Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2004
Paar sammukest XXI


FOLKLORISTIKA OSAKOND

Mare Kõiva

Sel aastal töötasid folkloristika osakonna kolmes struktuuriüksuses (lühivormid, usundi- ja jutu-uurimine ning meediarühm) juhataja Mare Kõiva, vanemteadurid Madis Arukask (juunikuuni, osalise koormusega), Arvo Krikmann, Kristi Salve, Aimar Ventsel, Asta Õim, teadurid Anneli Baran, Reet Hiiemäe, Tõnno Jonuks (alates veebruarist täiskoormusega), Mare Kalda, Karin Maria Rooleid, Rein Saukas, Katre Õim (alates septembrist osalise koormusega). Teemaga olid seotud veel toimetajad Anne Hussar, Luule Krikmann, Andres Kuperjanov, programmeerija ja võrguadministraator Alari Kruusmaa (juunikuust täiskoormusega), programmeerija Indrek Kiissel (osalise koormusega), assistendid ja projektitäitjad Liisi Laineste, Piret Voolaid, Eva-Kait Kärblane, Liisa Vesik, Katre Kikas (osalise koormusega), Kait Tamm. Hõimuprogrammi projektitäitjad olid Nikolai Kuznetsov ja Natalja Kolegova, programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" projektitäitja Salle Kajak. Pille Parder, Ell Vahtramäe, Renata Sõukand, Anne Kaaber olid Eesti Kultuurkapitali stipendiaadid, Phare projekti täitjad Anne Kaaber, Ell Vahtramäe, Priit Lätti. Eve Ehastu, Kristel Kivari ja Maris Kuperjanov olid lapsehoolduspuhkusel. Surid kolleegid Vaina Mälk ja Loreida Raudsep ning pikaaegsed koostööpartnerid Aino Laagus, Vaike Sarv ja Felix Oinas.

Aasta jooksul abistasid meid: Eesti Folkloori Instituut, Enn Ernits, Tiiu Jaago, Ants Jaanimägi, Lembit Karu, Asta Niinemets, Väino Poikalainen, Izold Pustõlnik, Tiiu Salasoo, Ülo Siimets, Kärt Summatavet, Kadi ja Pihel Sarv, Renata Sõukand, Lagle Zobel, Indrek Zolk, Juhani Tali, Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Glory Toom, Marju Torp-Kõivupuu, Virve Tuubel, Saamuel ja Laes Vesik, Kadri Viires, Viire ja Maarja Villandi, Võru Instituudi kollektiiv, Madli Võsoberg, Piret Õunapuu jpt.

Projekti "Radar" tekstide digitaliseerimise juures abistasid Tiiu Jaago eesti rahvaluule üldkursuse kuulajad Tartu Ülikoolis, küsitluste ja intervjuude läbiviimisel Mare Kõiva eesti rahvausundi kursuse kuulajad. Praktikal viibisid Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane K. Suvi ja neli Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilast.


TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID

Sihtfinantseeritava teadusteema "Eesti ja teiste rahvaste folkloor: pärimus, identiteet ja globaliseerumine" täitjateks oli 5 doktori- ja 11 magistrikraadiga teadurit. Teematäitjad kuuluvad Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse kahe allmooduli koosseisu. Tegeldi eesti ja soome-ugri rahvaste lühivormide, juttude ja rahvausundi, mõnevõrra ka rahvalaulude uurimisega; analüüsiti multimeedia probleeme, jätkati Interneti-uuringutega ning mitmete rakendusprojektidega. Eesti Teadusfondi grante oli kolm: A. Krikmann, grant nr. 4935 "Eesti kaasaegne rahvahuumor"; M. Kõiva, grant nr. 5117 "Tänapäeva folkloori teooria: protsessid, müüdid, hoiakud, globaliseerumine versus lokaalsus"; A. Õim, grant nr. 4945 "Fraseologism versus kõnekäänd versus troop". Lisaks oli M. Arukask põhitäitja E.-H. Västriku grandis nr. 4939 "Etnilised ja mentaalsed protsessid vadja rahvausundis".

Osaleti riiklikus sihtprogrammis "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projektidega "Eesti folkloori fundamentaalväljaanded", "Eesti keele kasutusalade laiendamine ja eesti kultuuri tutvustamine elektroonilistel infokandjatel" ning sihtprogrammis "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" projektiga "Lõuna-Eesti rahvaluule andmebaas" ja sariväljaandega "Lõuna-Eesti rahvaluule". Lisatoetust digitaliseerimisprojektideks ja fundamentaalväljaannete ettevalmistamiseks saadi Hõimuprogrammilt (projektid "Multilingvaalne komi veeb" ja "Komi folkloori õpik"), Eesti Kultuurkapitalilt ("Mäetagused", ettevalmistus- ja trükitoetused, e-raamatud). Septembrist järgmise aasta aprillini kestab koostöö Eesti Arheoloogia Keskusega Phare projekti "Ida-Eesti kultuurilooline kaart" juures. Lõpetati sihtasutuse Tiigrihüpe projekt "BERTA. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas". Jätkus SIEF-i Euroopa etnoloogia ja rahvaluule bibliograafia koordineerimis-, koostamis- ja toimetamistöö.

Põhiuurimuste tarvis digitaliseeriti sel aastal jutte ja usundit, vanemat saksakeelset trükisõna, samuti kultuuriloolisi käsikirju. Rajati uusi digitaalseid arhiive (lühendmõistatused, valemmõistatused, BERTA), arendati andmebaaside rakendusi ja osakonna veebilehekülgi.

Trükist ilmus seitse raamatut, 37 artiklit, kolm numbrit eelretsenseeritavat ajakirja "Folklore. An Electronic Journal of Folklore", üheksa e-raamatut, neli numbrit eestikeelset teadusajakirja "Mäetagused". Uurimusi avaldati sarjades "Sator" (usund ja kombestik) ja "Reetor" (lühivormid). Retsensioone, ülevaateid jm. ilmus ligi kolmkümmend, teese 14, lisaks üks populaarteaduslik raamat.

Doktorikraadi kaitses K. Õim, magistrikraadi L. Laineste ja R. Hiiemäe (teine magistrikraad). Magistritööd kirjutab P. Voolaid, doktoritööd N. Kuznetsov, R. Saukas ja A. Baran. Doktoriõppesse astus M. Kalda. Juhendati K. Õimu doktoritööd (Tartu Ülikool, A. Krikmann), P. Voolaiu magistritööd (Tartu Ülikool, A. Krikmann), Kärt Summataveti doktoritööd (Taideteollinen Korkeakoulu, I. Lehtinen, M. Kõiva), Kaidi Kõivu bakalaureusetööd (Tallinna Pedagoogikaülikool, M. Kõiva), Nele Katveli bakalaureusetööd (Tallinna Pedagoogikaülikool, M. Torp-Kõivupuu, E. Vahtramäe). Oponeeriti Anu Visseli doktoritööd (Tartu Ülikool, K. Salve), Florian Siegeli magistritööd (Tartu Ülikool, N. Kuznetsov), Riina Tombergi magistritööd (Eesti Kunstiakadeemia, M. Kõiva), D. Mugu bakalaureusetööd (Tartu Teoloogia Akadeemia, K. Salve).

Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogiateaduskonnale anti pidulikult üle osakonna kartoteegid ja rahvaluulekoopiad. A. Krikmann pälvis Balti Assamblee kultuuripreemia teaduse vallas, K. M. Rooleid bibliograafia-alase peaauhinna, M. Kõiva Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (2003).

Rahvalaulud

Peamiselt käsitleti lauludes peegelduvaid identiteedi- ja üldfilosoofilisi probleeme, mütoloogia relikte. Jätkus töö F. R. Kreutzwaldi "Mythische und magische Lieder der Ehsten" kui identiteeti väljendava ideoloogilise publikatsiooni ja kommentaariumiga (M. Kõiva). Vaadeldi 20. sajandi setu regilaulukultuuri ning Anne Vabarna pöördumislaule kui muutuste tähistajaid üldises žanrisüsteemis; samuti tegeldi müüdilise maailmapildi kajastumisega regilauludes, aja ja tähenduse seostega setu ja vadja lauludes, traditsioonilise ja muutuva eesti identiteediga eeposte näitel (M. Arukask). Regilaule on jälgitud veel etniliste suhete kajastumise ja vana laulu postmodernistlikus vaimus kasutamise aspektist (K. Salve). Regilaulude kihelkondliku publikatsioonisarja "Vana Kannel" Lüganuse köite juures toimus viimistlustöö, loeti korrektuuri (R. Mirov).

Eesti ja soome-ugri rahvajutud ja -usund

Mitmed uurimused analüüsisid müüdi peegeldumist narratiivides ja rituaalides, samuti rahvuslike metanarratiivide koostist, müüdi reflekteerumist rahvus- ja isikumütoloogias. Jälgiti etnilise stereotüübi kognitiivset mehhanismi rahvusspetsiifilises ja seriaalses anekdoodis ning vanemas naljandis, tegeldi rahvahuumori struktuuri ja tüpoloogiaga. Käsitleti vanemates poeetilise rahvaluule liikides avalduvaid ruumilis-ajalisi jm. mudeleid.

Rahvajuttude uurimise tulemustega esineti rahvusvahelistel konverentsidel, jätkusid teooriaseminarid, mille materjal leidub aadressil http://haldjas.folklore.ee/seminar, koordinaator R. Hiiemäe. Käsitleti ja tõlgiti D. Huffordi, S. Knuuttila, A. Harmeningi, Neil S. Price'i, C. Lindahli, L. Gribova jpt. artikleid, tutvustati uurimisprojekte, konverentse ja välitöid. Ajakirja "Mäetagused" 28. number on seotud rahvajuttude uurimisega, avaldati R. Viidalepa rahvajuttude ja rahvajutustajate käsitluse redigeeritud ja toimetatud trükk (R. Hiiemäe).

Süvendatult tegeldi Ello Kirsi kogutud setu rahvajuttudega (K. Salve). Uuriti rumala vanapagana ja Kaval-Antsu lugusid, rahvaluulekoguja H. A. Schultsi allikakäsitluse ja rahvusromantilise rahva/rahvuse mõiste seoseid ning sama korrespondendi ja kaasaegsete kirjameeste suhteid; rahvusideoloogia väljendumist käsitleti seoses "Kalevipojaga" ning pärimusainese ja Kiviräha romaani "Rehepapp" suhetega (K. Kikas). Vanemast muistendipärimusest vaadeldi Porkuni mõisapärimuse seoseid kirjandusteostega (E. Vahtramäe); F. R. Kreutzwaldi muinasjuturaamatus avaldatud paiklike juttude intertekstuaalseid ahelaid kuni 2003. aasta Internetiserverites leiduvate viideteni, samuti trükiste kaudu leviva ja suulise folkloori vahekordi, ka otsiti seost aardejuttude ja kartograafia ajaloo vahel (M. Kalda).

Akadeemiliste muistendiväljaannete osas jätkus materjali sisestamine, teoreetiliste osade ja struktuuri ettevalmistamine, tüpologiseerimine, märgendamine. Lähemalt jälgiti koha-, aja- ja isikumõõdet muistendites ning emotsioonide mõju traditsioonile. Muistendeid ja usunditeateid digitaliseeriti frontaalselt Eiseni ja Hurda rahvaluulekogudest järgmistel teemadel: maa-alused, halltõbi, Tõnn, vetehaldjad, järved, puud, libahunt, aarded jm. (koordinaator M. Kalda; K. Kikas, M. Kõiva, P. Parder, P. Sarv, V. Villandi).

Varasematest trükistest avati netis eesti-saksakeelne J. Forseliuse "Eestlaste ebauskombed .." , valik A. Annisti, F. Oinase jt. käsitlusi eeposelooja Kreutzwaldi ja eepose "Kalevipoeg" kohta, samuti eepostega seotud regilaulukäsitlusi, O. Looritsa saksakeelne "Estnische Volkserzählungen". Skaneeriti Harri Jannseni kaks saksakeelset rahvajutuväljaannet ja F. R. Kreutzwaldi "Mythische und magische Lieder der Ehsten".

Eesti kaasaegse rahvahuumori alal koostati eesti-, vene- ja ingliskeelse eessõnaga kogumik "Netinalju Stalinist" (A. Krikmann). Raamat on esimene teadaolev katse saada ülevaadet rahvusvahelises veebis liikuvast eriliigilisest koomilisest ainesest. Aineallikatena on kasutatud nii staatilisi (püsilugemiku tüüpi) kui ka dünaamilisi (järjest kasvavate naljaraamatute, jututubade, e-foorumite jms. tüüpi) lehekülgi, samuti Stalini-naljade tsiteeringuid mitmesugustes e-ajakirjades, e-romaanides, e-monograafiates jm. Viiekeelne aines jaguneb 320 tüübiks.

Valmis magistritöö "Tegelased eesti etnilises huumoris" (L. Laineste) M. J. Eiseni naljaraamatute, Jüri Viikbergi eesti nõukogudeaegsete anekdootide ja eesti kaasaegsete netinaljade põhjal. Kvantitatiivse analüüsi tulemusel selgus, et eesti etniliste naljade tegelaskond on aja jooksul laienenud ja globaliseerunud, kuid sellest hoolimata on viimase saja aasta jooksul etniliste naljade osakaal naljarepertuaaris tervikuna järjekindlalt langenud, mida võib pidada mh. etnilise tolerantsi suurenemise ning etnilise maailmanägemisviisi taandumise ilminguks. Ilmneb, et autoritaarsete sotsialistlike režiimide puhul ei pea mitmed üldteoreetilised seisukohad paika, sest etnilised naljad on ohjatud teistsugustest reeglitest. Samal teemal on esinetud rahvusvahelise huumoriseltsi aastakongressil. Arendati edasi netinaljade andmebaasi teenindus- ja otsisüsteemi, eriti etniliste naljade osas (L. Laineste), jätkati vanemate rahvanaljandite kartoteegi korraldamist (R. Saukas).

Rahvausundi alal ilmus V. Kulemzini artiklite kogumik šamanismist (toimetaja N. Kuznetsov) ja online- ning CD-versioon andmebaasist "BERTA. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas", mis sisaldab kirjutisi rohkem kui 80 tähtpäevaga seotud uskumustest ja kombestikust, rituaalsetest toitudest, keeldudest ja käskudest, tähtpäevalaulude iseloomustuse, paralleele teistelt rahvastelt, usundimõistete sõnastiku, mahuka arhiivitekstide andmebaasi ning video-, foto- ja helinäiteid. Lisaks arhiivitekstidele on esitatud uuemaid meediatekste, kommetaariumi kaudu lisanduvad lugejate kogemuslood (projektijuht L. Vesik; M. Kõiva, T. Särg, S. Vesik jt.). Samal teemal valmis stendiettekanne (L. Vesik).

Tegeldi eesti ja teiste rahvaste usundi ja kombestikuga vanimast ajast tänase päevani. Jätkati ülevaatekäsitluste ja märksõnade kirjutamist eesti, vadja ja vepsa mütoloogia köidetele (M. Arukask, M. Kõiva, K. Salve). Samale sarjale valmis ülevaade eesti muinasusundist, samuti ingliskeelne käsitlus "Principles of Estonian Prehistoric Religion". Põhjalikumalt on vaadeldud veel nii mesoliitikumi kui neoliitikumiga seotud usundilisi nähtusi, koostamisel on kiviaja matuste andmebaas ja sellele tuginev artikkel. Andmebaasis on esindatud matus, matuse kirjeldus ning leidude fotod. Käsitleti koera asendit Eesti viikingiaja maailmapildis ja alustati muinasesemeid käsitleva raamatu käsikirjaga. Täiendati hiite andmebaasi (T. Jonuks).

Valmis käsitlus Krimmi-eestlaste prohvetitest (K. Salve), maausuliste ning Elu Sõna liikmete konfliktist 1980. aastatel ja mõlema liikumise edasisest arengust, samuti kokkulepetest mütoloogiliste olendite ja inimeste vahel ning hingekäsitluse arengujoontest antiikfilosoofias (M. Kõiva).

Kirjutati ülevaade eesti arheoastronoomia arengutendentsidest ja käsitleti mitmeid tähistaevaga seotud uskumusi, eestlaste taevakaarti, mitmete rahvaste pseudotaevakaarte ja nende loomise põhimõtteid ning ajendeid; pikemaaegse uurimistöö kokkuvõttena valmis käsitlus "Eesti taevas", mille juurde kuulub eesti tähistaeva kaart rahvapäraste tähtkujunimedega (A. Kuperjanov). Analüüsiti ruumiparameetreid taevaga seotud uskumustes ning sealse mütoloogilise ruumi asukaid (M. Kõiva).

Soome-ugri rahvaste rahvaluule ja usundi alal tegeldi eri rahvaste mitmekesise rahvausu, identiteedi ja folkloori problemaatikaga. Näiteks valmis mitmeid vadja usundit puudutavaid käsitlusi (M. Arukask). Käsitleti vepsa vanasõnu, usundit, pulmakombestikku, samuti liivi folkloori (K. Salve).

Erilisema tähelepanu all oli komi pärimus ja keel (N. Kuznetsov, N. Kolegova). Jätkuvalt tegeldi komi keele (morfo)süntaksi küsimustega, lõpetati komi mütoloogia tõlkimine eesti keelde. Valmis ülevaade komi rahvast, kultuurist, ajaloost ungari keeles. Jälgiti popmuusikat kui keele prestiiži tõstjat, valmistati ette P. Ariste komi rahvaluulekogude publitseerimist ja kommentaariumit (N. Kuznetsov).

Üldisemateks identiteediga seotud teemadeks olid veel "The Past as a Resource: Ideas about the Estonian Sentiment in the 20th Century", "Soviet Rule, Popular Culture and Small Nation(s)"; rahvaluule üldküsimustes esineti Soomes ja Venemaal (M. Arukask).
Lõpetati doktoritöö teemal "Coping with post-Socialist reality: kinship and new forms of property in a Dolgan village, Republic of Sakha" (A. Ventsel; juhendajad Chris Hann, Richard Rothenburg). Muud käsitlused puudutasid eeskätt popkultuuri nähtuste levimisega seotud probleeme Sahha Vabariigis, nagu näiteks "Art, pop-music, and play with the Sakha identity", koostati ülevaadet Eesti polaar- ja Siberi-uuringutega tegelevatest uurijatest ja nende uurimisteemadest.

Grandi "Tänapäeva folkloori teooria: protsessid, müüdid, hoiakud, globaliseerumine versus lokaalsus" (M. Kõiva) raames korraldati koostöös Eesti Folkloori Instituudiga interdistsiplinaarsed konverentsid "Inimene ja lemmikloomad" I, II, "Medica", "Eesti taevas" (viimatinimetatu kaaskorraldajad olid veel Mauritiuse Instituut ja Tartu Tähetorni Astronoomiaring). Koostati kogumik tähistaevaga seotud nähtustest ja vastavate hoiakute muutumisest, (etnosugemetega) kunstist (K. Viires), koostamisel on kogumik lemmikloomakultuuri ja meediumite/etnomeditsiini teemadel.

Valmisid uurimused identiteedi loomise seostest silmapaistva graafiku K. Põllu loominguga, rahvakultuuri mütologiseerimisest ja demütologiseerimisest, hirmulugudest 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel (M. Kõiva), hirmudest ja vägivallast rahvapärimuses (R. Hiiemäe), geopeitusest kui harrastusest, misjuures jälgiti mängu kajastamist koduleheküljel ja rühma tegevust reaalses elus, võrreldi geopeituse põhietappe (M. Kalda). Internetipärimuse ja loomakalmistukultuuri põhjal valmisid käsitlused muutustest inimeste ja loomade suhetes (M. Kõiva, M. Torp-Kõivupuu), pisilemmikloomade portaalidest (L. Vesik). Lisaks eespool mainimist leidnud meediumite ja usuliikumiste vahekordadele vaadeldi etnopsühhiaatrilisi nähtusi pärimuses, etnobotaanikat, käsitleti mitmeid rahvameditsiini arengujooni (M. Kõiva, R. Sõukand), samuti lemmikloomadele nimepanemise tänapäevaseid erijooni (E. Vahtramäe). Grandi raames küsitleti ja filmiti peamiselt Tartus ja Tartu ümbruses ning Tallinnas kõrgharidusega füüsikuid, loomeinimesi, meediumeid; Türil küsiti kunstimeistrite koondisega UKU seotud ainestikku.

Eesti ja läänemeresoome lühivormid

Märkimisväärselt tulemuslik oli teoreetiline töö metafoori- ja lühivormiteooriatega, mis päädis Balti Assamblee tunnustusega A. Krikmanni tööle. Valmis mahukas monograafiline uurimus peksmist ja löömist puudutavatest väljenditest (A. Krikmann) ja kaks kogumikku sarjast "Reetor".

Monograafia "Eesti mõistatuste kogumis- ja avaldamislugu" (R. Saukas) jaoks valmisid pikemad käsitlused Eesti Kirjameeste Seltsi ja M. J. Eiseni mõistatustekogudest ning Pent Nurmekunna kogumistööst. Eeltööna on koostatud ülevaateid mõistatuste saadetiste kohta, otsitud kogujate eluloolisi andmeid, vaadeldud suhteid trükistega, F. R. Kreutzwaldi ja Erna Normanni seost eesti mõistatustega.
Tegeldi vepsa ja läti mõistatuste ja vanasõnadega (K. Salve).

Mõistatuste perifeeriaga tegeles P. Voolaid. Jätkus magistritöö "Eesti mõistatuste perifeerne aines. Elektroonilised andmebaasid Internetis" kirjutamine, probleemideks mõistatuste perifeeria alaliigid, vormist ja sisust lähtuv klassifikatsioon, suhted trükistega, kogumistöö 19. sajandi algusest tänapäevani, mõistatuste perifeeria Interneti-andmebaasid ja nende koht eesti folkloristikas. Vastavat temaatikat analüüsib käsitlus "Constructing Digital Databases of the Periphery of Estonian Riddles".

Andmebaasides leiduvat materjali kasutati WebCT õpiku "Eesti rahvaluule" (FLKN.01.080) lühivormide peatüki "Lühivormid. Allikad ja uurimine" koostamisel. Õppevahend on koostatud projekti "E-õppe kursuse väljatöötamine" (Tartu Ülikool) raames.

Andmebaaside jaoks tüpologiseeriti 6000 keerdküsimust, 2950 lühendmõistatust, 500 valemmõistatust. Tüpoloogia kajastub keerdküsimuste andmebaasis (http://www.folklore.ee/Keerdkys), 2004. aastal valminud andmebaasis "Eesti lühendmõistatused" (http://www.folklore.ee/Lyhendid, sisaldab kokku 208 lühendmõistatuse tüüpi) ja andmebaasis "Eesti valemmõistatused".

Grandi "Fraseologism versus kõnekäänd versus troop" raames ilmus üks monograafia, teeside kogumik, seitse artiklit, neljad teesid, tegeldi tarkvara ja andmebaasi arendamisega. Vaadeldi kõnekäändude ja fraseoloogia üldprobleeme, semantikat, otsese ja ülekantud tähenduse olemust (A. Õim), kõnekäändude kujundileksikat, metafoorseid ehk fraseoloogilisi liitsõnu (A. Baran), eesti võrdluste struktuuri ja semantikat (K. Õim).

Kõnekäändude mõistestikku rakendati andmebaasi ligikaudu poole materjali ulatuses (80 000 teksti). Mõistestik kujutab endast kõnekäändude tähenduste loetelu (praeguse seisuga on eristatud üle 900 tähenduse/mõiste), mille põhjal toimub nii semantiline kui ka vormiline kõnekäändude märgendamine vastavalt nende tähendusele, funktsioonile ning sõnaliigilisele kuuluvusele. Andmebaasi kaks põhilist ülesannet on: 1) võimaldada funktsionaalset lähenemist eesti kõnekäänuvaramule - ühele või teisele mõistele/tähendusele sõnalise, väljendilise katte leidmist; 2) anda ülevaade kõnekäändude struktuurist, k.a. sõnaliigi tasemel.

Kasutajatele on avatud andmebaas "JUSTKUI. Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas" (http://www.folklore.ee/justkui), mille kaudu on kättesaadav 160 000 väljendit.

Multimeediauuringud, internet, arvutiandmebaasid, rakendus- ja arendusprojektid

Ilmusid eelretsenseeritavad e-ajakirjad "Folklore. An electronic Journal of Folklore" ja "Mäetagused". Ingliskeelse ajakirja 2004. aasta numbrite trükirahaga toetas Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus. Ajakirja "Mäetagused" keeletoimetamisel, küljendamisel ja korrektuuril on oma osa andnud MTÜ Eesti Folkloori Instituut, trükkimist rahastas Eesti Kultuurkapital. Ajakirjadega töötasid A. ja M. Kuperjanov, M. Kõiva, E.-K. Kärblane, L. Vesik, K. Tamm, H. Mürk, A. Harding, L. Krikmann. Ajakirja "Folklore" valmis kolm numbrit, viimase numbri toimetaja oli E.-H. Västrik. "Mäetaguste" neljast numbrist üks koondab surmakultuuri temaatikat, kahes numbris ilmusid O. Looritsale pühendatud konverentsil esitatud uurimused, aasta viimases numbris aga jutu- ja usundialased käsitlused, mh. ISFNR-i Visby vahekonverentsi ettekanded.

Lõpetati rahvusvahelise etnoloogia- ja folkloorialase bibliograafia "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" (IVB) 1999. aasta köide, ette valmistati 2000. aasta köidet. Tegeldi IVB bibliograafia 1999. aasta andmebaasiga. Kirjeid on IVB köites 8314. Alustati raamatu "Eesti rahvaluule bibliograafia 1993-2000" materjali vormistamist Interneti jaoks (K. M. Rooleid). Pikemalt analüüsiti veebifolkloori (grant nr. 5117) ja folkloristlike andmebaasidega seotud problemaatikat, peamiselt tehnilisi lahendusi, andmete säilitamise formaate, metaandmete ja kasutusõiguste küsimusi, andmebaaside juures esilekerkivaid paradokse jm. (M. Kõiva, L. Vesik). Valmisid käsitlused ja mitu ülevaateartiklit, samuti stendiettekanded ka muudest andmebaasidest (vt. lühivormid, RADAR, BERTA). Netianekdootide andmebaas oli põhilisi allikaid rahvushuumorit käsitleva L. Laineste magistritöö puhul.

Pilootprojekti "RADAR. Ida-Virumaa kultuurilooline kaart" (http://www.folklore.ee/radar) jaoks sisestati ja märgendati Lääne- ja Ida-Virumaa kihelkondade folkloori ja kultuurilooga seotud tekste (koordinaator E. Vahtramäe; M. Kalda, A. Kaaber, E.-K. Kärblane, P. Lätti, P. Parder). Veebi jaoks valmisid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi suulise ajaloo köited EKLA, f. 199, m. 55-61 ja eessõna neile. Kaardiga seoti ja andmebaasi laadimiseks loovutati Simuna, Viru-Nigula, Väike-Maarja tekstid (M. Kalda, T. Jonuks, A. Kaaber, E. Vahtramäe). Valmisid juhend üliõpilastele, projekti veebileht eesti, inglise, vene keeles, voldik, esitlused, artiklid, stendiettekanne. Projekti "LEPP. Lõuna-Eesti pärimuse portaal" juures lõppes Rõuge kihelkonna käsikirjalise materjali ammendav sisestamine, jätkus märgendamine (S. Kajak).

Valmisid mitmed uued koondlehed ja php-andmebaasid (ISFNR-Tartu, mitmed väljaanded), rajati Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse veebileht, modifitseeriti folkloristika osakonna veebilehte ja Haldja uudistesüsteemi, täiendati andmebaase LEPP ja BERTA (S. Vesik), RADAR (A. Jaanimägi, P. Lätti). Valmistati e-raamatuid (S. Vesik, K. Suvi, P. Lätti), sh. avati kasutajaile kogumikud "Meedia, folkloor, mütoloogia" ja M. Kõivupuu "Rahvaarstid Võrumaalt".

Vahetati välja server Ohto, toimus programmeerimine ja tarkvaraline täiendamine tulemüüriga Kerberos ja serveriga Haldjas; parendati töökohti (A. Kruusmaa). Arvuteid on võrgus 66, vabavara kasutajaid kümme.

KOGUMISTÖÖ

Jätkus mitmesugustel teemadel küsitlemine, filmimine, anketeerimine vahemiku 1950-1987 ning tänapäeva kohta Tartus, Tallinnas, Türil jm. Koguti ca 45 tundi ainest, millest osa on litereeritud (M. Võsoberg, E. Vahtramäe, M. Kõiva, Tartu Ülikooli üliõpilased).

Internetist koguti: Postimehe naljaleheküljelt 60 piltmõistatust (P. Voolaid), meediumite ja rahvakalendri tähistamisega seotud tekste ja fotosid (M. Kõiva), lühivorme (K. Salve), jäädvustati foorumit lontu.ee ja pisiloomade veebilehti (L. Vesik), nime- ja nimekaimupärimust (E. Vahtramäe).

Tehti osalusvaatlusi geopeitusemängu juures Läänemaal, Tartu linnas, Põlvamaal (M. Kalda). Juhendati üliõpilaste kirjapanekuid Eesti Humanitaarinstituudis (99 lk., K. M. Rooleid).
Arheoloogilised inspektsioonid toimusid Lääne- ja Ida-Virumaal, Võrumaal, kaevamised Rebala Lastekangrute kivikirstkalmel, Paluküla Hiiemäe kiviaial, Kunda Hiiemäe I kivikalmel, Durrington Wallil (Inglismaal - T. Jonuks), Järvamaal (P. Lätti).
Litereeriti rootsieestlaste intervjuud (M. Villandi), jätkati välitööde fotode digitaliseerimist (aastad 2004, 1999); loodi neist tagavarakoopiad ja indeksid (A. Kuperjanov).

RAHVUSVAHELINE JA SISEMAINE KOOSTÖÖ

Selle aasta koostööprojektid ja -partnerid olid: 1) Soome-Eesti ühisprojekt "Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus", sh. läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande "Proverbia septentrionalia" jätkamine; 2) Baltic Institute of Folklore; 3) Rahvusvahelise bibliograafilise väljaande "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" koordineerimine, ettevalmistustöö, toimetamine; 4) "Mythologia Uralica" (Venemaa, Soome, Ungari, Eesti ühisprojekt); 5) Vepsa pulmad Karjala KKAI-ga, 5) "Enzyklopädie des Märchen" - naljandikataloogi osas; 6) Euroopa Teadusfondi Siberi-projekt BOREAS; 7) ISFNR-i kongressi ettevalmistustööd koostöös kõigi eesti akadeemiliste folkloori ja etnoloogia uurimiskeskustega; 8) koostöös Mauritiuse Instituudiga praktilise filosoofia seminarid; 9) koostöölepingu raames anti Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonnale üle osakonna kartoteegid ja masinakirjakoopiad rahvaluulekogudest.

Seoses konverentside, välitööde ja välisvahetusega viibiti Inglismaal (T. Jonuks, M. Kõiva, A. Ventsel), Leedus (A. Krikmann), Lätis (K. Salve), Prantsusmaal (R. Hiiemäe, M. Kõiva, L. Laineste), Rootsis (T. Jonuks, M. Kõiva, L. Vesik), Saksamaal (R. Hiiemäe, K. Kikas, A. Kuperjanov, M. Kõiva, A. Ventsel), Sloveenias (A. Kuperjanov, M. Kõiva), Soomes (M. Arukask, A. Baran, A. Kuperjanov, M. Kõiva, K. Salve, L. Vesik, P. Voolaid), Ungaris (N. Kuznetsov), Ukrainas (K. Salve), USA-s (A. Ventsel), Venemaal (M. Arukask, T. Jonuks, N. Kuznetsov, A. Ventsel).

Loenguid peeti Eesti Humanitaarinstituudis (eesti rahvaluule - K. M. Rooleid), Eesti Kunstiülikoolis (meistriklass magistrantidele - M. Kõiva), Tallinna Pedagoogikaülikoolis (muinasusund ja arheoloogia - T. Jonuks), Tartu Ülikoolis (sissejuhatus folkloori lühivormidesse; ütluste semantika; rahvahuumor; magistrantide ja doktorantide seminar - A. Krikmann; ungari keele põhikursus - N. Kuznetsov; eesti rahvausund - M. Kõiva); Läti Ülikoolis (majandusantropoloogia - A. Ventsel).
Külalisõpetlasena viibis Tartus kuu aega Peter Pomozi (Eötvös Lorand'i Ülikool, Ungari).


KONVERENTSID, SEMINARID, LOENGUD

Koos Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskusega korraldati 8.-10. oktoobril rahvusvaheline konverents "Generation P in the tundra" (korraldaja A. Ventsel). 22 ettekandjat esindasid Eesti, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA uurimiskeskusi. Ilmusid teesid.

Eestis korraldati kolm interdistsiplinaarset konverentsi/seminari. Interdistsiplinaarne konverents "Eesti taevas. Erinevaid vaatenurki" toimus 1. märtsil (korraldajaks FO-st A. Kuperjanov; Eesti Folkloori Instituut, Mauritiuse Instituut, Tartu Tähetorni Astronoomiaring). Peeti 8 ettekannet folkloristidelt, astrofüüsikutelt, filosoofidelt, teoloogidelt, psühholoogidelt.

Interdistsiplinaarne seminar "Inimene ja lemmikloomad. Muutused ja traditsioon" peeti koos Eesti Folkloori Instituudiga 7.-8. mail Narvas. Kuulati 5 ettekannet folkloristidelt ja meediauurijatelt; tutvuti T. Jonuksi jt. vahendusel Ida-Virumaa arheoloogiliste mälestiste ja Sinimägede sündmustega.

Teine interdistsiplinaarne seminar "Inimesed ja lemmikloomad" toimus 26.-27. oktoobril, korraldajad olid M. Kõiva, R. Sõukand, toetajad Eesti Kultuurkapital ja Dimela. Peeti 16 ettekannet ja mõlema ettekandepäeva lõpus toimus arutelu, esinesid folkloristid, zooloogid, ökoloogid, semiootikud, etnoloogid, kirjandusteadlased jt. erialade esindajad. Ilmusid teesid.

Koostati kaks näitust: fotonäitus Austraalia eestlastest "Talvemaastikud 2. Võõraste tähtede all" kirjandusmuuseumi saalis 25.06.-14.09. (A. Kuperjanov, M. Kõiva) ning "Oskar Kallas ja eestikeelne katoliku katekismus 1866. aastast" (27 eksponaati) 25.10. (koostaja R. Saukas).

Esinemised konverentsidel, seminarides jm.

III Bibliograafiapäev "Kartoteegist andmebaasini" Tallinnas 17.02., ettekanne "Rahvusvahelisest etnoloogia bibliograafiast (Internationale Volkskundliche Bibliographie)" (K. M. Rooleid).

Interdistsiplinaarne konverents "Eesti taevas. Erinevaid vaatenurki", Tartus 01.03., ettekanded "Elust mütoloogilises ruumis" (M. Kõiva), "Libamütoloogilised taevakaardid" (A. Kuperjanov).

Konverents "Мифология и повседневность" Peterburis 19.-21.04., ettekanne "Фольклор как заданность" (M. Arukask).

Tenth British Universities' Siberian Studies Seminar (BUSSS) Houstonis, Inglismaal 7.-11.04., ettekanne "The state's indigenous policy, it's centrally planned cultural revival and native strategies of survival" (A. Ventsel).

SIEF-i kongress "Among Others" Marseille's, Prantsusmaal 26.-30.04., ettekanded "Stereotypes of fear and violence in mass media" (R. Hiiemäe), "Conflict between two Religious Groups" (M. Kõiva).

Noorte folkloristide konverents Tartus 28.-29.04., ettekanne "Kirjutamine ja pärimus. Hans Anton Schults" (K. Kikas).

XX IFUSCO kongress Budapestis, Ungaris 3.-5.05., ettekanne "Сложно­сочиненное предложение в коми языке (структурно-семантичес­кая организация" (N. Kuznetsov).

Eesti TA ja Läti TA väljasõiduistung Valgas 6.05., ettekanne "Rikas nagu Riia kikas" (K. Salve).

Interdistsiplinaarne seminar "Inimene ja lemmikloomad. Muutused ja traditsioon" Narvas 7.-8.05., ettekanded "Kassi helge kuju eesti rahvauskumustes" (K. Salve), "Ida-Virumaa arheoloogia" (T. Jonuks).

Konverents "Mõis eesti kirjandusklassikas" Raikküla mõisas 5.06., ettekanded "Kuidas kodustada mõisnikku?" (K. Kikas), "Porkuni preili - rahvajuttudest ja kirjandusteostest, mis seotud Porkuni mõisaga" (E. Vahtramäe).

23. Rahvusvahelise Huumoriuurijate Seltsi (ISHS) aastakonverents Dijonis, Pransusmaal 14.-18.06., ettekanne "Estonian Contemporary Ethnic Jokes" (L. Laineste).

International Balkan Astronomical Confrerence Rozhenis, Bulgaarias 14.-18.06., stendiettekanne "Estonian Sky - Constellations and Starlore" (A. Kuperjanov).

22. ISCLR-i (International Society for Contemporary Legend Research) konverents, Aberystwyth'is, Wales'is 21.-24.07., ettekanne "Big Fear in a Small Town" (M. Kõiva).

Konverents "Old Norse religion in long-term perspectives" Lundis, Rootsis 3.-7.06., ettekanne "Estonian Prechristian Religion" (T. Jonuks).

Võru linna 220. aastapäeva üritus Võrus 21.08., ettekanne "F. R. Kreutzwald ja mõistatused" (R. Saukas). Rahvusvahelise Arktika-uuringute projekti BOREAS: Understandings from the North (people, narratives, environment) workshop Cambridge'is, Inglismaal 6.-8.09., ettekanne "Estonian research in the field of Siberia" (A. Ventsel).

Krimmi etnograafiamuuseumi konverents Simferoopolis 10.09., ettekanne "Eesti rahvaprohvetitest. Taustateadmisi Maltsveti mõistmiseks" (K. Salve).

Konverents "Erzählkulturen im Medienwandel" Rostockis, Saksamaal 1.-5.09., ettekanne "Strategien zur Bewältigung von Ängsten durch massenmediales Erzählen" (R. Hiiemäe).

Rahvusvaheline konverents "Generation P in the Tundra" Tartus 8.-10.10., ettekanded "Роль попмузыки и других явлении современной културы в сохранении коми языка" (N. Kuznetsov), "Art, pop-music, and play with the Sakha identity" (A. Ventsel).

Võru instituudi konverents "Piirikultuurid ja -keeled" Kurgjärvel 21.-23.10., ettekanne "Piirijõe Piusa kaldal. Etniliste suhete kajastumisest Vastseliina pärimuses" (K. Salve).

XX eesti raamatuteaduse konverents Tartus 25.10., ettekanne "Eestikeelne katoliku katekismus 1866. aastast" (R. Saukas).

Interdistsiplinaarne seminar "Inimesed ja lemmikloomad II" Tartus 26.-27.10., ettekanded "Koerad Eesti viikingiaja maailmapildis" (T. Jonuks), "Kratt kui lemmikloom" (K. Kikas), "Personifikatsioonist ja (eriti zoomorfistlikust) depersonifikatsioonist" (A. Krikmann), "Muutused inimeste ja loomade suhetes. Internetiküsitluse põhjal" (M. Kõiva), "Kassi keelel seitse ohtu, koera keelel seitse rohtu" (R. Sõukand), "Don Carlos Sant Mickael III von Kirbugot und Hyyregelder. Tähelepanekuid loomanimeloomest" (E. Vahtramäe), "Väikeloomaportaalid Eesti veebis" (L. Vesik). VI semiootika sügiskool "Ideoloogilised märgiprotsessid kultuuris" Käärikul 6.11., ettekanne "Rahvakultuuri mütologiseerimine ja demütologiseerimine" (M. Kõiva).

Seminar "Folklore Archives and Cultural Dynamics. Problems of Digitizing and mangament of Intangible Cultural Heritage", Helsingis 19.-20.11., ettekanded "Seven Paradoxes" (M. Kõiva, L. Vesik), "Estonian Databases of Peripheral Riddles" (P. Voolaid), stendiettekanne "Database of Phraseology" (A. Baran), "Project Berta" (L. Vesik), "RADAR" (M. Kalda jt.).

Regilaulukonverents Tartus ja Värskas 26.-27.11., ettekanne "Setu ja vepsa rahvalaulud ning nende rakendusvõimalused individuaalses eepikas" (K. Salve).

Workshop "Order and Disorder" Halle-Saale's, Saksamaal 26.-27.11., ettekanne "Pride, honour, individual and collective violence: order in a "lawless" village" (A. Ventsel).

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse seminar "Lõunaeesti keelesaared" Tartus 10.12., ettekanne "Kolm katset mõista keelesaarte rahvaluulet" (K. Salve).

Kreutzwaldi päevad Tartus 21.-22.12., ettekanded "Kalevipoeg kui monument" (K. Kikas), "Kuidas leida aardeid. Ühest võimalusest" (M. Kalda), "Väikelinna suured hirmud. 1950. aastate õudusfiktsioonid" (M. Kõiva). Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekutel 25.03. "Mõistatuste perifeeria andmebaasid vahefinišis" (P. Voolaid), "Linnulennult M. J. Eiseni rahvaluulekogumisest Kroonlinna-aastail" (R. Saukas), 25.10. "Erna Normann ja eesti mõistatused" (R. Saukas); Viljandi maakonna emakeelepäeval Mõisakülas 12.03. ettekanded "Siberi-eestlaste keelest" ja "Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsed jutud"" (E. Vahtramäe); Von Krahli Akadeemias Tallinnas 11.05. loeng "Müüdilise ilmapildi kajastumine rahvalauludes" (M. Arukask); Jaan Praggi Koja korraldatud rahvaluule kogumisvõistluse lõppüritusel Põlvas 18.07. ettekanne "Praktilisi nõuandeid rahvaluule kogumiseks" (M. Kalda); Võnnu kihelkonna päeva ajalookonverentsil 20.08. Mellistes ettekanded "Muutuvad artefaktid" (M. Kõiva) ja "Võnnu kihelkonna kohalood" (M. Kalda); konverentsil "Kas Eesti jääb kultuurriigiks?" Põlvas 26.10. ettekanne "Omakultuuriliste põhiväärtuste seis täna" (M. Arukask).

4.-5.03. loengud "The Past as a Resource: Ideas about the Estonian Sentiment in the 20th Century" ja "Soviet Rule, Popular Culture and Small Nation(s)" sarjas "Nationalism and the Politics of the Folk in the Transition to Modernity in Finland and in Estonia" programmis "Baltic Sea Region Studies" Turu Ülikoolis (M. Arukask), 5.03. "Traditsiooniline ja muutuv eesti identiteet ning eesti eepos(ed)" Turu Ülikooli eesti keele tudengitele (M. Arukask). Sheffield Ülikooli Arheoloogia osakonnas Inglismaal 28.09. loeng "Shamanism in Estonian Prehistory", Edinburghi Ülikooli Arheoloogia ja kelti ning šoti uuringute keskuses Inglismaal loengud "Estonian Prehistoric Religion" 11.10. ja "Shamanism in Estonian Prehistory" 15.10. (T. Jonuks), Folkloristika osakonna digitaalsete väljaannete presentatsioon TPÜ infoteaduse tudengitele Eesti Kirjandusmuuseumis 19.10. (P. Voolaid).

Populaarsed esinemised mitmesugusele publikule, nt. lasteaia Pääsupesa emakeelepäeval 12. märtsil 2004. a. (P. Voolaid, kaks esinemist) teemal "Mõistatamisest, emakeelepäevast ja Kristjan Jaagust", AHHAA-keskuse näitusel Tartu Sadamateatris 10. ja 15.09. teadusteatris ettekanded "Kaelkirjak akna taga. Piltmõistatuste õpituba" (P. Voolaid); Tartu Maarjamõisa Lastepäevakodus 15.11. "Pärimusjutud koolieelikutele" (E. Vahtramäe); Maa- ja Taarausuliste Härjapea Koja õhtul 18.11. ettekanne "Kunda Hiiemäe kivikalme ja hiied arheoloogias", Haljala gümnaasiumi giidiõppuritele 4.05. "Virumaa muinasaeg", ettekanne SA Virumaa Muuseumite juures olevale Rakvere arheoloogiaringile (T. Jonuks), Sillaotsa põhikoolis ettekanne hingedeajast (2 esinemist) ja Rõngu Põhikoolis Emakeelepäeval ettekanne Rõngu kandis elanud meediumitest (M. Kõiva).

Meediaesinemised: intervjuu piltmõistatustest ja piltmõistatuste raamatust "Kaelkirjak akna taga. Põimik piltmõistatusi" Eesti TV Tartu stuudios 12.03. saates "Terevisioon" (P. Voolaid), intervjuu S. Vabarnaga H. Krulli eeposest "Meeter ja Demeeter", U. Vadiga roppustest pärimuses (M. Kõiva), raadiointervjuu "Eesti muinasusund" Vikerraadios (T. Jonuks).