Lootuste rand

Seisan ööse udu ajal
Mere kõrge kalda peal,
Waatan kuida taewa rajal
Lootus koit mull kumab seal.

Kuida uhked soowid tõuswad
Minu waimu waate ees,
Kuida lahkelt ümberluus`wad
Armu une näu sees!

Süda ihkab suisa sinna -
Ja see on ta püham püüd:
lootusranda lustil minna -
Seal on igatsuse hüid.

Aga müraw meri keelab,
Mis nii marul myriseb, -
Ehk mind kõrge laene neelab,
See jo mõttes walu teeb.

Oleks mull nüüd tuule tiiwad,
Kes mind wiiksid üle wee,
Ütleksin, et minu wiiwad
Sinna üle tormitee.

Pole aga osaks antud
Tuule tiiwu minule,
Waid on wene waene pantud
Sõudma laia laentele.

Sakala lisaleht, 1882, nr 3/4, 23. jaanuar, lk 3.