Eesti Kultuurilooline Arhiiv

•	Fotol on maalihoidla. Pildil paremal pool on näha kolm maali. Foto meeleolu on pigem helge, kuna hoidla on valgetes toonides. Valgele annab kontrasti üks punane vahesein.

Kultuuriloolise arhiivi maalihoidla

Juhataja: Kristi Metste
E-post: kristi.metste@kirmus.ee
Tel: 737 7729

Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) asutati 6. aprillil 1929. aastal Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi käsikirjaliste kogude alusel.
EKLA peamisteks ülesanneteks on eesti rahvuskultuurile oluliste loomeisikute ja organisatsioonide tegevusega seotud allikmaterjalide (käsikirjad, dokumendid, kirjad ja kirjavahetused, fotod, kunstiteosed,  helilindid ja audiovisuaalsed materjalid jm) ning  eesti rahva elulugude - kogumine, korrastamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine ning teaduslik uurimine ja tutvustamine avalikkusele.
Arhiivis on 413  käsikirjalist fondi, enamasti on personaalkogud (F. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, Friedebert Tuglas, Betti Alver, Johannes Aavik, Bernard Kangro, Marie Under ja Artur Adson, Ivar Ivask jpt ), kuid on ka asutuste ja organisatsioonide fonde (Eesti Kirjameeste Selts, "Vanemuine", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Eesti Komitee, kirjastused jm). 

 

Raamatukogu
EKLA kogud

Kogud

Fotokogusid  on 241 säilikute üldarvuga ca 280 000, neist digitaalseid pildistusi  on umbes 40 000.  Arvukalt on vanemaid fotosid 19. sajandi teisest poolest (vt ka V. Asmer "Esimestest piltnikest Eestimaal ja ..." EKM 1996. a aastaraamatus). 

Kunstikogus leidub maale kirjanikest ja kultuuritegelastest, skulptuure, eesti kunstnike raamatuillustratsioone, eksliibriseid ja graafilisi töid.

Eesti elulugude kogumist alustati Rutt Hinrikuse eestvedamisel EKLAs 1989. aastal.  Koos varasematega elulooliste materjalidega on arhiivis ligi 5000 eesti elulugu.  Korraldatakse elulugude temaatilisi kogumisvõistlusi ja iga-aastasi eluloopäevi, kus tehakse kokkuvõtteid eluloovõistlusest või esitletakse ilmunud raamatut.

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud on avatud Eesti avalikkusele, kasutamiseks nii kultuuri kui teadustöös ja muudel eesmärkidel. Kogude kasutamisel arvestatakse autoriõiguste ja isikundmete kaitse seadustega. 

Kultuuriloolise arhiivi kogude kasutamise kord ja koopiate tellimine.

Arhiivis leiduvaid materjale on võimalik kasutada ainult kohapeal. Uurijate käsutuses on lisaks 
andmebaasile ELLEN  ka lugemissaali kartoteegid käsikirjaliste kogude, fotode ja kunstikogu kohta.

Informatsiooni materjalide leidmiseks  ja kasutamiseks annavad kõik arhiivi töötajad. On võimalik tellida 
digitaalseid ning paberkoopiaid kehtiva korra ja hinnakirja alusel, samuti ka ekskursioone.

Andmebaasid

Kas leidsid, mida otsisid? *