Kewade kontsert

"Nüüd jälle kena kewade on käes!"
Nii alustawad "luuletajad" lugu
Ja lugutawad waimustuse wäes
Ning waimustuses kuulab konnasugu.
Neil rääkimata rõõmul paisub pugu,
Et püha, armas aeg on pea käes,
Kus jälle uuest' laulikute lugu
On hüüdmas, helisemas metsas, mäes:
"Eks tuksu süda waimustuse wäes
Ja keema pane see ka külma were,
Kui rind on rinna ääres, käsi käes
Ja armu-õnnel kuumab kõigil kere!"
"Jah, armu-õnnel!" krooksub konnapere,
Et taewas kajab waimustuse wäes
Ja ilm kõik õnnel hüüab: Tere, tere!
Oh tere jälle haljas metsas, mäes!…
"Nüüd jälle kena kewade on käes!"
Nii sonib ikka "laulikute" sugu
Ja walminewas waimustuse wäes
On jälle kole ilus laululugu.
Eks pane paisuma see laulu pugu,
Et kena kewade on jälle käes,
Kus "kuulsad laulikud" ja kuulus konnasugu
On ühes hüüdmas waimustuse wäes!


Olevik, 1895, nr. 18, 2. mai, lk 425.