Ajakirja Mäetagused erinumber „Kõne ja muusika“

Ajakirja Mäetagused 68. number (http://www.folklore.ee/tagused/nr68/) koondab artikleid, mis on sündinud konverentsil „Kõne ja muusika: prosoodiast meloodiani“ peetud ettekannete põhjal. Konverents toimus 21. aprillil 2017 Eesti Keele Instituudis 16. rakenduslingvistika kevadkonverentsi raames ning selle korraldasid Eesti Keele Instituut ja Eesti Uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uurimisrühm. Konverentsi eesmärk oli tuua kokku kõne- ja muusikauurijad, et kõrvutada nende kahe erineva, kuid olulisi kokkupuutepunkte omava uurimisvaldkonna meetodeid, tulemusi ja lähenemisviise ning luua eeldusi sünergiliseks efektiks ja interdistsiplinaarseteks uurimusteks.

Neli erinumbri artiklit tegelebki otseselt kõne ja muusika omavaheliste seostega: Pärtel Lippus ja Jaan Ross võrdlevad silbipikkusi lauldud ja loetud tekstides, Janika Oras ja Sulev Iva uurivad eri vältes sõnade paiknemist seto regilaulude värsimõõdus, Eerik Jõks kirjeldab eesti keele prosoodiast lähtuvaid printsiipe Piibli proosatekstil põhineva kirikulaulu loomiseks ja esitamiseks ning Kerri Kotta näitab, kuidas Jaan Malini häälutustes kui luule ja muusika piirile jäävas kirjandusvormis kasutatakse muusikalise arenduse võtteid.

Kaks erinumbri artiklit on pühendatud häälele. Allan Vurma uurib lauljate vokaaltehnilisi võtteid häälekõla tajutava ühtluse parandamiseks ning Hille Pajupuu, Jaan Pajupuu ja Rene Altrov tutvustavad hääle meeldivuse akustilise kirjeldamise ja automaatse tuvastamise võimalusi.

Kolmes artiklis käsitletakse prosoodiat. Mari-Liis Kalvik ja Liisi Piits uurivad varieerumist väldete kasutamises ja tajumises, Meelis Mihkla ja Heete Sahkai lauserõhu avaldumist eesti keeles ning Eva Liina Asu eestirootsi murrete prosoodiat võrdluses riigirootsi ja eesti keelega.

Kahes erinumbri artiklis käsitletakse segmentaalfoneetikaga seotud teemasid. Liis Ermus vaatleb intervokaalsete klusiilide koartikulatsioonist tingitud varieerumist ning Einar Meister ja Lya Meister võrdlevad omavahel kahte eestikeelse kõne automaatsegmentimise programmi.

Erinumbri toimetasid Meelis Mihkla ja Heete Sahkai ning selle ilmumist toetasid Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus) ning Eesti Teadusagentuur uurimisprojekti IUT 35-1 kaudu.

Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr68.

Heete Sahkai

 

Koolipärimuse kogumisaktsioon 2017-2018

Äsja lõppes üle ootuste edukalt Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna koolipärimuse kogumise võistluse pilootprojekt, mis kestis 20. oktoobrist 2017 kuni 20. detsembrini 2017.
Sellega valmistasime ette üle-eestilist koolipärimuse kogumise põhiaktsiooni „Koolipärimus 2018“, mis toimub 2018. aasta kevadtalvel – alates Eesti Vabariigi aastapäeval ehk 24. veebruarist 2018.
Need ettevõtmised on jätkuks 1992. ja 2007. aastal läbi viidud koolipärimuse kogumisaktsioonidele. Kuna vahepealsete aastate jooksul on peale kasvanud uus põlvkond noori, soovisime materjalikogusid taas täiendada ja ootasime osalema 4.–12. klasside õpilasi (samuti kutsekoolide õpilasi) kogu Eestist.
Pilootprojekti eesmärk oli välja selgitada küsitluskava sobivus, kogumise veebirakenduse kasutuskindlus ning saada ülevaade materjali sisust ja esitamise viisist.
Pilootprojektis osales üle 300 õpilase, mis on oodatust oluliselt enam. Laekunud vastuste hulgas on kirjeldusi lastemängudest, huumorist, usundilistest tõekspidamistest, tähtpäevade tähistamisest, laste ja noorte tänapäevastest hirmudest jms.
Kokku laekus materjali kaheksa kooli õpilastelt, nendest kõige aktiivsemad olid Rõngu keskkool ja Are põhikool, kuid samuti paistsid silma Orissaare gümnaasium ja Vaimastvere põhikool.
Koolipärimuse üle-eestiline kogumisaktsioon valiti ka üheks Euroopa kultuuripärandi aasta sõlmsündmuseks. Aktsiooni põhifaasis ootame lisaks küsitluskava vastustele sisukaid õpilasuurimusi;
laekunud materjal moodustab olulise baasi Eesti Uuringute tippkeskuse töötajate edasiseks uurimistööks.
Üle-eestilise koolipärimuse kogumisaktsiooni koduleht asub veebiaadressil http://folklore.ee/kp/
Koolipärimuse pilootprojekti läbiviimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu.

Info: Reet Hiiemäe, reet@folklore.ee

 

 

Aare Pilv pälvis Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi

 

Eile, 18. detsembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Ivar Ivaskile pühendatud sümpoosionil pälvis luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi.

Ivar Ivaski mälestusfondi halduskogu liikme Sirje Oleski sõnul määratakse Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium ühele luuletajale-esseistile tähelepanuväärse ilmunud teose eest. Ivar Ivaski stipendiumiga, mis on Oleski sõnul oma olemuselt pigem preemia kui stipendiumi, sest kandideerida sellele ei saa, märgiti ära Aare Pilve 2017. aastal ilmunud luulekogu „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“.

Ivar Ivaski stipendiumi asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Ivar Ivaski (1927–1991) abikaasa, läti luuletaja Astrid Ivask (1926–2015) ja sellega toetatakse kahe aasta jooksul ilmunud parimat luule-, essee- või kriitikaraamatu autorit. Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi on varasemalt pälvinud Jüri Talvet (2002), Toomas Paul (2004), Hasso Krull (2006), Ain Kaalep (2008), Triin Soomets (2010), Tõnu Õnnepalu (2012), Katre Talviste (2014). 2016. aastal stipendiumi välja ei antud.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi halduskogusse kuuluvad kirjandusuurijad Sirje Olesk, Janika Kronberg ja Jüri Talvet.

Aare Pilve tänukõne stipendiumi üleandmisel ja kingitus Ivar Ivaskile on järelloetav autori kodulehel: http://aarepilv.blogspot.com.ee/2017/12/ivar-ivaski-malestusfondi-auhinna.htm