Näitused

„Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“

Näitus „Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“

Näituse „Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“ plakat
Näituse „Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“ plakat

Eesti Kirjandusmuuseumis on avatud näitus „Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“.

Vaataja ees avaneb mitmekesine pilk eesti ilukirjanduse valitud teostele. Näitusesaalist leiab näiteks A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” tõlkeid nii inglise kui leedu keelde. Lasteraamatute hulgast tõuseb esile mitmeid Piret Raua teoseid, esindatud on Lotte koos kaaslastega ja kogu Kilplaste ühiskond. Sealjuures on igale romaanihuvilisele ka põnevat lingvistilist avastamist. Väljas on Indrek Hargla apteeker Melchiori teoste tõlkeid nii soome kui ka ungari keelde. Samuti näeb Karl Ristikivi „Hingede öö” saksakeelset väljaannet. Luulesõbrad saavad uudistada Juhan Liivi teoseid saksa keeles ja Paul-Eerik Rummo teoseid ungari keeles.

Tule avasta võõrkeelset eesti ilukirjandust, mis on ilmunud aastatel 2019–2020! Näitus on avatud tööpäeviti kl. 9-16.30.

Näituse koostas praktikant Erik Mikk, Tartu Ülikooli infokorralduse õppekava raamatukogunduse eriala üliõpilane, abistasid arhiivraamatukogu töötajad.

Kontakt: kirmus@kirmus.ee

Jaan Krossile pühendatud ettekandepäev ja arhiivinäitus

Jaan Krossile pühendatud ettekandepäev ja arhiivinäitus

 

Eesti Kirjandusmuuseumis toimub Jaan Krossile pühendatud ettekandepäev ja avatakse arhiivinäitus

28. veebruaril algusega kell 13:00 tähistavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Üliõpilaste Selts kirjaniku ja EÜSi auvilistlase Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva ettekandepäeva ja arhiivinäituse avamisega.

Ettekannetega esinevad kirjandusteadlane ja Krossi loomingu tundja Tiina Ann Kirss, ajaloolane ja EÜSi vilistlane Toomas Hiio ning Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar, kunstnik Maarja Undusk.

Kirja Katkematus - Jaan Krossi arhiivnäituse plakat

Kell 15 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis arhiivinäitus „Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi“. Maarja Unduski sõnul oli nii Ellen Niidu kui ka Jaan Krossi soov, et nende arhiiv leiaks koha Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. „Juba eluajal andsid nad hoiule oma käsikirju, tükati kirjavahetust ja dokumente. Ellen Niit süstematiseeris kogunevat kultuurikihti jõudumööda mappidesse ja koondas kirjavahetust aastate järgi, ent mingit läbivat või tervikliku süsteemi neis materjalides siiski ei ole, iga mapp võib sisaldada ka sinna mitte kuuluvaid üllatusi.“

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale mõeldes on arhiivinäituse eksponeeritud just autori kirjanduslikku pärandit, mis on vaid vähene osa kogu rikkalikust kogust.

Säilinud on Jaan Krossiga seotud dokumente ja kirjutisi teise maailmasõja eelsest ajast nagu näiteks Westholmi algkooli ja gümnaasiumi koolitunnistused, samuti mitmed vihikud varaste suleproovidega ning isegi üks salmialbum aastast 1929 koos võib-olla tema esimese luulekatsetusega. Kajastust leiab tema kuulumine alates 1938.a. Eesti Üliõpilaste Seltsi ning tegevus seltsi taasasutajana. Jaan Krossi asumisaastate aegsed materjalid ei ole veel Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi üle antud.

Samuti on näitusel eksponeeritud Krossi romaanide käsikirju, tema enim kasutust leidnud trükimasin Erika, kirjavahetuste näiteid ja autasud. „Jaan Kross kirjutas oma romaanid algversioonis käsitsi ja seejärel lõi ümber kirjutusmasinal, tehes parandusi mõlemasse käsikirja varianti. Seejärel, kui romaan oli valmis, andis autor selle puhtaks ümberlöömiseks masinkirjutaja kätte. Arhiivis leidub käsikirju kõigist neist variantidest – nii käsikirjalisi, masinkirjalisi käsitsi tehtud parandustega kui ka puhtalt ümberlööduid,“ selgitas Maarja Undusk.

Näitus „Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi“ jääb Eesti Kirjandusmuuseumi saalis avatus 30. aprillini 2020.


https://www.kirmus.ee/et/jaan-kross-100-ettekandepaev-ja-arhiivinaituse-avamine

Rohkem infot:
Aija Sakova, vanemteadur, aija.sakova@kirmus.ee