Juhataja: Merike Kiipus
E-post: merike.kiipus@kirmus.ee
Tel: 737 7710
Tel: 737 7711
Külastusreeglid:
1. Vajaliku kirjanduse leidmiseks pöörduge teenindaja poole.
2. Palun täitke laenutussedelid.
3. Soovi korral palume külastusaeg eelnevalt kokku leppida ja teavikud ette tellida: laenutus@kirmus.ee või telefoni teel 7377710, 737719.
4. Soovitud teavikud saate kätte tellitud materjali laualt.
5. Kõik tagastatud teavikud tuleb panna tagastatud materjali lauale. Teavikud, mida vajate mitmel korral, saate panna tagastusriiulile, kust saate need ka järgmisel korral ise võtta.
6. Koopiate eest tasumisel soovime, et tasuksite pangakaardiga valvelaua makseterminalis.
Palume kasutada ka kirjandusmuuseumi digiteenuseid infosüsteemi Kivike vahendusel. Arhiivraamatukogu eksemplaridest on kättesaadavad üle 7000 teose. Eesti trükise punase raamatu kollektsioon asub siin. Arhiivraamatukogu käimasolevast üleriiklikust digiprojektist saate lugeda siit. Arhiivraamatukogu kogudest digiteeritud raamatuid saate lugeda ja alla laadida digitaalarhiivist DIGAR ning meie kogudest digiteeritud ajalehti portaalist DIGAR Eesti artiklid.
___________________________________________________________________________________
Arhiivraamatukogu asutati 14. apr. 1909. a. Arhiivraamatukogu täidab eesti rahvusliku keskraamatukogu ülesandeid. Vastavalt säilituseksemplari seadusele on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogul üleriiklik kohustus säilitada trükiste säilituseksemplare ja need ka üldsusele kättesaadavaks teha.
Tegevus
Arhiivraamatukogus kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks:
-
Kõiki eestikeelseid trükiseid (olenemata nende ilmumiskohast);
-
Eestit ja/või siin elanud ning elavaid isikuid käsitlevaid trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid;
-
Kõiki trükiseliike - raamatuid, perioodikat, geograafilisi kaarte, noote, pisitrükiseid jm (neid talletatakse seitsmes kollektsioonis);
Arhiivraamatukogus leiduvaid trükiseid on võimalik kasutada ainult kohapeal (kasutamise kord).
Ainult heas säilitusseisundis olevatest trükistest on on võimalik tellida koopiaid vastava korra ja hinnakirja alusel. Töötajad annavad soovijaile konsultatsioone.
Arhiivraamatukogu osaleb rahvusbibliograafia koostamisel, korraldab Eesti raamatuteaduse konverentse alates 1961.a., on andnud välja oma fonde tutvustavat sarja "Arhiivraamatukogu Varamu", korraldab mitmesuguseid näitusi, võtab vastu õppeekskursioone.
Elektronkataloog
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu kuulub Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET Konsortsiumi) infosüsteemi. Konsortsiumi liikmesraamatukogude ühistöö tulemusel valmib elektronkataloog, milles kirjeldatakse kõigi osalevate raamatukogude varasid.
Alates 1999. a. sisestatakse Arhiivraamatukokku saabuv kirjandus (raamatud, perioodika) ELNET Konsortsiumi E-kataloogi ESTER, kaartkataloogi enam ei koostata.
Arhiivraamatukogu on osalenud ka ELNET Konsortsiumi ühistes retrospektiivsetes projektides.
Autoriseeritud töökohad
Arhiivraamatukogu lugemissaalis ja arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna uurijate saalis on vastavalt säilituseksemplari seadusele loodud autoriseeritud töökohad.
Autoriseeritud töökohtadel on juurdepääs tagatud järgmistele infosüsteemidele ja arhiividele:
- DIGAR;
- Digiteeritud Eesti Ajalehed,
- e-kataloog ESTER;
- artiklite andmebaas ISE;
- veebiarhiiv.
Autoriseeritud töökohal saab teha otsinguid, lugeda jooksvalt ilmunud ajalehti ja ajakirju, säilituseksemplarina laekunud e-raamatuid ning säilituseksemplariks loovutatud algmaterjale. Lisaks on võimalik kuulata ka juurdepääsupiirangutega helifaile ning lugeda kõiki juurdepääsupiirangutega tekste, mis asuvad digitaalarhiivis DIGAR või Eesti ajalehtede artiklite portaalis DIGAR. Tagatud on juurdepääs ka nägemishäirega ja pimedatele inimestele. Ka kuulmispuudega inimestel on võimalus kuulata audio- ja videofaile DIGARist või veebiarhiivist.
Töökohal puudub võrguühendus ja väljatrüki tegemise võimalus ning on keelatud materjalide pildistamine ja filmimine.
Digitaalraamatukogu
Eesti trükise Punase raamatu kollektsioon - Ava veebileht
Restaureerimise vahendusel on internetti jõudnud haruldasi trükiseid Arhiivraamatukogu fondidest. Restaureerimise käigus on skaneeritud mõningaid vanemaid trükiseid, mis on ainueksemplarid maailmas ning nüüd on need digitaalsel kujul kättesaadavad kõigile asjahuvilistele - Ava veebileht
Arhiivraamatukogu ainueksemplarid, Eesti trükise punase raamatu kollektsioon jm digiteeritud aines on arhiveeritud ja kättesaadav - Eesti Kirjandusmuuseumi failirepositooriumis KIVIKE
Arhiivraamatukogu käimasolevast üleriiklikust digiprojektist saate lugeda siit. Digiteeritud trükiseid saate lugeda ja alla laadida digitaalarhiivist DIGAR.
Andmebaasid
Eesti rahvusbibliograafia andmebaas
Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia 
Eesti Kirjandusmuuseumi failirepositoorium Kivike
Eesti trükise Punase raamatu projekt ja esialgne andmebaas ning digiteeritud kollektsioon http://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid?id=2001
Konverentsid
Oskar Kallase Päev 2022
Avasõna. Merike Kiipus
Milleks meile kunst? Pildilise mõtlemise arengust. Kadri Asmer
Võimu sümbolid Eesti varauusaegsetes trükistes. Tiiu Reimo
Kunstnik, raamatu autor. Urmas Viik
Henno Käo raamatuillustratsioonide näituse tutvustus. Kristi Metste, Vilve Asmer
Müütilise ja üleloomuliku ainese kujutamine Eesti raamatuillustratsioonidel. Reet Hiiemäe
Põhja konna üheksa pead. Risto Järv
Raamat kui ruum. Martin ja Marje Eelma
Ideest teostuseni. Illustratsiooni loomine. Mari Hiiemäe
Konverentsi lõpetamine. Merike Kiipus
Oskar Kallase Päev 2020
Rahvuslik raamatupärand digiruumis Tiiu Reimo
Eesti trükise müük digiajastul Ülo Matjus jun
Kohaliku kogukonna kaasamine üle-euroopalise projekti EODOPEN näitel Elena Sipria-Mironov
Digitaalne Oskar Kallas? Erik Mikk
Analoogis ja digitaalselt: Virumaa pärimusekoguja d Mary Kaasik ja Gustav Kallasto Ave Goršič
Ajaloolise pärimuse veebikodu Maris Kuperjanov
Tekstiainese digikasutus Rahvusraamatukogus: avatu d andmed ja avatud kood Peeter Tinits
Käsikirjalise teksti tuvastamisest Transkribusega Kadri Tooming
Oskar Kallase Päev 2018
