{"id":623,"date":"2026-04-21T17:38:02","date_gmt":"2026-04-21T14:38:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/?p=623"},"modified":"2026-04-22T11:10:06","modified_gmt":"2026-04-22T08:10:06","slug":"ilmus-artikkel-eesti-lamba-ja-lihaveisekasvatajatest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/tulemused\/ilmus-artikkel-eesti-lamba-ja-lihaveisekasvatajatest\/","title":{"rendered":"Ilmus artikkel Eesti lamba- ja lihaveisekasvatajatest"},"content":{"rendered":"\n

Eesti lamba- ja lihaveisekasvatajaid motiveerivad enim maastiku ilu ja isiklik heaolu \u2013 paljud on alustanud ilma p\u00f5llumajandustaustata<\/strong>
Euroopa maastikud on kujunenud aastatuhandete jooksul ulatusliku karjatamise toel biokultuuriliseks p\u00e4randiks \u2013 koos elurikkuse ja kultuurilise mitmekesisusega, mida on suuresti hoidnud v\u00e4iketalud. Ent
v\u00e4iketalud ja traditsiooniline loomapidamine v\u00e4henevad \u00fcle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad t\u00f6\u00f6stusliku p\u00f5llumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal on Euroopa Liit v\u00f5tnud suuna liikuda 2030.
aastaks s\u00e4\u00e4stvamate, agro\u00f6koloogiliste p\u00f5llumajandustavade poole.
V\u00e4rske Eesti uuring toob esile, et kariloomakasvatuse j\u00e4tkamise ja alustamise taga ei ole ainult
majanduslikud kaalutlused: v\u00e4ga tugevalt m\u00f5jutavad otsuseid ka maastikutunnetus, kohasuhe ning isiklik
heaolu.<\/p>\n\n\n\n


K\u00fcsitlus 88 karjapidaja seas: uus p\u00f5lvkond tuleb sageli \u201ev\u00e4ljastpoolt p\u00f5llumajandust\u201c<\/strong>
Anon\u00fc\u00fcmses vabatahtlikus veebik\u00fcsitluses osales 88 Eesti lamba- ja lihaveisekasvatajat, kes on \u00fched
olulisemad poollooduslike rohumaade kasutajad. Tulemused n\u00e4itavad, et:
– ligi\u00a0kolmandik<\/strong>\u00a0vastanutest j\u00e4tkab\u00a0perekondlikku loomapidamistraditsiooni<\/strong>;
– samas\u00a062%<\/strong>\u00a0vastanutest\u00a0ei omanud enne alustamist varasemat p\u00f5llumajanduskogemust<\/strong>;
– 58%<\/strong>\u00a0pidas vaid\u00a0\u00fchte liiki\u00a0p\u00f5llumajanduslooma<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n


K\u00f5ige sagedamini nimetatud emotsionaalne p\u00f5hjus kariloomade pidamiseks oli soov hoida kodu\u00fcmbruse
maastik karjatamise abil esteetiliselt meeldivana: seda m\u00e4rkis\u00a074%<\/strong>\u00a0vastanutest. Lisaks leidis\u00a056%<\/strong>, et
karjatamine on nende maade hooldamisel ja majandamisel\u00a0k\u00f5ige t\u00f5husam<\/strong>\u00a0v\u00f5te.
Karja suurendamist pidurdasid vastajate hinnangul eesk\u00e4tt\u00a0lisakarjamaade puudus<\/strong>\u00a0ning\u00a0piiratud
v\u00f5imekus suuremat karja hallata<\/strong>.
Uuring n\u00e4itab, et paljude loomapidajate jaoks on oluline ka kultuuriline m\u00f5\u00f5de: veidi enam kui pooled<\/strong>
pidasid t\u00e4htsaks\u00a0rahvuskultuuri s\u00e4ilitamist<\/strong>\u00a0ning ligi\u00a040%<\/strong>\u00a0v\u00e4\u00e4rtustas oma praktikates\u00a0kohalikku teadmist<\/strong>\u00a0(n\u00e4iteks kirjutamata reegleid).
Rohkem kui pooled vastanutest m\u00e4rkisid, et nende talu l\u00e4hedal asub looduslik paik, mida nad peavad tundlikuks v\u00f5i p\u00fchaks<\/strong>, mis viitab tugevale seosele maastiku ja kodukohaga.
Samas on traditsioonilised kombed muutunud: loomapidajad \u00fcldiselt\u00a0ei t\u00e4hista<\/strong>\u00a0rahvakalendriga seotud
p\u00fchi ning ainsa tavap\u00e4rase praktikana mainiti\u00a0leiva andmist loomadele j\u00f5ulude ajal<\/strong>. Samuti teatas\u00a076%<\/strong>\u00a0vastanutest, et nad\u00a0ei kasuta<\/strong>\u00a0ajalooliselt tuntud maagilisi kaitserituaale kariloomade
kaitsmiseks.
Autorid j\u00e4reldavad, et looduskaitsetoetustega toetatavatel p\u00e4randrohumaadel karjatamist teeb \u00fcha
enam\u00a0uus p\u00f5lvkond<\/strong>\u00a0loomakasvatajaid, kes kujundab\u00a0oma uusi traditsioone<\/strong>. Agro\u00f6koloogilisele
s\u00fcsteemile \u00fcleminekul motiveerib loomapidajaid tugevasti\u00a0isikliku heaolu<\/strong>\u00a0poole p\u00fc\u00fcdlemine, mis v\u00f5ib
omakorda toetada keskkonna ja \u00fchiskonna \u00fcldist tervist.
Seet\u00f5ttu r\u00f5hutavad autorid, et p\u00f5llumajandustootjate sotsiaalse heaolu toetamine eeldab loomakasvatajate k\u00e4sitlemist elurikkuse hoidjatena\u00a0laiemalt kui ainult kaitsealadel<\/strong>\u00a0ning nende igap\u00e4evaste praktikate v\u00e4\u00e4rtustamist. See v\u00f5ib m\u00e4ngida olulist rolli v\u00e4iketalude ja traditsiooniliste loomakasvatustavade v\u00e4henemise pidurdamisel Euroopas.
Uuringu viisid l\u00e4bi\u00a0Raivo Kalle<\/strong>\u00a0ja\u00a0Mare K\u00f5iva<\/strong>\u00a0(Eesti Kirjandusmuuseum),\u00a0Jaan Liira<\/strong>\u00a0(Tartu \u00dclikool),\u00a0Marko Kass<\/strong>\u00a0(Maaelu teadumuskeskus),\u00a0Annely Holm<\/strong>\u00a0(Eesti Maa\u00fclikool) ja\u00a0Zsolt Moln\u00e1<\/strong>r\u00a0(HUN-REN \u00d6koloogiliste Uuringute Keskus, Ungari).<\/p>\n\n\n\n


Uuringuga saab tutvuda siit:<\/p>\n\n\n\n

Kalle, R., K\u00f5iva, M., Moln\u00e1r, Z.\u00a0et al.\u00a0<\/em>2026. “Socio-cultural motives drive free-range livestock farming in Estonia”.\u00a0Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine<\/em>.\u00a0https:\/\/doi.org\/10.1186\/s13002-026-00895-4<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti lamba- ja lihaveisekasvatajaid motiveerivad enim maastiku ilu ja isiklik heaolu \u2013 paljud on alustanud ilma p\u00f5llumajandustaustataEuroopa maastikud on kujunenud aastatuhandete jooksul ulatusliku karjatamise toel biokultuuriliseks p\u00e4randiks \u2013 koos elurikkuse ja kultuurilise mitmekesisusega, mida on suuresti hoidnud v\u00e4iketalud. Entv\u00e4iketalud ja traditsiooniline loomapidamine v\u00e4henevad \u00fcle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad t\u00f6\u00f6stusliku p\u00f5llumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":626,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"saved_in_kubio":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-623","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tulemused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/623","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=623"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/623\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":625,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/623\/revisions\/625"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/media\/626"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=623"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=623"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/elurikkus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=623"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}