Näitused (tasuta)

Helle Laasi loodusfotod "Hetked" Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis

Helje Laasi loodusfotod "Hetked" Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis

Helle Laasi loodusfotode näitus "Hetked"
Alates 14. septembrist on Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis avatud Helje Laasi loodusfotode näitus "Hetked".

Helje Laas kirjeldab näituse valmimise tagamaid järgmiselt:
"Olen kirjandusmuuseumis töötanud üle 40 aasta. Mu tööks on olnud vanema ajakirjanduse bibliografeerimine. Viimased

10 aastat olen oma vaba aja pühendanud loodusfotograafiale. See on tulnud kuidagi iseenesest mu ellu ja sinna jäänudki. Mulle meeldib käia jalutamas, kaamera kaasas, ja ilusaid hetki nautides püüda neid ka jäädvustada. See pakub mulle lõõgastust, samas teatud põnevustki."
Helje Laas  pildistab eeskätt loodusvaateid, eriti päikeseloojanguid ja pilvi. Tema teiseks lemmikuks on lilled ja igasuguseid muud taimed, mida on huvitav lähedalt pildistada.
Näitusel on eksponeeritud fotod pärit peamiselt aastatest 2018–2020; vaid üks foto – „Talvemuinasjutt“ – on varasemast ajast.

Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus

Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus

Saksakeelne raamat Karl eduard Söödi memoriaalkogus
Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus

1. septembril 2020 möödub 70 aastat eesti luuletaja ja kultuuritegelase Karl Eduard Söödi surmast.

Karl Eduard Sööt elas pika ja viljaka elu, mis oli pühendatud luulele ja Eesti kultuurielu edendamisele. Tema 3471 teavikust koosnev raamatukogu anti arhiivraamatukogule üle juba 1965. aastal ning pakub siiamaani avastamisrõõmu sh eriti selle saksakeelne osa, kus leidub palju kauneid juugendstiilis kujundatud raamatuid.

Käesolev näitus püüab esile tõsta kirjavara, mis iseloomustab tuntud  kultuuritegelase elu ja tegevust. Ühtlasi rõhutatakse saksa keele rolli eesti kultuuriajaloo seisukohalt. Ilma saksa keele oskuseta ei oleks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole Eestis olnud võimalik osa saada maailmakultuurist ja –kirjandusest. Kuigi Karl Eduard Söödile oli saksakeelsete õppetükkide tuupimine poisipõlves üsna keeruline ja tüütu, siis hiljem kirjandusteadlasena oli saksa keele oskus talle väga vajalik.

Näitus illustreerib Söödi huvi ilukirjanduse, eriti lüürika vastu. Tema kogus on kirjandusteaduslikke teoseid, hulgaliselt luulekogumikke, nii saksa originaalluulet kui luuletõlkeid teistest võõrkeeltest saksa keelde. Esindatud on tõlked prantsuse, inglise, vene, rootsi, norra, taani, itaalia, hispaania jt. keeltest.  Esile tõuseb kirjaniku huvi ungari kultuuri ja kirjanduse, eriti kuulsaima ungari luuletaja Sandor Petöfi vastu, kelle  loomingut Sööt ka ise eesti keelde tõlkis.

Trükikoja ja raamatupoe omanikuna ning kirjastajana oli Sööt ka suur raamatukunsti austaja. Sööt pööras oma kirjastuses ja trükikojas suurt tähelepanu raamatu esteetilisele välimusele. Eeskujuks oli talle ilmselgelt saksa trüki- ja raamatukunst. Sööt tundis huvi ka filosoofia, teoloogia psühholoogia ja loodusteaduste vastu. Raamatukogu põhjal võib väita, et Sööt oli väga mitmekülgsete huvidega aktiivne ja uudishimulik inimene. „Ütle mulle, missugune on sinu raamatukogu ja ma ütlen sulle, kes oled sa ise“!

Näituse koostas Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Kaie Oks.
Kontakt: kaie.oks@kirmus.ee

 

Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi

"Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi"

28. veebruaril 2020 avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus "Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi".
Näitus jääb avatuks 30. septembrini 2020.

Kirja Katkematus - Jaan Krossi arhiivnäituse plakat

„Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi“
Näitus Eesti Kirjandusmuuseumis 28.02– 30.09.2020


Jaan Krossi ja Ellen Niidu soov oli, et perekonna kirjandus- ja kultuurilooline arhiiv leiaks peale nende lahkumist kodu Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Juba eluajal andsid nad hoiule oma käsikirju, tükati kirjavahetust ja dokumente. Ellen Niit süstematiseeris kogunevat kultuurikihti jõudumööda mappidesse ja koondas kirjavahetust aastate järgi, ent mingit läbivat või terviklikku süsteemi neis materjalides siiski ei ole, iga mapp võib sisaldada ka sinna mittekuuluvaid üllatusi.

Antud näitus annab põgusa ja valikulise ülevaate Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile üle antud materjalidest, mida võib olla praeguseks umbes pool kogu kahe kirjaniku elutööd hõlmavast arhiivist. 

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale mõeldes on siin eksponeeritud just tema kirjanduslikku pärandit, mis on vaid vähene osa rikkalikust kogust, andes vaatajale siiski võimaluse aduda kirjaniku tohutut loomingulist mõõdet.

Säilinud on Jaan Krossiga seotud dokumente ja kirjutisi Teise maailmasõja eelsest ajast nagu näiteks Westholmi algkooli ja gümnaasiumi koolitunnistused, samuti mitmed vihikud varaste suleproovidega ning isegi üks salmialbum 1929. aastast koos võib-olla tema esimese luulekatsetusega. Kajastust leiab tema kuulumine Eesti Üliõpilaste Seltsi alates 1938. aastast ning tema tegevus seltsi taasasutajana. Eesti Kirjandusmuuseumisse on veel laekumata Krossi asumisaastate aegsed materjalid.

Jaan Kross kirjutas oma romaanid algversioonis käsitsi ja seejärel lõi ümber kirjutusmasinal – eksponeeritud on ka üks tema kõige rohkem kasutatud kirjutusmasin „Erika“ – tehes parandusi mõlemasse käsikirja varianti. Seejärel, kui romaan oli valmis, andis autor selle puhtaks ümberlöömiseks masinkirjutaja kätte. Arhiivis leidub käsikirju kõigist neist variantidest – nii käsikirjalisi, masinkirjalisi käsitsi tehtud parandustega kui ka puhtalt ümberlööduid. Romaani kirjutamisele eelnes ja sellega paralleelselt jätkus põhjalik uurimistöö ning materjalide kogumine. Hulgaliselt leidub mitmetes arhiivides ja raamatukogudes tehtud märkmeid ja ümberkirjutisi, fotomaterjali ning  samuti kirjavahetusi vastava teema asjatundjatega. 

Mahukas kirjavahetus nii eesti kui ka välismaa sõprade ja kolleegidega sisaldab rohkelt infot ja näitab kontaktide laiaulatuslikkust. Peale Eesti taasiseseisvumist paisus eriti suureks nö diplomaatiline rubriik, mis väljendus kutsete, visiitkaartide, au- ja tänukirjade külluses. Omaette väärtus on riiklikel autasudel.

Jaan Krossi arhiiv on rikkalik ja mitmekülgne, sisaldades ka paljude teiste isikute arhiivimaterjale, mis aastakümnete jooksul perekonna kätte koondusid. Loodetavasti innustab see tulevikus uurijaid Krossi ja tema pärandiga süvitsi tegelema.

Aitäh Eesti Kultuurkapitali toetusele Jaan Krossi ja Ellen Niidu väärtusliku arhiivi süstematiseerimisel ja korrastamisel.

Maarja Undusk 
 

*

Rohkem infot 28. veebruaril 2020 toimunud Jaan Kross 100 ettekandepäeva kohta:
https://www.kirmus.ee/et/jaan-kross-100-ettekandepaev-ja-arhiivinaituse-avamine