehele üles laaditud pilte, mis kujutavad maastikke, vaateid, tänavaid, maju täpsustamata asukohtades. Lisaks fotodele vajavad tuvastamist ka mõned maalid, kaardid ja filmikaadrid. Kuivõrd tegu on arhiivimaterjalidega, palume enne digitalgupiltide kasutamist mistahes muudel eesmärkidel peale tuvastamise võtta ühendust neid säilitava mäluasutusega.

Meie esimeste talgute teemaks on Eestimaa kohad. Kutsume kõiki inimesi
julgelt oma ära-tundmise-tunnet ja oletusi jagama, vanadelt fotodelt
detaile ja vihjeid otsima. Kindlasti palume kirjutada oma arvamuse ka siis,
kui keegi on seda juba pakkunud – see suurendab meie jaoks saadud info
kaalu. Postitustena Digitalgute lehe seinale on väga oodatud fotod
tuvastatud kohtadest tänapäeval. Tuleb arvestada ka võimalusega, et mõni
pilt ei olegi tehtud praeguse Eesti Vabariigi territooriumil, vaid näiteks
vanal Liivimaal või Narva jõe tagustel aladel. Sestap on oluline iga
nüanss, mis meid pildil kujutatu täpsustamisele lähemale aitab.

Kõigi talguliste vahel loosime välja osalevate mäluasutuste meeneid.
Loosimine leiab aset 17. mail ning õnnelikud võivad oma meenetele järele
minna nii digitalgutel kui Muuseumiööl osalevatesse mäluasutusse Tallinnas
või Tartus. Kõige tõhusama sisulise panusega esinenud talgulistel on
lootust eriauhindadele.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


ÖÖS ON KINO

Muuseumiöö 2012 Eesti Kirjandusmuuseumis

Laulud:
18.00 – 18.30 Mäluasutuste segakoor MaSk ja Riia Mentzendorffi segakoori Sonante ühiskontsert filmimuusikaga muuseumi ees tänaval

18.30 – … Lasteprogramm – „Jänes hüppas kitse“. Räägime looma- ja piltmõistatustest. Lisaks muinasjutustamine ja laulmine.
21.00 – 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides

Filmid:
18.00 – 18.20 –“Valgõ härg” (2009) – Setu muinasjuttude jutustajad. Kommenteerib Risto Järv.
18.25 – 18.45 – Värske film lastemängudest (2012). Esmaettekanne. Kommenteerivad Maarja Aigro ja Astrid Tuisk.
18.45 – 19.30 Janno Simm – Sügis Obi jõel (2004)
19.35 – 19.55 Videojäädvustusi kohapärimuslikelt välitöödelt Juuru kihelkonnas. (2009) Kommenteerib Jüri Metssalu.
20.00 – 20.20 – „From Finland with love“ (2010) – Tartu NEFA 20. sünnipäevaks tehtud tudengifilm, mis on osaliselt filmitud Eesti Kirjandusmuuseumis.
20.25 – 20.45 – Helga Meriste „Kallis Paul“ – väike lugu Eesti ajaloost (2007)
20.45 – 21.30 – Andres Kuperjanov, Mare Kõiva „Täheonu“ (1998) – film omanäolisest astronoomist Hugo Raudsaarest.
21.30 – 22.15 – Aado Lintrop „Lõunaudmurdi palvused“ (2004) – tänapäevani säilinud omausu palvustest-ohvritoomistest


Läbi Muuseumiöö toimub auhinnamäng-viktoriin Kirjandusmuuseumi filmiprogrammi kohta.

Näitused:
Arhiivraamatukogu näitus filmitrükistest
Siret Roots - Graafikanäitus "Lugu"

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Ajakirja Folklore 50. number

Folklore 50. numbri (külalistoimetaja Anneli Baran) artikleid ühendavad
huumor ja stereotüüpsed arusaamad teistest rahvustest, samuti pärineb
enamiku kirjutiste empiiriline materjal Internetist.

Laimute Anglickiene ja Rita Repšiene vaatlevad etnilisi stereotüüpe
Internetis ning avavad fenomeni lähinaabrite, sh eestlaste pihta suunatud
etnonüümide ja anekdootide abil. Maria Yelenevskaya käsitleb Internetis
leiduvaid stereotüüpseid ettekujutusi, keskendudes eelkõige Vene
diasporaale. Pedro Martins toob esile portugaallaste etnilise huumori
eripära ja Grigor Grigorov vaatleb rahvuse enesekohase huumori
avaldumisvorme.

Marlene Hugoson analüüsib Nobeli preemia tseremooniate jäljendamist
kodudes ja institutsioonides, samuti seda ümbritseva koomika
avaldumisvorme.
Guntis Pakalns käsitleb jõuluvana humoristlikku kujutamist
Interneti-saitidel, lähtudes psühholoogilisest vaatepunktist avab Ana
Stefanova triksteri-kujundi universaalsuse ja huumori seoseid.

Lisaks tutvustab värske number sloveenia folkloristi-etnoloogi Ingrid
Slavec Gradišnikut. Lugeda saab doktoritööde kaitsmistest, konverentsidest
ja raamatututvustusi.

Eelretsenseeritav ajakiri Folklore: EJF ilmub järjepidevalt aastast 1996, värske number on veebis loetav aadressil
http://www.folklore.ee/folklore/vol50/

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Mäetaguste juubelinumber
 16 aastaga on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna ajakiri Mäetagused jõudnud 50. numbrini. Juubelinumber käsitleb eestlaste hajalat maailmas, võttes vaatluse alla nii Austraalias, Kanadas, Rootsis, Ladina-Ameerikas kui ka Venemaa avarustes elavad eestlased. Artiklid keskenduvad peamiselt võõrsil kohanemisele ja oma identiteedi säilitamisele. Numbri külalistoimetaja Aivar Jürgenson räägib kodu- ja võõrastest maastikest ning nende võrdlemisest migrantide lugudes, et uurida, kuidas üritavad migrandid võõrsil kompenseerida muutusi nii sotsiaalses kui ka ajaloolis-kultuurilises keskkonnas ning säilitada oma kultuurilist järjepidevust.

Jane Kalajärv käsitleb Kanadas elavate eestlaste kodukujundust, Mare Kõiva adaptatsiooni Austraalia eestlaste kogemuste põhjal. Sander Jürisson räägib esimestest eesti väljarändajatest Brasiilias. Mall Hiiemäe vaatleb võõrsil kohanemise temaatikat Teise maailmasõja aegadel kodumaalt Eestist lahkunud ning Rootsis pagulaspõlve veetva perekonna hoiakute ja väärtushinnangute näitel.

Maarja Merivoo-Parro on vaatluse alla võtnud selle, kuidas on Teise maailmasõja sündmuste keerises Eestist põgenenud ning Ameerika Ühendriikidesse ümber asunud eestlased oma pagulaskogemust peegeldanud läbi huumori. Artikli fookuses on üks selle tendentsi ilmingutest: 1949 ja 1950. Aastal New Yorgis ilmuma hakanud ajalehe Vaba Eesti Sõna rubriik, “Salme kirjad Ameerikast”.

Anu Korb ja Ivo Paulus käsitlevad Venemaal elavate eestlaste probleemistikku, kohanemist ja sulandumist, kusjuures Ivo Paulus jõuab kurva tõdemuseni: “Paraku pole Kaug-Ida eestlaskonnas enam alles keelelisust ega paiksust. Hääbumine on toimunud ühe põlvkonna jooksul.”
Mäetaguste kroonikaosas on tavapärane ülevaade erialasündmustest, väitekirjade ja ilmunud erialaraamatute tutvustused.

Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Lahtiolek pühade ajal

Eesti Kirjandusmuuseum on 30. aprillil uurijatele suletud. 1. mail on muuseum riigipüha tõttu suletud.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on avatud

Eesti Kirjandusmuuseumil on hea meel teatada, et kaks aastat väldanud projekti “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine” tulemusena on valminud uus digitaalarhiivi keskkond, mis on Eesti rahvaluule ja kultuuriloo huvilistele kättesaadav aadressil kivike.kirmus.ee.
Kivike on nii kirjandusmuuseumi arhiivide ühine andmebaas kui ka institutsionaalne repositoorium, kus säilitatakse ja tehakse nähtavaks väärtuslike materjalide digitaalseid koopiaid.
Projekti käigus digiteeriti Eesti Rahvusraamatukogus enam kui 1300 Eesti trükise Punase Raamatu nimekirjadesse kuuluvat haruldast trükist. Tartu Ülikooli Raamatukogus digiteeriti tervikuna Jakob Hurda rahvaluulekogu (163 köidet), Eduard Philipp Körberi kodulooliste materjalide kogu (27 köidet) ja Ado Grenzsteini kirjakogu (18 köidet). Käsikirjad konserveeris OÜ Mandragora. Digiarhiivi tarkvaralised lahendused töötas välja Tartu firma OÜ Piksel, repositooriumi seadmed tarnis Infosüsteemide OÜ. Kogu töö toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi toel .
Punase Raamatu nimekirja trükised on kogumina leitavad elektronkataloogis ESTER; käepärane on neid lehitseda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Kivikese kaudu on uurijatel ligipääs heakvaliteedilistele pdf-failidele ja võrgus lehitsemiseks sobivatele jpg-failidele. Vastavalt iga arhiivi kasutustingimustele võib uurijatel olla vaja failide vaatamiseks Kivikesse siseneda ID-kaardiga. Säilikute kirjeldusi saab lehitseda ka ilma sisse logimata. Suuremahulised tiff-formaadis tagatisfailid on Kivikeses kättesaadavad vaid autoriseeritud kasutajatele. Kivikest täiendatakse jooksvalt iga päev. Järgmise suure etapina digitaalarhiivi arendamisel on kirjandusmuuseumil kavas helikogu arendustööd.

Teate koostas
projektijuht Kadri Tüür
Lisainfo: 737 7712

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Konverents "Noorte hääled" 25.-26. aprillil

„Noorte hääled” – noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

25. ja 26. aprillil 2012 toimub Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalust ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum). Ettekannetes keskendutakse diasporaa-uurimustele, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele, usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui kaugemal ning haakudes käimasoleva filmiaastaga, pööratakse tähelepanu ka sellele valdkonnale. Samuti tutvustatakse Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi KIVIKE.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal seitsmendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, mis oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.

Konverentsi ettekannete teesid ilmuvad trükisena.

Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebiaadressidel:
http://www.erm.ee/noortehaaled ning http://folklore.ee/era/nt.

Lisainfo:

Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator
piret.koosa@erm.ee, 53431084

Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur
avetupits@folklore.ee,
5176643

KAVA

25. aprill, EESTI KIRJANDUSMUUSEUM (Vanemuise 42, Tartu)

09.30 registreerimine
10.00–11.30
Avasõnad
Lona Päll. Keskkonnakogemus folklooris Kakerdaja rabaga seotud pärimuse näitel
Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk Virumaa poluvernikute religioossetest maastikest
Liset Marleen Pak. Kollektiivne memoraat?! Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide võrdlev analüüs

12–13.30
Anna Jevtšišina. Viha ja vihtlemisega seotud maagilised toimingud eesti vanemas ja tänapäeva saunatraditsioonis
Kadri Villem. Kurja silma uskumus Setomaal
Aliis Kiiker. Muutuvast matusekultuurist 21. saj Eestis: krematsioon ja põletusmatused

14.30–16.00
Kadri Tüür. KIVIKE – Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder
Kaisa Kulasalu. Folkloorikogud ideoloogia mõju all: Eesti Rahvaluule Arhiivi
kogudest Nõukogude perioodil tsenseeritud materjal
Maarja Merivoo-Parro. Globaalse eesti diasporaa uurimise perspektiive:
Põhja-Ameerika pagulasnoorsoo juhtum


26. aprill, EESTI RAHVA MUUSEUM (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

09.30 Registreerimine

10.00–11.30
Sigrid Solnik. Kaameraga välitöödele, eesmärgiks on teha film
Sten Kauber. Nõukogude Eesti film kultuurimälu meediumina nõukogudejärgses mälukultuuris
Katrin Alekand. Kehad piiramisrõngas: traditsioonilised kehamuutmistehnikad ja nende kaasaegne elu

12.00–13.30
Sander Jürisson. Tõotatud maale – eestlaste väljarändest Brasiiliasse
Helleka Koppel. Seljakotirändurite identiteet – vastandused ja vastuolud
Epp Tamm. Mustaq sainaq, puhas hing – Võru ja Urvaste vallas uuritud
suitsusaunakultuurist

14.30–16.00
Katre Koppel. Püha kolmainsus: Isa, Poeg, Püha Vaim – Isa, Ema, Laps. Vabastava
hingamise seanssidest EELK Tartu Jaani kirikus
Andrus Kask. Loov või loodud identiteet: folkloor ja kristlus. Folkloori roll
identiteedi kandjana ja kujundajana põhjahantidel
Jaanika Jaanits. Etnodiskoteka – Komi Noorteühenduse „Mi“ tegevus komi noorte etnilise identiteedi tugevdamisel.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Katkestus serverite ja andmebaaside töös

Seoses ehitustöödega ei tööta neljapäeval 12. aprillil kirjandusmuuseumi serverid kell 8.00-14.00. 12.-13. aprillil ei ole samal põhjusel elektrit uue majaosa keldrikorrusel, mistõttu võib olla häiritud arhiivimaterjalide tellimine kultuuriloolise arhiivi lugemissaali.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Katkestus kirjandusmuuseumi serverite töös

Elektritööde tõttu lülitatakse 22.03 Eesti Kirjandusmuuseumi serverid kell 11-15 välja. Andmebaaside kättesaadavus sel ajal on häiritud. Vabandame ebamugavuse pärast.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Tõrge Eesti Kirjandusmuuseumi serverite töös

Ehitustegevuse tõttu on neljapäeval, 15. märtsil häiritud Eesti Kirjandusmuuseumi serverite ja andmebaaside töö.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiate üleandmine

Eesti Kirjandusmuuseumis antakse emakeelepäeva eelõhtul, 13. märtsil kell 16.00 üle Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad ning tutvustatakse uusi rahvamuusikaväljaandeid.
Preemiate üleandmisele järgneb Iivi Anna Masso ja Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese raamatu "Omal häälel" esitlus.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Suurväljaande "Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud" esitlus

6. märtsil kell 17.30 esitletakse Järvamaa Muuseumis Eesti folkloristika
suurväljaannet "Vana Kannel X. BO2 - Paide ja Anna kihelkonna regilaulud".

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Järvamaa Muuseum kutsuvad huvilisi osa saama Eesti rahvaluuleteadlaste suurprojekti, sarja Monumenta Estoniae Antiquae vastilmunud köite "Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud" esitlusest.

Jakob Hurda poolt ligi 125 aastat tagasi algatatud eesti regilauluväljaannete seeria on jõudnud kümnenda köiteni.

Põhjalikku ettevalmistust nõudva teose igas köites avaldatakse kõik sellest
piirkonnast talletatud rahvalaulud. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on
Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud.

Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid
ja laulikuid. Esmase ülevaate raamatust leiab pdf-failist lehel
http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=32.

Materjali koondas ja raamatu koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast. Viisideosa koostajaks on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras.

Väljaanne ilmus Eesti Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi toel.

Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile
Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.

Lähem info: Risto Järv, risto@folklore.ee, black ops II, tel. 51 90 4371
Valev Väljaots, valev@jarvamaamuuseum.ee, tel. 51 57 105

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Tõrge Eesti Kirjandusmuuseumi serverite töös

Ehitustegevuse tõttu on neljapäeval, 8. märtsil häiritud Eesti Kirjandusmuuseumi serverite ja andmebaaside töö.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Eesti Kirjandusmuuseum otsib vabatahtlikke

Eesti Kirjandusmuuseum ootab appi vabatahtlikke, kes aitaksid
arhiivraamatukogus säilitatavaid ajalehti, ajakirju ja brošüüre korrastada.

Abikäte vajadus on suur ja kestab mõnda aega, sest ideaalis tuleks kõik
arhiivi laekuvad materjalid parema säilimise huvides kohe metallosadest
vabastada, kuid piisava tööjõu puudumisel on seda tehtud ainult
restaureerimise käigus. Vabatahtlike ülesandeks olekski metallklambrite
eemaldamine ning ajalehtede-ajakirjade-brošüüride õmblemine.

Kuna arhiivraamatukogul seisab ees arhiivfondide kolimine uutesse
arhiivihoidlatesse, on vaja abikäsi ka raamatute mapistamisel ja
karbistamisel ning uue hoidla valmimisel saab kaasa lüüa kolimistöödel.

Soovijail palume endast märku anda arhiivraamatukogu juhatajale Merike
Kiipusele telefonil 7377 712 või aadressil merike@kirmus.ee.
Vabatahtlikke juhendatakse ja varustatakse töövahenditega kohapeal.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Arhiivraamatukogu ajutiselt suletud

 

Kuni 12. märtsini on Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu suletud avarii tõttu.

 

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

 

VII folkloristide talvekonverents

Seitsmes folkloristide talvekonverents
"Pärimus inimese ja maastiku dialoogis"

2.–3. veebruaril 2012

Folkloristide VII talvekonverents on pühendatud ERA vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale, kelle üheks olulisemaks uurimisalaks on muuhulgas looduse ja paikadega seotud folkloor. Konverentsi korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv, kohapärimuse töörühm.

Talvekonverents leiab aset Võrumaal Rogosi mõisas. Konverentsi kodulehekülg http://www.folklore.ee/era/tk2012/

Osavõtutasu 15 eurot palume tuua konverentsi eel Eesti Rahvaluule Arhiivi uurijate tuppa või tasuda bussis sõidul Tartust Rogosisse. Kõigile esinejatele on konverents, bussisõidud, toit ja öömaja tasuta.

Kontakt: Jüri Metssalu, tel 7377 738, polaarkoer@gmail.com, 53 405
189

Eesti Rahvaluule Arhiiv on seoses konverentsiga 2.-3.02. 2012 uurijatele suletud.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Näituse "Mall Hiiemäe teaduses ja maastikul" avamine

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe
on oma töös alati oskuslikult sidunud teaduse ja looduse, akadeemilise ja
populaarse suuna.

09.01.2012 kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus "Mall
Hiiemäe teaduses ja maastikul", mis on pühendatud Eesti Rahvaluule Arhiivi
vanemteaduri Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Välja on pandud Mall Hiiemäe
kirjutatud raamatuid, näiteid rahvaluule kirjapanekutest, joonistusi,
fotosid jm. Näituse avab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.

Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mall Hiiemäe avarat teadlasetööd
iseloomustavad nii rohked teaduspublikatsioonid kui laiem avalikkusele
suunatud tegevus. Teaduse populariseerimist on Mall Hiiemäe pidanud üheks
oma südameasjaks. Oma tööaastate jooksul on ta ühtlasi osalenud rohkem kui kolmekümnel rahvaluulekogumise ekspeditsioonil, talletades üle 14 000
lehekülje mitmesugust pärimuslikku materjali.

Olete oodatud!

Lähem info: Ave Tupits, 7377736, Astrid Tuisk 7377737

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -


Sada kevadet: müüt, märk, keel. Oskar Luts 125

Konverents

Sada kevadet: müüt, märk, keel
Oskar Luts 125
“Kevade” 100

6. jaanuaril 2012. a
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis


10.30 Avasõnad – Janika Kronberg

Kandlel Gerda Merila (Heino Elleri nim Tartu muusikakool)

10.45–12.15
Liivi Rosenvald – Laps Lutsu loomingus
Eve Annuk – Teele lugu
Mihkel Mutt – Joosep Tootsi ja teiste varjatud elu

12.30–14.30 Kultuurilooline ringsõit Tartus. Giid Peeter Olesk. Kohvilaud Oskar Lutsu majamuuseumis (Riia 38)*

14.45–16.15
Marju Mikkel – “Kevade” varasest vastuvõtust kriitikas
Anneli Saro – Müüt, rituaal ja kunstid. “Kevade” teatris ja filmis
Katre Pärn, Katre Väli – Meediumiülene “Kevad” kultuurimälus

16.15–16.30 Paus

16.30–17.30
Annika Koppel – Oskar Lutsu filmide fenomen
Paul-Eerik Rummo – “Suve” tegemisest

Viiulil Joosep Reimaa (Heino Elleri nim Tartu muusikakool)


*Kultuurilooline ringsõit Tartus (kestus 1 h). Buss väljub Eesti Kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42) juurest 12.30. Pärast lõunapausi Oskar Lutsu majamuuseumis (Riia 38) saabub buss tagasi Eesti Kirjandusmuuseumi.
Osavõtjate registreerimine konverentsil. Ringsõidu korraldab Tartu Linnamuuseum.


Lähem info: teadur Külliki Kuusk, tel 7377727 , kylliki.kuusk@yahoo.com

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

55. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents

Kolmapäev, 21. detsember

11.00
Janika Kronberg – Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2011
Toomas Kiho – Tõlke vältimatusest
Peeter Torop – Kultuur, tõlge ja tõlkeline mõistmine
Jaan Kaplinski – Keel ja tõlge

14.00
Anne Lange – Miks mitte tõlkida?
Marin Laak – „The Poeg of Kalev“: Triinu Kartuse tõlke jälgedel
Kärt Summatavet – Kunstniku Kalevipoeg: Rauast Neemeni

15.45
Vello Paatsi – „Terre, armas eesti rahvas“
Andreas Kalkun – Eesti oma terra incognita. Kreutzwald seto kultuuri vahendamas

16.45
„Kalevipoja“ juubelinäituse tutvustus


Neljapäev, 22. detsember

10.00
Reet Hiiemäe – Gnoomid, kooboldid ja goblinid. Uskumusolendite nimetuste tõlkimise spetsiifikast
Märt Läänemets – Laozi „Daodejing“ eesti keeles: tõlked ja tõlgendused
Vladimir Sazonov – Mõningaid võrdlusmomente Uus-Assüüria kroonikatest ja annaalidest 9.–7. saj. eKr. „Ajalooliste tekstide“ arenguetappide ja stiili ning kompositsiooni analüüs

11.45
Heinike Heinsoo – Tänapäeva vadjalaste keelest.
Enn Ernits – Vepsakeelsest kirjasõnast: tõlked ja originaalteosed
Sirje Kupp-Sazonov – Grammatilisest soost tingitud raskused vene-eesti tõlkes

13.45
Renata Sõukand, Raivo Kalle – Tõlked ja valetõlked Eesti taimepärimuse mõjutajatena
Mare Kõiva – Mitmekeelsed loitsud. Kas tõlked või koodivahetus?
Anu Korb – Diasporaa eestlaste kohanemisest asukohamaal kogutud pärimusainese põhjal

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Lahtiolek pühade ajal

Eesti Kirjandusmuuseum on 24.-31. detsembrini uurijatele suletud.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

8. Medica konverents: uusreligioossed tervendamised ja šamanism

Esmaspäeval, 28. novembril kella 14. alates olete oodatud Eesti
Kirjandusmuuseumi kuulama ja kaasa mõtlema haiguse ja tervise teemadele
ning meditsiinipluralismile.

8. interdistsiplinaarse konverentsi Medica üks sektsioonidest vaatleb
uusreligioosseid tervendamisi ja šamanismi. Sõna saavad oma ala kuulsad
uurijad: Rahvusvahelise Šamanismi Uurimise Seltsi president, usundiuurija
Mihaly Hoppal; linnašamanismi ja uusšamanistlike liikumiste asjatundja
Valentina Haritonova ja tuntud nanai šamanismi spetsialist Tatjana
Bulgakova.

Vaatlemisele tulevad veel tuntumad teetaimed, keskaja ja varauusaja
loitsud, rahvaarstid, arstiteaduse kujunemisjooned, mida käsitlevad
Kaarina Rein, Renata Sõukand ja Raivo Kalle, Mare Kõiva, Svetlana
Tsonkova.

Kristiina Johansoni vahendusel saame teada arheoloogide leitud muistsetest
raviesemetest. Piret Paal küsib, kas pallatiivmeditsiin võiks olla meie
tulevikusuund.

Selle ja eelmiste konveretside materjalidega saab tutvuda aadressil:
http://http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaVIII/

Kontakt: Mare Kõiva,
EKM, telefon: 56218119

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

               International Symposium “Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity. The Kalevipoeg 150”

                   Tartu, November 29-30, 2011

 

                        Venue:                  University of Tartu History Museum (Toome Hill, Lossi 25)

                        Organisers:          The Centre of Excellence in Cultural Theory, the Estonian Literary Museum and the Institute for Cultural Research and Fine Arts, the University of Tartu.

 

Tuesday 29.11.2011

 

10.15                     Symposium opening (University of Tartu History Museum, White Hall)

10.30                     Plenary lecture: David Elton Gay (Bloomington, IN, USA) The Idea of an Epic: Some Problems of Genre Definition

11.15–11.45       Coffee/tea break

11.45–12.30       Plenary lecture: Dmitry Funk (Moscow, Russia) The Last Shor Epic Singer

12.30–14.00       Lunch

14.00–15.30       Two parallel sessions

White Hall

Chair: Ergo-Hart Västrik

Lotte Tarkka (Helsinki, Finland) Intertextuality in Oral Epic Traditions

Tiina Kirss (Tallinn, Estonia) Core and Trunk: The Textuality of the Kalevipoeg in Estonian Culture

Frog (Helsinki, Finland) Traditional Epic as Genre: Definition as a Foundation for Comparative Research

Conference Hall

Chair: Cornelius Hasselblatt

Niina Hämäläinen (Turku, Finland) Emotions and Authenticity. Reflections on the Epoch in the Kalevala

Liina Lukas (Tartu, Estonia) The Baltic-German Sagendichtung around the Kalevipoeg

Aldis Pūtelis (Riga, Latvia) The Epic Need for an Epic: Latvian Literary Epics of the Late 19th Century

15.30–16.00       Coffee/tea break

16.00–17.30       Two parallel sessions

White Hall

Chair: Frog

Mari Sarv (Tartu, Estonia) The Success Story of a Verse Form

Madis Arukask (Tartu, Estonia) Lamenting Kalevipoeg

Rein Veidemann (Tallinn, Estonia) The Epic Kalevipoeg as a Source of Principal Clauses of the Estonian Narrative

Conference Hall

Chair: Piret Viires

Hasso Krull (Tallinn, Estonia) The Mystified Landscape:  The Kalevipoeg and the Reversal of Tradition

Marin Laak (Tartu, Estonia) Traces and Threads: The Kalevipoeg in Modern Estonian Culture

Kärt Summatavet (Tartu, Estonia) Mythology and the Artist’s Imagination

18.00                     Reception by the City of Tartu in the Town Hall (for registered participants)

§  Wednesday 30.11.2011

9.00­                       Visit to the Department of Estonian and Comparative Folklore (Ülikooli 16-208)

10.00–11.30       Two parallel sessions (University of Tartu History Museum)

White Hall

Chair: Madis Arukask

Mare Kõiva (Tartu, Estonia) Kalevipoeg as the Basis of New Narrative Forms

Ülo Valk (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg, Mediumship and Discursive Authority of the Other World

Mihály Hoppál (Budapest, Hungary) Heroic Epics of the World – Research History and Future Tasks

Conference Hall

Chair: Lotte Tarkka

Ranibala Khumukcham (Imphal, India): Folk Epic: A Study on KhambaThoibi of Manipur

Paul Hagu (Tartu, Estonia) A wave of Epics in Setomaa (1920–1930)

Sonja Petrović (Belgrade, Serbia) Oral Epic Tradition about the Battle of Kosovo 1389: Story Models, Forms, Ideologies

11.30–12.00       Coffee/tea break

12.00–13.30       Two parallel sessions

White Hall

Chair: Liina Lukas

Eve Pormeister (Tartu, Estonia) Das estnische Epos „Kalevipoeg“ in der Spannung zwischen Nationalem und Menschheitlich-Universellem am Beispiel der Höllenfahrtszenen

Risto Järv (Tartu, Estonia) Construction of ‘Pre-Kalevipoeg’: K. Ganander/K. J. Peterson's Finnische Mythologie

Cornelius Hasselblatt (Groningen, Netherlands) German Rewritings of the Estonian Kalevipoeg. On the German Reception of the Estonian Epic in the 19th Century

Conference Hall

Chair: Jonathan Roper

Tatiana Bulgakova (St. Petersburg, Russia) The Motif of Competition in Siberian Shamanic Tales

Nina Yurchenkova (Saransk, Russia) From Mythology to Heroic Consciousness (Based on the Example of the Mordovian Epos)

Margaret Lyngdoh (Tartu, Estonia) Elements of Epic in Ritual among the Khasis

13.30–15.00       Lunch

15.00–16.00       Two parallel sessions

White Hall

Chair: Risto Järv

Arne Merilai (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg: Aspects of Authorship

Katre Kikas (Tartu, Estonia) “Dr. Kreutzwald Has Been Blamed…” A Village Tailor H. A. Schults Defending the Authenticity of Kreutzwald’s Kalevipoeg

Conference Hall

                             Chair: Mihály Hoppál

Jouni Hyvönen (Helsinki, Finland) Elias Lönnrot’s Ethno-historical View of the Finnish Mythology in the Kalevala

Pille-Riin Larm (Tartu, Estonia) Estonian Mythopoeia. Myths, Epics and Identity

Ott Heinapuu (Tartu, Estonia) Estonian Civil Religion: The Kalevipoeg and Sacred Oak Groves of Taara

16.30–17.00       Coffee/tea break

17.30                     Visit to the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42) 

 

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

“Kalevipoja” 150. juubelit tähistatakse Tartus rahvusvahelise sümpoosioniga

 

Eesti rahvuseepose 150. juubeli tähistuseks toimub Tartus, „Kalevipoja“ loomise idee sünnilinnas, rahvusvaheline sümpoosion Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Authorship, Identity”.

Sümpoosion toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomel 29. ja 30. novembril. Piduliku ettekandekoosoleku eesmärgiks on paigutada rahvuseepos „Kalevipoeg“ laiemasse konteksti, et tuua välja eesti eepose omapära. Kuigi eepose loomise idee algatajaks olid 19. saj algul baltisaksa estofiilid ja autoriks F. R. Kreutzwald, on teosest kujunenud eesti identiteedi suurimaid sümboleid. Samal ajal kuulub „Kalevipoeg“ nii maailma romantilise kirjanduse kui ka kunsteeposte tippude hulka.

Sümpoosionil peetakse üle 30 ettekande, neist pooled väliskülaliste poolt. Juttu tehakse eepose kui žanri olemusest, universaalsetest müütidest ja nende teokssaamisest eri kultuurides; autorsusest ja eeposes peituvast identiteeti kujundavast jõust. Mitmes ettekandes pööratakse tähelepanu eeposte tõlgendamisele eri kultuurikontekstides.

Eesti eeposest „Kalevipoeg“ lähtuvaid käsitlusi on sümpoosionil üle kümne, neid täiendavad ungari, soome, läti, setu, mordva, nanai, šori, serbia, khasi ja manipuri eeposte traditsiooni huvitavad analüüsinäited.

Konverentsi programmiga on võimalik tutvuda veebilehtedel:

http://www.folklore.ee/events/epics2011/

 

Sümpoosioni korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Kultuuriteooria tippkeskus Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

 

Ettekandeid kuulama võivad tulla kõik huvilised.

Kontakt: Mare Kalda 737 7741 kalda@folklore.ee

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

“Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Autorship, Identity, the Kalevipoeg 150” – esialgne kava

 

29.–30. novembril korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Kultuuriteooria tippkeskus rahvusvahelise maailma eeposte uurimisele keskenduva sümpoosioni “Traditional and Literary Epics of the World: Textuality, Autorship, Identity, the Kalevipoeg 150”.

 

Ürituse toimumiskohaks on Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. Kodulehekülge vt http://www.folklore.ee/events/epics2011/
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital


Esialgne kava:
Teisipäev, 29. november

TÜ ajaloo muuseum, valge saal
10.00 sümpoosioni avamine
10.15 Plenaarettekanne: David Elton Gay (Bloomington, IN, USA) The Idea of an Epic: Some Problems of Genre Definition
11.15–11.45 Kohvipaus
11.45–12.30 Plenaarettekanne: Dmitry Funk (Moscow, Russia) The Last Shor Epic Singer
12.30–14.00 Lõuna
14.00–15.30 Paralleelistungid

Valge saal:
Lotte Tarkka (Helsinki, Finland) Intertextuality in Oral Epic Traditions
Tiina Kirss (Tallinn, Estonia) Core and Trunk: The Textuality of the Kalevipoeg in Estonian Culture
Frog (Helsinki, Finland) Traditional Epic as Genre: Definition as a Foundation for Comparative Research

Konverentsisaal:
Niina Hämäläinen (Turku, Finland) Emotions and Authenticity. Reflections on the Epoch in the Kalevala
Liina Lukas (Tartu, Estonia) The Baltic-German Sagendichtung around the Kalevipoeg
Aldis Pūtelis (Riga, Latvia) The Epic Need for an Epic: Latvian Literary Epics of the Late 19th Century
15.30–16.00 Kohvipaus
16.00–17.30 Paralleelistungid

Valge saal:
Lauri Harvilahti (Helsinki, Finland) Towards the Critical Edition of “eKalevala”
Mari Sarv (Tartu, Estonia) The Success Story of a Verse form
Madis Arukask (Tartu, Estonia) Lamenting Kalevipoeg

Konverentsisaal:
Hasso Krull (Tallinn, Estonia) The Mystified Landscape: The Kalevipoeg and the Reversal of Tradition
Marin Laak (Tartu, Estonia) Traces and Threads: The Kalevipoeg in Modern Estonian Culture
Kärt Summatavet (Tartu, Estonia) Mythology and the Artist’s Imagination

18.00 Vastuvõtt registreeritud osavõtjatele


Kolmapäev, 30. november

10.00–11.30 Paralleelistungid

Valge saal:
Rein Veidemann (Tallinn, Estonia) The Epic Kalevipoeg as a Source of Principal Clauses of the Estonian Narrative
Ülo Valk (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg, Mediumship and Discursive Authority of the Other World
Mihály Hoppál (Hungary) Heroic Epics of the World – Research History and Future Tasks

Konverentsisaal:
Sonja Petrović (Belgrade, Serbia) Oral Epic Tradition about the Battle of Kosovo 1389: Story Models, Forms, Ideologies
Ranibala Khumukcham (Manipur, India): Folk Epic: A Study on KhambaThoibi of Manipur
Paul Hagu (Tartu, Estonia) A wave of Epics in Setomaa (1920-1930)
Vikram G. Chaudhari (Gujarat, India) Ramayana: Oral and Written
11.30–12.00 Kohvipaus
12.00–13.30 Paralleelistungid

Valge saal:
Cornelius Hasselblatt (Groningen, Netherlands) German Rewritings of the Estonian Kalevipoeg. On the German Reception of the Estonian Epic in the 19th Century
Risto Järv (Tartu, Estonia) Pre-Kalevipoeg in K. Ganander’s/K. J. Peterson’s “Finnische
Mythologie”
Eve Pormeister (Tartu, Estonia) Das estnische Epos Kalevipoeg. Mit den Höllenfahrten zur universellen Eingebundenheit

Konverentsisaal:
Nina Yurchenkova (Saransk, Russia) From Mythology to Heroic Consciousness (Based on the Example of the Mordovian Epos)
Purabi Baruah (Shillong, India) Performance of Epic Singing ‘Manasa’
Margaret Lyngdoh (Tartu, Estonia) Elements of Epic in Ritual among the Khasis
13.30–15.00 Lõuna
15.00–16.30 Paralleelistungid

Valge saal:
Mare Kõiva (Tartu, Estonia) (title to be confirmed later)
Arne Merilai (Tartu, Estonia) The Kalevipoeg: Aspects of Authorship
Katre Kikas (Tartu, Estonia) “Dr. Kreutzwald Has Been Blamed…” A Village Tailor H. A. Schults Defending the Authenticity of Kreutzwald’s Kalevipoeg

Konverentsisaal:
Jouni Hyvönen (Helsinki, Finland) Elias Lönnrot’s Ethno-historical View of the Finnish Mythology in the Kalevala
Pille-Riin Larm (Tartu, Estonia) Estonian Mythopoeia. Mythos, Epics and Identity
Ott Heinapuu (Tartu, Estonia) Estonian Civil Religion: The Kalevipoeg and Sacred Oak Groves of Taara
16.30–17.00 Lõpukohv

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Eesti keele koolitusseminar lasteaiaõpetajatele

17.–18. novembril toimub koolitusseminar „A-B, hakka pähe! Kui ei hakka, lükkan takka!“, mille eesmärk on analüüsida eesti keele rolli emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel, keskendudes alushariduse keeleõppele. Teist korda toimuval kahepäevasel seminaril esinevad ettekannetega teadlased ja muuseumitöötajad.

Arutletakse keelekasutuse tähenduse ja väärtuse üle ühiskonnas ning käsitletakse kultuuripärandi ja folkloori kasutusvõimalusi keeleõppes. Seminariettekannete ülesanne on analüüsida, mil määral arendatakse eesti keele keskseid väärtusi lasteaia keeleõppes ning milliseid tõhusaid ning lastele meeldivaid viise on selleks kasutatud. Seminari töötubades otsitakse võimalusi alusharidusliku eesti keele õppe atraktiivsuse suurendamiseks.

Seminari korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Emakeele Selts.

Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013", Emakeele Selts, Hasartmängumaksu nõukogu, Teaduskeskus AHHAA, ajakiri Täheke, kirjastus Koolibri, AS Ajakirjade kirjastus.

Töötoad
Seminari kava
17.11.2011, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu

11:00 Avamine

11:30–11:50 Jüri Valge – Meil aiaäärne tänavas ... Emakeeleoskus – tulemusliku identiteedikujunduse eeldus

11:50–12:10 Asta Õim – Kujundi roll emakeele omandamisel

12:10–12:30 Piret Voolaid – Ussa-pussa, ussa-maru, sina oled mängus karu! Lasteaiapärimuse kogumisvõistlus 2011

12:30–12:50 Astrid Tuisk – Innovatsioonist ja traditsioonist lastepärimuses

12:50–13:50 Lõuna

13:50–14:10 Eda Kalmre – Hirmust, hirmutamisest ja hirmujuttudest

14:10–14:30 Janika Oras – Rahvalaulud väikelastele

14:30–14:50 Sofia Joons – Muusika ja keel

14:50-15:00 Ilona Martson - Lasteajakiri Täheke õpetaja sõbra ja abilisena: näituse tutvustus

15:00-15:15 Kohvipaus

15:15-16:35 Ekskursioonid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudesse ja elektrooniliste andmebaaside tutvustus: Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv

17:00 Teaduskeskuse AHHAA külastus (Sadama 1)


18.11.2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, J. Kuperjanovi 9

9:30–9:50 Piret Voolaid, Astrid Tuisk – Liisklugemised ja lõbusad riimid lastepärimus

9:50–10:10 Kärri Toomeos-Orglaan – Muinasjutud meie ümber

10:10–10:30 Kristel Rattus, Virve Tuubel – Mis seal aja sees on? Jutustav pedagoogika

10:30–10:50 Kohvipaus

10:50–12:50 Töötoad

12:50–13:50 Lõuna

13:50–15:00 Töötoad jätkuvad

15:00–16:00 Töötubade kokkuvõtted

Seminari lõpp 16:00

16:00–17:00 Eesti Rahva Muuseumi näituste külastamine giidiga


Lisainfo: Agnes Aljas, ERMi teadussekretär 7350438, agnes.aljas@erm.ee.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Näitus "Täheke 50"

 

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on 25. novembrini avatud näitus “Täheke 50”. Näitusel saab jälgida lasteajakirja muutumist eri kümnenditel, näha originaalillustratsioone, meisterdamislehti ja valmis mudeleid, väikestelt lugejatelt saabunud kaastöid ning ajakirjanumbrite makette.

Täheke alustas ilmumist aastal 1960 ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandjana, sel oli kuni aastani 1977 ühine toimetus ajakirjaga Pioneer. Ajakirja esimene peatoimetaja oli tuntud lastekirjanik Holger Pukk, kunstiline toimetaja oli Ene Pikk. Praegu on ajakirja peatoimetaja Ilona Martson ja kunstiline toimetaja on Priit Rea.

Viiekümne aasta jooksul on Tähekeses avaldanud oma töid peaaegu kõik eesti lastekirjanikud ja illustraatorid, kusjuures tore traditsioon oli, et enne uue raamatu ilmumist sai katkendeid lugeda Tähekeses. Sel moel tutvustati ajakirjas Pille-Riini, Klaabut, onu Ööbikut, Sipsikut, Kunksmoori, Naksitralle, Londistet ja paljusid teisi eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvaid tegelasi. Tähekese vahendusel on esmakordselt lugejate ette ilmunud ka paljud eesti lasteluule kullafondi kuuluvad tekstid. Esimese Tähekese esikaane autoriks oli Asta Vender, kellele usaldati ka 50. juubeli numbri esikaane kujundamine. Mõlemat saab näitusel ka võrrelda. Samuti näha, milline nägi algselt välja Muhv või onu Ööbik või millised on kaasaegsemad lastejuttude- ja luuletuste kangelased. Äratundmisrõõmu pakuvad kunagised noored autorid, kellest on sirgunud praeguseks tuntud inimesed. Nende seas näiteks Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Rein Raud, Meelis Milder, Signe Kivi, Kati Murutar, Marika Korolev, Piret Raud, Helar Osila, Sven Mikser ja Jaak Mae.

Näitusele on oodatud kõik lugejad, nii praegused kui kunagised 5-10 aasta vanused lapsed!

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Nurgakivi uuele hoidlale

Neljapäeval, 27. oktoobril kl 15.00 saab Tartus nurgakivi Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehitus. Uue hooneosa põrandapind on 2880 ruutmeetrit ja enamiku sellest võtab enda alla hoidla. Vanas majaosas olevast hoidlast renoveeritakse umbes 360 ruutmeetrit tööruumideks.

Eesti Kirjandusmuuseumi juurdeehitust toetab SA Archimedes struktuurivahendite meetmest „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine“. Hoone projekti autor on arhitekt Indrek Saarepera ja arhitektuuribüroo Amhold AS, ehitustöid teostab AS Rand ja Tuulberg, omanikujärelvalvet Vealeidja OÜ, projekti haldab Riigi Kinnisvara AS ja varasemas etapis Innopolis Konsultatsioonid AS.

Tööde lõpptähtaeg on novembris 2012.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Katkestused serverite töös

 

Seoses ehitustöödega esineb Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaaside ja meiliserverite töös katkestusi 24.-31. oktoobrini. Palume mõistvat suhtumist.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

"Kalevipoja" esmailmumise 150. aastapäev ingliskeelse uustõlkega

 

Eesti Kirjandusmuuseum tähistab "Kalevipoja" suurjuubelit
inglisekeelse uustõlke avaldamisega

Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" esmailmumise 150. aastapäeva
tähistamiseks annab Eesti Kirjandusmuuseum välja eepose ingliskeelse
uustõlke "Kalevipoeg: the Estonian National Epic / eesti
rahvuseepos".

Raamatu pidulik esitlus toimub KUMU kunstimuuseumis reedel, 21. oktoobril
kl 15.

Tegu on F. R. Kreutzwaldi eepose täisteksti teise tõlkega inglise keelde.
Mahukas raamat on mõeldud eestlastele nii kodumaal kui võõrsil, tõlge on
esitatud kõrvuti eestikeelse tekstiga, teos on kaunis visiitkaart ka Eesti
külalistele. "Raamatu sünnilugu on eesti kultuurimaastikul
erakordne," sõnas väljaande peatoimetaja Marin Laak. Tõlke autoriks
on Austraalia eesti luuletaja Triinu Kartus Tasmaanias, toimetajaks dr
Harri Mürk Torontos, kommentaarid on kirjutanud USAs Bloomingtonis dr
David E. Gay.

Väljaanne on varustatud kolme põhjaliku järelsõnaga, autoriteks Eesti
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse
professor Jüri Talvet ja võrdleva folkloristika professor Ülo Valk.
Järelsõnades selgitatakse 1861. aastal ilmunud "Kalevipoja"
kohta eesti rahvusajaloos, tähendust maailmakirjanduses ja loomismüüdina.

Uudisteos on rikkalikult illustreeritud. Raamatu 85 pilti pärinevad
Austraalia eesti kunstniku, endise pallaslase Gunnar Neeme 1970/80.
aastatel loodud "Kalevipoja"-tööde sarjast. Need on erilised
seetõttu, et pole loodud illustratsioonidena, vaid on autori oma sõnade
järgi "sisendatud lugemisel saadud muljetest". Uustõlke
raamatu makettide valmistamine algas tõlkija ja kunstniku loomingulises
koostöös 1990-te lõpul. Gunnar Neeme graafika alusel on raamatule
nüüdisaegse, 21. sajandi kujunduse loonud kunstnikud Mart Anderson ja
Andres Rõhu.

Raamatu esitlusel KUMU-s võtavad sõna EV president Toomas Hendrik Ilves,
Eesti Kunstimuuseumi dr Sirje Helme, Eesti Kirjandusmuuseumi dr Janika
Kronberg, Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Arvi Vainomäe,
kirjandusteadlane Marin Laak ja Eesti Kunstimuuseumis toimunud
pagulaskunsti näituse kuraator Kersti Koll.

Muusikat teeb ansambel Una Corda ja "Kalevipoja" tekste loeb
näitleja Katariina Unt.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja
Kultuuriministeerium. Raamatu aitas trükki toimetada kirjastus Kunst.

KONTAKT: Marin Laak 52 69 320, marin.laak@gmail.com
Krista Ojasaar 7 377 700, krista@kirmus.ee

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Teadlaste Öö Eesti Kirjandusmuuseumis

 

Eesti Kirjandusmuuseum pole klassikaline muuseum, vaid kolme rahvusliku
arhiiviga uurimisasutus, mis kogub ja hoiab lugusid meie rahvuslikust
mälust. Teadlaste Ööl on meil hea meel neid jagada.

AVALIKUD LOENGUD: inglid reklaamis, vanad raamatud ja käsikirjad riiulitel
ning internetis kell 18.00-20.30.

18.00 Reet Hiiemäe loeng "Taevasest teenäitajast tarbimismaailma sõnumitoojaks: inglite kujutamisest reklaamis".

18.40 Kadri Tüüri loeng "Vanad trükised riiulitel ja internetis".

19.20 Janika Kronbergi loeng "Millest kõneleb isikutunnistus? Karl Asti
diplomaatilise passi näitel".

20.00 Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi fotonäituse "Surva" avamine ja
tutvustus. Surva, Perniku rahvusvaheline maskeerimisfestival on suurim
sedatüüpi sündmus Balkani poolsaarel, kus olulisel kohal on loomamaskid; loomamaskid on üks vanemaid maskeerimise viise. Näitus annab läbilõike tänastest maskeerimistavadest 19. maskeerimisfestivalil. Surva festivali on Pernikus peetud alates 1966. aastast. Festivalile hakati väliskülalisi kutsuma alates 1985. aastast ja kümme aastat hiljem, 1995. a., sai Pernikust Rahvusvahelise Karnevalilinnade Liidu täisliige. 2009. a. juunis pälvis Pernik Euroopa survade ja kukerite pealinna tiitli. Omavahel võistlevad umbkaudu 5000 inimest ehk ligi 90 rühma kõigist Bulgaaria pärimuspiirkondadest, aga ka külaslismaskikandjad Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Vaata ka www.surva.org.

MUINASJUTULINE LASTEPROGRAMM kell 18.00-19.30

18.00-18.45 Kuulame ja jutustame muinasjutte, mängime ringmänge.

18.45-19.30 Viktoriinid ja sõnamängud. Ringkäigud lastele, kus
tutvustatakse erinevaid muuseumi aardeid. (NB! Seekord ilma Lilla Daamita)

Samal ajal on saalis avatud näitused:
* Pärnu kunstniku, kujundusgraafiku ja kalligraafi Vello Paluoja pastellmaalid "Inimesi Eesti kultuuriloos III".
* "Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100."

Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste müük SOODUSHINDADEGA.

Lisainfo: Astrid Tuisk, astrid@folklore.ee, tel 521 2457

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Vello Paluoja pastellmaalide näitus

14. septembril 2011 kell 15.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Pärnu
kunstniku, kujundusgraafiku ja kalligraafi Vello Paluoja pastellmaalide
näitus "Inimesi Eesti kultuuriloos III".

Näitus on jätkuks nii Pärnus kui Tartus varem eksponeeritud 23
pastelltehnikas portreele, mis kõik maalitud kultuuriloost tuntud isikute
fotode järgi. Seekordne väljapanek koosneb 11 tööst, millel on kujutatud
väliseesti kirjarahvast.

V. Paluoja autorisarja töid täiendavad maalidel kujutatute käsikirjalised
näited Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest. Näitus jääb avatuks
31.oktoobrini 2011.

Lähem info: Vilve Asmer, 737 7724, vilve@kirmus.ee

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Folklore 48: beduiinidest mordvalasteni

Ootame teid lugema ajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore 48.
numbrit (veebis aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol48/).
Artiklite temaatika on mitmekülgne ning peaks pakkuma huvi erineva
taustaga lugejatele.

Amots Dafni käsitleb pühade puude austamist tänapäeva Pühal Maal ning toob
välja erinevused moslemite, beduiinide ning juutide vastavate tavade
vahel.

Briti meeste näitel vaatleb Stephen Williams isaks olemist ja toob esile
tänapäeva isade suurema kaasatuse oma laste kasvatamisel - selle põhjuseks
on nii üldised sotsiaalsed muutused ühiskonnas kui ka meeste isiklikud
valikud. Leyla Önal käsitleb paralleelselt emaduse-narratiivi ja
naisdeemoneid ning sellega seonduvat naiste allasurumist.

Mirjam Mencej artikkel uurib ketramise sümboolset tähendust Euroopa
rahvaste folklooris seoses sünni, saatuse ja surmaga.
Elisabeth Piirainen teeb sissevaate mahukasse projekti, mille käigus
kogutakse kokku erinevates Euroopa keeltes levinud idioomid ning
koostatakse vastav leksikon.

Mordva mütoloogia-entsüklopeedia autor Tatjana Devjatkina kirjutab
lindudest ja nende olulisusest mordvalaste tavandis.
Tatjana Vladõkina ja Galina Gluhhova artikkel keskendub vihma
väljakutsumise riitustele udmurdi kalendritsüklis.

Piret Õunapuult on väga üksikasjalik ja rohke pildimaterjaliga
illustreeritud ülevaade Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna
kujunemisest Eesti Kunstimuuseumiks.

Lisaks saab värskes numbris lugeda ülevaateid doktoritööde kaitsmistest,
konverentsidest ja ning ka raamatututvustust.

Folklore 48 on kättesaadav veebis aadressil
http://www.folklore.ee/folklore/vol48/

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Ilmus ajakirja Mäetagused uus number

Mäetagused 48: Hõbevalgemast valgem – arheoastronoomia number


Mäetaguste 48., interdistsiplinaarne number tutvustab uurimusi, mis on
seotud kirgi kütnud loodusobjektidega: Tunguusi meteoriidikraatri
hüpoteesid, uurimislugu ja kajastused evengi folklooris ning Saaremaa
Kaali kraatrite palju suurem ning tõenäoliselt noorem analoog Saksamaal -
Baieri Chiemgau. Autorid leiavad sellele sündmusele otseparalleele
Phaetoni müüdiga, mis olevat looduskatastroofi kajastaja. Esitatud on
teisigi intrigeerivaid Lennart Meri Hõbevalgele lähedasi seisukohti.
Lugeda saab veel varakeskaegse kultuskoha astronoomiliste aluste
otsingutest Praha kesklinnas ning Sajaani-Altai piirkona hiigelpüramiidist
ja kultusobjektidest.

Mütoloogiahuvilised saavad lugeda läänemeresoome müütilise "Suure tamme"
laulu seostest muistse ajajaotusega.

Intrigeeriv on ka Tõnno Jonuksi artikkel arheoastronoomia ja laiemalt
interdistsiplinaarsete uurimuste kitsaskohtadest, mis võib nii mõnegi
uurija mõttekaari kahandada, kuid osundab lähenemiste erinevatele
alustele, sh püüdele näha mineviku inimeste kõrget kultuuritaset, mis
hiljem on seletamatul põhjusel kadunud.

Mäetaguste kroonikaosa annab ülevaate erialasündmustest, tutvustab
väitekirju ja ilmunud erialaraamatuid.

Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja
on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Mari-Ann Remmeli õlimaalide näitus

Muuseumi trepigaleriis on avatud Mari-Ann Remmeli näitus "Ööloomad ja päevalilled", millel eksponeeritakse õlimaale suvedest 2000–2010.

Näitus jääb avatuks vähemalt aasta lõpuni.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Valminud on Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Koostanud Asta Õim,
Katre Õim. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2011
(http://www.folklore.ee/justkui/sonastik). ISBN 978-9949-446-81-0a

Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on valminud Eesti
fraseologismide elektrooniline alussõnastik (FES). Tegemist on algupärase
mõistelise fraseoloogia alussõnaraamatuga, mille sarnased varasemad
sõnaraamatud eesti keeles puuduvad. FES sisaldab 20 749 eesti
fraseologismi, s.o leppekohast sõnaühendit, mille mõistmiseks ei piisa
ainult keele grammatikareeglite ja sõnavara tundmisest. FES-is antakse
fraseologismide terviklik semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline
kirjeldus, mis võib olla lähtealuseks järgnevatele samasisulistele või
muudele fraseologisme käsitlevatele sõnaraamatutele. Veebis saab selles
elektronsõnastikus SQL päringu koostamisel, tulemuste järjestamisel ja
näitamisel valida väljade vahel, kus on info fraseologismi mõistelise
kuuluvuse, üldise tähenduse, lemma, leviku, kasutuse, süntaktilise
struktuuri, vormistiku ja vanasõnaseoste kohta. Sellest tesauruselaadsest
sõnastikust on fraseologisme lihtne leida ka siis, kui kasutaja ei tea,
millist konkreetset sõnaühendit või selle vormi otsida, kuid suudab
otsitavat seostada mõne mõistekategooriaga. Viimased on FES-is jagatud
hierarhiliselt mõisteklassideks, üldmõisteteks ja mõisteteks.
Makrotasandil ongi FES-i põhiüksused 1893 mõisteartiklit, mille keskmes on
metafoori sihtmõistega semantiliselt või kognitiivselt seotud ja seega
suhteliselt lähedase tähendusega fraseologismid. FES on tervikuna
allalaaditav XML vormingus.

Kõik FES-i alusandmed (fraseologismid, nende leviku ala, kasutusnäited)
pärinevad Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist, mis rajaneb
Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi keelematerjalil. See on
kogutud põhiliselt 20. sajandi esimesel poolel, uusimad andmed piirduvad
1980ndate aastatega.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Suvised lahtiolekuajad

Eesti Kirjandusmuuseum on pärast jaanipäeva uurijatele avatud järgmistel aegadel:

• 27. juunist kuni 30. juunini kell 9-17
• 1. juulil kell 9-16.30
• 4. juulist kuni 7. augustini on muuseum suletud
• alates 8. augustist on lahtiolekuajad tavapäraselt E-N kell 9-17, R kell 9-16.30

Head suvepuhkust!

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Lahtiolekuajad eelseisval nädalal

 

Saabuvate pühade tõttu on Eesti Kirjandusmuuseum 22. juunil avatud kell 9-13.
23.-24. juunil on muuseum suletud.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Eelteade

 

15.-20. augustini 2011 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus
rahvusvaheline huumori suvekool. Üheteistkümnes "International
Summerschool and Symposium for Humour and Laughter: Theory, Research and
Applications" (ISS11) annab ülevaate huumori kongnitiivsetest,
sotsiaalsetest ja kultuurilistest aspektidest. Seekordne suvekool
keskendub sotsioloogilise, kultuuriuurimusliku ja folkloristliku paradigma
panusele rahvusvahelisse huumoriuurimisse. Loengutega esinevad muuhulgas
prof. Seppo Knuuttila Joensuu ülikoolist (Soome), prof. John Morreall
Williami ja Mary kolledžist (USA), prof. emer. Christie Davies Readingi
ülikoolist (Suurbritannia).

Mitmed erialad, mille eesmärgiks on inimpsüühika parem mõistmine,
tegelevad huumori kui inimkäitumise olulise osa uurimisega. Teadlased
otsivad huumori abil vastuseid küsimustele närvisüsteemi ehitusest,
huumori mõjust inimestevahelistele suhetele ja interaktsioonile, selle
rollist kultuuris ja ühiskondlikes muutustes. Huumoriuuringute praktilised
väljundid on eelkõige seotud meditsiini- ja kommunikatsioonivaldkonnaga;
uurimistulemuste abil on välja töötatud mitmeid programme laste
kõnehäirete ravimiseks, depressiooni raviks ja autistlike laste
õpetamiseks.

Suvekooli avavad piduliku loenguga kauaaegne huumoriuurija
psühholoogiaprofessor Peeter Tulviste Tartu Ülikoolist ning ISS traditsiooni algataja, psühholooogiaprofessor Willibald Ruch Zürichi
Ülikoolist, kes annavad ülevaate huumoriuurimisest Eestis ja mujal
maailmas. Loeng toimub 15. augustil kell 19 Eesti Kirjandusmuuseumi suures
saalis ja kõigile huvilistele on sissepääs vaba.

Suvekooli korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Zürichi Ülikool; toetavad
Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teadusfond, MW3, Eesti Kultuurkapital, Tartu
Kultuurikapital, Saksa Suursaatkond ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Info ja kontakt: Liisi Laineste, liisi@folklore.eee

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

 

Ilmunud on ajakirja Methis 7. Number

 

Methis. Studia humaniora Estonica 2011, nr 7 (kevad). Nõukogude aja
erinumber. TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut, EKM kultuurilooline
arhiiv. Koostajad Sirje Olesk ja Tiina Saluvere. 270 lk.

Ajakirja Methis seekordse erinumbri teemaks on nõukogude aeg. Kuigi meie
seas on veel küllalt inimesi, kes seda mäletavad, kasvab üha suuremaks
nende arv, kellel niisugune kogemus puudub. Ajakirjanumber esitab 14
üksikuurimust, mis saavad lisaväärtuse just koos, sest võimaldavad
lähiminevikku tajuda seotuna. Vaatluse all on parteiline tsensuur ja
nõukogulik honoraripoliitika, mille abil loovinimeste tegevust suunata
püüti, kuid käsitlemist leiavad ka tolle perioodi helgemad
kultuuriilmingud: teatriuuendus, rahvusliku ajaloo tõlgendused
teatrilaval, isamaalaulude ja rahvatantsu tähendus jne. Juttu on veel
nõukogude reisikirjadest, esteetikast, koolinoorte elustiilist,
repertuaaripoliitikast ja garaažikultuurist. Ühe keskastme juhi eluloo
näitel analüüsitakse avaliku ja privaatse suhet nõukogude ühiskonnas.
Paralleelina Eesti NSV-s toimunule leiab kajastamist taistolaste liikumine
Soomes. Interdistsiplinaarse erinumbri autorkonna hulka kuulub kirjandus- ja
teatriuurijaid, etnolooge, filosoofe, ajaloolasi ja geograafe. Lisaks
artiklitele leiduvad ajakirjas rubriigid "Teooriavahendus", kus
esitletakse võimalust nõukogude aja ja sellele järgnenu uurimiseks
kolonialismi võtmes, "Arvustus" ja "Arhiivileid".

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Eluloopäev ja väljaannete esitlus 17. juunil 2011

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub reedel 17. juunil algusega kell 12 iga-aastane ELULOOPÄEV.

Meenutatakse 70 aasta eest toimunud juuniküüditamist ja järgnenud sõja-aastaid. Kõnelevad Imbi Paju ja Aigi Rahi-Tamm. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Terje Anepaio film „Meie mäletame! Meie mälestame!“ vaatleb trauma jälgesid.

Pärast filmi esitletakse uusi elulooraamatuid. Need on „Sõjas kasvanud poisid“ ja ingliskeelne „Mälu sõdurid“, mis esindavad vastavalt elulookirjanduse populaarset ja skolaarset külge.

Päeva lõpetab ajakirja METHIS nõukogude aega analüüsiva erinumbri esitlus.

Lähem info: Rutt Hinrikus, tel 7377 723, rutt@kirmus.ee

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Aareteotsimismängu tulemused selgunud

 

Muuseumiööl, 14. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis aareteotsimismäng.
Aardeleidjate vahel loosisime välja meie väljaandeid. Loosiõnn naeratas
järgmistele aardeotsijatele:

Anne Laura Koch
Ergo-Hart Västrik
Gerly Kelder
Kadi Isak
Katrin Sisask
Mairi Kaasik
Nora Tuisk
Pääsu Vilbaste
Säde (9)
Veinika Västrik

Raamatud saab kätte maikuu jooksul kirjandusmuuseumi valvelauast.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

MUUSAD JA MARIONETID: Arno Vihalemm 100

 

Kirjandusmuuseumis 24. mail 2011



Konverents MUUSAD JA MARIONETID: Arno Vihalemm 100


Kl 11-13
Andres Ehin - Ööga üks
Arne Merilai - Bipolaarne pagulane
Maia Tammjärv - Kunstimees kui luulekuju
NÄITUS: "Muusad ja marionetid" - Marin Laak, Vilve Asmer

Lõuna 13-14

Kl 14-17
Ene Asu-Õunas, Reet Mark - Tee kaljude juurde
Janika Kronberg - Palendav Viha

Sirje Olesk - Üksi teiste seas
Helga Nõu - Muhe mees Pärnust. Kirjadest ja muust
FILM: Ystadis, Vihalemma pool - Enn Nõu

Sõnavõtud, tervitused

Kl 18-19 ESITLUS
Kaks laulu A. Vihalemma sõnadele - kammerkoor MASK
Joel Sang - Arno Vihalemma KOGUTUD LUULE


Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum, Karl Ristikivi Selts
Toetus: Eesti Kultuurkapital

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

IABA konverents Trajectories of (Be)longing: Europe in Life Writing

 

18.-20. mail 2011 toimub EHI ja Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud
rahvusvaheline konverents Trajectories of (Be)longing: Europe in Life
Writing.

Konverentsi üheks plenaarkõnelejaks on maailmakuulus prantsuse
autobiograafiateadlane Philippe Lejune. Lisaks astuvad plenaarkõnelejatena
üles Prof. Alfred Hornung Mainzi Ülikoolist ja Prof. Vieda Skultans
Bristoli Ülikoolist. Eesti plenaarkõneleja on konverentsil Merle Karusoo,
kes lisaks ettekandele toob vaatajate ette minilavastuse "Meie,
elulookirjutajad", mis põhineb kursusel "Kuidas kirjutada elu?" kirjutatud
elulugudel, mida esitavad lugude autorid ise.

Plenaarettekanded on avatud kõikidele, paneelid kokkuleppel koraldajatega
(lkk@tlu.eee). Neil, kes soovivad konverentsist põhjalikumalt osa võtta,
soovitame registreeruda. Üks konverentsipäev on Eur 16, see sisaldab
kohvipausi ja lunchi. Kohvipausid, lunchid ja vastuvõtt on mõeldud
registeeritud osalejatele.

Olete oodatud osalema!

Konverentsi kava lisatud allpool, täpsem info
http://iabaeurope2011.edicypages.com/programme/panel-sessions


IABA Europe 2011

Trajectories of (Be)longing: Europe in Life Writing

Tallinn University, 18-20 May 2011

Conference Programme

May 18

9.00-10.00 Registration in front of the Tallinn Auditorium (TA) on
the second floor.
10.00-10.30 Welcome (TA)
10.30-11.30 Plenary I (TA) Philippe Lejeune. Rousseau and the
autobiographical revolution
11.30-12.00 Coffee at Atrium
12.00-13.30 Parallel panels 1, 2, 3
13.30-14.30 Lunch at Atrium
14.30-16.30 Parallel panels 4, 5, 6
16.30-17.00 Coffee at Atrium
17.00-18.15 Plenary II. (TA) Merle Karusoo. Who am I?
We, the life Writers (Merle Karusoo, Leena Kurvet-Käosaar, Hannes Hamburg,
Kristina Kivirand, Iti Libe, Eeva Schneider, Elo Sigus, Maris Sõrmus, Auni
Tamm, Liis Turu).

May 19

9.00-10.00 Plenary III. (TA) Alfred Hornung. Return visits: the
European background of transcultural life writing
10.00-11.30 Parallel panels 7, 8, 9
11.30-12.00 Coffee at mw3 Atrium
12.00-13.30 Parallel panels 10, 11, 12
13.30-14.30 Lunch at Atrium
14.30-16.00 Parallel panels 13, 14, 15
16.00-16.30 Coffee at Atrium
16.30-18.00 Parallel panels 16, 17, 18

May 20

9.00-10.00 Plenary V. Vieda Skultans. How narratives both enlarge
and construct our understanding of the other.
10.00-11.30 Parallel panes 19, 20, 21
11.30-12.00 Coffee at Atrium
12.00-14.00 Parallel panels 22, 23
14.00-15.00 Lunch
15.00-16.30 IABA Europe business meeting
16.30-16.45 Coffee at Atrium
16.45-18.00 Roundtable discussion. Closing of the conference

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Muuseumiöö 14.05.2011

 

ÖÖS ON AARDEID!

14. MAIL 2011 ON MUUSEUMIÖÖ

Eesti Kirjandusmuuseum on erakorraliselt avatud 18.00 – 23.00.

Eesti Kirjandusmuuseum pole klassikaline muuseum, vaid kolme rahvusliku
arhiiviga uurimisasutus, mis kogub ja hoiab lugusid meie rahvuslikust
mälust. Kirjandusmuuseumi keldrites on peidul sadu aardeid, mida
majarahval on rõõm aarete ööl jagada.

MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM

18.30 – 19.30 Lasteprogramm
19.30 – 20.00 Aardeteemaliste rahvalaulude laulmine
19.00 – Aardeotsimismäng
19.30 – 20.00 Madis Arukase film koos tutvustusega „Kalitkadega sina peale“, mis räägib vepsa rahvustoidu tegemisest
20.00 – 20.30 Kalle Sõber torupillilugudega Vanemuise 42 ees tänaval
20.30 Uku Masingu artiklikogumikku „Aarded tellistes" (kirjastus „Ilmamaa") esitlevad Hando Runnel ning koostajad-toimetajad Mari-Liis Tammiste, Risto Järv ja Kristi Salve
21.00 – 21.40 Ringkäik kohaliku kummituse Lilla Daami saatel Kirjandusmuuseumi iidsetes ruumides
21.45 – Esineb Tartu linna 2011 esinduskollektiiv NoorteAnsambel „Sireli“, kes esitab regilaulutöötlusi


AVATUD NÄITUSED:

v Mari-Ann Remmeli õlimaalid (ERA trepigalerii)
v Villem Reimani 150. sünniaastapäevale pühendatud näitus EKLA materjalide põhjal
v "Aardeleide Arhiivraamatukogust"
v Muuseumi seintel tekstid eesti aardejuttudest
v Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi slaidiprogramm „Kaitseesemed öös“


Toimub ka Eesti Kirjandusmuuseumi trükiste müük.

Lähem info: Maarja Aigro, maarja@folklore.eee, tel 7377 733

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Noorte hääled 2011

 

27. ja 28. aprillil 2011 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise
42) ja Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) igakevadine noorte
folkloristide ja etnoloogide konverents Noorte Hääled.

Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebiaadressidel:
http://www.folklore.ee/era/nt ning
http://www.erm.ee/?lang=EST&node=2080&parent=28

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja
uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad
kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude
aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist
Eestis. 27. aprillil kl 13.30 esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
artiklikogumikku "Pro Folkloristica XVI".

Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits@folklore.eee, mw3, 517
6643
Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur, marleen.nommela@erm.eee, 507 7302

 

 

Noorte hääled 2011

Noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

27.–28. aprill 2011

 

KAVA
27. aprill, EESTI KIRJANDUSMUUSEUM (Vanemuise 42, Tartu)
09.30 registreerimine

10.00–11.35

Avasõnad

Katre Kikas, Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni vastuolu kajastumine rahvaluulekogujate kirjades.

Eleene Sammler, Mis peitub kirjas jõuluvanale?

Anastasiya Ilchanka, The Ritual of Halyava („Freebie”) Evocation in Contemporary Russian and Belarusian Studentlore.


12.00–13.30

Mayanglambam Sadananda, Singh Wari Leeba: on the Role of a storytelling tradition in the cultural revival among the Meiteis of Manipur.

Margaret Lyngdoh, The Taro Demonic Possession: A Money-Lender’s Dream.

Raivo Alla, Ramayana lihakssaamine: ramlila festivalist Indias.

13.30 Folkloristlike väljaannete esitlus. Pro Folkloristica XVI.


15.00–17.00

Marika Alver, Mida fotod teevad? Kampala (Uganda) agulinoorte pildistatud fotode eksponeerimise ambivalentsusest.

Jaanika Hunt, Surmakujundid popkultuuris.

Pikne Kama, Arheoloogiline vaatepunkt regilaulutüübile „Ema haual”.

Eda Pomozi, Aja ringidest pärimuskultuuris ja pärimuskultuuriga. Setu mõrsjakooletamismängust, selle paralleelidest ja ajaloolistest tagamaadest.

28. aprill, EESTI RAHVA MUUSEUM (J. Kuperjanovi 9, Tartu)
09.30 Registreerimine

10.00–11.30

Katrin Alekand, Traditsioonilised kehamuutmistehnikad ja nende nüüdisaegne elu.

Katre Koppel, Üheshingamine. Me teeme seda koos – pilguheit vabastava hingamise Algallika kogukonda.

Marje Ruisu, Minu keha on minu tempel – toortaimetoitlus kui kvaasireligioosne liikumine.


12.00–13.30

Ave Taavet, Рыба по-староверски – Eesti peipsiäärsete vanausuliste toidukultuurist.

Ilze Zagorska, Läti naised Eestis: etniline identiteet ja kohanemine.

Ülle Tammemägi-Abuelnaga, How Egyptian Women’s participation in politics is perceived by Egyptians themselves.


14.30–16.10

Kaarel Antons, Olla tippsportlane Eesti NSV-s aastatel 1952-1964: elulooline vaateviis.

Madis Tuuder, Venekeelse maa-asustuse teke Eestis pärast II maailmasõda. Ida-Virumaa Vaivara valla näitel.

Eeva Schneider, Laura Lemberg, Nõukogude aeg laulva revolutsiooni põlvkonna mälestustes.

Lisainfo:
Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits[ätt]folklore.ee 51 76 643
Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur, marleen.nommela[ätt]erm.ee 50 77 302

Teesid: http://folklore.ee/era/nt/nt2011.htm

Noorteadlasi toetab Eesti Kultuurkapital

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

29.04.2011 ARNE MERILAI 50

 

29. aprillil 2011 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis sümpoosion

MERILAI TÄHENDUS

Kava:

14.15–15.50
Avasõnad
Berk Vaher – Multirex ja Dipalec
Maia Tammjärv – Õpetaja Merilai
Janika Kronberg – Laine Armeri kriitiline ulamasin

15.50–16.00 väike paus

16.00–17.30
Hasso Krull – Arhiteksti otsingul: Arne Merilai ballaadinägemusest
Neeme Lopp – Merilai metafüüsika
Anneli Saro – Kuidas arnestada teatrit

17.30–18.00 – Artiklikogu "Õnne tähendus: Kriitilisi emotsioone 1990–2010" esitlus
Aadressid ja autogrammid

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Lahtiolekuaeg pühade ajal

 

Seoses riigipühadega on Kirjandusmuuseumi lahtiolekuaegades muudatused. 21. aprillil 2011 on muuseum avatud kell 9-13, 22. aprillil 2011 on muuseum suletud.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Ettekandepäev "Villem Reiman 150" ja Friedrich Robert Faehlmanni „Teoste” 3. köite esitlus

 

30. märtsil 2011 algusega kl 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis . Vilve Asmer tutvustab avatavat näitust V. Reimani materjalidest Eesti Kultuuriloolises Arhiivis, Tarmo Piir kõneleb V. Reimani ja J. Hurda kirjavahetusest, Ants Tooming V. Reimani mälestuse ja pärandiga tegelemisest 21. sajandi esimesel kümnendil ning Kristi Metste V. Reimanist Faehlmanni uurijana.

Eesti Kirjandusmuuseumi ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse väljaandel jõuavad esmakordselt eestikeelses tõlkes lugejate ette Faehlmanni ladina ja saksa keeles kirjutatud arstiteaduslikud uurimused ning ülevaade eesti keele pöördkondadest. Tõlkisid Kaarina Rein, Marju Lepajõe, Jaan Undusk, Siret Rutiku. Raamatu valmimisest kõnelevad Kristi Metste, Marju Lepajõe ja Jaan Undusk. Katkendeid Faehlmanni töödest loevad Tuuli Otsus ja Enn Lillemets.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Raamatunäitus Eesti Kirjandusmuuseumis

 

Raamatunäitus Eesti Kirjandusmuuseumis

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu on koostanud näituse “25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut”.

Eksponeeritud on Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kirjastuste Liidu poolt korraldatud Eesti raamatukunsti 2010. a. konkursi võidutööd. Mainimist väärib asjaolu, et kolmekümne kaunima raamatu seas on esiplaanil kolm Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannet: “Inimesepoeg valgel laeval”, “Sügisball” ja “Marie Underi Euroopa-reisid”. Ülejäänud eksemplarid on välja valitud arhiivraamatukogusse laekunud sundeksemplaride hulgast.

Näitus jääb kõigile huvilistele avatuks kuni 15. aprillini.

Kontakt:
Kristin Liba, Mariliis Õunapuu tel 7377719
kristin@kirmus.ee

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

EV Presidendi rahvaluule kogumispreemiate pidulik kätteandmine

 

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv teeb emakeelepäeval kokkuvõtteid 2010. aasta kogumistööst. Pärimuskultuuri jäädvustamisel on ühtviisi olulised nii vanavanematelt üleskirjutatud muistendid, pajatused teatrielust kui näiteks kirjeldused tänapäeva lasteaialaste rollimängudest Bakuganide ja Hello Kittyga.

14. märtsil kell 16 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik aktus, kus Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves annab üle 2010. aasta rahvaluule kogumispreemiad. Tänukirjade ning meenetega tunnustatakse rahvaluule arhiivi tublimaid kaastöölisi ning parimaid lasteaiapärimuse kogujaid. Muusikalised vahepalad on noorteansamblilt Sireli.

Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia on rahaline autasu, mis on mõeldud rahvaluulearhiivi vabatahtlike kaastööliste tunnustamiseks. Preemia eelkäijaks on aastatel 1935–1940 jagatud Riigivanema autasu parimatele rahvaluulekogujatele.

Möödunud aastal täienesid Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud nii vabatahtlike pärimusekogujate saadetiste, õpilaste ja tudengite töö kui ka teatri- ja lasteaiapärimuse aktsioonide tulemusena. Ühtekokku lisandus üle 8000 lk materjali, peale selle rohkelt heli- ja videosalvestusi ning fotosid nii vanematel kui kaasaegsetel kandjatel.

Lasteaiapärimuse kogumise võistlus toimus möödunud aasta oktoobrist selle aasta jaanuarini. Avatud vastustega küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti. Vastustes kirjeldati lasteaedades peetavaid tähtpäevi ja pidusid, laste mänge, mitmesuguseid ütlemisi, salme, jutte jm.

Võistluse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat, Ajakirjade Kirjastus, mw3, Kirjastus Koolibri, kohvik Anna Edasi, Aura Keskus, Du Nord, Helina Tilk, Piletilevi, Postimees, Teater Vanemuine.

Lähem info: Astrid Tuisk 7377-737 ja Piret Voolaid 7377-742 või e-postiga era[att]folklore.ee.

Eesti Rahvaluule Arhiivi terad twitteris http://twitter.com/eratera

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Urvaste kohapärimuse kogumiku esitlus

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Võru Instituut
esitlevad Urvaste kohapärimuse kogumikku.

Reedel, 11. märtsil 2011 algusega kl 15 toimub Võru Instituudi saalis
(Tartu tn 48, Võru) Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku "Metsast leitud kirik /
Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" esitlus.
"Metsast leitud kirik" on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna
pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket,
nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja
kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku
käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall
Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod,
kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik
avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne
resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.

Kohapärimusest ja raamatu valmimisest räägivad kogumiku koostaja Valdo
Valper ning Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega
astuvad üles Jaan Pulk ja Jan Rahman. Raamatu saavad kingituseks Urvaste
kihelkonna alale jäävad koolid ja raamatukogud, samuti inimesed, kes selle
valmimisele kaasa aitasid.

Raamatu "Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus"
valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm,
Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.

Lähem info: Valdo Valper, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv,
telefon 55 952 908, e-post valdo.valper@gmail.com
Triin Laatre, Võru Instituut, telefon 78 28750
 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Teadustöötajate konkurss

 

Riigi teadus- ja arendusasutus Eesti kirjandusmuuseum kuulutab välja avaliku konkursi järgmiste teadustöötajate ametikohtade täitmiseks perioodiks 01.04.2011 – 01.04.2015:

• Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur (rahvakalender)
• Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur (folkloristika ajalugu, kaasaja ametipärimus)
• Etnomusikoloogia osakonna vanemteadur (muusika ja identiteet)
• Etnomusikoloogia osakonna teadur (muusika ja identiteet)
• Folkloristika osakonna teadur (väikevormid)
• Folkloristika osakonna teadur (narratiivid)
• Kultuuriteooria töörühma teadur (filmiteooria)

Konkursil osaleja esitab Kirjandusmuuseumi direktor nimele järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) elulookirjeldus; 3) haridust tõendav dokument või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri; 4) viimase viie aasta tähtsamate teaduspublikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri, 5) teemakohane tööplaan valimisperioodiks.

Dokumendid esitada hiljemalt 21. märtsiks 2011 aadressil Vanemuise 42, 51003 Tartu.

Lisainfo telefonil 737 7700, kirmus@kirmus.ee.

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Folkloristide 6. Talvekonverents

 

Haldjas 15: Pärimus ja Internet

Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid
talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua foorum ühisteks aruteludeks.
Folkloristide kuuenda talvekonverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi
folkloristika osakond, see toimub 3.-4. veebruaril 2011 Jõgevestel Väikese Emajõe ääres motellis Greete (www.greete.ee, mw3).
Kahepäevane konverents on pühendatud interneti uurimisele, folkloristlikele
netiväljunditele, nagu suurtele žanriandmebaasidele ja nende põhjal/abil valmivatele akadeemilistele väljaannetele, folkloristlikule kohaloomele internetis jne. Ühtlasi tähistatakse sündmusega viieteistkümne aasta täitumist esimese ja seni ainsa folklooriserveri käivitamisest Eestis. 1995. aasta detsembrikuus sündinud Haldja serveris (http://www.folklore.ee) asuvad praegu jooksva erialase infoveebi kõrval soome-ugri rahvaste folkloori- ja usundileheküljed, teatmikud, andmebaasid, elektroonilised väljaanded, kõrge kvalifikatsiooniga teadusajakirjad Folklore ja Mäetagused, teoreetiliste erialaartiklite tõlked. Ühtlasi sümboliseerib Haldjas eesti folkloristikas viitteistkümmet "arvutiaastat", mis on ühelt poolt hõlbustanud
rahvaluuleuurijate tehnilist tööd (väljendub paberkandjal, eriti aga virtuaalselt ilmuvate väljaannete enneolematult suures hulgas, samuti folklooriarhiivide jäädvustamises, säilitamises ja kogutu kättesaadavaks tegemises arvutite ja võrguühenduse toel) ning teiselt poolt sünnitanud uue uurimisobjekti elektroonilise folkloori näol. Konverentsi eesmärk on heita põgus tagasivaade viieteistkümne aasta jooksul arvutitega seotud arenguteedele eesti folkloristikas, otsida uusi huvitavaid teoreetilisi ja praktilisi võimalusi, mida infotehnoloogilises kultuurisituatsioonis
edasistes uurimissuundades järgida. Muude hulgas tulevad vaatlusele järgmised probleemid:
1. internetikogukonnad ja nende väärtused;
2. kohaloomise mehhanismid, sellega seotud nähtused ja paigad (YouTube, rate, foorumid, mw3), internetis väljenduv kohanostalgia, kohaloomingu ja traditsioonilise folkloori rakendamist küberruumi loomise juures;
3. visuaalne (mitteverbaalse esitusega) pärimus; huumor, usund, narratiivid jt
folklooriliikide elu veebis, nende kasutamine;
4. andmebaaside, e-publitseerimise, e-õppe teooria ja praktika.

Konverentsi koduleht asub aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2011/ftk6/

KAVA
3. veebruar

11.45 Avamine
12.00-13.30
Aado Lintrop - Vanad lood uues kuues: maailma nabast, okunevo kristallist ja populaarsest vodkamargist.
Lina Gergova - Missing Stereotypes and Stereotypes in Excess
Ell Vahtramäe - Tädi Maali - kas ainult maanaise stereotüüp?

13.30-14.30 Lõuna

14.30-16.00
Tiiu Jaago - E-õpe ja ÕIS: kas probleem või argipäev?
Kadri Tüür - Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder: teooria ja praktika
Asta Õim - Mis on FES?

16.00-16.30 Kohvipaus

16.30-17.30
Mare Kõiva - Koht ja paik loitsudes
Ingrid Rüütel - Tantsimise tavad ja olukorrad Kihnus 1931-2009
Posterettekanne: Sille Kapper - Infotehnoloogiast tantsufolkloristikas: kogemusi ja probleeme

17.30-18.30 Esitlused
Ingrid Rüütel Kihnu tantsude DVD
Õie Pärtel ja Esti Koppel, toimetaja Janika Oras, Saaremaa rahvalaulude veebikogumik "Söit, söit, söit Sörve poole"
Piret Paal "Written Cancer Narratives - An Ethnomedical Study of Cancer Patients' Thoughts, Emotions and Experiences"

18.30 Õhtueine


4. veebruar

9.00-10.00 Hommikueine

10.00-12.00
Reet Hiiemäe - Rollid ja rollikäitumine esoteerikafoorumites
Maili Pilt - Milles seisneb virtuaalrühma kollektiivsus?
Keskkondade www.perekool.ee ja www.kodutud.com foorumite näitel
Mare Kalda - Tagasi Tammiku Rahaaugumäele. Kas kohanimes on lugu sees?
Anneli Baran - Piltlikkuse rollist fraseologismi mõistmises

12.00-13.00 Lõuna

13.00-14.00
Liisi Laineste - "Vähe peksti meid, lolle!": sovetiaeg postsotsialistlikus huumoris
Piret Voolaid - Paröömiline pilguheit Tartu avalikku linnaruumi

14.00 Lõpetamine

14.30 Ekskursioon Barclay de Tolli mausoleumi http://barclay.helme.ee/index.html

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Jaanuari lõpuni kogutakse lasteaiapärimust

 

Kapten, kapten, kannan ette,
teie naine kukkus vette.
Pea ees, jalad taga,
sina oled mängust vaba. < Kuressaare 2010

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti Rahvaluule Arhiivi
eestvõttel toimub 31. jaanuarini 2011 pärimuse kogumise aktsioon, millest
oodatakse osa võtma õpetajaid-kasvatajaid lasteaedadest üle Eesti.
Lasteaias veedab laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka
täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva
(pärimus)kultuurist. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud
pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see
täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos
lastega mitmesugustel praktilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel
jms) eesmärkidel.
Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori kujundamisel on väga oluline,
seetõttu palume lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest laialdase
ülevaate saamiseks.
Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod.
2. Mängud. 3. Jutud ja ütlemised.
Küsitluskava asub internetiaadressil www.folklore.ee/kp/lp, vastata on
võimalik veebi kaudu või meiliaadressile piret@folklore.ee, paberile
pandud lood palume saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise
42, Tartu 51003, märgusõna: Lasteaiapärimus. Lisage tööle oma nimi,
lasteaed, vanus, elukoht ja kontaktaadress. Soovi korral võib jääda
anonüümseks.
Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (asukohaga Eesti
Kirjandusmuuseumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimistööks.
Täname kõiki neid endiseid ja praeguseid lasteaiatöötajaid, kes on meile
juba vastanud ja lasteaiapärimust saatnud! Kogumisest tehakse kokkuvõtted
veebruarikuus, parimatele vastajatele on ka kingitused. Üritust toetavad
Eesti Kultuurkapital, kohvik Anna Edasi, raamatukauplused Apollo ja Rahva
Raamat, Aura Keskus, Helina Tilk, Koolibri, Piletilevi, Postimees, Teater
Vanemuine jt.


Info: Piret Voolaid, e-post: piret@folklore.ee, telefon: 7377 742


Kontaktaadress:
"Lasteaiapärimus"
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu 51003

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

Konverents "Noorte hääled" tulekul!

 

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 27. ja 28.
aprillil 2011 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi
ees üles astuda etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme,
valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit).
Esineda võib ka stendiettekandega.

Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 7. märtsiks ettekande esialgset
pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus
ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).
28. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni
2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on
ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli-
või videotehnika).
Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti
publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.
Konverents toimub 27. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) ja
28. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9).

Korraldajad
Ave Tupits
Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits@folklore.ee

Marleen Nõmmela
Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator
marleen.nommela@erm.ee, marleen.nommela@gmail.com

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

ARSi ettekandekoosolek - Püha maa õhtu

 

Neljapäeval, 27. jaanuaril 2011 kell 16.15 Akadeemilises Rahvaluule Seltsis.

Püha maa õhtu.
Tuuli Otsus räägib oma reisimuljeid Iisraelist ja näitab pilte.

Olete väga oodatud!
ARSi juhatus

 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

 

 Vello Paluoja pastellmaalide näitus "Inimesi Eesti kultuuriloos I-II"

21. jaanuaril 2011 kell 15.00 avati Eesti Kirjandusmuuseumis Vello
Paluoja pastellmaalide näitus "Inimesi Eesti kultuuriloos I-II".

Vello Paluoja on Pärnumaalt pärit kunstnik, kujundusgraafik ja kalligraaf.
Teda on inspireerinud maalima ka kultuuriloost tuntud inimeste fotod.
Avatav näitus koondab 2009. ja 2010. aastal Pärnu Keskraamatukogus
eksponeeritud maale, kokku 23 pastelltehnikas portreed, peamiselt 19.
sajandi kirjandus- ja keeleinimestest. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks
on kunstnikul kavas valmis saada kokku 100 portreed, jäädvustada lisaks
kirjanikele ka muusikuid, kunstnikke, spordi- ja teadusinimesi.

Vello Paluoja autorisarja töid täiendavad maalidel kujutatud tegelaste
käsikirjalised näited Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest.