Hiliskevadel 2001 toimus Nüpli järve kaldal, Lõhmuse talu õuel kümnendat korda eesti noorte kirjandsuuurijate kevadkool, mis on tuntuks saanud nime alla Nüpli kevadkool. Selle ümmarguse numbri tähistuseks on valmimas kevadkooli kodulehekülg, tegemist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kevadkool kasvas välja Eesti Kirjandusmuuseumi noorteadlaste kevadsessioonidest, mille korraldamist alustati juba 1978. aastal. Nüplisse kevadkoole pidama suundusid noored kirjandusuurijad esimest korda 90-ndate alguses, kui teistmoodi-teha-tahtmine ja julged ideed olid õhus kõikjal Eestis. Kümne aasta kuludes on Nüpli kirjanduse kevadkool kujunenud igakevadiseks oodatud sündmuseks, kus saab arendada mõtteid, esitada senitõestamata teooriaid, ette kanda värskeid uurimusi ja avastusi kirjandusajaloo alalt. Viimastel aastatel on Nüpli kevadkool eesti kirjanduse alalt välja kasvanud, mitmeid kultuuriuurimise valdkondi siduvate tööpealkirjad on toonud Nüplisse semiootikuid, naisuurijaid.

Sellele kodulehekülje on üles pandud Nüpli kevadkoolide kümneaastane ajalugu: päevakavad, ettekannete teesid, fotosüüdistused toimunust ja osalejatest jm jäädvustavat kevadkoolide kohta.

Lehekülje Genus loci avamisel saab teada, mis koht see Nüpli on ehk nagu Madis Kõiv on kirjutanud "Mis hing see on, mida pean oskama vaadata?". Silma seada aitavad pildid kultuuriloolise arhiivi vanast fotokogust. Peale arutluste koha vaimu üle on sellele leheküljele välja pandud traditsiooniline ülevaade eesti järelärkamisaegse luuletaja Gustav Wulff-Õie elust ja loomingust. Vähemalt üht tema luuletust peaksid teadma kõik:

Õrn ööbik, kuhu tõttad sa nüüd lahkel lehekuul?  Kas mõisa aias hõisata sa tahad roosipuul? Ehk metsas tore'l tomingal saab hüüdma sinu suu, kui tähed hiilg'vad taeva all ja valgust kallab kuu?

Ei mõisa aias helista   või laulu minu rind:   Su vanemate verega   on väetud see pind!   Ka metsas tore'l tomingal   ei hüüda sa mul huul   vaid talupoja akna all   seal pühal pärnapuul!...

Materjalid, kontakt: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur.
Wulff-Õie elu, looming ja muuseum: Pille-Riin Sepp, töö on valminud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse seminari ettekande jaoks. Kujundus, teostus: Ülo Väli.