Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

Üldandmed

Artiklid

• et de

  Ülevaade

  Eluloost

  Carl Wilhelm Freundlich sündis 12. (24.) veebruaril 1803 Kuressaares (Arensburg). Tema isa, rootsi päritolu kangur Gustav Henrikson, lahkus perekonna juurest, astus Vene väkke, sai seal lipnikuks ja hukkus 1812. aastal Beresina kaldal peetud lahingus. Leseks jäänud ema Kristine (nimetatud ka Tioks), Püha (Pyha) kooliõpetaja Steinbergi tütar, sai majahoidja koha Saaremaa Jaani (St. Johannis) kiriku õpetaja Schmidti juures. Siin kasvas tulevane kirjanik 14. eluaastani, hoides suvel kirikuõpetaja karja ja õppides talvel lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Oma nime Freundlich (ek ‘sõbralik’) olla ta saanud juba poisipõlves lahke oleku ja rõõmsa meele pärast. 1821. aastal sai Freundlichist tisleri õpipoiss ja 1824. aastal, eelkõige tänu oma heale lauluhäälele, Muhu köster. Freundlich elas Kaigul, kus oli ka koolmeistriks (alates aastast 1825). Lisaks pidas ta vallakirjutaja ja Piiri metsavahi ametit ning oli Väikese Väina sillaehitustööde ülevaataja. Freundlich oli kirglik jahimees ja hobimesinik. Ta suri 9. (21.) jaanuaril 1872 ja on maetud Muhu luteri kalmistule.

  Kirjanduslik tegevus

  Freundlich oli jutukirjanik ja luuletaja. Tema esimene raamat „Siin on Magdeburgi-linna hirmsast ärrarikkumissest ...“ ilmus aastal 1837. Selle esimese loo taustaks on Saksa linna Magdeburgi rüüstamine ja põletamine katoliiklike Tilly vägede poolt 30-aastase sõja ajal. Lisaks sisaldas raamat luuletusi. Nii raamat Magdeburgi rüüstamisest kui ka sellele järgnenud teos „Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas“ (Pärnu, 1846) saavutasid trükis rahva seas laialdase leviku. Proosat sisaldasid luuletuste kõrval ka „Ma-ilma ello tee-kond“ (Kuressaare, 1864) ja „Aealikkud ello-luggud ...“ (Pärnu, 1872). Väidetavasti on kõigi Freundlichi juttude näol tegemist tõlgetega (Kurgvel 2001:89), oma laadilt on nad sentimentaalsed ning A. Vinkel on neile ette heitnud kujundusliku külje väljaarendamata jätmist ning pikemate juttude puhul konspektiivsust (Vinkel 1965:456).

  Hoopis suurem tähtsus oli Freundlichil luuletajana. Tema luuletusi ilmus lisaks ülalmainitud raamatutele veel ka värsikogudes „Aealikkud ello-luggud“ (Pärnu, 1857) ja „Aealikkud laulud“ (Kuressaare, 1879), samuti B. Gildenmanni „Lillekestes“ (1858), F. Brandti „Eestimaa ööbikus“ ja M. Jürgensi „Eesti laulu sõbras“. A. Vinkeli andmetel on Freundlichilt ilmunud 130 luuletuse ringis (Vinkel 1966:192). Enam tähelepanu on neist pälvinud talupoja elu käsitlev „Teo-mehhe ellu luggust“ ja jahitemaatikaga seostuvad „Jännese öhkamine“ ning „Muhho-maa hundi jahhist“. Suuliselt levinud lugulaulus „Sarema mehhe mötted 1846 aastal“ kritiseeris Freundlich 1840. aastate usuvahetajaid.

  Freundlichi luuletused on üldjuhul ilmselt algupärased, intentsioonilt sageli didaktilised, vormilt vemmalvärsilikud, mis ühest küljest tagas neile populaarsuse autori eluajal, kuid lasi neil hiljem kiiresti unustuse hõlma vajuda.

  Lisaks kirjutas Freundlich kaastöid „Perno Postimehele“ ning toimetas aastatel 1852–57 ja 1863–66 F. W. Bormi „Ma-rahwa kalendrit“ ning koostas 1865–72 C. Assafrey „Eesti-rahwa mönnusa kalendri“ ja 1870–73 F. W. Bormi „Eesti rahwa kalendri“ lisa. Ka kirjutas Freundlich kaks praktilisi nõuandeid sisaldavat teost: „Pöllomehhe ait“ (1849) ja „Pöllomees“ (Kuressaare, 1864).

  Kairit Kaur

Tekstid

• Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas [Appollonius, Tyrose ja Sidoni kuningas]
  Carl Wilhelm Freundlich ; Pärnu (Liivimaa) ; Friedrich Wilhelm Borm ; 1846
  Saksa ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Proosa ; Jutustus, Rahvaraamat ; Sentimentalism ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Tõlge E A-21673
• Lillekessed [Lillekesed ehk Mitmed ja mitmesugused laulud maarahvale elu parandamiseks ja ausaks ajaviiteks]
  Berend Gildenmann; Carl Wilhelm Freundlich; Anton Heinrich Lücke; Gustav Masing; Joachim Gottlieb Schwabe; Suve Jaan; Reinhold Johann Winkler ; Pärnu (Liivimaa) ; Friedrich Wilhelm Borm ; 1852
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Antoloogia, Luulekogu ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand, Tõlge, Kogumik
• Lillekessed [1] [Lillekesed ehk Mitmed ja mitmesugused laulud maarahvale elu parandamiseks ja ausaks ajaviiteks. Esimene jagu]
  Berend Gildenmann; Carl Wilhelm Freundlich; Anton Heinrich Lücke; Gustav Masing; Joachim Gottlieb Schwabe; Suve Jaan ; Pärnu (Liivimaa) ; Friedrich Wilhelm Borm ; 1864
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Luule ; Antoloogia, Luulekogu ; Ilukirjandus, Ilmalik kirjandus
  Trükitekst ; Algupärand, Tõlge, Kogumik A-518
• 
  Siin on Magdeburgi-liñna hirmsast ärrarikkumissest [Siin on Magdeburgi linna hirmsast ärarikkumisest, Muhumaa hundijahist, jänese õhkamisest ja rehepapist lugeda]
  Carl Wilhelm Freundlich ; Pärnu (Liivimaa) ; Johann Gotthard Marquardt ; 1837
  Eesti ; 18.–19. sajand („Vene aeg“)
  Trükitekst ; Algupärand, Tõlge E D R A-41

Pildid

• 
  Carl Wilhelm Freundlich
  Allikas: Eesti kirjanduse ajalugu. I. Toimetanud A. Vinkel. Tallinn : Eesti Raamat, 1969, lk 451
  [image/jpeg] [359x500px]
• 
  Carl Wilhelm Freundlich
  Allikas: TÜ Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond
  Kohaviit: Fo 300B
  [image/jpeg] [264x400px]

Sekundaarkirjandus

• 1. Allik. A. Muhu mees Rentli. – Kommunismiehitaja 03.02. 1972, lk. 3. [Eesti]
• 2. Annus, Endel. Veelkord muinasjutust “Puusepp ja maaler”. – Keel ja Kirjandus 1980, nr 11, lk 685-687. [Eesti]
• 3. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 65. [Eesti]
• 4. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 32, 299, 316, 421, 427, 428, 440, 444, 448, 450-457, 462, 463. [Eesti]
• 5. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 53, 55, 77. [Eesti]
• 6. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 174, 203 f. [Saksa]
• 7. Kampmann, Mihkel. Eesti wanem ilukirjandus. Üleminek waimuliku kirjanduse walitsusest Eesti algupärasele rahwuslikule kirjandusele. Tartu: K. Sööt, 1908, lk 70-81. [Eesti]
• 8. Kampmann, Mihkel. Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Tallinn: A. Busch, 1912, lk 290-296. [Eesti]
• 9. Klauren, Vambola. Eesti antoloogiate ülevaade. - Eesti Kirjandus 1934, nr 6, lk 259-271; nr 7, lk 304-311. [Eesti]
• 10. Kuningas, O. Muhu laulik C. W. Freundlich. – Kommunismiehitaja 26.03.1963, lk 3. [Eesti]
• 11. Kurgvel, Ksenia [= K.K-l.]. Freundlich, Carl Wilhelm. – Eesti biograafiline leksikon. Tartu: Loodus, 1926-1929, lk 92-93 (2 tr. Saku : Eesti Akadeemiline Ajalooselts, 2001, lk 89). [Eesti]
• 12. Masing, Uku. Eesti ja india “Puusepp ja maaler” (AaTh 980*). – Keel ja Kirjandus 1979, nr 7, lk 423-430. [Eesti]
• 13. Põldmäe, Rudolf. Ühest luuleantoloogiast ja selle koostajast. - Keel ja Kirjandus 1965, nr 12, lk 756-758. [Eesti]
• 14. Ridala, Villem. Eesti kirjanduse ajalugu koolidele. I jagu. 2., parandatud ja täiendatud trükk. Tartu: Noor-Eesti, 1924, lk 208-213. [Eesti]
• 15. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 135, 139. [Eesti]
• 16. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 347, 355, 357, 432, 429, 517. [Eesti]
• 17. Tampere, Herbert. Laul jänese õhkamisest eesti rahvatraditsioonis ja kirjanduses. – Vanavara vallast. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1932 (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad ; 1), lk 59-116. [Eesti]
• 18. Vinkel, Aarne. Carl Wilhelm Freundlich. – Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Toim. Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 450-457. [Eesti]
• 19. Vinkel, Aarne. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 190-203. [Eesti]
• 20. Vinkel, A. Freundlich, Carl Wilhelm. – Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 86-87. [Eesti]

Seotud autorid

• Alexander von Schmidt (* 08.01.1795 – † 05.08.1871) D
• Elisabeth Kotiesen (* 14.08.1869)