Paar sammukest XX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2003.

Koostanud Kristin Kuutma
Toimetanud Tiina Saluvere

Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum 2003,
250 lk.

Seekordne Kirjandusmuuseumi aastaraamat on pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kelle sünnist möödus 2003.a. detsembris 200 aastat. Kreutzwald ja tema suurteos, eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" on läbivaks teemaks kõikides aastaraamatu artiklites.

Aastaraamatu juhatab sisse V. Paatsi uurimus eestikeelsete raamatute levikust Lõuna-Tartumaal ja Võrumaal 19. sajandi esimesel poolel. Artikkel annab kultuuriloolise tausta Kreutzwaldile ja tema ajale. Järgnevad artiklid tegelevad eepose "Kalevipoeg" folkloorse tagapõhjaga (M. Hiiemäe, Ü. Valk), eepose looja elukäigu ja isikuomadustega (H. Ilomäki, S. Olesk) ning eepilise rahvalaulu saatusega Eestis ja Soomes (M. Arukask). A. Laitila käsitleb oma artiklis "Kalevala" ja "Kalevipoja", nii eepose kui märgi kujutust Soome ja Eesti kaasaegses kultuuripildis, M. Laak keskendub eepose teksti ja kujundi metamorfoosidele, analüüsides "Kalevipoega" intertekstuaalsest ja intratekstuaalsest aspektist.

Aastaraamatu artiklite osa lõpetab K. Metste uurimus kirjandusteaduse olustikulistest ja kultuuripoliitilistest tagamaadest Nõukogude Eestis, mis võimaldab lugejal võrrelda toonaseid ning tänapäevaseid töid ja tegemisi ajakajalises kontekstis.

Aastaraamatu teine pool sisaldab traditsioonilisi kroonikaartikleid ja fotosid, mis kajastavad Kirjandusmuuseumi ettevõtmisi 2003. aastal.

Sisukord:

Eessõna

9

Artiklid

13

Raamat Tartu- ja Võrumaal 19. sajandi esimesel poolel I
Vello Paatsi

15

Vaateid vägilasmuistenditele: Kalevipoeg ja Dobrõnja
Mall Hiiemäe

61

Autorsus ja tekstuaalsus: "Kalevipoeg" kui eepiline maastik
Ülo Valk

77

Kreutzwald ja Lönnrot - kaks meest, kaks maailma
Henni Ilomäki

93

Inimlik Kreutzwald
Sirje Olesk

103

"Kalevipoeg" rahvapärimuse ja modernse identiteedi vahel
Madis Arukask

111

Kangelase metamorfoos. Rahvuseeposte rahvuslikud paroodiad
Anu Laitila

121

Monument vs alustekst: "Kalevipoja" retseptsioonist ja intertekstuaalsusest
Marin Laak

129

Liis Raud Kreutzwaldi ja Faehlmanni uurijana. Eesti kirjandusteaduse tagamaadest nõukogude aastatel
Kristi Metste

143

2003. aasta kroonika

161

Eesti Kirjandusmuuseum 2003. aastal
Krista Aru

163

Eesti Kirjandusmuuseumi sündmuste kroonika
Ave Terasmaa

173

Arhiivraamatukogu
Merike Kiipus

183

Eesti Kultuurilooline Arhiiv
Piret Noorhani

193

Eesti Rahvaluule Arhiiv
Ergo-Hart Västrik

205

Etnomusikoloogia osakond
Triinu Ojamaa

217

Folkloristika osakond
Mare Kõiva

229

Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded 2003
Merike Kiipus

247