et de ru en
Главная

Лина Гебель (1816 – 1877)

Koduperenaine; luuletaja

Содержание

Общие данные

Место рождения: Салиена (Курляндия)
Дата рождения (новый стиль/старый стиль): 1816
Место смерти: Айзпуте (Курляндия)
Дата смерти (новый стиль/старый стиль): 12/23/1877 / 12/11/1877
Пол: Женский
Язык: Немецкий
Написания имени: Лина Гебель; Caroline Goebel; Caroline Wilhelmine Waldhauer

Статьи

  • et

    Ülevaade

    Pärit Kuramaalt Aizpute kreisist Salienast, mõisavalitseja Christoph Waldhaueri ja tema abikaasa Dorothea Eleonore (snd. Moeller) tütar. Abiellus Theodor Goebeliga (1815–1892). Abikaasa oli sündinud Kuldīgas abipastori pojana, kaotanud varakult isa, 1834–1841 õppinud Tartu ülikoolis arstiteadust. Theodor Goebel oli töötanud Aizpute lähedal Cīravas maa-arstina (vahepeal mõnda aega ka Durbe alevis), seejärel oli 1871. a-st kuni oma surmani Aizpute linnaarst – laialdaselt tuntud ja populaarne isiksus juba oma Cīrava-aastatel.

    Lina Goebelil, kes suri Aizputes kopsupõletiku tagajärjel 61-aastaselt, oli kolm last, kes kõik sündisid Cīravas. Vanem poeg Hermann Goebel (1844–1910) oli Põhja-Jäämere uurija, metsateadlane ja ornitoloog, kes suri Peterburis. Noorem poeg Alphons Goebel (1847–1914) oli hariduselt jurist ja ametilt üksvahe Kuldīga linnapea, kes kirjutas Mark Twaini loomingust inspireeritud mälestusraamatu. Tütar Ulrike Lieven (snd. Goebel) (1845–1913) oli abielus Hugo Lieveniga (1838–1882), Baltimail tuntud pedagoogiga, kes oli Riia kubermangugümnaasiumi vanemõpetaja ja hiljem Pärnu gümnaasiumi direktor.

    Lina Goebeli luuleharrastusest, mis oli seotud ilmselt eeskätt perekondlike sündmustega, tunnistab luuletus („Lieber Knabe, überschritten hättest Du die traute Schwelle/ Deines Elternhauses; kehrest als ein Gast jetzt nur zurück …“), mille ta andis pojale Alphons Goebelile, kui too, noorim laps, vanematekodust lahkus, omamoodi elluastumisluuletus, mille poeg pähe õppis. 1896 ilmus neli Lina Goebeli sulest pärinevat luuletust Lucie von Staël-Holsteini (1857–1929) koostatud antoloogias „Baltische Dichtungen“. Neist võib-olla kõnekaim on „Meine Blumen und Kinder“, mis kajastab tõenäoliselt päris hästi balti koduperenaise omaaegset eluringi ja -vaadet.

    Vahur Aabrams

Тексты

Ссылки

Вторичная литература

  • 1. Aus den Kirchengemeinden. - Rigasche Stadtblätter 11. III 1865, nr 11, lk 92. ("Aufgeboten. Petri- u. Dom-Kirche: [...] Oberlehrer des Rigaschen Gouvernements-Gymnasiums Hugo Lieven mit Ulrike Goebel".) [Немецкий]
  • 2. Libausche Zeitung 31. III 1882, nr 72, lk 1-2. (Hugo Lieveni nekroloog.) [Немецкий]
  • 3. Perno Postimees ehk Näddalileht 16. IV 1882, nr 16, lk 2. (Hugo Lieveni surmateade.) [Эстонский]
  • 4. Baltische Todtenschau. 1892. - Libausche Zeitung 7. I 1893, nr 4, lk 1. ("Dr. Theodor Goebel, 77 J., 19. Januar in Hasenpoth".) [Немецкий]
  • 5. Theodor Goebel, Dr. med. †. – Düna-Zeitung 22. II 1892, nr 44, lk 1. [Немецкий]
  • 6. Libausche Zeitung 25. II 1892, nr 46, lk 2. [Немецкий]
  • 7. Goebel, A. Heiteres aus dem Baltenlande. Jugenderinnerungen. Hrsg. zum Besten einer Goldingen'schen Wohlthätigkeits-Anstalt. Mitau: E. Behre's Verlag, 1894. (Eriti lk 38-39, kus Lina Goebeli juhuluuletus pojale Alphonsile tolle kodunt lahkumise puhul: "Lieber Knabe, überschritten hättest Du die traute Schwelle ...".) [Немецкий]
  • 8. Totenliste. - Rigasche Zeitung 2. III 1913, nr 51, lk 7. ("Ulrike Lieven, geb. Goebel, 68 J. alt, am 27. Februar in Talsen.") [Немецкий]
  • 9. Baltische Dichtungen. Hrsg. von Lucie von Staël-Holstein. Riga: L. Hoerschelmann, 1896, lk 363. [Немецкий]
  • 10. Alphons Goebel †. – Libausche Zeitung 8. II 1914, nr 32, lk 2. [Немецкий]
  • 11. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 250. [Немецкий]
  • 12. Libausches Wochenblatt 18. X 1830, nr 84, lk 4. [Немецкий]

Сопряженные авторы