Pärit Kuramaalt Grobiņast, köster Albert Schaberti ja tema abikaasa Caroline (snd. Eilenberg) poeg. Isa oli hiljem kreiskooli inspektor ja õpetaja Riias. Kasvas üles Kuldīgas ja Riias, omandas hariduse Riia kubermangugümnaasiumis ja Tartu ülikoolis (korp! Fraternitas Rigensis), kus õppis usuteadust 1886–1892. Oli kaks korda abielus: 1894 abiellus Elise (Elsa) von Kaulliga (1872–1932) (⚭ vkj. 27. XI 1894 Riias), 1934 Adelheid Löhega. Suri Saksamaal Bad Nauheimis, kus oli südamega ravil.
1893 andis koostöös Paul Bergengrueni (1861–1945) ja Eduard Fehrega (1862–1915) Berliinis välja kodukorporatsiooni Fraternitas Rigensis laulu- ja luulekogu „Erinnerung an die Fraternitas“ teise, oluliselt täiendatud trüki (1. trükk Tartus 1880). Väljaandes on erilisel kohal Tartust pärit Georg von Grindeli (1810–1845) looming (16 teksti).
Osales 1892/1893 Berliini Linnamisjoni töös, mis suuresti inspireeris edasist eeskätt praktiliste tööstusliku suurlinnaühiskonna probleemide lahendamisele orienteeritud tegevust. Oli 1894. a-st kuni oma surmani Riia Püha Gertrudi koguduse pastor. 42 aasta pikkuse ametiaja jooksul oli aktiivne diakooniatöös, nii sise- kui ka välismisjonis: asutas Liivimaa Meremeeste Misjoni 1897, Riia Linnamisjoni 1901 ja juhtis viimast 1920. a-ni (Läti Vabariigi ajal kasvas sellest välja Verein für Innere Mission der deutschen evangelisch-lutherischen Kirche Lettlands). Esimese maailmasõja ajal oli Siberisse välja saadetud 1915–1917, hiljem, 1919. a. kevadel, viibis Riias mitu kuud enamlaste vangistuses.
Hilisemas, 1920. ja 1930. aastate tegevuses oli kesksel kohal kommunismivastane võitlus sõnas ja teos: niihästi Baltikumi usumärtrite mälestuse jäädvustamine (tähtteoseks Berliinis 1926. a-l ilmunud „Baltisches Märtyrerbuch“), kui ka niisuguste organisatsioonide asutamine ja juhtimine, mis suunasid avalikkuse tähelepanu kristlaste olukorrale ateistlikus Nõukogude Liidus ning üritasid seda parandada (Baltische Bruderhilfe, millest kasvas peagi välja rahvusvahelise haardega Baltische Russlandarbeit). Kõige selle juures valitses oikumeeniline vaim, luterlaste ja õigeusklike ühisosa tajumine ja rõhutamine, õigeusu kiriku toetamine eriti Läti ja Eesti piiriäärsetel aladel, kus õigeusklikke oli rohkem ja ka venelaste protsent elanikkonnas suurem. Seda hoiakut annab hästi edasi Oskar Schaberti kahes keeles kirjutatud raamat Tartu Krediitkassa keldris 14. I 1919 enamlaste poolt mõrvatud õigeusu vaimulikest: „Die Dorpatschen Märtyrer der orthodoxen Kirche vom Jahre 1919“ ja „Юрьевские мученники 1919. года“ (mõlemad: Riia 1932).
V.A.
