Toimunud näitused

Väliseesti raamatukujunduste virtuaalnäitus „Peggasuse seggadusest. Arno Vihalemma 110. sünniaastapäeva puhul“ avatud

Link virtuaalnäitusele: https://www.kirmus.ee/virtuaaltuur/subpage.php?id=50

Pärast Teist maailmasõda lahkus Eestist ligi 80 000 inimest. Eesti pagulaste seas oli erakordselt palju haritlasi ja loomeinimesi, kelle initsiatiivil anti 1944–1989 välja 2600 eestikeelset raamatut, sh 750 ilukirjanduslikku teost.

26. mail 2021 avatud virtuaalnäitus „Peggasuse segadusest“ toob pildis ja sõnas teieni Lõuna-Rootsis Ystadis elanud kunstniku ja kirjamehe Arno Vihalemma teoseid raamatukujundaja ja luuletajana. Eesti kultuuriloos kuulub ta nende väheste hulka, kelle loomingus on olnud võrdselt hinnatud nii kujutav kunst kui kunstiline sõna: K. A. Hindrey, Aleksander Suuman, Toomas Vint, Gunnar Neeme, Helga Nõu, Indrek Hirv...

Näitus tutvustab Arno Vihalemma kujundatud raamatuid, autoriraamatuid ja luulet. Lisatud on valik kirju lähimatele kirjanduslikele kaaslastele Bernard Kangrole, Arvo Mägile ja teistele. Autori elu ja loomingu muudab elavaks elulooline pildigalerii.

„Algusest peale on Vihalemm olnud äravahetamatu, isepäine, eht. Sama traagilis-humoristlik koloriit, sama vaieldamatu kvaliteet on teda määranud läbi kogu loomingu. … Ta ei sarnane kellelegi, ei vasta ühegi ühiskonnakihi ootustele võõrsil ega siinmail,“ on kirjutanud Arno Vihalemma kohta Asta Põldmäe. Tema sõna ja pildi albumis „Marionetid on koos satiir ja tõsidus, koomiline narrus ja iselaadi heroilisus, on öelnud kunstiteadlane Jüri Hain.

Arno Vihalemm on kujundanud üle 50 raamatu. Ta on illustraator, kes on suutnud kohaneda endast hoopis erinevate kirjanike loominguga, lisades kujundajana nende teostele mõtterikast kunstilist kvaliteeti.

Olgu see näitus lõbus aga ka mõtlik teekond Arno Vihalemma Pegasuse jälgedel!

„Peggasuse seggadusest. Arno Vihalemma 110. sünniaastapäeva puhul“ on kolmas Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu kogudel põhinev virtuaalnäitus.

Koostajad: Marin Laak, Marju Mikkel, Tiina Saluvere ja Maarja Hollo.

Kujundaja: Marju Mikkel.

19. veebruarist kuni 31. märtsini on Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees avatud näitus „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2020“. NB! Seoses koroonaviiiruse leviku tõkestamisega on asutus  alates  1. märtsist 2021 külastajatele suletud ja seega ei saa ka seda näitust vaatama tulla.

Näitus on koostatud Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu iga-aastase samanimelise konkursi tulemuste põhjal. „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2020“ tulemused tehti teatavaks 11. veebruaril telesaates OP! ja Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel. Tallinnas on kauneimate raamatute näitust võimalik füüsiliselt külastada rahvusraamatukogu fuajeegaleriis kuni 27. veebruarini.

Näitus Eesti Kirjandusmuuseumis on koostatud arhiivraamatukogus säilitatavate eksemplaride põhjal.

Eesti Kirjandusmuuseumi näituse vormistasid arhiivraamatukogu töötajad Mariliis Õunapuu ja Kristin Liba.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2021.

Rohkem konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2020“ kohta saab lugeda: https://25kauneimat.nlib.ee/et/konkurss

Oskar Loorits 120 - Veebinäitus

Veebinäitust saab kuvada siin.

Akadeemik Oskar Loorits (1900, Viljandimaa Suure-Kõpu – 1961, Uppsala) oli  Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaja, mitmekülgne folklorist, usundiuurija, liivi keele ja pärimuse koguja ja tõlgendaja.

Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis Oskar Loorits teha palju – tundub, et mitme eest, ning mõjutada märkimisväärselt paljusid inimesi nii Eestis kui välismaal. Teadlasele kohaselt ei lõppenud kõik ei pensionile jäämise ega ka lõpliku lahkumisega. Loorits elab edasi oma kirjutistes, uurimustes, arhiivides, fotodel, mälestustes, jätkates nii toimimist ja mõjutamist.

Peamiselt biograafilise ja bibliograafilise suunitlusega näitus pakub valikut dokumentidest, fotodest, käsitlustest, raadio- ja telesaadetest eeskätt 20. sajandist. Aga ka kunstiteoseid, Looritsa lähedaste mälestusi ning päris uusi salvestusi folkloristide mõtetega. 

Samas näitusekeskkonnas saab arhiivile saata ka oma meenutusi või tähelepanekuid seoses Oskar Looritsa ja tema töödega.
Näituse koostas EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalarhivaar Olga Ivaškevitš, tehniline teostus ja disain Ilona Kolossova.

Vladimir Zolotuhhini Eesti tsükkel „Naiste lood. Meeste jutud“

10. oktoobril kell 14 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis „Lehesaju muusika“ festivali raames Sankt-Peterburi kunstniku Vladimir Zolotuhhini näitus „Naiste lood. Meeste jutud“.

Mellnov Gallery tellis Venemaa meistrilt seeria, mis koosneb 40 graafilisest tööst, millest sai eesti tsükkel pealkirjaga „Naiste lood. Meeste jutud“. Esimene selle tsükli näitus toimus 2020. aasta märtsis Sankt-Peterburis (Nevski 74).

Koos nende piltidega on näitusel eksponeeritud ka Zolotuhhini 10 tööd, mis kunstnik on varasemalt kinkinud Mellnoy galeriile. 
Zolotuhhin on olnud ka varem kahel korral festivali „Lehesaju muusika“ külaline.

Vladimir Zolotuhhini näitust korraldavad MellnovFest MTÜ, Mellnov Gallery ja „Lehesaju muusika“ festival. Näitust kureerib Ljudmilla Mesropjan.

Näitust „Naiste lood. Meeste jutud“ planeeritakse eksponeerida ka teistes Euroopa riikides.
Näitus jääb Eesti Kirjandusmuuseumi saalis avatus aasta lõpuni ning toimub Tartu 2024 kultuuriprogrammi osana.

Rohkem „Lehesaju muusika“ festivalikohta loe MellnovFest kodulehelt.
 

Helje Laasi loodusfotod "Hetked" Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis

Alates 14. septembrist on Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees ja trepigaleriis avatud Helje Laasi loodusfotode näitus "Hetked".

Helje Laas kirjeldab näituse valmimise tagamaid järgmiselt:
"Olen kirjandusmuuseumis töötanud üle 40 aasta. Mu tööks on olnud vanema ajakirjanduse bibliografeerimine. Viimased

10 aastat olen oma vaba aja pühendanud loodusfotograafiale. See on tulnud kuidagi iseenesest mu ellu ja sinna jäänudki. Mulle meeldib käia jalutamas, kaamera kaasas, ja ilusaid hetki nautides püüda neid ka jäädvustada. See pakub mulle lõõgastust, samas teatud põnevustki."
Helje Laas  pildistab eeskätt loodusvaateid, eriti päikeseloojanguid ja pilvi. Tema teiseks lemmikuks on lilled ja igasuguseid muud taimed, mida on huvitav lähedalt pildistada.
Näitusel on eksponeeritud fotod pärit peamiselt aastatest 2018–2020; vaid üks foto – „Talvemuinasjutt“ – on varasemast ajast.

Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus

1. septembril 2020 möödub 70 aastat eesti luuletaja ja kultuuritegelase Karl Eduard Söödi surmast.

Karl Eduard Sööt elas pika ja viljaka elu, mis oli pühendatud luulele ja Eesti kultuurielu edendamisele. Tema 3471 teavikust koosnev raamatukogu anti arhiivraamatukogule üle juba 1965. aastal ning pakub siiamaani avastamisrõõmu sh eriti selle saksakeelne osa, kus leidub palju kauneid juugendstiilis kujundatud raamatuid.

Käesolev näitus püüab esile tõsta kirjavara, mis iseloomustab tuntud  kultuuritegelase elu ja tegevust. Ühtlasi rõhutatakse saksa keele rolli eesti kultuuriajaloo seisukohalt. Ilma saksa keele oskuseta ei oleks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole Eestis olnud võimalik osa saada maailmakultuurist ja –kirjandusest. Kuigi Karl Eduard Söödile oli saksakeelsete õppetükkide tuupimine poisipõlves üsna keeruline ja tüütu, siis hiljem kirjandusteadlasena oli saksa keele oskus talle väga vajalik.

Näitus illustreerib Söödi huvi ilukirjanduse, eriti lüürika vastu. Tema kogus on kirjandusteaduslikke teoseid, hulgaliselt luulekogumikke, nii saksa originaalluulet kui luuletõlkeid teistest võõrkeeltest saksa keelde. Esindatud on tõlked prantsuse, inglise, vene, rootsi, norra, taani, itaalia, hispaania jt. keeltest.  Esile tõuseb kirjaniku huvi ungari kultuuri ja kirjanduse, eriti kuulsaima ungari luuletaja Sandor Petöfi vastu, kelle  loomingut Sööt ka ise eesti keelde tõlkis.

Trükikoja ja raamatupoe omanikuna ning kirjastajana oli Sööt ka suur raamatukunsti austaja. Sööt pööras oma kirjastuses ja trükikojas suurt tähelepanu raamatu esteetilisele välimusele. Eeskujuks oli talle ilmselgelt saksa trüki- ja raamatukunst. Sööt tundis huvi ka filosoofia, teoloogia psühholoogia ja loodusteaduste vastu. Raamatukogu põhjal võib väita, et Sööt oli väga mitmekülgsete huvidega aktiivne ja uudishimulik inimene. „Ütle mulle, missugune on sinu raamatukogu ja ma ütlen sulle, kes oled sa ise“!

Näituse koostas Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Kaie Oks.
Kontakt: kaie.oks@kirmus.ee

Virtuaalnäitus on leitav siit.

Näitus „Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“

Eesti Kirjandusmuuseumis on avatud näitus „Tõlgitud eesti kirjandus 2019–2020“.

Vaataja ees avaneb mitmekesine pilk eesti ilukirjanduse valitud teostele. Näitusesaalist leiab näiteks A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” tõlkeid nii inglise kui leedu keelde. Lasteraamatute hulgast tõuseb esile mitmeid Piret Raua teoseid, esindatud on Lotte koos kaaslastega ja kogu Kilplaste ühiskond. Sealjuures on igale romaanihuvilisele ka põnevat lingvistilist avastamist. Väljas on Indrek Hargla apteeker Melchiori teoste tõlkeid nii soome kui ka ungari keelde. Samuti näeb Karl Ristikivi „Hingede öö” saksakeelset väljaannet. Luulesõbrad saavad uudistada Juhan Liivi teoseid saksa keeles ja Paul-Eerik Rummo teoseid ungari keeles.

Tule avasta võõrkeelset eesti ilukirjandust, mis on ilmunud aastatel 2019–2020! Näitus on avatud tööpäeviti kl. 9-16.30.

Näituse koostas praktikant Erik Mikk, Tartu Ülikooli infokorralduse õppekava raamatukogunduse eriala üliõpilane, abistasid arhiivraamatukogu töötajad.

Kontakt: kirmus@kirmus.ee

„Vana, aga vigureid täis“

Eesti Kirjandusmuuseumi roll-up näitus „Vana, aga vigureid täis“ liigub mööda Tartu ja Tartumaa raamatukogusid ja koole kuni selle aasta lõpuni.

Kes oskab kõiki maailma keeli? Millised uued käänded on eesti keeles? Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Kuidas kõlavad eesti vanasõnad ametnikukeeles? Mida tähendab pisuhänd? Kes on päkapiku lähisugulased Eestis?

Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse koostöös valminud näitus „Vana, aga vigureid täis“. 
Lõppevale eesti keele aastale pühendatud rändnäitus põhineb rahvaluule lühivormidel – vanasõnadel, kõnekäändudel-väljenditel, mõistatustel – ja keelemängudel mütoloogia ainetel. Vanemas kihis on talletunud meie esivanemate arusaamad maailmast, kuid vanad vormid võivad tänapäeva argisuhtluses edasi elada hoopis teistsuguses ja mõnikord vägagi lustakas kuues. Näitus tutvustabki rikkalikke võimalusi, kuidas eesti keelega mängides nautida vana ja luua uut.

Näitus avati 18. detsembril kl 10.00 algaval 63. Kreutzwaldi päevade teaduskonverentsil "Kogudepõhine teadus".
Näituse on koostanud folkloristid Piret Voolaid ja Mare Kõiva, kujundanud Sander Lillo. Näituse valmimist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus – TK 145).

RÄNDNÄITUS - 2020.a. lõpuni kõik ajad broneeritud.

„Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“

Eesti Kirjandusmuuseum
Pressiteade, 28.11.2019

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis saab kuni jaanuari lõpuni näha kirjanik Ene Mihkelsoni isikukogul põhinevat arhiivnäitust „Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“.

Näitusel on eksponeeritud mitme auhinnatud romaani käsikirjad, fotod nii kirjaniku perekonnaarhiivist kui ka välisreisidelt,  ilmunud romaanid ja luulekogud ning autorile osaks saanud tunnustused. Samuti saab näitusel näha kirjanikule kuulunud esemeid, nagu ka temale kingitud  maale Madis Kõivult ning Naima Neidre, Marje Üksine ja Reti Saksa graafikat.

Ene Mihkelsoni isikukogu kuulub Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile, kuid kuna kirjaniku käsikirjalisele pärandile kehtib juurdepääsupiirang, siis on  näituse külastajatel harukordne võimalus tutvuda kirjaniku käsikirjalise pärandiga ja tema isikukoguga.

Eesti Kirjandusmuuseumis on eksponeeritud ka kunstnik Elle Palumäe kujundatud rändnäitus-infostend, mis valmis Rõuge valla toetusel Ene Mihkelsoni kandmiseks Võrumaa kultuurikaardile. Haanjas, oma maakodus kirjutas kirjanik kõik oma olulisemad teosed.

Ene Mihkelson (21.10.1944–20.09.2017) tuli eesti kirjandusse luuletajana, kriitiku ja kirjandusteadlasena 1970. aastatel. Kirjaniku tunnustatud romaanide hulka kuuluvad „Matsi põhi“ (1982), „Kuju keset väljakut“ (1983), „Korter“ (1985), „Nime vaev“ (1994), „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007). „Ahasveeruse uni“ võitis Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna, „Katkuhaud“ tõi taas Eesti Kultuurkapitali preemia ja A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia.  Luulekogu „Torn“ (2010) pärjati Balti Assamblee kirjandusauhinnaga. 2015. aastal sai Ene Mihkelson Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia. Ta oli Valgetähe IV klassi teenetemärgi kandja ja Tartu linna aukodanik.

Näituse „Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“ koostasid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Vilve Asmer ja kirjandusteadlane Marin Laak, kes oli ka rändnäituse autor.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2020. Näituse plakati kujundas Krete Pajo.

Ringkäigust huvitatutel palume ühendust võtta Marin Laagi või Aija Sakovaga.

Väliseesti näitus „Elukaare kaks otsa“

Esimene väliseesti näituste festival

Seoses 2019 suvel Eestis aset leidvate ESTO festivali ja üldlaulupeoga algab maikuus üle-Eestiline väliseesti näituste festival ja kestab kuni aasta lõpuni. Festivali käigus eksponeeritakse väliseesti kogukondade, Eesti mäluasutuste või nende ühistööna valminud väliseesti teemalisi näitusi. Esimene näitus „Elukaare kaks otsa“ jõudis Eestisse Kanadast, Väliseesti Muuseumist, ja see avati 29. mail Eesti Kirjandusmuuseumis.

Nii kodu- kui väliseesti mäluasutused on viimaste aastate jooksul loonud märkismisväärse hulga näitusi, mis käsitlevad eesti diasporaa ajaloo erinevaid etappe ja aspekte. Osa neist on Eestis varem eksponeeritud, suurt osa näeb Eesti publik esmakordselt. Programmis on 16 erinevat näitust Eestist, Kanadast, Austraaliast ja Rootsist, mida terve suve vältava festivali nö esimese ringi jooksul näidatakse 13s erinevas mäluasutuses ühtekokkuu viies linnas - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Võrus. Käsitlemist leiavad nii põgenemislood kui elu DP laagrites, aga ka väliseesti kogukondade erinevad tegemised, harrastused ja saavutused. Lisaks II maailmasõja põgenikest ja nende järeltulijatest jutustavatele väljapanekutele vaadeldakse ka eestlaste varasemat väljarännet Kanadasse ja Siberisse.  Ajaloonäituste kõrval saab näha fotonäitusi ja väljapanekuid, mis kasvanud välja suulise ajaloo projektidest või eesti naiste käsitööharrastusest. Üks näitustest räägib kõigi baltlaste, sh baltisakslaste, põgenemise ja Kanadas uue kodu ehitamise loo. Festivali ajal avatakse ka mõned päris uued näitused: Eesti Rahva Muuseumis ERMi ja Väliseesti Muusesumi (VEMU) koostööna valmiv „ESTO – globaalse eestluse hoidja“ ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis „Eesti sport Kanadas“.

Sügise hakul lähevad näitused teisele ringile, see tähendab, et need muudavad asupaika – ikka selleks, et võimalikult palju vaatajaid neid näha saaks.

Festivali korraldavad väliseesti ja -balti kultuuripärandiga tegelev MTÜ Baltic Heritage Network ja Torontos asuv VEMU koostöös paljude Eesti ja väliseesti mäluasutustega. Ettevõtmist toetavad Eesti Teadus- ja Haridusministeerium / rahvuskaaslaste programm ja Estonian Studies Centre/VEMU.
ELUKAARE KAKS OTSA, mis avati Eesti Kirjandusmuuseumis 29. mail, on valmind Torontos Väliseesti Muuseumis 2018. aastal Eesti Vabariigo 100.  sünnipäevaks. Toomas Volkmanni (Eesti) ja Kristen Dobbini (Kanada) fotod kujutavad Kanada eestlaskonna kõige eakamaid ja kõige nooremaid liikmeid. Volkmanni fotodel näeme neid, kes sündinud samal ajal, kui Eesti Vabariik. Fotosid täiendavad tekstid, kus eakad võtavad lühidalt kokku oma pika ja dramaatilise elutee ning elutarkused. Noor Kanada Eesti fotograaf Dobbin jälgis 2017. aastal kaameraga Ontarios tegutseva Jõekääru lastelaagri suve. Laager, mis jäi Dobbinile tema laspepõlves kättesamatuks, kuna ta ei osanud eesti keelt, võtab nüüd vastu kõiki, kes oma eestlust edendada soovivad. Dobbini fotod annavad aimu sellest, millsed on noorimate väliseestlaste argi- ja pidupäevad selles pika ja väärika ajalooga laagripaigas.   

Teavet kõigi näituste ja nende asupaikade kohta leiate Facebookist ja veebilehtedelt https://www.balther.net/et/ ja http://estofestival.com/ 

Kontakt: piretnoorhani@gmail.com, t. + 1 416 925 9405 ja 372 55 608 998.

Eesti Kirjandusmuuseumis on alates esmaspäevast, 11. märtsist avatud eesti keele aastale pühendatud näitus „Esthnisch – Ehstnisch – eesti keel“.

Lugedes ja võrreldes erinevatel aegadel kirja pandud tekste, saab vaataja ülevaate eesti kirjakeele arengust pea 500 aasta vältel, eesti keele varasematest ülestähendustest ja kirjeldustest kuni tänapäevase keeleni. Erinevad trükised ja käsikirjad tähistavad eesti õigekirja ja trükikirja muutumisi, kirjaoskuse levikut ja süvenemist, kirjakeele teadlikku arendamist ja kujundamist, aga ka tegelikku keelekasutust ning keele avaldumist luules kui keelelise mõtlemise ülimas vormis.

Näituse koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal Kristi Metste ja Leili Punga Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist ning Ave Pill Arhiivraamatukogust.

Näitus on avatud kuni 31. maini 2019.

Portreede näitus „Loominuline pale“

Kirjandusmuuseumis on avatud folklorist Mari-Ann Remmeli maalitud portreede näitus "Loominguline pale".

Õlimaalidel on kujutatud loovisikuid, kelle seas on nii tuntud sõnameistreid, luuletajaid, kunstnikke, näitlejaid, muusikuid kui ka teadusse ja poliitikassegi kalduvaid multitalente. Suurem osa piltidest on valminud aastail 2016-2018 Konrad Mägi Ateljees, kuhu auväärseid Tartu kultuuritegelasi poseerima kutsuti. Nende hulgas on ka autori häid tuttavaid ja kolleege Kirjandusmuuseumist. Näitusel on väljas ka mõned varasemad portreed, millel kujutatud persoonid on samuti loomult loovad - need tööd on maalitud suvistes maalilaagrites rahvaluulekogumise välitöödel Lõuna-Eestis, Setomaal ja Saaremaal. Kõik eksponeeritud maalid - kokku 28 - on sündinud reaalsete kohtumiste vältel.

Modellid: Lehti Dorch, Mait Oliver Hellat, Mall Hiiemäe, Indrek Hirv, Merle Jääger, Tuule Kann, Ülle Koppel, Epp Krosmann, Erik Krosmann, Tõnis Mägi, Tea Lemberpuu, Vassili Lillepuu, Jaan Malin, Margus Meinart, Tuuli Otsus, Carolina Pihelgas, Krista Piirimäe, Aare Pilv, Ella Põld, Evar Riitsaar, Anu Sarv, Piret Simson, Aira ja Triinu-Liis Tarros, Karmo Tüür, Urmas Vadi, Kristina Viin, Ergo-Hart Västrik

Näitust saab vaadata esialgu märtsi keskpaigani.

Jaan Tõnissoni  näitus „ Vaim on, mis elustab“ 

Eesti Kirjandusmuuseumi uus näitus on pühendatud riigivanem  Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale.

Väljapanekusse on koondatud väike valik  Jaan Tõnissoni elu ja tegevust kajastavaid käsikirju, fotosid ja raamatuid muuseumi kogudest. Mitmed huvitavad perepildid pärinevad J. Tõnissoni vanema venna Matsi tütretütre Mari-Anne Reinbergi erakogust.  Näha saab ka pildiseeriat riigivanem Jaan Tõnissoni visiidist Rootsi kuningriiki 1928. aastal.

Näitus on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal ja jääb avatuks 2019. aasta veebruari lõpuni.

Näitus „Armasta mu rahvast! Oskar Kallas 150“ Eesti Kirjandusmuuseumis

25. oktoobril 2018.a. möödus 150 aastat keeleteadlase, folkloristi, diplomaadi, Eesti Rahva Muuseumi rajaja, Eesti rahvusraamatukogu algataja, kooliõpetaja, lutsi ja kraasna maarahva avastaja, kooliõpetaja, tõlkija ja ajakirjaniku Oskar Kallase sünnist.

Näitusel saab koos Kallasega rännata linnast linna mööda kronoloogilist ajatelge ja ka mööda temaatilisi radu just nii, nagu ta omal ajal reisis ja tegutses. Väljapanek on üles ehitatud tema päevikute põhjal alates lapsepõlvest kuni diplomaaditee lõpuni.

Eksponeeritud on hulk põnevaid fotosid, kirju, dokumente, sh diplomaatilisi passe ja George V kiri president Konstantin Pätsile tunnustava hinnanguga Oskar Kallase diplomaatilisele tegevusele, päevaraamatuid, külalisraamatuid, kogutud rahvaluuleainest, valminud uurimusi jne. Oma noorusaja kohta on Kallas kirjutanud: „Kasvasin Saaremaal kesk etnograafilist muuseumi, ilma et etnograafia mõistest oleksin kuulnud ehk muuseumi kunagi näinud“, kuid ometigi sai temast Eesti Rahva Muuseumi ja selle arhiivraamatukogu rajaja. Näituse moto „Armasta mu rahvast“ pärineb Eesti Üliõpilaste Seltsi 1. Albumist, kus ta kirjutas oma tulevasele abikaasale kihlumisel „Armasta mu rahvast“. Nii seda albumit, kui ka mitmeid teisi perekondlike pühendustega trükiseid (näiteks vanemate poolt leeripäevaks kingitud kullatud piibel) saabki näitusel  uudistada.  Näha saab ka mõningaid teoseid, mida Kallas on kinkinud ja pühendanud arhiivraamatukogule. Kallas tegutses rohkem kui 70-s organisatsioonis ja ka sellest tegevusest on väljas hulk põnevat materjali, sh mitmed aukirjad ja auliikme tunnistused.

Näitusel selgub, miks on Oskar Kallast nimetatud Maajumala pojaks,  Goethe või Kreutzwaldi mõõtu hiiglaslikuks valgustajaks, Eesti rahvusraamatukogu isaks, eestiainelise vanavara ja rahvaviiside kuningaks.

Näitus on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal ja jääb avatuks 2019. aasta veebruari lõpuni.

Kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“

Eesti Kirjandusmuuseumis avatakse Austraalia kultuuripärandi näitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on avatud  kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“. Näitus teeb autentsete arhiivimaterjalide kaudu nähtavaks osakese Teise maailmasõja järgsete Eesti pagulaste saatuseloost ja tähistab salapärase pallaslase, Austraalia eesti kunstniku ja kirjaniku Austraalias Gunnar Neeme 100. sünniaastapäeva.

Gunnar Neeme, sõjakeerises kadunud pallaslase mahuka arhiivi annetas Melbourne’st Eesti Kirjandusmuuseumisse kunstniku perekond. Arhiiv sisaldab maale, akvarelle, graafikat, skulptuure, käsikirjalist pärandit, kirjavahetusi, luule- ja proosateoste käsikirju, eskiiside plokke jpm. Tartusse jõudsid ka Gunnar Neeme „Kalevipoja“-aineliste piltide originaalid, vanimad aastast 1966. Neid „Kalevipoja“ pilte pidas kunstnik oma elutööks. Kokku on Gunnar Neeme loonud eepose ainetel üle 200 suuremõõtmelise teose, milles originaalselt on kujutatud rahvuseepose mütoloogilist maailma. Koostöös Tasmaanias elanud Austraalia luuletaja Triinu Kartusega töötas kunstnik 1998–2003 eepose uue ingliskeelse tõlke raamatu kujundajana. Tõlke käsikiri avaldati koos 80 Gunnar Neeme pildiga Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena 2011. aastal. Näitusel on eksponeeritud Eestis seni tundmatut 18 maali ja 12 pilti „Kalevipojast“, käsikirju jm.

Koostööpartner: Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseum.

Toetajad: HTM-i rahvuskaaslaste programm ja teadusprojekt IUT22-2; EL Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145).

Lisainfo: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, näituse kuraator

Mob +372 52 69320, marin.laak@kirmus.ee

Kauneimate raamatute näitus
 

Eesti Kirjandusmuuseumis on võimalik vaadata näitust "25 kauneimat eesti raamatut 2017" ja "5 kauneimat lasteraamatut 2017".

 Arhiivraamatukogu tähistab uue näitusega nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka 60 aasta möödumist ajast, mil Eestis esimest korda kauneimaid raamatuid välja valiti.

 Auhinnatud raamatute hulgas on ka Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse väljaanne "Vennaste ja vete vald : Nabala kohajutud", mille autoriks on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Mari-Ann Remmel. Kuna osa eksponeeritud raamatutest on säilituseksemplarid jääb näitus avatuks ainult maikuu lõpuni.

 Näituse koostas arhiivraamatukogu fondide põhjal vanemraamatukoguhoidja Kristin Liba. Head imetlemist!