EEVA | Carl Eduard Napiersky (1793

Historiker, Bibliograph; Literaturhistoriker; Pädagoge; Geistlicher

Inhaltsverzeichnis

Angaben

Geburtsort: Riga (Livland)

Geburtsdatum (n.St./a.St.): 06/01/1793 / 05/21/1793

Sterbeort: Riga (Livland)

Sterbedatum (n.St./a.St.): 09/14/1864 / 09/02/1864

Geschlecht: Mann

Sprache: Deutsch

Namensformen: Carl Eduard Napiersky; Carl Eduard von Napiersky; Karl Eduard Napiersky; Dr. C. E. Napiersky

Aufsätze

et

Ülevaade

Praakeri poeg. Õppis Riia Toomkoolis ja kubermangugümnaasiumis. 1810–1812 õppis Tartu ülikools teoloogiat, 1814 kaitses kandidaadikraadi. 1815–1829 töötas pastorina Jaunpiebalgas, 1829–1849 oli Riia kubermangukooli ja -gümnaasiumi direktor, tsensor, a-st 1850 Liivimaa kubermangu statistikakomitee ja a-st 1851 Riia tsensuurikomitee liige. Kuulus arvukatesse kodu- ja välismaa seltsidesse ja oli kõrgelt tunnustatud: Läti Kirjanduse Seltsi asutajaid (hilisem auliige), Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi asutajaid (1853–1860 esimees), Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige, Õpetatud Eesti Seltsi korrespondent- ja auliige, a-st 1832 Königsbergi ülikooli audoktor, a-st 1852 riiginõunik. Avaldas palju kirjutisi Baltimaade ajaloo teemal, koostas terve rea teatmeteoseid. 1827–1832 koostas ja andis koos Johann Friedrich von Reckega välja Baltimaade haritlaste biograafilise leksikoni „Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland“ (4 kd, 1855–1861 koos Theodor Beisega kaks täiendköidet), mis on jäänud standardteoseks tänini. 1831 kirjutas esimese läti kirjanduse ajaloo, 1833–1835 oli 5-köitelise „Monumenta Livoniae antiquae“ ja 1848–1853 „Scriptores rerum Livonicarum“ (2 kd) kaasväljaandja. 1840-59 toimetas Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi väljaannet Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurlands, 1851 toimetas ja andis Riias välja ka ajalehte Rigische Stadtblätter.

Vahur Aabrams

Texte

Bilder

Carl Eduard Napiersky. Poolfiguurportree
Quelle: TÜ Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
Signatur: ÜR 968
[image/jpeg] [279x400px]

Sekundärliteratur

1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, S. 300-301 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, S. 65-75. [Deutsch]
2. Cederberg, Arno Rafael [= A.R.C.] Napiersky, Karl Eduard v. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 320. [Estnisch]
3. Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 540-541. [Deutsch]
4. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. von Martin Ottow und Wilhelm Lenz. Köln-Wien: Böhlau Verlag, S. 352. [Deutsch]
5. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 10, 333, 485. [Estnisch]
6. Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. 3: N-Z. Berlin-New York: Walter de Gruyter, 2007, S. 952-957. [Deutsch]
7. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 184. [Deutsch]
8. Kaegbein, Paul. Balti ajaloo bibliograafiast. - Keel ja Kirjandus 1990, nr 1, lk 40-43. (Sks k-st tlk Sirje Kivimäe.) [Estnisch]
9. Pillau, Endel. Eestikeelne biograafiline teatmekirjandus. - Keel ja Kirjandus 1970, nr 3, lk 129-138. [Estnisch]
10. Redlich, May. Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. von der Georg-Dehio-Gesellschaft. Verlag Wissenschaft und Politik, Berend von Nottbeck : Köln, 1989, S. 239-240. [Deutsch]
11. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 340, 417. [Estnisch]

Digitale Textsammlung älterer Literatur Estlands

Carl Eduard Napiersky (1793 – 1864)