Näitused (tasuta)

Oskar Loorits 120 - Veebinäitus

Oskar Loorits 120 - Veebinäitus

Oskar Loorits

Veebinäitust saab kuvada siin.

Akadeemik Oskar Loorits (1900, Viljandimaa Suure-Kõpu – 1961, Uppsala) oli  Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaja, mitmekülgne folklorist, usundiuurija, liivi keele ja pärimuse koguja ja tõlgendaja.

Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis Oskar Loorits teha palju – tundub, et mitme eest, ning mõjutada märkimisväärselt paljusid inimesi nii Eestis kui välismaal. Teadlasele kohaselt ei lõppenud kõik ei pensionile jäämise ega ka lõpliku lahkumisega. Loorits elab edasi oma kirjutistes, uurimustes, arhiivides, fotodel, mälestustes, jätkates nii toimimist ja mõjutamist.

Peamiselt biograafilise ja bibliograafilise suunitlusega näitus pakub valikut dokumentidest, fotodest, käsitlustest, raadio- ja telesaadetest eeskätt 20. sajandist. Aga ka kunstiteoseid, Looritsa lähedaste mälestusi ning päris uusi salvestusi folkloristide mõtetega. 

Samas näitusekeskkonnas saab arhiivile saata ka oma meenutusi või tähelepanekuid seoses Oskar Looritsa ja tema töödega.
Näituse koostas EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalarhivaar Olga Ivaškevitš, tehniline teostus ja disain Ilona Kolossova.

Vladimir Zolotuhhini Eesti tsükkel „Naiste lood. Meeste jutud“

Vladimir Zolotuhhini Eesti tsükkel „Naiste lood. Meeste jutud“

Vladimir Zolotuhhin10. oktoobril kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis „Lehesaju muusika“ festivali raames Sankt-Peterburi kunstniku Vladimir Zolotuhhini näitus „Naiste lood. Meeste jutud“.

Mellnov Gallery tellis Venemaa meistrilt seeria, mis koosneb 40 graafilisest tööst, millest sai eesti tsükkel pealkirjaga „Naiste lood. Meeste jutud“. Esimene selle tsükli näitus toimus 2020. aasta märtsis Sankt-Peterburis (Nevski 74).

Koos nende piltidega on näitusel eksponeeritud ka Zolotuhhini 10 tööd, mis kunstnik on varasemalt kinkinud Mellnoy galeriile. 
Zolotuhhin on olnud ka varem kahel korral festivali „Lehesaju muusika“ külaline.

Vladimir Zolotuhhini näitust korraldavad MellnovFest MTÜ, Mellnov Gallery ja „Lehesaju muusika“ festival. Näitust kureerib Ljudmilla Mesropjan.

Näitust „Naiste lood. Meeste jutud“ planeeritakse eksponeerida ka teistes Euroopa riikides.
Näitus jääb Eesti Kirjandusmuuseumi saalis avatus aasta lõpuni ning toimub Tartu 2024 kultuuriprogrammi osana.

Rohkem „Lehesaju muusika“ festivalikohta loe MellnovFest kodulehelt.
 

Helje Laasi loodusfotod "Hetked" Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis

Helje Laasi loodusfotod "Hetked" Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis

Helle Laasi loodusfotode näitus "Hetked"
Alates 14. septembrist on Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis avatud Helje Laasi loodusfotode näitus "Hetked".

Helje Laas kirjeldab näituse valmimise tagamaid järgmiselt:
"Olen kirjandusmuuseumis töötanud üle 40 aasta. Mu tööks on olnud vanema ajakirjanduse bibliografeerimine. Viimased

10 aastat olen oma vaba aja pühendanud loodusfotograafiale. See on tulnud kuidagi iseenesest mu ellu ja sinna jäänudki. Mulle meeldib käia jalutamas, kaamera kaasas, ja ilusaid hetki nautides püüda neid ka jäädvustada. See pakub mulle lõõgastust, samas teatud põnevustki."
Helje Laas  pildistab eeskätt loodusvaateid, eriti päikeseloojanguid ja pilvi. Tema teiseks lemmikuks on lilled ja igasuguseid muud taimed, mida on huvitav lähedalt pildistada.
Näitusel on eksponeeritud fotod pärit peamiselt aastatest 2018–2020; vaid üks foto – „Talvemuinasjutt“ – on varasemast ajast.

Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus

Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus

Saksakeelne raamat Karl eduard Söödi memoriaalkogus
Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus

1. septembril 2020 möödub 70 aastat eesti luuletaja ja kultuuritegelase Karl Eduard Söödi surmast.

Karl Eduard Sööt elas pika ja viljaka elu, mis oli pühendatud luulele ja Eesti kultuurielu edendamisele. Tema 3471 teavikust koosnev raamatukogu anti arhiivraamatukogule üle juba 1965. aastal ning pakub siiamaani avastamisrõõmu sh eriti selle saksakeelne osa, kus leidub palju kauneid juugendstiilis kujundatud raamatuid.

Käesolev näitus püüab esile tõsta kirjavara, mis iseloomustab tuntud  kultuuritegelase elu ja tegevust. Ühtlasi rõhutatakse saksa keele rolli eesti kultuuriajaloo seisukohalt. Ilma saksa keele oskuseta ei oleks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole Eestis olnud võimalik osa saada maailmakultuurist ja –kirjandusest. Kuigi Karl Eduard Söödile oli saksakeelsete õppetükkide tuupimine poisipõlves üsna keeruline ja tüütu, siis hiljem kirjandusteadlasena oli saksa keele oskus talle väga vajalik.

Näitus illustreerib Söödi huvi ilukirjanduse, eriti lüürika vastu. Tema kogus on kirjandusteaduslikke teoseid, hulgaliselt luulekogumikke, nii saksa originaalluulet kui luuletõlkeid teistest võõrkeeltest saksa keelde. Esindatud on tõlked prantsuse, inglise, vene, rootsi, norra, taani, itaalia, hispaania jt. keeltest.  Esile tõuseb kirjaniku huvi ungari kultuuri ja kirjanduse, eriti kuulsaima ungari luuletaja Sandor Petöfi vastu, kelle  loomingut Sööt ka ise eesti keelde tõlkis.

Trükikoja ja raamatupoe omanikuna ning kirjastajana oli Sööt ka suur raamatukunsti austaja. Sööt pööras oma kirjastuses ja trükikojas suurt tähelepanu raamatu esteetilisele välimusele. Eeskujuks oli talle ilmselgelt saksa trüki- ja raamatukunst. Sööt tundis huvi ka filosoofia, teoloogia psühholoogia ja loodusteaduste vastu. Raamatukogu põhjal võib väita, et Sööt oli väga mitmekülgsete huvidega aktiivne ja uudishimulik inimene. „Ütle mulle, missugune on sinu raamatukogu ja ma ütlen sulle, kes oled sa ise“!

Näituse koostas Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Kaie Oks.
Kontakt: kaie.oks@kirmus.ee