Näitused (tasuta)

Pilt

Väliseesti raamatukujunduste virtuaalnäitus „Peggasuse seggadusest. Arno Vihalemma 110. sünniaastapäeva puhul“ avatud

Väliseesti raamatukujunduste virtuaalnäitus „Peggasuse seggadusest. Arno Vihalemma 110. sünniaastapäeva puhul“ avatud

 

Link virtuaalnäituselehttps://www.kirmus.ee/virtuaaltuur/subpage.php?id=50

 

Pärast Teist maailmasõda lahkus Eestist ligi 80 000 inimest. Eesti pagulaste seas oli erakordselt palju haritlasi ja loomeinimesi, kelle initsiatiivil anti 1944–1989 välja 2600 eestikeelset raamatut, sh 750 ilukirjanduslikku teost.

26. mail 2021 avatud virtuaalnäitus „Peggasuse segadusest“ toob pildis ja sõnas teieni Lõuna-Rootsis Ystadis elanud kunstniku ja kirjamehe Arno Vihalemma teoseid raamatukujundaja ja luuletajana. Eesti kultuuriloos kuulub ta nende väheste hulka, kelle loomingus on olnud võrdselt hinnatud nii kujutav kunst kui kunstiline sõna: K. A. Hindrey, Aleksander Suuman, Toomas Vint, Gunnar Neeme, Helga Nõu, Indrek Hirv...

Näitus tutvustab Arno Vihalemma kujundatud raamatuid, autoriraamatuid ja luulet. Lisatud on valik kirju lähimatele kirjanduslikele kaaslastele Bernard Kangrole, Arvo Mägile ja teistele. Autori elu ja loomingu muudab elavaks elulooline pildigalerii.

„Algusest peale on Vihalemm olnud äravahetamatu, isepäine, eht. Sama traagilis-humoristlik koloriit, sama vaieldamatu kvaliteet on teda määranud läbi kogu loomingu. … Ta ei sarnane kellelegi, ei vasta ühegi ühiskonnakihi ootustele võõrsil ega siinmail,“ on kirjutanud Arno Vihalemma kohta Asta Põldmäe. Tema sõna ja pildi albumis „Marionetid on koos satiir ja tõsidus, koomiline narrus ja iselaadi heroilisus, on öelnud kunstiteadlane Jüri Hain.

 

Arno Vihalemm on kujundanud üle 50 raamatu. Ta on illustraator, kes on suutnud kohaneda endast hoopis erinevate kirjanike loominguga, lisades kujundajana nende teostele mõtterikast kunstilist kvaliteeti.

 

Olgu see näitus lõbus aga ka mõtlik teekond Arno Vihalemma Pegasuse jälgedel!

 

„Peggasuse seggadusest. Arno Vihalemma 110. sünniaastapäeva puhul“ on kolmas Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu kogudel põhinev virtuaalnäitus.

Koostajad: Marin Laak, Marju Mikkel, Tiina Saluvere ja Maarja Hollo.

Kujundaja: Marju Mikkel.

Virtuaalnäitus Rutt Hinrikus

Virtuaalnäitus "Mnemosyne templis. Rutt Hinrikus 75"

Virtuaalnäitus "Mnemosyne templis. Rutt Hinrikus 75"

6. aprillil 1929 asutati Tartus Aia tn 42 majas Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille ülesandeks sai kultuurilooliste eraarhiivide „kogumine, alalhoidmine ja kättesaadavaks tegemine“. Sellisena EKLA sündis ja sellisena tegutseb tänaseni. EKLA 75. sünnipäevaks koostas arhiivi selleaegne juhataja Piret Noorhani artiklikogumiku „Mnemosyne teenistuses“ (EKM, 2004). Täna, 7. mail on 75. sünnipäev Rutt Hinrikusel, meie armsal kolleegil. Tähtpäevadel on tavaks vaadata tagasi.

„Mäletamist väärivad või tunnustamist vajavaid asju on igaühe elus. Mälestuste üleskirjutamine on mälu käsutäitmine, aga ka kultuuri sund,“ on Rutt kirjutanud „Eesti elulookirjutuse“ antoloogia tutvustuseks. Rutt ei ole veel kirjutanud isiklikke mälestusi, tunnustust väärivat on aga küllaga.

Virtuaalnäituse MNEMOSYNE TEMPLIS. RUTT HINRIKUS 75 kujuteldavates vitriinides on mõttelisel ajajoonel esitatud visuaalseid ja verbaalseid kilde Ruti ajastust EKLA-s – 49 aasta vältel. 

EKM Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, endise Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonna juhatajana 1977–1993 ja järgnevatel kümnenditel tegutses Rutt Hinrikus aktiivselt väliseesti kirjanike arhiivide toomisel EKLA-sse. Väliseesti kesksete kirjandustegelaste Gustav Suitsu, Marie Underi, Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu jpt arhiivid hakkasid EKLAsse jõudma 1990. aastatel. Ruti-aegset KM KO-d nõukaajal on meenutatud kui vaimsuse saarekest. 

Rutt ise on öelnud, et vaimsust kannavad inimesed. Tema enda kirjanduslooline eruditsioon, huumorimeel, töökus osakonnajuhatajana, väärikus ja sarm inimesena on EKLA-st kujundanud ülemaailmse eesti kultuuri mälupaiga. 

Teiseks sambaks Rutt Hinrikuse elutöös on eesti elulugude kogu loomine – rahvusvaheliselt tuntud unikaalne „andmekogu“. Rutt Hinrikuse väsimatu tegevus eesti elulugude kogumisel algas 1996. aastal ja sellest ajast peale on Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi jõudnud kümnete kogumisvõistluste kaudu tuhandeid elulugusid. Nende uurimist viivad edasi Eesti parimad eluloouurijad. Loodi ka Ühendus Eesti Elulood.

Näitus on üles ehitatud kümnendite kaupa, alates Rutt Hinrikuse tööle asumisest kirjandusmuuseumisse 1972. aastal. Et Ruti publikatsioonidest on 2006. a ja 2016. a ilmunud Merike Kiipuse koostatud bibliograafiad, on näitusel esitatud vaid olulisemaid tekstikriitilisi väljaandeid ja elulookogude põhjal koostatud raamatud.

Vaata näitust: https://www.kirmus.ee/virtuaaltuur/subpage.php?id=49

Näituse koostajad: Marin Laak, Tiina Saluvere
Kujundaja: Marju Mikkel
Täname kolleege: Maarja Hollo, Irma Pilt, Elo Maandi-Puu, Mari Õunapuu, Kristi Metste, Ülle Kaart, Alar Madisson

Rutt Hinrikus 2


**

Virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“

Virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“

Virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“

Virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“ valmis Jaan Kaplinski 80. sünnipäevaks, 22. jaanuaril 2021. 

Näitus algab jaotustest „Kaplinskist“ ja „Kaplinskiga“, mis koondavad tema kohta kirjutatut ja kõneldut leksikonidest YouTube’ini, ning on üles ehitatud kümnenditena: „1960–70ndad“, „1980–90ndad“ ja „2000ndad…“. Muidugi on need vaid tinglikud ajaraamid, mis siiski aitavad kirjaniku loomingulist teekonda tajuda ja mõista. Ja aukartust äratavalt sügav ja loomerikas on olnud see kulg alates esikkogust tänaseni, kasvava rahvusvahelise tuntuseni. Kaplinski teoste tõlkeid on praeguseks ilmunud rohkemal arvul kui tema eestikeelseid teoseid kokku.

Väljapaneku aluseks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ning Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud. Näituse ajajoon näitab kirjaniku kõiki raamatuid luulekogudest tõlgeteni. Kaanepiltidele lisaks leiab ka mõned fotod Jaan Kaplinskist ajas ning väikse valiku luuletusi, autori loal.

Jaan Kaplinski on oma arhiivi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisesse Arhiivi (EKLA) hoiule andnud aastakümnete jooksul. Virtuaalnäitusele on välja pandud luuletuste käsikirju aastast 1973 – varasemaid, mis EKLAsse jõudnud.

Näituse lõpetab jaotus „Luulet ja laule“, kus saab kuulata autorit lugemas oma luulet CD-plaadilt „Kolmes keeles“ (EKS, 2014). Veebiavarustest on koondatud Kaplinski luuletustele loodud heliloomingut, luuleleide ja tõlgete esitusi.

Virtuaalnäituse „Jaan Kaplinski teekond“ koostasid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadurid Marin Laak ja Maarja Hollo, kujundada aitas digiarhivaar Marju Mikkel ning tehnilise teostuse tagas Ilona Kolossova.

Näitusele pääseb siit.
 

Oskar Loorits 120 - Veebinäitus

Oskar Loorits 120 - Veebinäitus

Oskar Loorits

Veebinäitust saab kuvada siin.

Akadeemik Oskar Loorits (1900, Viljandimaa Suure-Kõpu – 1961, Uppsala) oli  Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaja, mitmekülgne folklorist, usundiuurija, liivi keele ja pärimuse koguja ja tõlgendaja.

Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis Oskar Loorits teha palju – tundub, et mitme eest, ning mõjutada märkimisväärselt paljusid inimesi nii Eestis kui välismaal. Teadlasele kohaselt ei lõppenud kõik ei pensionile jäämise ega ka lõpliku lahkumisega. Loorits elab edasi oma kirjutistes, uurimustes, arhiivides, fotodel, mälestustes, jätkates nii toimimist ja mõjutamist.

Peamiselt biograafilise ja bibliograafilise suunitlusega näitus pakub valikut dokumentidest, fotodest, käsitlustest, raadio- ja telesaadetest eeskätt 20. sajandist. Aga ka kunstiteoseid, Looritsa lähedaste mälestusi ning päris uusi salvestusi folkloristide mõtetega. 

Samas näitusekeskkonnas saab arhiivile saata ka oma meenutusi või tähelepanekuid seoses Oskar Looritsa ja tema töödega.
Näituse koostas EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalarhivaar Olga Ivaškevitš, tehniline teostus ja disain Ilona Kolossova.