14.06.2019

Eesti Kirjandusmuuseumi IX kirjandusteaduse suvekool

KIRJANDUSE EMPAATILINE HÄÄL

14.-15. juunil 2019

Juhan Liivi muuseumis Rupsi külas Alatskivi lähistel

REEDE, 14. JUUNI

11.30  Genius Loci. Registreerimine. Tervituskohv

12:00  Avasõnad & tutvustusring

12.2013.50  I paneel

Merike Reiljan – Empaatia tähenduslik ja moraalne mitmekülgsus

Leo Luks – Keerulise empaatia lihtsustamine autori ohvri abil

Mihkel Kunnus – Kuidas mõista erinevaid vaimusuurusi, kui need suurused tulenevad erinevatest arengupeetustest ehk paar mõtet empaatiast neoteenia valguses.

 

14.2015.20 II paneel

Heidy Meriste – Empaatilise süütunde anatoomiast Jaan Krossi loomingus

Eduard Parhomenko – Sensus communis Madis Kõivu „Filosoofipäevas” ja Marius Ivaškevičiuse „Kantis“

 

16.2017.50 III paneel

Tanar Kirs – Luulevajadusest XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse eesti kultuuris

Joosep Susi – Kes kõneleb luuletust?

Kristiine Kikas – Tundmine luule lugemises

 

17.5019.00 õhtusöök. Murumängud

 

19.00—21.30 Ida-Ukraina fotonäituse „Krepi“ avamine

Veronika Svištš räägib Ukraina humanitaarolukorrast, eluolust kriisipiirkonnas ja sellest, millega sealsed elanikud igapäevaselt silmitsi seisvad.
Mathura loeb enda tõlgitud ukraina luulet.

Näitust ja selle avamist korraldab MTÜ Mondo.

Kohv & kringel, vestlus

 

21.30 lõke & teeside slämm

--------------------------------------------------------------------------------

 

LAUPÄEV, 15. JUUNI

 

11.0012.00 V paneel

Johanna Ross – Empaatia ja ühiskorter

Piret Põldver – Vanaduse tähendus (kirjanduses)

12.3013.30 VI paneel

Kohtumine kirjanikega: Veronika Kivisilla & Kerttu Rakke

13.30--14.00 lõunasöök

 

14.0015.00 VII paneel

Kriitikute arutelu: kriitika ja empaatia

 

15.30—16.30 VIII paneel

Tiina Kirss – Empaatia, vaikimine, unustus

Aija Sakova – Isiklikust kirjanduses: Ene Mihkelson

Kokkuvõtted. Lõpetamine.

 

Suvekooli korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum (EKLA kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm) ja Juhan Liivi muuseum.
Suvekooli toetavad Eesti-uringute Tippkeskus, IUT22-2 „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“ ja Eesti Kultuurkapital.

 

 

 

 

 

10.06.2019

Eesti Kirjandusmuuseumis algab trükisepärandi massdigiteerimine

Eesti Kirjandusmuuseum ja ühispakkuja esindaja Tallinna Akadeemiline Raamatukogu allkirjastasid 10. juunil 2019 hankelepingu trükisepärandi digiteerimiseks.

 Eesti Kirjandusmuuseumi projektiga „Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad“ algab EV Kultuuriministeeriumi "Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" tegevuskavas kirjeldatud trükisepärandi digiteerimine, mis võimaldab kahe aasta jooksul huvilistele kättesaadavaks teha 1,5 miljonit lehekülge Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahva Muuseumis säilitatavast rahvustrükise pärandist. Raamatuid hakkavad digiteerima Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Ratus OÜ ning ajalehti Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kõik tekstid tärktuvastatakse, ajalehed segmenteeritakse ning kogu ainestu saab kättesaadavaks arhiveerimiskeskkonnas DIGAR, mida hakkavad vahendama e- kataloog ESTER ja E-varamu portaal.

 

07.06.2019

Võrdleva mütoloogia uurijad osalevad Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil

Eesti-uuringute Tippkeskuse 8. aastakonverents toimub 10.-14. juunini 2019 koostöös Rahvusvahelise Võrdleva Mütoloogia Assostsiatsiooniga Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).

 

 

A r h i i v

21.05.2019

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 90. sünnipäevale pühendatud konverents
Raamatuesitlus ja näituse avamine– 29. mail 2019, kl 10 kuni 14


10.04.2019 Ührndus Eesti Elulood 
Eluloopäev „Mälestused Tartust“  17. aprillil kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) eluloopäev, mis keskendub Tartuga seotud mälestuste kogumisele ja esitlemisele erinevates mäluasutustes.

Oma sellealast tegevust tutvustavad Tartu Linnaraamatukogu, Tartu Ülikooli muuseumi ja suulise ajaloo portaali „Kogu Me Lugu“ esindajad. Sõna saab 2018. aasta Tartu linnakirjanik Mika Keränen, kes on öelnud, et just ülikoolilinn Tartu on tema Oxford, Cambridge ja Sigatüügas.

Eluloovõistluse „Minu elu ja armastus“ lugude põhjal kavandatava filmi esimesi katkendeid näitab režissöör Jürgen Volmer.

Uut hoogu antakse elulugude kogumisvõistlusele "Mälestused Tartust“, kuhu saab mälestusi saata 2019. aasta lõpuni, neid oodatakse e-posti aadressile elulood@kirmus.ee või postiaadressile Tartu, Vanemuise 42, märksõna „Mälestused Tartust“.

Lähem info:
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee, tel 52 12457
Ülle Kaart, ulle.kaart@kirmus.ee, tel 56 904 905

 

10. - 11 . aprill 2019 noorte kultuuriteadlaste konverents NOORTE HÄÄLED, YOUNG VOICES

http://folklore.ee/era/nt/index.html

 

 15.03.2019

  1. märtsil kell 16.00 avame Eesti Kirjandusmuuseumi otsaseinal välinäituse Tartu kirjanikest.
    Üritus toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, muusikat teeb Ants Johanson.

    Näitus on mõtteline jätk fotograaf Alar Madissoni senistele välinäituste sarjale "Aknal I-III".
    Tegemist on (tõenäoliselt) ühekordse, kuid pikaajalise projektiga, näitus jääb üles 7 aastaks. Kui
    varasematel aknanäitustel on portreteeritud Tartu kultuuriinimesi ja TÜ professoreid (Küütri
    tänaval, von Bocki majal ja Eesti Kirjandusmuuseumis seinal), siis seekord on Eesti
    Kirjandusmuuseumi otsaseinale kinnitatud näitus kohaspetsiifilisuse tõttu Tartu kirjanikest.
    Üheksal aknal on kokku 38 kirjanikku:
    Vahur Afanasjev, Piret Bristol, Kristiina Ehin, Meelis Friedenthal, Lehte Hainsalu, Mehis Heinsaar,
    Indrek Hirv, Inga Ivanova, Andreas Kalkun, Jaan Kaplinski, Mika Keränen, Mart Kivastik, Jüri Kolk,
    Janika Kronberg, Hasso Krull, Tiia Kõnnussaar, Aado Lintrop, Jaan Malin, Timo Maran, Merca, Krista
    Ojasaar, Carolina Pihelgas, Lauri Pilter, Aare Pilv, Siiri Pärkson, Maarja Pärtna, Reeli Reinaus,
    Anti Saar, Mare Sabolotny, Lauri Sommer, Jüri Talvet, Tiia Toomet, Maniakkide Tänav, Urmas Vadi,
    Berk Vaher, Heiki Vilep, Tõnis Vilu ja Juhan Voolaid.

    Akende/fotode piiratud arvu tõttu ei olnud võimalik kõiki Tartu kirjanikke portreteerida ning
    piirduda tuli valikuga. Portreteeritavate valiku tegid EKL Tartu osakond ja Eesti Kirjandusmuuseum.

    Olete kõik lahkesti oodatud!

    Eesti Kirjandusmuuseum
    Vanemuise 42, Tartu 51003

 

 

14.03.2019

Reedel, 15. märtsil kell 11‒14 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi 4. korruse
seminariruumis soouuringute töörühma seminar “20. sajandi alguse Eesti
kväärimine”.

Seminari eesmärgiks on diskuteerida Eesti queer-ajaloo võimalike
allikate ning uurimisvõimaluste üle. Vaadeldakse 20. sajandi alguses
toimunud avalikke diskussioone homoseksuaalsuse üle ning normist
erinevate seksuaalsuste representatsioone kirjanduses ja kunstis.

Ettekannetega esinevad:
Rebeka Põldsam (TÜ) ja Uku Lember (TLÜ), “Eesti LGBT historiograafia
ülevaade”
Andreas Kalkun (Eesti Kirjandusmuuseum), “Magnus Hirschfeldi loengud
Eestis ja diskussioonid homoseksuaalsuse üle”
Johanna Ross (ajakiri "Keel ja Kirjandus"), “Lesbid ja androgüünid 20.
sajandi eesti kirjanduses”
Kai Stahl (Turu ülikool, Soome), “Natalie Mei ja soolisus”

Seminari toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu
(Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Haridus- ja
Teadusministeeriumi institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-2.

Info: Eve Annuk
eve.annuk@kirmus.ee

Andreas Kalkun
andreas@folklore.ee

 

08.03.2019

Eesti Kirjandusmuuseumis on alates esmaspäevast, 11. märtsist avatud eesti keele aastale pühendatud näitus „Esthnisch – Ehstnisch – eesti keel“. Lugedes ja võrreldes erinevatel aegadel kirja pandud tekste, saab vaataja ülevaate eesti kirjakeele arengust pea 500 aasta vältel, eesti keele varasematest ülestähendustest ja kirjeldustest kuni kaasaegse keeleni. Erinevad trükised ja käsikirjad tähistavad eesti õigekirja ja trükikirja muutumisi, kirjaoskuse levikut ja süvenemist, kirjakeele teadlikku arendamist ja kujundamist, aga ka tegelikku keelekasutust ning keele avaldumist luules kui keelelise mõtlemise ülimas vormis.

Näituse koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal Kristi Metste ja Leili Punga Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist ning Ave Pill Arhiivraamatukogust.

Näitus on avatud kuni 31. maini 2019.

01.03.2019

Tartu Autorite Raamatulaat

Juba teist aastat toimub Tartu Autorite Raamatulaat Tartu Linna päeva eel reedel, 28.juunil kell 11-17. Sellel aastal toimub laat Ülikooli tänaval Vanemuise teatri ees. Laadal saab kohtuda ja suhelda kirjanikega, soetada nende teoseid, teha pilte, küsida autogramme ja soovi korral saada laada templi. Tulge uudistama ja raamatuid ostma!

 

31.01.2019

Eesti Kirjandusmuuseum saab kevadel 110-aastaseks. Meie kõige vanem osa on arhiivraamatukogu ja kõige noorem folkloristika osakond, nende kahe vahele jäävad kultuurilooline arhiiv ja rahvaluule arhiiv. Meie maja on väga eripalgeline, ühelt poolt kogud ja kollektsioonid ja teiselt poolt nende tänapäevane uurimine ning digitaalsete andmebaaside loomine. Ka uurimistöös kasutame palju moodsaid digihumanitaaria meetodeid. Meie kogudes on käsikirjad, kirjanike ja kultuuritegelaste kirjavahetus, maalid, graafika, fotod, sekka ka mõni skulptuur, meie kogudes on peaaegu kõik eestikeelsed  ja Eestis välja antud raamatud.. Meie juures tegutseb ka üle-eestiline Eesti-uuringute tippkeskus ning EKM Teaduskirjastus.

Meie senine logo ja visuaalne identiteet on ajale jalgu jäänud. Seepärast võtame kasutusele uue logo ja visuaalse identiteedi. See iseloomustab meid kui moodsat ja arenevat teadusasutust, see osutab meie uurimistöö aluseks olevate kultuuriloolistes ja rahvaluule kogudes ning arhiivraamatukogus sisalduvale informatsioonile. Uus logo esitleb meid kui mingis mõttes „kõige“ asutust. Logo osutab mälubittidele ja -baitidele, mida me säilitame , töötleme ja uurime ning publitseerime.

Meie uus logo osutabki ühelt poolt Eesti kultuuri, mälu ja kultuurimälu ühikutele ning teiselt poolt teaduslikele meetoditele, millega me mälu uurime. Logol on mäluühikud suurest hämarate piiridega ja osaliselt unustusehõlma vajunud mäletamisest nagu elektroforeesiga eraldatud ja päevavalgusesse toodud.

Eesti Kirjandusmuuseumi uue logo ja visuaalse identiteedi käsiraamatu on loonud alates 2007 – Tuumik Stuudio OÜ graafiline disainer ja kaasomanik Martin Eelma.

Stiiliraamat

28.01.2019

Tähelepanu! Ootame ettekannetega osalema 10.-13. juunini 2019 Tartus toimuval võrdleva mütoloogia 13. rahvusvahelisel konverentsil "Metamorfooside mütoloogia: Võrdlevad ja teoreetilised perspektiivid". Eesti-uuringute Tippkeskuse kaheksas aastakonverents toimub koostöös Rahvusvahelise Võrdleva Mütoloogia Assotsiatsiooniga Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42). 

Kavas on järgmised teemad:
1. Metamorfoosid ja üleminekud müüdis, kaasaarvatud mitmed alateemad, näiteks:
· Metamorfoosid, kujumuutused, transformatsioonid müüdis;
· Ülekanne ja muutus müüdis ja rituaalis;
· Lävi, piirid ja raamid, mis on seotud müütide, müüditegelaste jt vaatenurkadega.
2. Võrdleva mütoloogia teoreetilised lähenemised, kaasaarvatud:
· Uued teoreetilised ja metodoloogilised lähenemised;
· Võrdleva mütoloogia ajalugu: vanad ja uued lähenemised, muutused metodoloogias;
· Meediamaastikud ja digitaalne mütoloogia;
· Uued mütoloogiad.
3. Vaba teema.

Oluline info esineda soovijatele:
Palun saatke lühiteesid (300 sõna või vähem) hiljemalt 1. märtsiks 2019 aadressile: iacm.admin@gmail.com
Kava ja teesid avalikustatakse veebiaadressil: http://www.compmyth.org ja https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2019/mytholog
Ettekande pikkus on 20 minutit, järgneb 10-minutiline arutelu.
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus). Konverentsil osalemine on tasuta.

16.01.2019

Konverents „Noorte hääled“ ootab osalejaid / Call For Papers: the Young Voices conference welcomes participants

Konverents „Noorte hääled” kutsub tutvustama aktuaalseid ja värskeid uurimisteemasid!

Igakevadisest noorteadlaste konverentsist on oodatud osa võtma üle Eesti kultuuri- ja sotsiaalteaduste ning nende rakenduslike erialade tudengid, kelle uurimisteemad keskenduvad pärandiloome nähtustele ja protsessidele näiteks kogukondlikust, institutsionaalsest, keskkondlikust või digitaalsest aspektist. Konverents toimub 10. ja 11. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu).

Ettekande pidamiseks on aega 20 minutit, millele lisandub 10 minutit aruteluks. Esineda võib ka stendiettekandega. Tavapäraste akadeemiliste ettekannete kõrval on teretulnud ka eksperimentaalsed või uuenduslikud formaadid. Ettekanded võivad olla nii eesti kui inglise keeles.

Konverents annab võimaluse tutvustada laiemale kuulajaskonnale uurimisjärgus või juba valmis olevaid uurimisprojekte ja ideid. Pakume konverentsil osalejatele võimalust kirjutada ettekande põhjal hiljem artikkel mõnda Eesti Rahva Muuseumi või Eesti Kirjandusmuuseumi akadeemilisse väljaandesse.

Osaleda soovijatel palume saata korraldajatele 24. veebruariks ettekande teesid (kuni 250 sõna) ja oma andmed (nimi, töökoht või õppeasutus ja õppekava, meiliaadress, telefon).

Kõik head ideed on teretulnud!

Korraldajad:

Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, liisi.jaats@erm.ee

Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee

The Young Voices conference welcomes new cutting edge research topics!

Young researchers from the fields of cultural, social and related applied sciences whose research focuses on vernacular culture or cultural heritage from for example communal, institutional, environmental/spatial or digital points of view are welcome to participate in the annual spring Young Voices conference. The conference will be held on April 10-11, 2019 at the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, Tartu) and at the Estonian National Museum (Muuseumi tee 2, Tartu).

There will be 20 minutes to present current problems and discourses in your field of research and an additional 10 minutes for questions and discussion. You can also participate with a stand exhibition presentation. The event is open to both traditional academic as well as to innovative and digital presentation solutions. Papers in Estonian as well as in English will be accepted.

The conference gives an opportunity to present your topics to a wider audience. We accept presentations on completed research as well as projects in their early stages.

We will provide participants an opportunity to publish their articles (based on the conference presentation) in the academic publications of the Estonian National Museum or the Estonian Literary Museum.

If you are interested, kindly send an abstract of your presentation (up to 250 words) and your contact information (name, place of work or place of study and study program, email, phone number) to one of the emails listed below by February 24, 2019.

We are waiting for an abundance of inspiring participants!

Organisers:

Liisi Jääts, Estonian National Museum, liisi.jaats@erm.ee

Lona Päll, Estonian Literary Museum, Estonian Folklore Archives, lona.pall@kirmus.ee

 

 

 A r h i i v

13.12.2018  62.Kreutzwaldi päevade konverents Eesti Kirjandusmuuseumis 18.– 19. detsembril 2018

Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil

 07.12.2018 Teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore uus number räägib Esimesest maailmasõjast

Folklore 73 It is our pleasure to present to you the 73rd issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore under the title The Heritagization of the Isonzo Front, with Jurij Fikfak and Božidar Jezernik as guest editors. The end of the First World War left a deep imprint on the social and cultural environment in Europe as well as globally, causing the collapse of empires and emergence of new (nation-)states, changing economies and cultural dominants. This issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore is dedicated to a specific region – the Julian Alps, the battles that were fought there and their heritagization in today’s culture. In the introduction, the guest editors give an overview of the cultural heritage of the Isonzo Front, which was one of the greatest, most tragic, and largely overlooked campaigns during the First World War. This is followed by a historical introduction by Marko Štepec, “The Experience and Memory of Trenches near the Soča River”, in which the author outlines not only the history of the battles taking place on this front, but also all the tragedy of life along the front and supplying the front. Jaka Repič in his article “Memorialization of the First World War in the Landscape of the Julian Alps” addresses issues of memorialization processes and heritage construction, which are inscribed into the landscapes of the Isonzo Front in Slovenia. Tatiana Bajuk Senčar in her article “From the Hinterland: Commemorating the Centenary of World War I in Bohinj” uses the concrete example of the Bohinj Valley in north-western Slovenia to document and analyze diverse practices of commemoration and heritagization of the First World War. Miha Kozorog in his article “Knowledge of Place in Three Popular Music Representations of the First World War” explores the perception, reception, and production of images of the First World War, based on three recent representations in Slovenian popular music. Local collectors as a type of actors are analyzed by Boštjan Kravanja in his article “Learning by Collecting: Amateur Collectors and Their Shifting Positions in the Isonzo Front Heritagization and Tourism Adaptation”. This issue is supplemented by three articles from the editorial board. The article co-authored by Eva Toulouze, Ranus Sadikov, Laur Vallikivi, Liivo Niglas, and Nikolai Anisimov is the continuation to the first part published in Folklore 72, and analyses the changes that were introduced in the revitalization process in several dimensions of religious practice of a marginal Udmurt group living in Bashkortostan: the use of sacred space, the role of different actors, the proceedings of the rituals, the transmission of the prayers, the costume of the priests, and the behavior of the participants. Tiiu Jaago in her article “Multi-dimensional Borders in Narration” analyzes the story of two Estonian soldiers (so-called Finnish Boys, a volunteer Estonian unit in the Finnish army), who escaped the Finnish army during the Continuation War. This story of the escape and crossing the state border is dealt with from the aspect of experience and narration. Rahman Veisi Hasar and Ebrahim Badakhshan’s article „Metaphorical Integrations in Kurdish Riddles” investigates the metaphorical integrations of riddles in the Kurdish language, analyzing 100 Kurdish riddles according to the blending theory of metaphor. The news section of the issue presents an overview of the all-Estonian school lore collecting action that took place from February to May 2018, reviews of an international conference under the heading “Polar Readings 2018: Technology in the History of the Arctic Development”, and the interim conference of the International Society for Folk Narrative Research, and a book review.

 23.11.2018

29. novembrist 1. detsembrini 2018 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse 7. aastakonverents, mis on sel korral pühendatud rände eri tahkude uurimisele nii aja- ja kultuuriloo, kirjanduse, folkloori kui ka sotsioloogilisest aspektist. Üleilmse haardega konverents „On the Move: Migration and Diasporas“ („Liikumises: migratsioon ja diasporaa“) toob kokku üle 80 uurija eri valdkondadest 23 riigist. Konverentsi ühe peakorraldaja, kirjandusteadlase ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare sõnul on märkimisväärne, et pikalt planeeritud rahvusvaheline ettevõtmine satub ajaliselt kohakuti tuliste vaidlustega ÜRO ränderaamistiku üle. „Praegused poliitilised ja ühiskondlikud vaidlused tõendavad veel kord, et rände aja- ja kultuuriloolise uurimise ja mõtestamisega tuleb tegeleda aktiivsemalt kui kunagi varem. On oluline näidata, kuidas ränne on inimesi mõjutanud varem ja nüüd, millised on need võimalikud positiivsed viisid, kuidas rände mõjudega ühiskonnas ja üksikisiku tasandil toime tulla.“

22.11.2018
Kärt Summatavet tähistab oma sünnipäeva konverentsiga
28. novembril kell 13 toimub Kirjandusmuuseumis kunstnik ja õppejõud Kärt Summataveti 55. sünnipäevale pühendatud konverents „Kultuur ja loovus“. Sel päeval esinevad mitmed tuntud kultuuriteadlased ja folkloristid interdistsiplinaarsete ettekannetega, käsitledes kultuuri ja loomingulisust selle mitmekesisuses. Peaesinejaks on ungari päritolu etnoloog ja šamanist Mihály Hoppál.
Konverentsil arutletakse, kuidas ja missuguseks on muutunud loomingulisus, müüdid ja nende tõlgendused, missugused on visuaalse, musikaalise, sõnalise traditsiooni emakeelsed mustrid ja tõlgendused. Erilist tähelepanu pööratakse loovuse tänastele rakendustele ja seostele traditsiooniga.
Konverents „Kultuur ja loovus“ leiab aset Kirjandusmuuseumi suures saalis (Vanemuise 42) Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima!

09.11.2018

Eesti Teaduste Akadeemia valib oma ridadesse 5. detsembril käesoleval aastal uusi akadeemikuid. Kokku mahub akadeemiasse 7 uut inimest, kandidaate on 20. Kes nad on ja millega tegelevad, saab teada 9. novembril Tallinnas toimuval konverentsil.
Kultuuriteaduste valdkonnas kandideerib Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folkloristika osakonna juhataja, Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva.

16.11.2018  Laupäeval, 17. novembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ tänuüritus, kus esineb ka võistluse üks peasponsor ansambel Trad. Attack! Euroopa kultuuripärandi aasta raames korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv lastele ja noortele suunatud nutivõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ Võistlusel paluti lastel jäädvustada nutiseadmega oma vanavanemalt või mõnelt teiselt vanemalt vestluskaaslaselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline.

05.11.2018 November 7-9, 2018, Estonian Literary Museum, Tartu. Singing is a universal cultural practice that includes processing of personal feelings and experiences as well as various individual and communal aims in the framework of poetical-musical tradition into a creative, voiced, bodily performance. Hereby the Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum is pleased to invite you to participate in a conference devoted to traditional singing with its various personal and communal aspects. We invite you to discuss how songs reflect the mentalities and life of different time periods and have been functioning throughout the times as support for emotional and practical needs of individuals and communities.

11.10.2018 Folklore 72 It is our pleasure to present to you the latest issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore, with Tatsiana Valodzina as the guest editor. The current special issue is dedicated to Belarusian folklore studies, the history of which is discussed in the introduction by Tatsiana Valodzina. The articles offer a glimpse into the rich culture of folkloristic studies in Belorussia, almost unknown to English-language readers.  Folklore 72

 04.10.2018 Kogumisvõistluse "Püüa vanaema lugu purki!"  tähtaega on pikendatud 6. novembrini 2018 Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis jätkub kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki!“. Euroopa kultuuripärandi aastale suunatud võistluse eesmärgiks on noorte nutioskusi kasutades jäädvustada Eesti mälu, koguda üks lugu igalt vanema põlvkonna esindajalt. Täpsemad juhised ja kogumisvormid aadressil http://kratt.folklore.ee/vanaema. Kuna kirjandusmuuseumi serverite töös ilmes rike, siis palume kõigil, kes postitasid oma saadetise vahemikus 15.9-2.10. 2018 ühendust võtta aadressil era@folklore.ee, et saaksime kontrollida, kas Teie saadetud lood on kohale jõudnud. Vabandame ja soovime kõikide kaastöölistega koostööd jätkata! 

 Oskar Kallase päev 25. oktoobril 2018.a. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum tähistavad ühiselt keeleteadlase, folkloristi, diplomaadi ja Eesti Rahva Muuseumi rajaja Oskar Kallase 150. sünniaastapäeva 25. oktoobril 2018. a.Oskar Kallase päev ehk  XXVII eesti raamatuteaduse konverents algab Eesti Kirjandusmuuseumis kl. 12.00 ja jätkub Eesti Rahva Muuseumis kl. 17.00.Konverentsil esinevad: Eero Medijainen „Kallas diplomaadina - uusi tõlgendusvõimalusi“, Loone Ots „Kaldad kallaste vahel: Oskar Kallase mõttemudelid“, Krista Aru „Oskar Kallase nõuanded Jaan Tõnissonile“, avatakse näitus "Armasta mu rahvast! Oskar Kallas 150.", Tiia Järg „Oskar Kallase osa eesti muusika kujunemisloos“, Viljar Päss „Mälestusi Oskar Kallasest", Risto Järv  „Mustkirjast“ kanoonilise versioonini: ääremärkmeid mõnest Lutsi maarahva muinasjutust. Esitletakse väljaannet „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“, milles on valik muinasjutte Oskar Kallase teosest „Kaheksakümmend Lutsi Maarahva muinasjuttu“ (1900) ning arhiivimaterjalidel põhinevast e-väljaandest „Pühakud ja vägimehed“ (2011). Raamatu kirjastas EKM Teaduskirjastus.16.30 väljub buss Eesti Rahva Muuseumisse. 17.00 film „KADUNUD HÕIM: LUGU LUTSI MAARAHVAST“ (ERM 2014, 53 min, autorid: Indrek Jääts, Maido Selgmäe)  ERMi teatrisaalis  (B- sissepääs). Film räägib ühest tänaseks kadunud eesti rahvakillust, kelle esmaavastajaks oli Oskar Kallas. Ühelt poolt on tegemist rännakuga Lätimaa idaserva, Lutsi maarahva kunagistesse küladesse, „kadunud hõimu“ järeltulijate juurde. Teisalt jutustatakse arhiiviallikaile tuginedes lugu eesti humanitaaride ja avalikkuse huvist Lutsi maarahva vastu. Katsed suguvendi ümberrahvustumisest päästa läksid küll luhta, kuid lugu Lutsi maarahvast ja tema teenekaimast uurijast Oskar Kallasest väärib kindlasti meenutamist. Filmi juhatab sisse ERMi teadur  Indrek Jääts. Vaadata saab väljapanekut Oskar Kallase poolt Eesti Rahva Muuseumi jaoks  kogutud materjalidest ja maitsta sünnipäevatorti.

01.10.2018 Lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar “Üle metsa, vurr! Keel ja keskkond” 3.–4. oktoobril 2018 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis

Seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. 
Alates 2010. aastast Tartus toimuval kahepäevasel seminaril saavad traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad, kirjanikud ja alushariduse praktikud, töötubades omandavad õpetajaid teadmisi mitmesuguste aktiivsete tegevuste kaudu. Seekordse seminari keskmes on eesti keel, loodus ja keskkond, mida mõistame väga laialt. Vaatleme last ja emakeelt väga erinevate ümbruste kaudu, esiplaanil on last ümbritsev loodus, maa ja ilm, aga mitmesugused inimtekkelised keskkonnad, sh arvuti- ja meediakeskkond. Seminari koduleht asub aadressil http://www.folklore.ee/kp/lp/2018, varasemate õppepäevade kohta vt http://www.folklore.ee/kp/lp. Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Haridus- ja Teadusministeerium. Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus). Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee  Virve Tuubel  virve.tuubel@erm.ee

 17.09.2018 Neljapäeval, 27. septembril 2018 algusega kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu) Tublimate kogumisaktsioonil Koolipärimus 2018 osalejate tänuüritus. Kavas:
Muusikaline avapauk: folkrock-ansambel „Must bass läks üle tee“
Tervitussõnad: Urmas Sutrop, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor
Reet Hiiemäe, Koolipärimus 2018 korraldustoimkonna liige
Žürii lühiülevaade Koolipärimus 2018 kogumisvõistlusest: Mare Kõiva, žüriiliige ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juht
Humoorikas pärimusteemaline Kuldvillak
Parimate osavõtjate autasustamine koos kirjaniku ja aktsiooni patrooni Mikä Keräneniga
Magus üllatus ja muu kehakinnitus
Soovijatele ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides
Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Euroopa Kultuuripärandiaasta Lisainfo: Reet Hiiemäe reet@folklore.ee

07.09.2018 21. septembril 2018 kell 13 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis vanemteadur Eda Kalmre 60. sünnipäevale
pühendatud konverents „Imepärane muistendite-maailm. Keelest meeleni V/ What a Wonderful World of
Legends! From Language to Mind V“.
Muistendite imelisest maailmast kõnelevad Mare Kõiva, Mall Hiiemäe, Risto Järv, Ülo Valk ja Rita
Repšienė.
Eda Kalmre tutvustab kogumikku „What a Wonderful World of Legends. Articles on rumours and legends“
(ELM Scholarly Press, Tartu 2018), kuhu on koondatud tema aastatel 1996–2017 erinevates ajakirjades
ja kogumikes ilmunud artiklid.
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond Akadeemiline Rahvaluule Selts Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES)

 6.09.2018  Kogu vanavanemate lugu! Septembri teisel pühapäeval tähistatava vanavanemate päeva eel on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil lastele ja noortele välja pakkuda üks tore ja vajalik tegevus: vanavanemate lugude kogumine. Euroopa kultuuripärandi aasta raames on rahvaluule arhiivis käimas lastele ja noortele suunatud kogumisvõistlus „Püüa vanaema lugu purki“. Võistluse eesmärgiks on koguda igalt Eesti vanemaealiselt inimeselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline. See võib olla näiteks ere mälestus või juhtum iseenda elust, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on inimest elus saatnud, või hoopis õpetlik lugu, mis on pannud kaasa mõtlema. Eesti ja vene keeles loodud veebirakendus http://kratt.folklore.ee/vanaema/ juhendab noort läbi kogumistöö etappide. Oma telefoniga filmitud või helisalvestatud loo saab hõlpsasti veebikeskkonda üles laadida. Täpsemat infot saab Eesti Rahvaluule Arhiivi ja „Püüa vanaema lugu purki“ FB-lehtedelt, telefonil 7377 730 ning e-posti aadressilt: era@folklore.ee. Lugusid ootame kuni 26. oktoobrini. Kogumisvõistlusel osalejate vahel tuleb jagamisele hulk auhindu ning parimad osalejad kutsutakse võistluse pidulikule lõpetamisele Eesti Kirjandusmuuseumis, kus esineb üks kogumisvõistluse toetajatest, ansambel Trad.Attack!

 03.09.2018 HUMANITAARAINETE ÕPILASKONVERENTS HUNTS 2018/ Teadlaste ÖÖ festivali raames. HUNTS on humanitaarainete õpilaskonverents 9.-12. klasside õpilastele, mille ettekannete teemad ulatuvad muusikast restaureerimiseni. Teadlaste Öö (28. september) raames toimuv konverents ning õhtul toimuv debatt teadlaste ja õpilastega on avatud ka teistele huvilistele. HUNTS 2018 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium.Konverentsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur. http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts2018/

 21.06.2018  Eesti Kirjandusmuuseumis avatakse Austraalia kultuuripärandi näitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“.Neljapäeval, 28. juunil kell 17.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Rahvusvahelise Balti diasporaa arhiivide konverentsi raames kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“. Näitus teeb autentsete arhiivimaterjalide kaudu nähtavaks osakese Teise maailmasõja järgsete Eesti pagulaste saatuseloost ja tähistab salapärase pallaslase, Austraalia eesti kunstniku ja kirjaniku Austraalias Gunnar Neeme 100. sünniaastapäeva. Gunnar Neeme, sõjakeerises kadunud pallaslase mahuka arhiivi annetas Melbourne’st Eesti Kirjandusmuuseumisse kunstniku perekond. Arhiiv sisaldab maale, akvarelle, graafikat, skulptuure, käsikirjalist pärandit, kirjavahetusi, luule- ja proosateoste käsikirju, eskiiside plokke jpm. Tartusse jõudsid ka Gunnar Neeme „Kalevipoja“-aineliste piltide originaalid, vanimad aastast 1966. Neid „Kalevipoja“ pilte pidas kunstnik oma elutööks. Kokku on Gunnar Neeme loonud eepose ainetel üle 200 suuremõõtmelise teose, milles originaalselt on kujutatud rahvuseepose mütoloogilist maailma. Koostöös Tasmaanias elanud Austraalia luuletaja Triinu Kartusega töötas kunstnik 1998–2003 eepose uue ingliskeelse tõlke raamatu kujundajana. Tõlke käsikiri avaldati koos 80 Gunnar Neeme pildiga Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena 2011. aastal. Näitusel on eksponeeritud Eestis seni tundmatut 18 maali ja 12 pilti „Kalevipojast“, käsikirju jm. Näitus on avatud 28. juunist 28. septembrini 2018. Koostööpartner: Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseum.Toetajad: HTM-i rahvuskaaslaste programm ja teadusprojekt IUT22-2; EL Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145).Lisainfo: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, näituse kuraator Mob +372 52 69320, marin.laak@kirmus.ee

 24.08.2018 Konverents “Ajalooline uurimisviis tänapäeval: seoste loomine”

Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloristika Seltsi (SIEF) Ajaloolise lähenemisviisi töörühma kohtumine. Aeg: 29.-31. august 2018 Koht: Eesti Kirjandusmuuseum

http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/sief_wg/

22. mai 2018 ON THE MOVE: MIGRATION AND DIASPORAS The 2018 Annual Conference of the Centre of Excellence in Estonian Studies November 29 - December 1, 2018 Estonian Literary Museum, Tartu, Estonia CALL FOR PAPERS Centre of Excellence in Estonian Studies welcomes international scholars from different fields to reflect on the issues of migration and diasporas, incl. questions of exile. Topics addressed include but are not limited to - the concept of the diaspora and modifications and changes in its use - transnationalism - othering and xenophobia - different waves of migration and remigration: causes, countries of destination, similarities and differences, migration journeys - the current migration crisis - migration as life-style - social and cultural adoption in host countries - identity-building processes, incl. hyphenated and transnational identities - home-making practices in diaspora communities - changes in the usages of languages of origin, bi- and multilingualism - communication networks of migrants - the contacts of diaspora communities with countries of origin - sources and methods of migration and diaspora research, incl. life writing and oral history interviews - representation of migration and diaspora in literature and visual arts; the poetics of exile. Keynote speakers: Vytis Čiubrinskas, Professor of Social and Cultural Anthropology, Vytautas Magnus University and Southern Illinois University Sari Pöyhönen, Professor of Applied Linguistics, University of Jyväskylä There is no participation fee. Read more information on https://www.folklore.ee/CEES/migrationdiaspora2018/  Please submit your proposal (300 words) via online form https://www.folklore.ee/CEES/migrationdiaspora2018/. DEADLINE FOR SUBMISSION: JUNE 15, 2018. The conference is supported by the European Regional Development Fund, the research project IUT 22-2, Professorship of Estonian Literature, and the Nordplus Adult project “From past to present: Migration and Integration trough Life-stories’ network”.

 15.06.2018 Rahvusvahelisel konverentsil võetakse luubi alla huumor.Tallinna Ülikooli Astra majas avatakse 25. juuni õhtul kell 19 rahvusvaheline konverents "Humour: positively (?) transforming", mis toob viieks päevaks Eestisse üle 250 tippteadlase ligi viiekümnest riigist, et analüüsida nalja olemust ja selle esinemisviise. Huumor reageerib ühiskonnamuutustele paindlikult, ilustamatult ja kiirelt ning annab ootamatuid sissevaateid probleemkohtadele nagu migratsioon, tsensuur, sallimatus, stereotüpiseerimine jm. Konverentsil käsitletakse aktuaalseid teemasid, mis võiksid kõnetada ka laiemat kuulajaskonda. Iga päev toimuvad avatud loengud, plenaarsessioonid ja vestlusringid päevakajalistel teemadel. Konverentsi koduleht asub aadressil https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/ishs2018/ ja Facebookis ISHS 2018. Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tallinna Ülikool ning seda toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital. Lisainfo: Liisi Laineste liisi.laineste@folklore.ee (5137927), Henri Zeigo henri.zeigo@folklore.ee (53620899)                                               

28.05.2018 Akadeemiline Rahvaluule Selts 2018 aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat on Anu Korb Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. 2018 aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Anu Korb. Laureaadi puhul tõstetakse esile tema pikaajalist ja mitmekülgset tegevust Siberi eesti kogukondade uurimisel, nende pärimuse ja argikultuuri talletamisel ja erinevatele publikutele tutvustamisel. Möödunud aastal ilmunud „Kohtumised Siberis“ koondab paarikümne aasta välitööde märkmeid väljaande koostajalt ja toimetajalt Anu Korbilt ning teistelt temaga välitöödel osalenud folkloristidelt. Välitöödel kirja pandud tähelepanekud on tunnistuseks pöördelistest muutustest Siberi eestlaste elus. Preemia anti üle 31. mail Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolekul.Info: Kärri Toomeos-Orglaan, karri.toomeos-orglaan@folklore.ee

17.aprill 2018. Humanitaarainetest huvitatud põhi- ja gümnaasiumiastme õpilasi oodatakse osa võtma Eesti esimesest humanitaarainete õpilaskonverentsist HUNTS 2018. HUNTS toimub Teadlaste Ööl 28. septembril 2018. aastal Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus.

HUNTS on mõeldud õpilastele üle Eesti, kes seisuga september 2018 õpivad 9.-12. klassis. „Konverentsiga soovime teadvustada laiemalt humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale ning avada noortele humanitaarteadusi kui üht võimalikku karjäärisuunda,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „Noored on oodatud koos konverentsile kutsutud teadlastega arutlema uute ja innovatiivsete meetodite ning vaadete üle“. HUNTS 2018 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium.

28. veebruar 2018. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kuulutas välja kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“, mille eesmärk on salvestada igalt Eesti vanema põlvkonna inimeselt vähemalt üks tema jaoks tõeliselt oluline lugu või laul. See võib olla lugu, mis on juhtunud jutustaja endaga, ere mälestus, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on jutustajat läbi elu saatnud, või hoopis õpetlik juhtum, mis on pannud kaasa mõtlema. 

Kogumisvõistlus kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. sündmuste sekka Eestis. Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee. Info: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 7377 730, e-post era@folklore.ee

22. veebruar 2018. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 2018 algab kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018“, mille eesmärk on jäädvustada Eesti õpilaste maailm sellisena, nagu see just praegusel hetkel on. Osalema kutsutakse 4.–12. klasside õpilasi üle Eesti, samuti kutsekoolide õpilasi. Küsitluskava saab täita nii eesti kui vene keeles kuni 24. maini.

Parimatele õpilastele ja õpetajatele on ette nähtud mitmesugused auhinnad. Kogumisaktsiooni koduleht koos osalemisjuhiste ja küsitluskavaga asub veebiaadressil: http://folklore.ee/kp
Projekti läbiviimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa kultuuripärandiaasta, samuti on õla alla pannud Rahvusooper Estonia, teater Vanemuine, Apollo, Eesti Meremuuseum, Lennusadam, Viiking Spaa Hotell, Estonia Spa ja Megazone.