Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

Umbkaudu a-st 1300 pärinev värssjutustus, 6 käsikirja, 335 v [lühendatud versioon]. Tõsise, traagilis-sentimentaalse alatooniga jutustus armastuse jõust. Rüütel püüab meeleheitlikult võita linnakodaniku naise armastust, kes on aga oma aabikaasale truu. Oma pühendumuse tõestamiseks võtab rüütel ette kahevõitluse ilma turviseta, seljas ainult siidist särk, ja saab surmavalt haavata. "Liivimaa kogumik" esitab loo lühendatud versiooni, mis lõpeb surnukeha ülesseadmisega kirikus. Teistes versioonides on säilinud ka lõpp, kus lahkunuga hüvasti jätma tulnud naine vastab rüütli ohvrile omapoolse ohvriga, loovutades surnukeha juures oma riided, ja langeb seejärel ka ise surnult maha. (Trükiväljaanne antud käsikirja järgi: Eschenburg (1799), 268-274. Kirjandus: Fischer (1968), 317; Ruh, Kurt (1980), „Frauentreue”, 2VL 2, 880-882 [seal ka viited ülejäänud kirjandusele]). -- Helen Kurss.