Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2003
Paar sammukest XX


FOLKLORISTIKA OSAKOND

Mare Kõiva

Teema täitjad töötavad kolmes struktuuriüksuses (lühivormid, usundi- ja jutu-uurimine ning meediarühm). Sel aastal töötasid folkloristika osakonnas juhataja Mare Kõiva, vanemteadurid Arvo Krikmann, Aimar Ventsel (märtsist), Kristi Salve, Asta Õim; teadurid Anneli Baran, Reet Hiiemäe (osalise koormusega), Mare Kalda, Karin Maria Rooleid, Rein Saukas, Katre Õim, Madis Arukask (osalise koormusega), Anne Kaaber (osalise koormusega), Kaur Mägi (märtsini, osalise koormusega). Teemaga olid seotud veel toimetajad Anne Hussar, Andres Kuperjanov, Luule Krikmann, programmeerija ja võrguadministraator Laas Toom (juunikuuni), Alari Kruusmaa (juunikuust, osalise koormusega), programmeerija Indrek Kiissel (osalise koormusega), assistendid Liisi Laineste, Piret Voolaid, Eva-Kait Kärblane, Liisa Vesik, Katre Kikas (veebruarist, osalise koormusega), Tõnno Jonuks (osalise koormusega), Kairika Kärsna (oktoobrini), Kait Tamm (oktoobrist). Hõimuprogrammi projektitäitjad olid Nikolai Kuznetsov ja Natalja Kolegova, programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" projektitäitja Salle Kajak, Põhjamaade projekti vahendusel töötasid Maris Müürsepp ja Ülo Tedre. Ruth Mirov, Pille Parder ja Ell Vahtramäe olid Eesti Kultuurkapitali stipendiaadid. Eve Ehastu, Kristel Kivari, Maris Kuperjanov olid lapsehoolduspuhkusel.

Aasta jooksul abistasid meid: R. Sõukand, A. Tupits, K. & T. & P. & M. Sarv, K. & T. Summatavet, S. & S. & L. Vesik, T. Jaago, Ü. Siimets, M. Lintrop, P. Õunapuu, M. Torp-Kõivupuu, M. Võsoberg, A. Niinemets, I. Pustõlnik, M. Villandi, L. Karu, V. Poikalainen, V. Tuubel, I. Zolk, A. Harding, M. Tamm, J. Tali ja E. Ernits, Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Paul Ariste nimeline põlisrahvaste keskus, K. Kama ja Võru Instituudi kollektiiv. Projekti "Radar" tekstide digitaliseerimise juures abistasid Tartu H. Treffneri Gümnaasiumi 11. klasside õpilased ja eesti rahvaluule üldkursuse kuulajad Tartu Ülikoolis, küsitluste ja intervjuude läbiviimisel Tartu Ülikooli eesti rahvausundi kursuse kuulajad. Pikal praktikal viibinud Tartu Kutsehariduskeskuse õpilased A. Uibo ja K. Suvi aitasid vormistada e-raamatuid.


TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID

Sihtfinantseeritava teadusteema "Eesti ja teiste rahvaste folkloor: pärimus, identiteet ja globaliseerumine" täitjateks oli 5 doktori- ja 11 magistrikraadiga teadurit. Teema täitjad kuuluvad "Eesti kultuuriloo ja folkloristika tippkeskuse" kahe allmooduli koosseisu. Tegeldi eesti ja soome-ugri rahvaste lühivormide, juttude ja rahvausundi, vähem rahvalaulude uurimisega; analüüsiti multimeedia probleeme, jätkati interneti-uuringutega ning mitmete rakendusprojektidega. Eesti Teadusfondi grante oli kolm: A. Krikmann, grant nr 4935 "Eesti kaasaegne rahvahuumor"; M. Kõiva, grant nr 5117 "Tänapäeva folkloori teooria: protsessid, müüdid, hoiakud, globaliseerumine versus lokaalsus"; Asta Õim, grant nr 4945 "Fraseologism versus kõnekäänd versus troop". Lisaks oli M. Arukask põhitäitja E.-H. Västriku grandis nr 4939 "Etnilised ja mentaalsed protsessid vadja rahvausundis".

Lisaks osaleti sihtprogrammis "Eesti keel ja rahvuskultuur" projektidega "Eesti folkloori fundamentaalväljaanded", "Eesti keele kasutusalade laiendamine ja eesti kultuuri tutvustamine elektroonilistel infokandjatel" ning sihtprogrammis "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" projektiga "Lõuna-Eesti rahvaluule andmebaas" ja sariväljaandega "Lõuna-Eesti rahvaluule". Lisatoetust digitaliseerimisprojektideks ja fundamentaalväljaannete ettevalmistamiseks saadi veel Hõimuprogrammilt (projektid "Multilingvaalne komi veeb" ja "Komi folkloori õpik"), Eesti Rahvuskultuuri Fondilt ja Eesti Kultuurkapitalilt (projekt "Radar"). EU-projekte oli üks, Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekte üks - mõlemad lõpetati sel aastal. Jätkus SIEF-i Euroopa etnoloogia ja rahvaluule bibliograafia koordineerimis-, koostamis- ja toimetamistöö.

Põhiuurimuste tarvis digitaliseeriti sel aastal suured andmekorpused, sh vanemat trükisõna, millest lõpetati 19. sajandi ja 20. sajandi alguse eestikeelsete rahvaraamatute (M. J. Eiseni väljaanded) digitaliseerimine. Rajati uusi digitaalseid arhiive (keerdküsimused, sõnamängud, ingliskeelsed piltmõistatused - P. Voolaid), arendati andmebaaside rakendusi ja loodi osakonna veebilehekülg. Trükist ilmus 13 raamatut (lisaks kolm koostatud ja toimetatud), 40 artiklit, kaks allikapublikatsiooni, kolmiknumber eelretsenseeritavat ajakirja "Folklore. An Electronic Journal of Folklore" (kolmiknumber antakse trükki detsembri alguses), üheksa e-raamatut, neli numbrit eestikeelset teadusajakirja "Mäetagused". Valmisid mitmed võõrkeelsed artiklikogumikud. Uurimusi avaldati sarjades "Sator" (usund- ja kombestik) ja "Rhetor" (lühivormid). Retsensioone, ülevaateid jm ilmus ligi paarkümmend, teese 24, populaarseid kirjutisi kümmekond. Publikatsioonidest on uuelaadsed T. Jonuksi tõlgitud ja kommenteeritud "Ynglingite saaga", L. Petzoldi ja R. Hiiemäe "Väike deemonite ja vaimolendite leksikon," samuti mitmed artiklite kogumikud.

Doktorikraadi kaitses M. Arukask, magistrikraadi T. Jonuks ja E. Vahtramäe. Doktoritööd valmisid veel K. Õimul ja A. Ventselil. Magistritööd kirjutavad L. Laineste, R. Saukas, P. Voolaid; doktoritööd N. Kuznetsov, R. Hiiemäe, K. M. Rooleid, A. Baran. Juhendati P. Rootsi bakalaureusetööd (Tartu Teoloogia Akadeemia, K. Salve), P. Õunapuu, M. Mikkori magistritööd (Tallinna Pedagoogikaülikool, M. Kõiva), K. Õimu doktoritööd (Tartu Ülikool, A. Krikmann), A. Moori doktoritööd (Tallinna Pedagoogikaülikool, M. Kõiva). Oponeeriti Helen Bome magistritööd (Eesti Kunstiakadeemia, K. Salve).

Karin Maria Rooleid ja Ruth Mirov pälvisid tulemusliku töö eest Eesti Kultuurkapitali 2002. a aastapreemia.

Folkloristika osakonna uurimisrühmad jätkasid interdistsiplinaarset uurimisjoont, kus folkloristlik pärimusaines (pärimustekstide keel ja retoorilised võtted, fiktsionaalsed ja mittefiktsionaalsed narratiivid, rahvausund, tavand ja rituaalid) leidis erinevast metoodikast lähtuva käsitluse.

Rahvalaulud

Regilaulude kihelkondliku publikatsioonisarja "Vana Kannel" Lüganuse köidet (R. Mirov) valmistati ette küljendamiseks, toimetati sissejuhatavaid osi, loeti korrektuuri. R. Mirov jätkas vanemate laulumängude antoloogia ettevalmistamist. Ilmus Ülo Tedre monograafia "Eesti mees ja tema sugu. XIX sajandi Eesti lõppriimilises rahvalaulus". Mahukas monograafia võtab kokku 1920. ja 1930. aastatel uuema laulu uurimisel tehtu ja esitab võrdlev-ajaloolise, kuid seejuures ajaloole ja eestlaste juriidilisele olukorrale põhineva käsitluse ühest laulurühmast ja selle levikuteedest. Märkimisväärne on kirjaliku rahvaluule ning rahvaluule ja autorsuse käsitlemine Ü. Tedre poolt. M. Arukask kaitses cum laude väitekirja teemal "Jutustava regilaulu aspektid. 19. sajandi lõpu setu lüroeepiliste regilaulude þanr ja struktuur". Monograafias on rakendatud mitmete 20. sajandi teise poole teoreetikute meetodeid setu eepilisele ainesele, mille vahendusel on saavutatud uudne ja küps lahendus. Artikkel "Setu lüro-eepiliste regilaulude ruumimudel kui traditsiooni süvastruktuuride element" osutab kognitiivse tajuvaatluse võimalikkusele regilaulu kompositsiooni ja memoreerimise aspektide avamisel. M. Kõiva on tegelenud F. R. Kreutzwaldi "Mythische und magische Lieder der Ehsten" kui identiteeti väljendava ideoloogilise publikatsiooni ja kommentaariumiga.

Eesti ja soome-ugri rahvajutud ja -usund

Mitmed uurimused analüüsisid müüdi peegeldumist erinevat liiki pärimuslikes narratiivides ja rituaalides, samuti rahvuslike metanarratiivide koostist ja müüdi reflekteerumist rahvus- ja isikumütoloogias. Üks uurimissuundi oli põlis- ja väikerahvaste keele- ja identiteedimudelid, väikekeelte ja rahvuste reinskribeerimine. Analüüsiti erinevate mentaalsete mudelite esinemiskujusid, nt kategoriseerimise ja stereotüpiseerimise avaldumine narratiivides ja teistes pärimusliikides. Jälgiti etnilise stereotüübi kognitiivset mehhanismi rahvusspetsiifilises ja seriaalses anekdoodis, tegeldi rahvahuumori struktuuri ja tüpoloogiaga. Käsitleti erinevates vanemates poeetilise rahvaluule liikides avalduvaid ruumilis-ajalisi jm mudeleid. Vaatluse all olid fiktsiooni ja reaalsuse suhted suulises ja kirjalikus pärimuses.

1. Rahvajutud: "Mäetaguste" 2003. aasta numbritest on kaks seotud rahvajuttude uurimisega. Grandi "Tänapäeva folkloori teooria: protsessid, müüdid, hoiakud, globaliseerumine versus lokaalsus" (M. Kõiva) raames valmisid täiendavad küsitluskavad rahvakunsti meistrite koondise Uku tegevuse kohta (V. Tuubel, ERM), avati interneti-küsitlusteks küsitluskavad, intervjueeriti ja filmiti küsitluskavade alusel. Valmisid uurimused identiteedi loomisest 1950-1980 ("About Sea, Wind and Ancient poetry", M. Kõiva), ilmus varemkirjutatud käsitlusi eestirootslaste pärimusest ja stereotüüpidest, kollektiivsete hirmudega toimetulekust rahvapärimuses, meedia mõjust pärimusele aaretest (R. Hiiemäe, M. Kõiva, M. Kalda). Jätkus lokaalse pärimuse ja meedia suhete vaagimine (M. Kalda) ja hirmu-temaatika läbitöötamine (R. Hiiemäe), samuti rahvuse ja Eesti avaldumisvormide käsitlemine A. Kiviräha ja A. H. Tammsaare loomingus ja rumala kuradi lugude käsitlemine (K. Kikas). E. Vahtramäel valmis väitekiri teemal "Muinasjututüüp "Abistaja nimi" (AT 500) Eesti Rahvaluule Arhiivis" ja ilmus artikkel "Rahvajutud ja raamatujutud. Suulise ja kirjaliku kultuuri lõikumiskoht kui väljakutse folkloristikale". K. Salvel ilmus käsitlus "Estnische Märchen" ja valmisid artiklid liivi rahvausundist ja folkloorist, kus on vaatluse all ka jutupärand.

Jätkusid jututeooriat puudutavad seminarid, mille materjal leidub aadressil http://haldjas.folklore.ee/seminar, koordinaator R. Hiiemäe. Akadeemiliste muistendiväljaannete osas jätkus materjali sisestamine, teoreetiliste osade ja struktuuri ettevalmistamine. Muistendite ja usunditeadete digitaliseerimisel (koordinaator M. Kalda) sisestati tekste käsikirjalistest kogudest ÕES, Veske, E, H, EKnS. Frontaalselt digitaliseeriti järgmistel teemadel: maa-alused, halltõbi, Tõnn, vetehaldjad, järved, puud, libahunt, aarded jm, kartoteegipõhiselt jätkati kosmoloogia sisestamist. Sisestatud aines on liidetud eesti folkloori e-arhiiviga (L. Vesik, A. Kruusmaa). Kollatsioneeriti seeriatest ERA II ja RKM sisestatut (M. Kalda, E. Vahtramäe, K. Sarv, M. Metsvahi, A. Kaaber), tekste otsiti juurde kogudest ÕES, Veske, E, H, EKnS (M. Kalda, M. Kõiva, K. Kikas); sisestati (E.-K. Kärblane, P. Parder), sisestatule tehti korrektuuri (K. Sarv, A. Kaaber, M. Kõiva, M. Kalda). Tänase seisuga on kogu ettevalmistustöö ummikseisus, kuna enamik rahvaluulearhiivi vanematest seeriatest suleti kasutajatele. P. Parder on viimasel poolaastal sisestanud tekste otse mikrofilmilugejalt arvutisse, samuti S. Kajak. Sama teed on läinud sisestatu kollatsioneerimine. Praegune tööviis kahjustab silmi ja on väga pingutav, töökiirus on langenud poole võrra.

Varasematest trükistest skaneeriti veel viis M. J. Eiseni raamatut - tekstid on märgendatud ja liidetud e-arhiivi ja on kättesaadavad ka interneti kaudu (http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/), F. R. Kreutzwaldi ja J. W. Boeckleri "Der Ehsten abergläubische Gebräuche, Weise und Gewohnheiten" ja eesti-saksakeelne J. Forseliuse "Eestlaste ebauskombed...". Skaneeriti ka valik A. Annisti, F. Oinase jt käsitlusi eeposelooja Kreutzwaldi ja eepose "Kalevipoeg" kohta täienduseks veebilehele, kus on avatud muistendid Kalevipojast. Toimeti O. Looritsa saksakeelset "Estnische Volkserzählungen" (R. Hiiemäe).

Valmis digitaalne venekeelne variant metsahaldjapärimusest (A. Laagus ja K. Sarv). Algas metshaldjatekstide redigeerimine.

Projekti "Lõuna-Eesti rahvaluule andmebaas" raames sisestati ja kollatsioneeriti Rõuge kihelkonna folkloori köiteist E, A, H, EKnS jt. Avati andmebaasi LEPP (Lõuna-Eesti pärimuse portaal (http://www.folklore.ee/lepp/) Võru- ja Setumaa osa, indekseeriti Tartu- ja Viljandimaa tekste andmebaasi lisamiseks.

Pilootprojekti "Radar" jaoks sisestati ja valiti Lääne-Virumaa muistendite ja kultuurilooga seotud tekste (T. Jonuks, M. Kõiva, M. Kalda, A. Kuperjanov, A. Kaaber, P. Parder, E. Vahtramäe). Digitaliseeriti Eesti Kultuuriloolise Arhiivi suulise ajaloo köiteid (valminud ja kollatsioneeritud ühikud Virumaalt kogutud ajalooline traditsioon (EKLA, f 199, m 55; EKLA, f 199, m 56; EKLA, f 199, m 57; EKLA, f 199, m 58; EKLA, f 199, m 60. Lõpetamisel EKLA, f 199, m 49; EKLA, f 199, m 59; EKLA, f 199, m 61).

2. Eesti kaasaegne rahvahuumor (ETF grant, A. Krikmann, L. Laineste, R. Saukas): Valmisid teemakohased uurimused, kirjutati magistritööd teemal "Etnilise stereotüübi kognitiivne mehhanism rahvusspetsiifilises ja seriaalses anekdoodis" (L. Laineste), esineti kogumise teemal. Valminud on uurimused "Sissejuhatavat huumorist ja rahvanaljast: ained, mõisted, teooriad", "Puändita naljandite struktuurist", "Руки прочь от Стали­на! Luuseri pihtimus"; "Arthur Koestler, huumoriteooria "kodutu meel"" (A. Krikmann); "Anekdoot mainekujunduse tööriistana: Hallaste ja Murutari juhtumi analüüs", "Take It With a Grain of Salt: The Kernel of Truth in Topical Jokes", "Suunad huumori uurimises" (L. Laineste).

Koostatud on eesti-, vene- ja ingliskeelse eessõnaga kogumik "Netinalju Stalinist" (A. Krikmann). Grandi abil on jätkatud Kirjandusmuuseumi vanemate rahvanaljandite kartoteegi korraldamist (R. Saukas).

3. Rahvausund: Jätkati skandinaavia ja eesti muinasusundi võrdlevat uurimist. Kaitsti cum laude väitekiri "Eesti metalliaja usundi põhijooni" (T. Jonuks), mis valgustab kogu perioodi uuest seisukohast, kasutades lisaks tavakohasele tõlgendusena veel sakraalse kuningavalitsuse olemasolu jm. Vaadeldi Eesti ja eestlaste usundi peegeldumist Skandinaavia saagades, valmis rahvusvahelise konverentsi "Sagas and Societies" kogumik ja kogumik "Belief and Storytelling" ja vastavate artiklite eestikeelsed variandid.

2003. aastal töötati raamatuga "Eesti taevas. Uskumused ja olemus" (A. Kuperjanov), milles vaadeldakse tähtede, tähtkujude ja planeetidega seotud astraalmüütide relikte ja uskumusi. Samal teemal on koostatud veel käsitlused "Names in Estonian Folk Astronomy, Arheoastronomy in Estonia", "Island Saarema, Popular Astronomy and Starlore"; "Estonian Sky - constellations and starlore" (A. Kuperjanov), "Komeedid eesti rahvausundis, Comets and their reflection in folk religion" (M. Kõiva), "Arheoastronoomia uurimisperspektiive filoloogilisest ja folkloristlikust aspektist" (L. Vesik, M. Kõiva). Lisaks valmis Phare rahastusel kolm õpperaamatut (J. Jaaniste & A. Kuperjanov & T. Sild "Taevatähed andvad tarkust" - "Põhjapoolne" tähistaevas. Kuidas tähtede järgi aega määrati"; "Lõunapoolne tähistaevas. Kuidas tähtede järgi kalendrit tehti?"; "Õpetaja vihik").

Valmis ingliskeelne eelretsenseeritav etnoastronoomia kogumik "Archaeoastronomical Data and the Echoes of Cosmic Catastrophic Events. Proceedings of the 10th Annual Meeting of the European Society for Astronomy in Culture (SEAC) Tartu-Viluste-Tõravere 27-30 August 2002" (SEAC-i 10. aastakonverentsi artiklitest) (toimetajad Mare Kõiva, Izold Pustõlnik, Liisa Vesik). Trükki läheb kogumik 2004. aasta I kvartalis.

Üksikteemadest käsitleti veel uuemaid usuliikumisi (seoses grandiga 5117): "Folk Books of Wisdom and the so-called Bible of Heathen Religion"; "Kas võimatu muutub võimalikuks? Alternatiivsete usuliikumiste võimalikkusest Eestis" (M. Kõiva).

Valmistati ette V. Kulemzini artiklite kogumik shamanismist (M. Kuperjanov, K. Mägi, N. Kuznetsov).

4. Rahvusvahelise projekti "Masking and Mumming" (Ü. Tedre, M. Müürsepp) raames kirjutati 65 lk ülevaade talvistest sanditajatest (Ü. Tedre) "Nuudisantidest Soomes 2001" (M. Müürsepp-Leponiemi), "Mumming in contemporary society" (M. Kõiva).

5. Jätkati spordifolkloori uuringuid. Ilmus esimene eesti spordifolkloori käsitlus "Jaanuar, veerpalu, märts, aprill, mae... Pilk spordimaailma läbi folklooriprisma" (P. Voolaid).

6. Soome-ugri rahvaste rahvaluule ja usund.

Tegeldi kultuuriliselt ja konfessionaalselt mitmekesise vadja rahvausu ja identiteedi problemaatikaga, ilmus artikleid: nt "Paul Ariste ürgvadjaluse kontseptsioon ja Oudekki Figurova", esineti rahvusvahelistel konverentsidel, käidi välitöil (M. Arukask).

Vepsa veeb (Kristi Salve). Valmisid tõlked I. Mullose ja N. Zaitseva artiklitest ja uurimused "Paul Ariste ja vepsa rahvaluule"; "Folkloristi pilk ühele piirilõigule. Vepsa ja komi rahvaluule ühisjoontest ja nende kujunemise võimalikest teedest"; "Vepsa keel, vepsa meel". Projekti "Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund" (EKM FO, ERA, EKM EO, ERM ja TÜ Paul Ariste keskus) raames toimetati ja veebistati eestikeelset mütoloogiasõnastikku K-L (http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/mordva). Komi mu (Nikolai Kuznetsov & Natalja Kolegova). Jätkus eesti- ja komikeelse veebi valmistamine, mille jaoks on N. Kuznetsov tõlkinud märksõnad K-tähest tähestiku lõpuni ja sissejuhatuse komi keelde, tutvustanud O. Uljashevi komi värvisümboolika käsitlust. Ungaris ilmus trükist N. Kuznetsovi koostatud komi-ungari sõnaraamat. Natalja Kolegova on toimetanud tekste. N. Kolegova on kirjutanud ülevaate eepilistest, kalendri-, töö- ja maagilistest lauludest, metshaldjapärimusest, sh käsitluse "Sovremennõje zapisi predstavlenii o lesnom duhe sredi komi-zõrjan" jm.

Metsaneenetsite juures tegi välitööd K. Mägi.

7. A. Ventsel kirjutas doktoritööd teemal "Coping with post-Socialist reality: kinship and new forms of property in a Dolgan village, Republic of Sakha" (juhendajad Chris Hann, Richard Rothenburg) ja käsitlusi mitmesugustest omandisuhete muutumise ja popkultuuri nähtuste tulekuga seotud probleemidest Sahha Vabariigis: "Between Neo-Liberalism and Dirigisme: Approaches to Reindeer Herding in Yamal and Sakha" (koos F. Stammleriga); "People won't dance if they have nothing to eat: do economic transformation and centrally planned cultural revival fit together?"; "Reindeer: Property you can own and use, but not eat; This is my village, what do you want from here?"; "Stars without the money: Sakha ethnic music business, upward mobility, and friendship".

Eesti ja läänemeresoome lühivormid

Märkimisväärselt tulemuslik oli teoreetiline töö metafoori- ja lühivormiteooriatega. Palju tähelepanu pöörati retoorika ja fraseoloogia teooria süvendamisele ja autentsuse problemaatikale. Valmisid käsitlused "Lõunaeesti folkloori- ja keeleaine unikaalsusest" ja "Kaasaegse metafooriteooria panus parömioloogiasse" (A. Krikmann), kaks kogumikku sarjast "Rhetor".

1. Mõistatused. Ilmus pikem käsitlus "Matthias Johann Eisen mõistatuste kogumise organiseerija ja publitseerijana aastatel 1869-1890" (R. Saukas), töö sama temaatikaga jätkus. Samuti valmistati ette uurimust F. R. Kreutzwaldi mõistatuste kohta (P. Voolaid).

Tegeldi karjala, soome jt mõistatusparalleelide otsimise ja määramisega (A. Krikmann, R. Saukas).

2. Mõistatuste perifeeria digiteerimine (P. Voolaid). jätkus perifeerialiikide andmebaaside loomine. Rajati Eesti Kultuurkapitali toetusel ja avati kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks 2002. aastal valminud PostgreSQL-süsteemis võrguandmebaasi "Eesti piltmõistatused" ingliskeelne versioon "Estonian Droodles" - http://www.folklore.ee/Droodles (7200 teksti, 647 tüüpi, koostatud eessõna ja otsimasin). Lõpetati andmebaas "Eesti (liit)sõnamängud" - http://www.folklore.ee/Sonamang (4820, teksti, 987 tüüpi) ja jätkati keerdküsimuste andmebaasi http://www.folklore.ee/Keerdkys tekstide sisestamist ja tüpologiseerimist (10 000 teksti, 984 tüüpi). Kõnealuste andmebaaside põhjal on ettevalmistamisel magistritöö ja koostatud kooliõpilastele mõeldud kogumik "Kaelkirjak akna taga!".

3. Fraseologism versus kõnekäänd versus troop (ETF grant, A. Õim, K. Õim, A. Baran, A. Hussar, A. Krikmann). Töörühma liikmetel ilmus 2 allikapublikatsiooni. Peeti seitse ettekannet, ilmus viis artiklit, tegeldi tarkvara arendamisega. Eesti kõnekäändude andmebaasi täiendati u 3000 teksti ulatuses (A. Hussar, A. Baran, K. Õim). Ilmusid käsitlused: "Mis see tere maksab?"( A. Hussar), "Kõnekäändude kartoteek andmebaasiks" ja "From Index of Sayings to Data Base" (K. Õim, A. Õim, A. Hussar, A. Baran); "Armastus ja õnn eestlaste maailmapildis"; "Kuidas vanasti lapsi hellitati"; "Võim keeles" (A. Õim) ja uurimused teemadel "Fraseoloogiliste liitnimisõnade kujundileksikast. On the Lexicology of Phraseological Compund Nouns" (A. Baran); "Õhk ja metafoor. Air and Metaphor" (A. Õim); "Mõistega kiiresti seotud eesti võrdluste sünonüümiasuhetest. The Synonymy Relations of Comparisons Related to the Term 'kiiresti'" (K. Õim). Valmis K. Õimu doktoriväitekiri teemal "Võrdluste semantikast", mis analüüsib põhjalikult eesti fraseologisme, lähtudes valmivast andmebaasist. Välja on töötatud kõnekäändude mõistestik, mida rakendatakse töörühma loodud andmebaasi juures.

Kasutajatele on avatud "JUSTKUI. Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas" (http://www.eki.ee/~indrek/2/), mis sisaldab 150 000 kirjet. Lõppenud on andmete toorkujul sisestamine. Eesti Teadusfondi ja Eesti Kultuurkapitali toel on loodud esialgne rakendustarkvara, mis tagab uurijate praegused uurimisvajadused. Kõnekäändude andmebaas on interneti-põhine. Andmebaas võimaldab andmete mitmesugust töötlemist, nt lisada ja eemaldada kirjeid (2003. a on lisatud ligi 3000 kirjet), teha parandusi arhiiviandmetes ja vajadusel lisada neid (A. Hussar on 2003. a teinud andmebaasi kirjete autentsuskontrolli), korrigeerida ja ühtlustada tüübipea (sellega alustas A. Baran), ühtlustada murdepärasuste märkimist (mittekoosseisulise töötajana teeb seda M. Must EKI-st), parandada ortograafiavigu jms (A. Hussar), materjali süstematiseerida (kõnekäändude semantilist analüüsi teeb A. Õim). Andmebaasi reaalajas kasutamine võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt olenemata asukohast internetis andmeid nii töödelda kui ka päringuid esitada. Andmebaasi adressaadiks on tavakasutaja, kes tunneb huvi eesti püsiühendite vastu. See sisaldab kõnekäänukartoteegi materjale ning võimaldab teha mitmesuguseid päringuid. Andmebaasi tehnilist teostust on finantseerinud Eesti Kultuurkapital ning vormistanud on selle I. Kiissel.


MULTIMEEDIAUURINGUD, INTERNET, ARVUTIANDMEBAASID

1. Jätkuvalt ilmusid e-ajakirjad "Folklore. An electronic Journal of Folklore" ja "Mäetagused". 2002. ja 2003. aasta ingliskeelse ajakirja numbrite trükirahaga toetas Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus oma vahenditest. Ajakirja "Mäetagused" keeletoimetamisel, küljendamisel ja korrektuuris on oma osa andnud MTÜ Eesti Folkloori Instituut, ajakirjadega töötasid A. Kuperjanov, M. Kõiva, E.-K. Kärblane, L. Vesik, K. Tamm, H. Mürk, A. Harding, L. Krikmann. "Mäetagused" ilmusid trükist tänu Eesti Kultuurkapitalile. Koostati copyrighti lubamise ja artikli vastuvõtmise lepingud.

2. Alates septembrist 2002 on K. M. Rooleid rahvusvahelise etnoloogia- ja folkloorialase bibliograafia "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" (IVB) toimetaja ja koordineerib ühtlasi 63 teadlase bibliograafiaalast kaastööd. Valminud on IVB registri alus, kontrollitud kirjeid, koostatud 1999. aasta köidet. Lisaks valmisid ülevaatekirjutised IVB-st, Ülo Tedre ja Ruth Mirovi personaalbibliograafiad.

3. Arendati digitaalsete tekstide täisandmebaasi, e-registrit, otsingumootoreid (I. Zolk, J. Tali), valmisid mitmed uued koondlehed ja php-andmebaasid Haldjale (andmebaasid, erinevad väljaanded), veebileht folkloristika osakonnale, Lõuna-Eesti andmebaas LEPP, BIF-i uus lehekülg (S. Vesik), "Radari" lehed (I. Zolk, K. Tera). Valmistati e-raamatuid (S. Vesik, K. Suvi, A. Uibo). Kõnekäändude ja fraaside andmebaasi arendas I. Kiissel.

Projekti tulemusi ja selle teostamise käigus tõusnud probleeme analüüsiti artiklites, tutvustati konverentsidel Ungaris, Lätis, Eestis (vt fraseoloogia; "LEPP: Lõuna-Eesti pärimuse portaal"; "Folkloristlikud andmebaasid"; "Bases de données de folklore estonien. Databases of Estonian folklore, including short forms, and public access to these" (L. Vesik, M. Kõiva).

4. E-konverentsi "Dialoog privaatse ja avaliku elu vahel" (T. Jaago, M. Kõiva, L. Pilt, L. Vesik) ingliskeelsest variandist valmis veebipublikatsioon. Tõlked ja korrektuur A. Kuslap ja T. Jaago. Analüüsiti eelmise e-konverentsi tulemusi "Elektroniska konference - ieguvumi: 2002. gada E-konferences piemers. An Electonic Conference - the Benefits: Example of an E-Conference Held in 2002" (L. Vesik).

5. Jätkati välitöödega internetis, koguti aktiivselt materjali kübersootsiumite kohta, mis võimaldab kaasuspõhiseid analüüse. Saak 2003: "Ristirotid. Suhteid ühes yahoo.com suhtlusgrupis, SF 2001" (L. Vesik).

6. Parendati 70% arvutitöökohtadest. Alari Kruusmaa käivitas uuesti tagavarakoopiate tegemise süsteemi ja komplekteeris uue, Eesti oludes elitaarse serveri, mis annab kasutajatele turvalise, mahuka ja kiire keskkonna. Arvuteid on võrgus 66, vabavara kasutajaid kümme.


KOGUMISTÖÖ

Küsitleti aastatel 1950-1987 levinud pärimust interneti, lindistatud ja filmitud intervjuude abil. Projekti "Radar" raames (kultuuriloolise infoga rikastatud digitaalne Eesti põhikaart, kuhu koondatakse mitme valdkonna andmed) sisestati Lääne-Virumaa ajaloolist pärimust, otsiti teateid kaardile kantavate objektide kohta. Objektide asukohti täpsustati mitme kohaliku koduloolase abiga. Juulist algasid välitööd kõikides endistes Lääne-Virumaa kihelkondades. Välitööde käigus fotografeeriti objekte, nende täpne asukoht määrati GPS-seadmega, vajadusel tehti täppisskeeme. Töö paremaks sujumiseks tehti koostööd omavalitsustega, mitmekülgset abi saadi kohalikelt muuseumidelt. Nüüdseks on asutud kogutud infot digitaalsele kaardile kandma (T. Jonuks, A. Kaaber, M. Kalda, A. Kuperjanov, M. Kõiva, P. Parder, I. Zolk, E. Vahtramäe, lisaks fotograafide ja mõõdistajatena veel P. Kalda, J. Kont, A. Mets, A. Pajur).

Valiküritustest jäädvustati: 10. Maaema messi ja valikut selle kahepäevasest konverentsist, samuti ravivahendeid ja tervendamisseansse, näitusi jm (Laes Vesik, M. Kõiva); jüripäeva Värskas ja päätnitsapäeva Obinitsas (filmis A. Kaaber); Vana Päntri lahkumispidu (filmis Kaarel Jõgi); Võru 9. folkloorifestivali 10.-13. juulini, sh pillimeeste võistumängimist (filmisid P. Parder ja Laes Vesik); Astronoomiahuviliste 8. Üle-Eesti kokkutulekut 8.-12. augustini (filmis Andres Kuperjanov); SF 2001 kokkutulekul Estcon käisid M. Kuperjanov ja L. Vesik. Veel pildistati Hansapäevi Tartus, rannarootsi teemasid, Visbyt ja Gotlandi, maskeerimistavasid ja kombestikku Iirimaal jm (A. Kuperjanov, L. Vesik, M. Kõiva).

ERA välitöödel Ambla kihelkonnas osales folkloristika osakonna esindajana Reet Hiiemäe. Pildistati ja joonistati kohapärimusega seotud loodusobjekte ja ehitisi, saadi vastuseid küsitluskavadele. Arheoloogilised uuringud toimusid Rakvere Ordulinnuses, Kiltsi mõisas Lääne-Virumaal, Rakvere linnas, Viru-Kabalas (T. Jonuks).

Välitööd teiste rahvaste juures:
Juulikuus toimusid korralised välitööd läänemeresoome aladel, Vadja- ja Ingerimaal (M. Arukask; vt E.-H. Västriku aruannet). Seekordsete välitööde sihiks oli jäädvustada vadjalust eredate isiksuste kaudu.
Märtsikuus toimus ekspeditsioon metsaneenetsite juurde, kust toodi kaasa lindistusi ja filmimaterjali (K. Mägi).
Juulis-augustis toimusid välitööd Sahha Vabariigis, jäädvustati kombestikku (A. Ventsel). Ulatuslikke välitöid tehti küberruumis (vt meediauuringud).
Litereeritud said Austraalia eestlaste intervjuud ja üle poole Rootsi eestlaste intervjuudest (M. Villandi, M. Võsoberg), jätkati välitööde fotode digitaliseerimist (aasta 2003, 1999); loodi neist süstemaatiline tagavarakoopia ja indeksid (A. Kuperjanov).


RAHVUSVAHELINE JA SISEMAINE KOOSTÖÖ

Selle aasta koostööprojektid on: 1) Soome-Eesti ühisprojekt "Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus", sh läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande "Proverbia septentrionalia" jätkamine; 2) Baltic Institute of Folklore; 3) Rahvusvahelise bibliograafilise väljaande "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" koordineerimine, ettevalmistustöö, toimetamine; 4) "Mythologia Uralica" (Venemaa, Soome, Ungari, Eesti ühisprojekt); 5) Eesti-Soome ühisprojekt "Epics Around the Baltic Sea"; 6) Eesti-Islandi-Saksamaa ühisprojekt "Sagas and Societies"; 7) Põhjamaade-Eesti ühisprojekt "Masks and Mummers in the Nordic Countries. A Synchronic, Diachronic and Comparative Investigation in Folklore and Related Disciplines"; 8) Enzyklopädie des Märchens - naljandikataloogi osas; 9) ELi projekt (Eesti-Island-Saksamaa) "Sagas and Societies" 2002-2003; 11) "Masking and Mumming in Cultural Context", Iirimaa, Inglismaa 2003.

Loenguid peeti Eesti Humanitaarinstituudis (eesti rahvaluule, K. Ribenis), Eesti Kunstiülikoolis (meistriklass magistrantidele, M. Kõiva), Tartu Ülikoolis (sissejuhatus folkloori lühivormidesse; ütluste semantika; rahvahuumor; magistrantide ja doktorantide seminar - A. Krikmann; ungari keele põhikursus - N. Kuznetsov; eesti rahvausund - M. Kõiva; majandusantropoloogia - A. Ventsel). Koostööleping sõlmiti Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonnaga.


TÖÖTAMINE VÄLISRIIKIDES, VÄLISVAHETUS

Seoses konverentside, välitööde ja välisvahetusega viibiti Soomes (M. Arukask, A. Baran, A. Krikmann, A. Kuperjanov, M. Kõiva, R. Saukas, A. Ventsel), Venemaal (M. Arukask, K. Mägi, A. Ventsel), Sahha Vabariigis (A. Ventsel), Lätis (M. Arukask, K. Salve, A. Ventsel), Rootsis (M. Kõiva, A. Kuperjanov), Inglismaal (L. Vesik), Iirimaal (M. Kõiva), Ungaris (N. Kuznetsov, M. Kõiva; L. Vesik), Saksamaal (N. Kuznetsov, A. Ventsel), USA-s (A. Ventsel).

Loenguid peeti Läti Ülikoolis (majandusantropoloogia - A. Ventsel) ja Turu Ülikoolis (A. Krikmann).

SEMINARID JA KONVERENTSID

Külalisloengutega esinesid 12. aprillil Joseph C. Allard (Essexi Ülikool) ja 29. septembril Otto Habeck (Max Planki Sotsiaalantropoloogia Instituut, Saksamaa).

Folkloristika osakonna töötajad esinesid järgmistel konverentsidel ja seminaridel:
1. "Micro Perspectives on Post-Soviet Transformations" Helsingi Ülikool, Helsingi, 14. -16. märts 2003. a, ettekanne "Reindeer: Property you can own and use, but not eat" (A. Ventsel).
2. "Die Bedeutung von Grundtexten für die religöse Identität", Tartu Ülikooli usuteaduskonna, Saksamaa Religiooniloo Uurimisseltsi, Akadeemilise Teoloogia Seltsi ja Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi 6. ühisümpoosion. Tartu, 3.-4. okt, ettekanne "Folk Books of Wisdom and the so-called Bible of Heathen Religion" (M. Kõiva).
3. "Economy, violence and multiple identities in a Dolgan village." Halle, Saksamaa, Max Planki Sotsiaalantropoloogia Instituut, 7. juuli, ettekanne "This is my village, what do you want from here?" (A. Ventsel).
4.-5. "Kiil ja hindätiindmine. Keel ja identiteet. Kieli ja identiteetti." Võru Instituut, Rõuge, 23.-25. okt, ettekanne "Kas Anabaril elavad dolgaanid, evengid või jakuudid? Kas Anabaril eläseq dolgaaniq, evengiq vai jakuudiq? Asuvatko Anabarissa dolgaanit, evenkit vai jakuutit?" (A. Ventsel) ja "Vepsa keel, vepsa meel; Vepsä kiil, Vepsä miil'. Vepsän kieli, Vepsän mieli" (K. Salve).
6. "Annual International Young Researchers Conference: Russia in Global Context: Peoples, Environments, Policies." The Havinghurst Center for Russian and Post-Soviet Studies, Miami University, Oxford, Ohio, 6.-8. nov, ettekanne "People won't dance if they have nothing to eat: do economic transformation and centrally planned cultural revival fit together?" (A. Ventsel).
7. ""Everything is Still Before You": Being Young in Siberia Today", Max Planki Sotsiaalantropoloogia Instituut; Halle, Saksamaa, 15.-17. nov, ettekanne "Stars without the money: Sakha ethnic music business, upward mobility, and friendship" (A. Ventsel).
8.-10. Fraseoloogia konverents Eesti Kirjandusmuuseumis, Tartu, 24. nov, ettekanded: "Fraseoloogiliste liitnimisõnade kujundileksikast. On the Lexicology of Phraseological Compund Nouns" (A. Baran); "Õhk ja metafoor. Air and Metaphor" (A. Õim); "Mõistega kiiresti seotud eesti võrdluste sünonüümiasuhetest. The Synonymy Relations of Comparisons Related to the Term 'kiiresti'" (K. Õim).
11. BASE BASE (Baltic Archaeology Seminar), Taevaskoda, 18. okt, ettekanne "The Principles of Pre-Christian Religion in Estonia" (T. Jonuks).
12. IFUSCO XIX. Mezhdunarodnaja finno-ugorskaja studentðeskaja konferentsija. Voitõrkostsa finn-iögra studentjaslön tðkörttðöm. International finno-ugric student's conference. Sõktõvkar, Komi Vabariik, 23.-27. 09., ettekanne "Sovremennõje zapisi predstavlenii o lesnom duhe sredi komi-zõrjan" (N. Kolegova).
13.-14. ISFNR Interim conference Islands and Narratives, Visby, Rootsi, 14.-17. 08., ettekanded "Island Saaremaa: Popular Astronomy and Starlore" (A. Kuperjanov) ja "About Sea, Wind and Ancient Poetry: Can Folklore Change Society?" (M. Kõiva).
15. Rahvusvahelisel intensiivprogrammi seminaril "The national awakening of endangered Uralic peoples", Hamburg, Saksamaa, 9.-19. juuni, ettekanne "Status quo of the Komi language and culture and their developmental trends" (N. Kuznetsov).
16. Nordic Plantarium Association Conference NPEN - 2003, Tartu, 12.-14. sept, ettekanne "Estonian Sky - constellations and starlore" (A. Kuperjanov).
17.-18. Planeringskonference för projektet Estlandssevenskar - spak, historia, kultur. Projekti "Eestirootslaste keel, ajalugu ja kultuur" planeerimiskonverents. Tartu Ülikool, skandinavistika õppetool, Haapsalu, Uuemõisa, 24.-26. okt, ettekanne "Eestirootslaste vaimne ja materiaalne kultuur: Elu ja elamisviis. Estlandssvenskarnas andliga och materiella kultur. Liv och levnadssätt" (A. Kuperjanov, M. Kõiva, P. Õunapuu).
19. "Mumming in Cross-Border and Cross-Community Contexts", Derry, Ulsteri Ülikool, 9.-13. juuni, ettekanne "Mumming in contemporary society" (M. Kõiva).
20.-21. "HOMO 2003: Information society, cultural heritage and folklore text analysis", Budapest, Ungari, 24.-25. nov, ettekanne "Databases of Estonian folklore, including short forms, and public access to these. Bases de données de folklore estonien" (M. Kõiva, L. Vesik).
22. "Dzivesstasti - vesture, kultura, sabiedriba. Mutvardu vestures loma personigas un kulturas idnetitates vertejuma. The Role of Oral History in Shaping Cultural and Personal Identity," Läti Ülikooli Filosoofia ja Sotsioloogia Instituut, Riia, 1.-3. mai, ettekanne "Elektroniska konference - ieguvumi: 2002. gada E-konferences piemers. An Electonic Conference - the Benefits: Example of an E-Conference Held in 2002" (L. Vesik).
23. Kreutzwaldi päevade folkloristikakonverents, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 18. dets, ettekanne "Paiklike ennemuistsete juttude saatusest" (M. Kalda).
24. Lõuna-Eestis keskuse aastakonverents "Lõuna-Eesti andmebaasid", Tartu, 11. dets, ettekanne "LEPP: Lõuna-Eesti pärimuse portaal. Probleeme" (L. Vesik, M. Kõiva).
25. "Method & Theory in the Study of Folk Religion," 40th Anniversary Symposium of the Finnish Society for the Study of Religion, Turu Ülikool, Turu, 23.-25. okt, ettekanne "How Much Folk and Religion is there in the 19th Century Setu Kalevala-Metric Songs?" (M. Arukask).
26. "Etnoloogia ja folkloristika 21. sajandil", Ajaloo Instituut, Tallinn, 22. dets, ettekanne "Rahvaluule ja rahvausundi akadeemilise uurimise viimane kümnend" (M. Kõiva).
27.-28. Rabaseminar, Tooma, Tartu, 26.-27. juuni, ettekanded "Postiloend sf2001", "Rahvaluule andmebaasid" (L. Vesik).
29. "Estonian ethnology and folkloristics today", Tartu, Baseli etnoloogid, ettekanne "Estonian Folkloristics" (L. Vesik).
30.-32. Ülo Tedre 75. Ettekandepäev, Tartu, 13.02., ettekanded "Yngglingide saaga ja selle roll Skandinaavia eelkristlikus usundis" (T. Jonuks), "Mõttepunkt regilaulus" (M. Arukask), "Jõulusanditajad" (Ü. Tedre).
33. Konverents "Folkloor ja tänapäev", Viiratsi, 18. okt, ettekanne "Nimi kui maagiline vahend" (E. Vahtramäe).
34.-34. Noorteadlaste konverents, Tartu, 23.-24. apr, ettekanded "Komi rahvalaul "Suure havi poolt alla neelatud neiu"" (N. Kolegova), "Kas naerid saab Vanapagan või Kaval-Ants?" (K. Kikas).
35. Eesti-Soome arheoloogia seminar, Tartu Ülikool, 14. nov, ettekanne "Estonia and imagination of eastern Baltics among Icelandic Saga-writers" (T. Jonuks).
36. Rahvusvaheline Isamaaliidu konverents "Kultuuri väärtus Põhjalas ja Baltimaades", Tallinn, 1. nov, ettekanne "Eesti ja kujutlus eestlastest Skandinaavia saagades" (T. Jonuks).
37.-38. XVI maakultuuriseminar "Põlisrahva kultuur ja õigus muutuvas maailmas", Tartu, 24. apr, ettekanded "Eesti rahvakultuur 21. sajandil. Kas ellujääja?" (M. Kõiva); "Maa või meri? Põlisrahva meeskultuuri dilemma" (M. Arukask).
39. Turu Ülikooli seminar "Folklore ja kieli - mielenmaisemista kielenmaisemiin", 21. nov, ettekanne "Kielikuvateoria kielitieteessä ja folkloristiikassa" (A. Krikmann).

Esinemised VTK-seminaris on jälgitavad eelreklaami ja seminarilehel ilmuvate tõlgete ja ülevaadete vahendusel. Peale selle esineti ülikoolides, seltsides, koolitustel, raadios ja TV-s, R. Hiiemäe ja T. Jonuks Granada TV filmis eesti rahvausundist, konsulteeriti meilitsi, telefonitsi ja suuliselt. Sellistest esinemistest on siinkohal esitatud näiteid:
Tartu Ülikoolis Leander Petzoldtiga ühisloeng "Deemonid ja vaimolendid Euroopa usundis ja nende lokaalsed erijooned" 4. märtsil (R. Hiiemäe), 2 loengut Lavakunstikateedri üliõpilastele (K. Salve); Akadeemilise Rahvaluule Seltsi Kõnekoosolek Kavastus 22. septembril, ettekanded "Folkloor Kavastu kõrtsist" (M. Kalda) ja "Akadeemilise Rahvaluule Seltsi eile ja täna" (K. Salve); Akadeemise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverents "Saak 2003" Tartus 30. oktoobril, ettekanded "Kogumisprojekt "Radar"" (A. Kaaber), "Naljade kogumisest eesti internetis (www.delfi.ee näitel)" (L. Laineste), "Stalini-anekdoodid internetis" (A. Krikmann), "Ristirotid. Suhteid ühes yahoo.com suhtlusgrupis" (L. Vesik); Ümarlaud Mõisaküla linnavalitsuses 1. augustil, ettekanne "ERA korrespondentidest (Maimu Andrinnikova) ja kogumisalasest koostööst kooliga ja edasistest koostöövõimalustest" (E. Vahtramäe); Järvamaa kodulooringide juhendajate koolituspäev Paides 30. oktoobril, ettekanne "Mida koguda tänapäeva folkloorist" (M. Kõiva); Muinasjutupäev F. R. Kreutzwaldi muinasjuttudega Sadamateatris 22. oktoobril, ettekanne "Kreutzwald ja tema aeg" (E. Vahtramäe) ja Vastseliina Gümnaasiumi õpilaskonverents 20. veebruaril, ettekanne "Tänapäeva folkloorist" (M. Kõiva). Esineti Hõimuklubis (K. Salve, M. Arukask).