Looduse kuningas

Päike on jo alla läinud,
Kätte jõuab wilu öö;
Kuldsel ilul taewa telgil
Särab ele tähte wöö.

Rahus seiswad metsa ladwad,
Une sülle uinund lind,
Halli udu hõlma maetud
Seisab haljas muru pind.

Ööpik tõstab laulu heale
Hõbe healel toomingalt
Ja mu põues kuulen hüüdwat
Heale õrnalt, mahedalt:

Siin sess suures loodus`templis,
Templis uhkes, ilusas
Oled sina inimene
Walitseja kuningas!

Sakala lisaleht, 1882, nr 8, 20. veebruar, lk 2.