Digitale Textsammlung älterer Literatur Estlands

 et de ru en
Startseite
  • Texte
  • Autoren
  • Einführung
  • Redaktion
  • Förderer und Freunde
  • Aktuell
  • Suche
  • Alle EEVA-Autoren
  • 13.–16. Jh. ("Ordenszeit")
  • 17. Jh. ("Schwedische Zeit")
  • 18.–19. Jh. ("Russische Zeit")
05/13/26 enthält EEVA 7876 Texte (davon 7790 digitalisiert) von 1125 AutorInnen, insgesamt 173151 gescannte Textdetails.
Permanentlink zum/r Autor/in ⬈

Emil Musso (1885 – 1945)

Pädagoge, Journalist

Inhaltsverzeichnis

  • 1. Angaben
  • 2. Aufsätze
    • 2.1. Ülevaade
  • 2. Sekundärliteratur

Angaben

Geburtsort: Dorpat (Livland)
Geburtsdatum (n.St./a.St.): 09/15/1885 / 09/03/1885
Sterbeort: Danzig
Sterbedatum (n.St./a.St.): 06/30/1945 / 06/17/1945
Geschlecht: Mann
Sprache: Deutsch
Namensformen: Emil Musso; Emil Hermann Julius Musso; E. Musso

Aufsätze

  • et

    Ülevaade

    Tartu kaupmehe ja raehärra poeg. 1895–1902 õppis Zeddelmanni eragümnaasiumis Tartus, 1902–1905 Pihkva gümnaasiumis. 1905–1910 õppis Tartu ülikoolis filoloogiat (1911 omandas kandidaadikraadi). 1910–1913 oli Viljandis saksa kooli vanemõpetaja. 1913–1914 õppis Münchenis psühholoogiat ja pedagoogikat, osales 1. maailmasõjas Vene ohvitserina, pärast Saksa vangistusse langemist töötas Templinis (Uckermark) vanemõpetajana. 1918 oli Viljandi saksa kooli inspektor ja vanemõpetaja asetäitja, osales Vabadussõõjas Balti pataljoni kooseisus. 1921–1923 töötas Misdroys baltlaste kooli (Baltenschule) vanemõpetajana, a-st 1924 elas Tallinnas, oli Elisekooli ja Toomkooli vanemõpetaja. 1927–1930 oli Saksa Kultuuromavalitsuse koolinõunik ja kultuurinõukogu liige. 1927–1931 toimetas Tallinnas koos Arthur Behrsingiga (1873–1929) noortelehte Herdflammen (Baltisches Haus- und Jugendblatt), ilmus ajalehe Revaler Bote kaasandena. 1930–1933 oli Tallinna Toomkooli direktori, Balti Vennaskonda kuulumise tõttu vallandati ja saadeti Tallinnast välja. 1935–1939 elas Tartus. 1939 läks seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale. 1940–1941 oli gümnaasiumidirektor Danzigis (Gdanskis). 1941 naasis Eestisse ja oli Saksa okupatsiooni lõpuni Tallinna saksa kooli direktor. 1945 suri Gdanskis Vene vangistuses.

    Vahur Aabrams

Sekundärliteratur

  • 1. Album fratrum Rigensium (1823-1910). Riga: W. F. Häcker, 1910, lk 238. [Deutsch]