Korduma kippuvad küsimused

Mida pean teadma Eesti Kirjandusmuuseumit külastades?

Ootame külastajaid uurimissaalidesse tööpäeviti esmaspäevast neljapäevani kell 9-17 ja reedel
kell 9-16.30. Kuna meie saalid on erineva suurusega palume eelnevalt ette helistada või saata
e-mail.
Arhiivraamatukogu: telefon 7377710, laenutus@kirmus.ee
Eesti Kultuurilooline Arhiiv: telefon 7377720, ekla.info@kirmus.ee
Eesti Rahvaluule Arhiiv: telefon 7377730, era@folklore.ee
Folkloristika osakond: telefon 7377735, fo@folklore.ee

Soovitame arhiiviaines eelnevalt ette tellida, et materjalide kasutus oleks võimalikult
kontaktivaba. Soovituslik on jälgida üldiseid ohutusreegleid:

  • käte desinfitseerimine,
  • turvaline vahemaa ühes ruumis viibijate vahel, 
  • maski kandmine rahvarohkes siseruumis ning eriti riskirühma kuuluvatel inimestel.

Digiteenuseid osutame nii nagu enne eriolukorda. Raamatute ostmisel ja koopiate eest
tasumisel palume kasutada pangakaarti.
Andmebaasid on meie kasutajate käsutuses ööpäevaringselt.

Millega tuleks mul arvestada kirjandusmuuseumis toimuvatele üritustele tulles?

  • Alates 15. märtsist 2022 ei küsita külastajatelt enam COVID-tõendit.
  • Maski on soovituslik kanda rahvarohkes siseruumis ning eriti riskirühma kuuluvatel inimestel.
  • Haigestumise korral palume Kirjandusmuuseumisse mitte tulla. 

Tingimused kehtivad kuni Eesti Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti uute korraldusteni või nende
tühistamiseni. Küsimuste korral palume pöörduda Kirjandusmuuseumi telefonile 7377700.

Kas saan kirjandusmuuseumis lasta restaureerida isiklikke vanu pabereid?

Eesti Kirjandusmuuseum ei paku hetkel eraisikutele restaureerimisteenuseid.

Kui palju maksab saali kasutamine?

Selles küsimuses palume kirjutada meiliaadressile kirmus@kirmus.ee.

Miks on teadusasutuse nimi muuseum?

Eesti Kirjandusmuuseum ei ole tavapärane muuseum muuseumiseaduse mõistes, kus saab tutvuda püsiekspositsiooniga, mille vaatamiseks müüakse pileteid jne.

Eesti Kirjandusmuuseum on teadus-ja arendusasutus, kus tegeletakse põhiliselt teadusliku uurimistööga. Asutus võiks kanda ka instituudi nime, aga ometigi on jäädud truuks oma ajaloolisele muuseumi nimele hoolimata teadusasutuse erinevast sisust (arhiiv, raamatukogu, uurimisasutus, tippkeskus). Vanasõnagi ütleb „Nimi ei riku meest“.

Asutusel on olnud mitmeid nimesid. Kõik erinevad nimed ja nimemuutmised on EKM kodulehel rubriigis ajalugu olemas.  Eesti Kirjandusmuuseumi nime hakkas asutus kandma 1995. aastast, mil Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium kinnitas asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks.

Kui leian veebilehel vigu, siis kellele saan sellest teatada?

Oleme väga tänulikud, kui annate veebilehe vigadest, kaasa arvatud õigekirjavigadest, lehe sisu ebaõigest kuvamisest ja funktsionaalsuste mitte töötamisest teada e-kirja teel aadressil arvutiabi@kirmus.ee. Kui Teil on ettepanekuid või parandusi veebilehe sisu või faktide osas, siis palume kirjutada aadressile kirmus@kirmus.ee.

Kes on veebilehe disaini ja logo autor?

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) uue visuaalse identiteedi autor on Tuumik Stuudio OÜ graafiline disainer ja kaasomanik Martin Eelma. Veebilehe disainis ja prototüübi lõi 2019. aastal kirjandusmuuseumi noorem tarkvaraarendaja Ilona Kolossova Tuumik Stuudios välja töötatud visuaalse identiteedi ehk stiiliraamatu alusel koostöös asutuse direktori Urmas Sutropi ja IT-töörühmaga. Veebilehe arenduse tegi 2019. aastal Web Expert OÜ.