EESTI KULTUURILOOLINE ARHIIV 1996. AASTAL

Rutt Hinrikus

 


 

1996. aasta teadustöö olulisemaid saavutusi on arhiivis ette valmistatud väljaande "O.W.Masingu kirjad J.H.Rosenplänterile" lõpulejõudmine. Teadustöö - paljude aastate pingutuste tulemus - on valmis, käsil oli tehniline lõpetamine s.t korrektuuri lugemine (E Aaver). Selle väljaande ajalugu on ilmekas näide möödunud sajandi keerulise allikapublikatsiooni teadusliku editsiooni omahinnast ja akadeemislise tekstoloogilise töö problemaatikast üldse. Selle kõrval toimetati A.Vinkeli kirjapublikatsioon "Mu kallis Liisu. (Juhan Liivi kirjad Liisa Goldingule)" - toimetaja E.Aaver, lõpetati väljaande "Naiste elulood" trükiks ettevalmistamine (E.Annuk), valmis neli "Litteraria" sarja väljaannet, mille koostajad ja / või kommenteerijad on EKLA töötajad (R.Hinrikus, K.Metste, P.Noorhani, K.Pisuke). Aasta lõpuks valmib Gustav Suitsu personaalbibliograafia käsikiri (K.Tamkivi). Peaaegu kõigil arhiivi töötajail valmisid artiklid või publikatsioonid Kirjandusmuuseumi aastaraamatusse. E.Kaldjärv valmistas trükiks ette unikaalse 18. sajandi I poole Vestringi sõnaraamatu. Arhiivi teadustöö on seega nii sisult kui mahult tunduvalt kasvanud.

Käsikirjaliste materjalide laekumine on endiselt suur. Kõige olulisemaks tuleb lugeda eesti pagulaste arhiivmaterjalide laekumisi Rootsist. Maria Kangro on 1996. aastal üle andnud Bernard Kangro ulatusliku kirjavahetuse (ca 500 isikuga), nende hulgas kõik väliseesti kirjanikud ja arvukalt korrespondentsi ka Eesti NSV kirjanikega. Septembris viibisid Eesti Kultuurkapitali stipendiumiga Stockholmis R.Hinrikus, V.Asmer, T.Saluvere ja K.Tamkivi, et süstematiseerida Marie Underi ja Artur Adsoni arhiiv. Kümne päeva jooksul liigitati ja süstematiseeriti esialgselt kolmes eri paigas olevad materjalid, koostati nimestikud, saavutati kokkulepe arhiivi edasiseks säilitamiseks Kirjandusmuuseumis ja toodi kaasa 90 fotot ning kirjavahetused aastaist 1900-1944. Samalt lähetuselt toodi kaasa ka Aino ja Gustav Suitsu ulatuslik kirjavahetus ja teisi kirjavahetusi A. ja G.Suitsu fondi, I.Rebase kirjavahetus I.Grünthaliga jm. Rootsist on oma materjale saatnud Helga ja Enn Nõu, Valev Uibopuu, Soomest Ilmar Talve, August Mälgu käsikirjad saatis tütar H.Mälk, samuti on laekunud rida mälestusi ja elulugusid. Austraaliast on saabunud P.Lindsaare mälestused, pisitrükiseid jm, Prantsusmaalt F.Siversi kirjavahetust. Ristikivi Muuseum on üle andnud Ristikivi kirjade autograafe. Selle kõrval väärivad märkimist O.Kruusi ja O.Kuninga poolt üle antud arhiivmaterjalid, H.Sergo "Näkimadalate" käsikiri, E.Pirgi saadetud kirjavahetused mitmete kultuuritegelastega. Ajaleht "Postimees" andis üle "Edasi" käsikirjad ja fotosid 1985-92. Saadud on rohkesti eluloolis-mälestuslikku materjali nii kodu- kui välismaalt (H.Keres, L.Vaska jt).

Arhiivitöös on üheks suunaks spetsiaalsete väiksemamahuliste andmebaaside koostamine. Nii oli kavas arhiivis leiduvate mälestuste, päevikute, elulugude andmebaas (E.Annuk). Selle kõrval on peaaegu kogu arhiivitöö keskendunud väliseesti arhiivmaterjalide korraldamisele. Lõpetatud on praeguseks üleantud J.Aaviku arhiivi töötlemine (J.Adamson), kuid on ka selgunud, et Stockholmis on veel hoiul suur osa samast arhiivist. Lõppjärgus on Peeter Lindsaare arhiivi töötlemine (J.Adamson). Samuti saab aasta lõpus valmis Helmi Mäelo materjalide süstematiseerimine, kuid arhiivi töötlemine jatkub Bernhard Mäelo materjalidega tuleval aastal (T.Saluvere). Lõpetatakse Ants Orase arhiivi töötlemine (M.Laak), korraldatud on A.Mälgu käsikirjad (P.Noorhani), lõpetamisel oli Aino ja Gustav Suitsu arhiiv (K.Pisuke), kuid Stockholmist saadud lisamaterjalid ja Rootsist 1997. aastal saadav materjal ei võimalda töötlemist täielikult lõpetada. Tegeldud on nii vanade kui uute juurdetulnud fotode korraldamisega (V.Asmer) ja A. ja R.Põldmäe arhiivi provisoorse süstematiseerimisega (K.Metste). Alustatud on J.Mägiste ja B.Kangro arhiivi süstematiseerimist. Töös on Eesti Kirjanike Kooperatiivi arhiivi korraldamine, mis jatkub järgneval aastal (J.Kronberg).

20. augustist 1995 kuni 20. märtsini 1996 korraldas Kanadas Torontos Tartu Instituudi käsikirjalisi materjale EKLA teadur Piret Noorhani, 12. aprillist kuni 14. maini viibis Lundi Ülikooli stipendiumiga Rootsis Rutt Hinrikus, kes tegeles peamiselt elulooliste mälestuste lindistamisega ja tutvus väliseesti arhiivmaterjalidega. Ta esines ka ülevaatega 90. aastate eesti proosast Lundi Eesti Majas.

Kui arhiivmaterjalide kogumine ja korraldamine on toimunud koostöös väliseesti arhiivide ja üksikute kultuuritegelastega, siis uurimuslik töö on käinud tihedas koostöös Under-Tuglase Kirjanduskeskuse ja Tartu Ülikooli kirjanduse õppetooliga. Koos korraldati konverentsisari "Traditsioon ja pluralism" I - III. Selle I osa kriitika (31. mail) korraldajaks oli Marin Laak (koos Piret Viiresega kirjanduskeskusest), kes esines ka ettekandega. II osa kirjanduslugu peeti kahes jaos: 7.-8. juunil Nüplis (korraldajad M.Laak ja Mart Velskeriga TÜ-st, ettekanded Kirjandusmuuseumist K.Metstelt, R.Hinrikuselt, S.Oleskilt) ja 6. septembril koos soomlastega Tartu Ülikoolis (korraldaja S.Olesk koos Luule Epneriga, ettekanne S.Oleskilt. III osa esseistika peeti 1. novembril Kirjandusmuuseumis, sellel esines teiste seas R.Hinrikus. S.Olesk esines ettekandega "Rahvuslikud liikumised ja rahvuslik identiteet" Joensuu Ülikoolis 6. - 8. mail. Kolme Balti riigi kirjandusteadlaste konverentsil "The Contexts of the Postsoviet Literature in the Baltic States" 17.-18. oktoobrini Riias esinesid ettekannetega eesti luulest S.Olesk ja eesti proosast R.Hinrikus. R.Hinrikus esines ülevaatega eesti proosast ka Kirjanike Liidu korraldatud eesti keelest tõlkijate seminaril Palmses mais. Kalli Kukk esines ettekandega "Kirjanduslik­kultuurilooline Tartu läbi aegade" ja juhendas vastavat temaatilist seminari Ruukki Rahvaülikooli poolt korraldatud Pohjois-Pohjamaa kirjoittajat r. y. seminaril.

Ühendus "Eesti elulood" R.Hinrikuse juhtimisel on koos soome ja eesti sotsioloogidega (J.P.Roos, M.Lauristin) korraldanud võistluse, et saada eesti eluloolist materjali rahvusvahelise sekselulugude uurimuse jaoks. Samas on välja kuulutatud uus eesti elulugude kogumine (lõpptähtajaga 1997. a kevadel), juba on laekunud esimesed huvipakkuvad elulood.

EKLA töötajad on esinenud loengutega õpetajatele, raamatukogutöötajaile, samuti eesti kultuuri seminaride raames soome huvilistele, ka on peetud raadioloenguid arhiivi materjalide baasil. Artikleid, arvustusi ja ülevaateid on ilmunud S.Oleskilt, P.Noorhanilt, J.Adamsonilt, E.Annukilt, R.Hinrikuselt, M.Laagilt.

VIII FU kogumikus (Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.-15.8.1995, Pars VII, Jyväskylä 1996) on ilmunud R.Hinrikuse, P.Noorhani ja S.Oleski artiklid, Yväskyläülikooli kogumikus "Luule runosta. Lyviikan tutkimusta suomalais­virolaisin silmin" (Toim. P.Lilja) ilmus S.Oleski artikkel "Emajoen Satakieli-Kronstadin vanki eli Lydia Jannsen-Michelsonin todellinen elämä".