Näitused

„Kirjandusmuuseumi väljaanded 2019“

NÄITUS „Kirjandusmuuseumi väljaanded 2019“

Väljaannete plakat
Väljaannete plakat

Alates 23.01.2020 on Eesti Kirjandusmuuseumi esimese korruse koridoris avatud ülevaatenäitus „Kirjandusmuuseumi väljaanded 2019”, kus on välja pandud kõik möödunud aastal kirjandusmuuseumi egiidi all või toel välja antud teavikud. Esindatud on nii perioodika, monograafiad, noodid, plaadid kui ka valik 2019. aastal toimunud ürituste plakateid, kokku 42 eksponaati. 

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus http://www.folklore.ee/kirjastus/ avaldab järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust, kirjastab erinevaid kirjanduse ja folkloristika alaseid monograafiaid, artiklikogumikke ning teadusperioodikat. Kirjandusmuuseumi teadustegevusest annab hea ülevaate ka korraldatud konverentside teesisari. 

Muuseum teeb koostööd mitmete asutustega ning on toeks uurimistegevuse juures, mille tulemusena näeb ilmavalgust hulk erinevaid väljaandeid. Avaldatud on rahvapärimust, mälestusi ja omaelulugusid nii ajaliselt kui geograafiliselt lähemalt ja kaugemalt. Näiteks Ingrid Rüütlilt ilmus nii paber- kui helikandjal kogumik Virumaa (rahva)laule ja (pilli)lugusid ning koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskusega anti välja järjekorras juba viies „Pärimusmuusika noodikogu” vihik.

Tuleb märkida, et lisaks näitusel eksponeeritule publitseerib kirjandusmuuseum ka mitmeid e-väljaandeid. Kirjandusmuuseumi tervikbibliograafia on leitav veebis: https://www.kirmus.ee/et/tegevus/valjaanded ning kõik väljaanded kajastuvad ka e-kataloogis ESTER: https://www.ester.ee/ftlist~S48*est

Näituse koostasid vanemraamatukoguhoidja Mariliis Õunapuu ja TÜ infokorralduse praktikant Rene Kriisa
 

„Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“

„Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“

Eesti Kirjandusmuuseum
Pressiteade, 28.11.2019

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis saab kuni jaanuari lõpuni näha kirjanik Ene Mihkelsoni isikukogul põhinevat arhiivnäitust „Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“.

„Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“
„Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“


Näitusel on eksponeeritud mitme auhinnatud romaani käsikirjad, fotod nii kirjaniku perekonnaarhiivist kui ka välisreisidelt,  ilmunud romaanid ja luulekogud ning autorile osaks saanud tunnustused. Samuti saab näitusel näha kirjanikule kuulunud esemeid, nagu ka temale kingitud  maale Madis Kõivult ning Naima Neidre, Marje Üksine ja Reti Saksa graafikat.

Ene Mihkelsoni isikukogu kuulub Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile, kuid kuna kirjaniku käsikirjalisele pärandile kehtib juurdepääsupiirang, siis on  näituse külastajatel harukordne võimalus tutvuda kirjaniku käsikirjalise pärandiga ja tema isikukoguga.

Eesti Kirjandusmuuseumis on eksponeeritud ka kunstnik Elle Palumäe kujundatud rändnäitus-infostend, mis valmis Rõuge valla toetusel Ene Mihkelsoni kandmiseks Võrumaa kultuurikaardile. Haanjas, oma maakodus kirjutas kirjanik kõik oma olulisemad teosed.

Ene Mihkelson (21.10.1944–20.09.2017) tuli eesti kirjandusse luuletajana, kriitiku ja kirjandusteadlasena 1970. aastatel. Kirjaniku tunnustatud romaanide hulka kuuluvad „Matsi põhi“ (1982), „Kuju keset väljakut“ (1983), „Korter“ (1985), „Nime vaev“ (1994), „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007). „Ahasveeruse uni“ võitis Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna, „Katkuhaud“ tõi taas Eesti Kultuurkapitali preemia ja A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia.  Luulekogu „Torn“ (2010) pärjati Balti Assamblee kirjandusauhinnaga. 2015. aastal sai Ene Mihkelson Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia. Ta oli Valgetähe IV klassi teenetemärgi kandja ja Tartu linna aukodanik.

Näituse „Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“ koostasid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Vilve Asmer ja kirjandusteadlane Marin Laak, kes oli ka rändnäituse autor.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2020. Näituse plakati kujundas Krete Pajo.

Ringkäigust huvitatutel palume ühendust võtta Marin Laagi või Aija Sakovaga.