Ootame teese

Siia lehele koondame meie korraldatud teadusürituste ja konverentsiteeside kutsed. 

 

Kutse konverentsile „Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja ajaloos“ 

Väidetavasti on Euroopa riikide (mälu)kultuuri kõige rohkem mõjutanud Teine maailmasõda. Seoses Vene-Ukraina sõja puhkemisega selle aasta 24. veebruaril on Eesti ühiskonnas taas aktuaalseks muutunud Teise maailmasõja meenutamine, ohvrite mälestamine ning sõja tagajärgede, mõju ja tähenduste vaagimine eri mälukogukondade jaoks. Niisiis võib väita, et Teine maailmasõda ei ole vajunud unustusse, vaid kummitab eri viisidel jätkuvalt ka praegust aega, tuues uuesti tähelepanu keskmesse erinevad ajalootõlgendused, aga ka tsiviilisikute sõjakogemused, sõjast põhjustatud traumad ja sõjas kasutatavad ellujäämisstrateegiad.

Konverentsiga „Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja ajaloos“ tahame kõigepealt tõstatada küsimuse, milline on kahe maailmasõja jätkuv mõju ja tähendus eesti kultuuris, kirjanduses ja ajalookirjutuses. Lisaks küsime, millised jäljed on jätnud käimasolev Vene-Ukraina sõda meie ühiskonnale ja kuidas kajastub see sõda praeguse aja eesti kultuuris. Neile küsimustele vastuste otsimisel soovime tuua kokku kirjandusteadlased, folkloristid, etnoloogid, ajaloolased ja kunstiteadlased, kelle vaatepunktid sõdade eri aspektidele võiksid üksteist täiendada ja rikastada.  


Konverentsil kutsume arutlema järgmiste teemade üle:
-    sõja kujutamise poeetika eesti luules ja proosas;
-    sõja mäletamine elulugudes, mälestustes ja autobiograafiates;
-    sõja kajastamine vanemas ja tänapäeva folklooris (kohapärimuses, lauludes, muistendites, muinasjuttudes, laste- ja noortepärimuses, linnalegendides, meemides jne);
-    sõjateemalise folkloori osa sotsiaalses suhtluses;
-    sõja kujutamine kunstis;
-    sõjateema filmis;
-    sõjavastasuse avaldumisviisid kirjanduses, kunstis, elulugudes ja folklooris;
-    eestlased Esimeses ja Teises maailmasõjas;
-    igapäevaelu sõja ajal;
-    sõda ja repressioonid;
-    sõjakuriteod Eestis ja eestlastega;
-    kollaboratsionism.

 

  • Ettekande pikkus on 20 minutit, järgnevaks diskussiooniks 10 minutit. Teese (pikkuseks umbes 300 sõna) ootame 16. oktoobriks 2022.
  • Konverents toimub 15.-16. detsembril Eesti Kirjandusmuuseumis.
  • Tegu on 66. Kreutzwaldi päevadega - Eesti Kirjandusmuuseumi aastakonverentsiga. Korraldavad Eesti Kultuurilooline Arhiiv koostöös Eesti-uuringute Tippkeskusega.

Kontakt ja info:
Maarja Hollo, maarjahollo@hotmail.com
Anu Raudsepp, anu.raudsepp@ut.ee

Kutse konverentsile "Meeleheitest lootusesse - kooslaulmise mõju ja tähendused"

Kutsume teid 12. traditsioonilise laulu konverentsile, mis toimub 29.–30. novembril 2022 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis.

Maailma on tabanud suured vapustused. Inimkonna kogemus ütleb siiski, et laulmine on üks võimalusi pääseda välja meeleheitest ja lootusrikkalt edasi minna. Ajaloolised laulutraditsioonid on jõudnud meieni vaatamata taudidele, sõdadele ja näljahädadele, mis rahvastikku drastiliselt vähendasid. Koosmusitseerimise vajadus pani meid hiljuti, pandeemia ajal, tegema ühiselt muusikat majaakendel või internetis. Laulva revolutsiooniga tulid Baltimaad välja Nõukogude Liidust ja nüüd, Ukraina sõja ajal laulame taas, lootes vastu pidada ning maailma muuta.

Seekordse traditsioonilise laulu konverentsi fookus on kooslaulmisel ja selle tähendustel. Arutleme kooslaulmise ajendite ja praktikate, psüühilise, kehalise ja sotsiaalse mõju üle. Küsime, kuidas seostub laulmine – nii selle sõnaline, muusikaline kui esituslik külg – kriiside, tugevate emotsioonide ja afektiivsusega. Tähelepanu all on suuremad või väiksemad koos laulvad või ka ühe laulja ümber koondunud rühmad; vahetud või kaugsuhtluskeskkonnad; vanad laulutraditsioonid ning tavad, mis tekivad praegu.

Kutsume teid tegema ettekannet või arutelupaneeli järgmistel teemadel: • Miks ja millal tuntakse vajadust koos laulda; kooslaulmise ühiskondlikud, kehalised ja afektiivsed mõjud.

• Kooslaulmistavade kujunemine, levik ja hääbumine.

• Repertuaar rühma identiteedi väljendaja ning ajahetke sotsiaalsete ja kultuuriliste olude peegeldajana; uute rühmarepertuaaride tekkimine ja kujunemine.

• Improvisatsioon ja varieerimine üksi ja koos lauldes; varieerimise põhjused ja eeldused, tekkemehhanismid; erinevad varieerimise praktikad.

• Meetodid loomisprotsessi, improviseerimise ja varieerimise ning afektiivsuse uurimiseks; tekstikorpuste võimalused refleksiivseks uurimiseks.

• Oodatud on ettekanded ka muudel lauluteemadel.

Palume saata teesid 15. septembriks 2022 aadressile efa.conference@folklore.ee. 

Konverents toimub hübriidvormis Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ja MS Teamsi keskkonnas. Konverentsil ei ole osavõtutasu. Konverentsi peamine töökeel on inglise keel.

Veebileht: https://www.folklore.ee/regilaul/konverents2022/

Korraldajad: Kristin Kuutma, Janika Oras, Liina Saarlo Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Kirjandusmuuseum Vanemuise 42, 51003 Tartu efa.conference@folklore.ee