Ma olin surnud, surnud igaweste
Kord armastuse õnnest hellaste,
Ja maha maetud tasa, tasakeste
Mu Miinakese hella hõlmasse.

Säält üles äratud sain imewiisi
Ma Miinakese musust magusast
Ja wastu paistwat nägin paradiisi
Ma tema silma pühast pisarast.

Eesti Postimees, 1888, nr 16, 6. veebruar, lk 2.